Vaba eestlane , April 17, 1984

              Nr. 30 Nr. 30
1
'\"\
Balti Vabadusliidu uue olümpia- Tänavused eesdaste^quashi
aktsiooni häälelkändja; 4^1ympic meistrivõistlused peetakse laupae-
News" teine nuniber ilmus märtsi- vai, 5. mail algusega kell 13.00
kuul. Selles on avaldatud ,iLithua- Toronto ülife>oli Scarbörough Col-nian
basketbäll star hbpe of the legeT spordikeskuses.
Soviet olympic teäm", ,,Produc- M toimuvad meestele A,
r tipn quotäs set for Soviet olympic B ja C klassis ja naistele A ja B
teäms",,,Baltic athletes are not klassis; Millisesse klassi mängijad
Russians", ,,Baltic reoord at the kuuluvad oleneb peamiselt nende
1984 Winter01ym|jicGames'^ kus möödunud": a meistrivõistluste
üks leedulane sai kuldmedali, lät- tulemusest. Kuid et gruppeerumi-!
lane hõbemedali, kolm lätlast tulid ne oleks igati õige, võetakse ka arr
iieljiandal^ kohale, üks lätlane ja vesse edukust muudest tähtsama-üks
leedulane viiendaks, üks lat- test võistlustest osavõtmisel. ,
lane kuuendaks, kaks lätlast seits- : MeistriVõisthised. korraldatakse
inendaiksi ja üks lätlane 12, kohale, möödunud aasta eeskujul: tiitli- ja
Edasi V,''Women'sSports*Vwinš^^M kaks mängu kolmest
„Gold"", „ABG teievision net\york ja ühe-miinuse süsteem. Karikad
defers to Baltic concerns" ja antakse meistritiitli võitjaile, teise.
I ,,01ympiG News". Balti Vabadus- le kohale tulnüile ja lohutusvooru
liidu spordialane-väljaanne tahab võitjaile. . ''\\
varustada USA ajakirjandust ja ^Registreerimislehed on saadaval
meediat õige informatsiooniga bai- Jaan Läänistelt, Scarbörough epl-ti
sportlaste kohta, aga ka sõna. lege Recreation Gentor, 1265 Mili-võtta'
inimõiguste kaitselcs Eestis, tary Trail, West Hill, MIG 1A4,
Lätis ja Leedus.
OKunpia Kunstide Festival ku­juneb
kõigist eelnevaist suuremaks.
telefon; 284-3121. Registreerimine
ainult kuni teisipäevani, 1. maini,
kell 17.00. Hilisemaid sooviavaldu­si
osavõtuks pole kahjuks enam
võimalik vastu võtta;
Korraldajad oootavad jällegi ar-
Ette pn nähtud üle 400 esinemise, vukat osavõttu, nii nagu see oli
eäituse ja spetsiaalala. mÖöduriud aasta meistrivõistlustel,
'Vi^.} kuid vähemalt nelja mängijat igas
,jSpprt Ganadä" andis pool mil- kategoorias, -et ; saaks meistritiitli
jpnit dollarit toetust kümnele su- välja kuulutada,
vespordialale, et ligi 200 eliitatleeti - J. L.
saaksid soojemas kliimas treenida ^ : " - .
Olümpiaadiks, Angeleses. >'
Sprinterid külastavad mitme kuu sek. võrra. Neü loodab minna Los
jodksul Guadalöupet, ProVostiAngelese Olümpiamängudele jälg-
(Utah)^ San Diegot ja Floridat, yii- rattasõidus,
masesse lähevad ka sõudjad. ir
Laskjate tee, kulgeb üle Mehhi- Elukutseline jalgpallur Heršchel
ko. Las Vegase (!) ja Georgia. Walker, N. J. Generäls, kiitis, et
Maadlejad on Kuubas, dzhuudola- tema kontrakt on maailma kõr-sed
Pariisis (!!) ning purjetajad geim, saades 4 a. jooksul $6 mJl-
Põhja-Hišpaämas ja Lõuna-Prant- jonit. t a arvas, „parem ön raha
susmaal. Muide, viimaselt Maail- kohe saada kui osade kaupa, nagu
mameistrivõistluselt Helsingis Ka- Steve Young'i kontrakt Los Ange-nada
91 kergejõustiklast tõid 0 les Expressiga*V kes 43 a. jooksul
(null) medalit! Omal ajal Eestis saab $40 miljonit. Muide, Young
sarnast „suvitamise" ringsõite poi- ön mormooni kiriku patriarhi po­isud
— aga siiski tppdi medaleid, ja-poja-poja-põjapoeg. Osa tema
•'-'^•,:/\.'/-\'--\//-^^^^^^^ rahast läheb B. Yöung'i tJlikooli
TorWolane Dale Neil, 22 a.v fond^^ kiriku misjonitööks-loodab
oma nime saada Guinessi ; Ehikutselistest võiks mainida
maailmärekordite raamatusse sel- veel kõrgepalgalisi: Korvpall: Ear-legä;
et ,,jooksis" ühe miili (1.6 vin Johnson, L. A. Lakers, teenis
km) vertikaalselt, Atlantas 70- 25 a, jooksul $25 miljonit. Pesa-korruseHse
Peaöhtree Plazä hotelli pall: Dave Winfield, N. Y. Yan-treppidel.
Kaheksa korda üles-alla kees, 10 a, jooksul $21 miljonit.
„jookstes". kattis Neil 18136 astet Jäähoki: WayneGretzky, Edmon-
2 tunni 1 minuti 25 sekundiga, ton Oüers, 21 a. Jooksul $21 rnil-ületädeseehnise
rekordi 8 min. 20jonit/^^^^^^ ^ erk
Põikread; 1. Usinus, hool, 5.
Omaaegne spordiselts Pärnus, 9-
Mägi Eestis, 10. Teatud hein, 11.
K. Hamsuni teos, 13. Noa osa, 15.
Elu lõpp, 17. Tuhanõu, 18. Popu­laarsete
operettide autor, 21. Jook,
22. Naisenimi, 23. Uimastav aine,
24. Taevakeha, 25. Kurb sündmus,
27. Tõmbas, 30. Kolmikvokaal,
31. Saksa kirjanik, 34. Naisenimi,
35. Põhi, 37. Linnu siseelund^ 38.
Kurb tunne, 40. Suur turg, 42. Si-
Valga Lüllemäel peeti siiusavöit-lused.
Naiste 10 km distantsil oli
esimene P. lUak 31.51. Neidudest
samal distantsil olid kiireunad R.
Neeme ja • E. Ratnik, mõlema
ajaks märgiti 34.21.
Meeste 15 km oli parim U.
Leist 40.37,^ teine P. Vaard 40.45,
kohns Ü. Udras 41.10. Noormees­test
tuli esimeseks R. Paist 43.23.
Vonis peeü Eesti murdmaasuu­satamise
meistrivõistlused. Naiste
20 'km distantsÜ saavutas ülekaa­luka
esikoha tartlanna R. Shmigun
ajaga 1:07,07, teiseks tuli P. Illak
1:08.36, kolmandaks R. Sepp
1:10.15. Meeste 50 km distantsil
oli kiireim tallinlane U. Leist aja­ga
2:31.20, teiseks tuli P. Vaard
2:31,26, kolmandaks M. Albert
2:32.50.
tuatsioon, 43. Lõunamaine puuvili,
44. Lollid, rumalad.
Püstread: lv Osa näidendist^ 2.
Küsimus, 3. Kaunvüi, 4.' Nimi
„Kalevipojast", 5. Soome-ugri
keel, 6. Papagoiliik, 7. Seal kan­takse
mütsi, 8. Kirjanik Suve Jaa­ni
kodanlik nimi, 10. Mehe hüüd­nimi,
i2. Tundeväljendus, 14. Oh
igal ainel^ isesugune,, 16. Rinnatis
laevalael, 18. . . . põlv, osa- elust,
19. Mitte terve, 20. Eesti kunsti­ajaloolane
Ameerikas; 25. Haigla­ne
kirg, 26. Eesti praost Kanadas,
28. Pidulik eine kutsutud külalis­tele,
29. Talvespordivahend, 32.
Iga, 33. Aknakate,. 36. tJhendan,
37. Keedunõu, 39. Süuvedelik, 41.
Kartlik.
RISTSÕNA NR. 119®
EAHENIHJS ; ./
Põikread.' 1. Maroko, 5. Ma-flisk,
9. Puravikud, 11. Aho, 13.
Akt, 15. Koondus, 16. Irv, 18.
Neaks, 19. Kai, 20. Magu, 22.
Eire, 24. Ekstreepisus, 25. Osav,
27. Skim, 29. Kus, 30. Osaka, 31.
Dim, 33. Loojang, 34. Lia, 36. Slt,
37. Paradüsi, 38. Süstik, 39. Edu­kas.
• • • .'• : '. •
hand-^painted
äccents. To send
the wuntry, c^^^^
õr visit our shop
Givethe
FLOWERS & GIFTS
TeL466^l95l või 466-15
362 Danforth Ave. Toronto, Ont.
M4K 1N8
Mefloia
Di
H
9CÜSTUTAMÄTÄ NÄLG KUNSTI
JÄRELE. 0 . "
$11.^, säotefculu 85 e.
MMfffi „Vab8 Eestlase'' taUtosefl
: L Maali, 2. Rpo, 3.
Kroonu, 4. Oa, 5. Mi, 6. Aktuse,
7. Ida, 8. Katki, 10. Vanad teera­jad,
12. Hirm, 14. Krae, 17. Vask­uss,
19. Kruubid, 21. Gösta, 23.
lisak, 25. Oudi, 26. Voodri, 27.
Sandid, 28. Miil, 29. Kalt§, 32.
Matus, 35. A|>s, 36. Sik.
Prof.PBLiX OINAS
^KALEVIPOEG KÜTKES
[« muld esseid eesti rahvataiilesi
Riiitoioogiast ja kirjandasest"
)oadaval VABA EESTLASE tafttuses
Hiad $13.—H-nattkda $1.—
IURUfiHMlIllInIMMMIHHBwn
li/
Rõõmus Piret hüüdis kõigile abi­meestele
„suur aitähh! Nüüd lasen
nädalapäevad kuivada ja siis asun
sisse! Ja kardina akna ette kombi­neerin
kah!"
Gunnar oli juba läinud, kiiitüd-rukud
laagrisse tagasi ja Toomas
Piretiga Rudriikusse teele asusid. '
Teepealset juttu pidi Piret juhti­ma.
Toomas tundus olevat väga
sõnaaher, Piret juhtis tähelepanu
Gunnari vandesõnale, võrdles seda
venelaste niisamaväljenditega ja
haaras mehe siiski kaasa. '
,jPeaks:ühe loo kirjutama ilusast
©esti emakeelest", arvas Toomas.
„Meie rahvas ei tea sellest või on
unustanud..."
„õige mõte!" hiiiidis Piret, „aga
L. lihtne ja arusaa­dav,
nii et oleks kerge lugeda."
,,Te mõtlete mingit laia luge­jaskonda?"
• ,,Muidugi, ega siis paris ajaleh­te
kohe tervelt teha saa — levita­me
üksikuid artikleid."
„Tõsi küll, natuke võiks mees­tele
meelde tuletada, mida nad
kõik teavad ja on osanud. Nüüd
hüüavad kirvest tapriks vÕi täpo-,
riks —• see on muidugi vene keele
mõju, aga see on unustatud, et Ve­nelased
selle sõna eestlastelt on
võtnud: tapper on ju taparüst ja
tapma on eesti, mitte vene tüvi."
Piretil oli hea meel, et mehe
rääkima oli saanud ja provotseeris
nüüd sellel Toomale ilmselt huvi­taval
teemal edasi:
S5
ka Aaviku ilusaid uusi sõnu, ega
nad ju ei tarvita oma kõnes keegi
ei süümet ega lukra, isegi veenma
ja taunima on haruldased ja mis
tähendavad naasma jä luutma, sel­lest
pole enamikul aimugi-"
„Kas nüüd just nii põhjalikult
asja maksab ette võtta?" küsis
Toomas, aga ühest küljest imetles
Pireti teadmisi, aga teisest küljest
koguni ei taibanud, et naine tema­ga
mängis. Ainult juttu oli nüüd
ohtralt, jätkus Rudnikuni jä veel
Hornide juureski.
Homid kolisid ära ühe päeva
enne Piretit. Viimase öö olid Rud-nikus
Piret ja Toomas kahekesi.
Sama päeva ennelõunase aja olid
mõlemad tööl. Aga koduteel olid
— samuti mõlemad — üht teist
suupärast kökkü ostnud. Nüüd tegi
Piret õhtusööki ja Toomas katset
lauda katta. Magu oli kaunikesti
vihane ja tegi valu, tegi ka sün­geks,
aga ta püüdis mis jõudis, et
seda Pireti ees varjata. Piret oma­korda
küsis endalt aina ja aina:
,,Mida teha?" Nüüd, viimast õhtut
koos Toomaga tundis Piret sel­gesti,
et seda meest nägemata tä
ei oska elada. ;
Siis istusid nad kahekesi teine;
teisel pool lauda ja Toomas kallas
pidulikult klaasidesse kuiva veini.
Sõnatult klaase kokku lüües vaa­tasid
teineteisele sihna, vastastikku
tajudes, kuidas mõlema pilgud olid
täis igatsust.
Piretile tuli pähe õnnelik mõte
ja kõik ta varajasemad otsused tu­gev
olla lendasid kilduddks. Ta üt-les:
•.
,,Mul on teile suur palve Too­mas!"
/y.
Mehe pilku ilmus üllatust ja
imestust, aga naine Jäö^as:
„Tahaksin väga , pisut värsken­dada
oma roostetanud ladina keelt.
Üks tund nädalas — ega see teile
ju raske ole Muraka tänavale tul­la?"
• ; :••
„Heal meelel!" hüüdis Toomas,
omagi meelest lüga kõva häälega,
aga mõte sellest, et neiu ei mõtiegi
kaduda, vaid annab talle kohtami-sevõimaluse,
see mõte pani mehe
rõõmu pärast peagu karjuma.
Pärast ladina-tunni määramist
neljapäevale oli juba kerge vestel­da
kõigest — küU Tooma kirjatü­kist
ilusa eesti keele kohta, küll
sellest kuidas Piret iga päev oma
tuba tuulutamas oli käinud — lubi
oU juba kuiv laes ja seintel. Aga
siis tuletati ka meelde Ingridi äs­jast
„Salongi", kus ta vabu ja pool-vabu
eestiasi vastu oli võtnud, mis
seal räägitud. Selgus, et Ingrid
siiski tööle ei lähe, ta oH oma ka­vatsusest
loobunud.
Mis nüüd järgnes oleks igale
kõrvaltvaatajale tundunud uskuma­tuna
ja imelikuna: Piret ütles
„head ööd!" ja puges oma maga-misasemele
teki alla; Toomas vas­tas
samade sõnadega ja tegudega.
Ning nii magasid kaks vastastikku
kõrvuni armunut ühes toas ja ka­hes
eri voodis.
Magasid? „Meie oleme küll ise­äralikud
inimesed!" mõties Too­mas,
aga tema, nagu siinsamas
noor naine, olid nähtavasti otsast
otsani täis nii püha ja puhast ar­mastust,
et muud enam kuhugi ei
mahtunud... „Teen enese nar­riks,"
mõtles Toomas, „aga kui­das?
Nii või teisiti? Ütiekski veel
midagi, öelda ju on . . T a vaikis.
Oli väga hea magama jääda tead­mises,
et nende kohtumised jätku­vad.
See väga hea ulatus unenägu-dessegi,
mis olid vaiksed ja üusad
hommikuni.
Toomas oli igaks juhuks valmjs
kirjutanud veel ühe armastuskirja
— ei teadnud ju mida Piret edas­pidistest
kohtamistest võis mõelda.
Siin oli palju mehi ja õige toredaid
eesti mehi. Aga nüüd, kui asi oli
selge ja tulevik helge, hakkas Too­mas
kahtlema, kas kirja, üldse Pi­retile
anda.
Kui nad hommikul hüvasti jät­sid,
andis mees siiski tüdrukule
kirja, öeldes:
. ,,Sec on sellepärast, et vana toa­naaber
uues elukohas väga äkki ei
ununeks..."
Piret pani kirja kohvrisse, võt­tis
selle näppu, tänas ja läks. Oma
garderoobist oli ta osa veel Rudni-kusse
jätnud.
Esimesi tunde oma uues Mura­ka
tänava kodus alustas ta Tooma
kirja lugemisega.
Küdevas katlas
Mul on iJks voorus, millest ma
ei või vaikida Teie ees, kartes, et
jätate selle tähele pasemata: aru­tus.
Kogu mu minevik, kunagine ja
hõre ja kauge, sel määral kui ta
veel ühendab tänapäeval mind mõ­nesuguste
niidikeste kaudu nende
figuuridega, kes selles omal aj ai
mõningat osa on mänginud — oo­tab
minupoolseid elumärke. Kuid
ma jätan kirjutamata kõik hädava­jalikud
seitse kirja ja seitse teist
kirja ja seitseteist kirja ja kirjutan
ainult Teile. Ometi ma võiksin
Teile kõik ütelda hääldatud sõna
kaudu ja otse Teie kõrva; sest et
kõigest sellest, mis mind sün maa
peal veel huvitab ja mis on antud
müUe käe- ja kõneulatuses, olete
Teie ainult. Ja ma kirjutan ainult
Teile.'
Ma näen Teid igakord teisena
jä uuena. Ma ei ole iialgi enne
kohanud säärast rikkust. Mul on
hirm, et Te ühel õnnetul minutil
võite ütelda: mis te vahite? Kuid
mul on raske vabandus: olen po­eet,
kunstnik. Ma ei ole riiees suu­re
musta koeraga. Mu koer on val­ge.
Ta ei haugu, aga kirjutab.
Kõik mis ta iganes kirjutab, on
arutu. See on minu tänane õhtu­palve.
Jumal aitab julgeid. Teie
andke armu argadele ja arutuile!
Teie kohutavalt ligidal ja kau­gel
Toomas Viiraffidl '
Esimene ladina keele tund oli pi­dulik
elamus nii perenaisest õpila­sele
kui ka külalisest õpetajale. Pi­sike
tuba oli puhas ja valge, elekt­ripliit
andis soojust. Akende ees
rippusid kahekordsest marlist
kroogitud kardinad. „Blaupunkt"
toidukapil levitas pehmet, meeldi­vat
muusikat — aga pilli roheline
klaassilm pilkus kelmikalt. Piret
pakkus teed ja Toomas ei läbenud
palumata jätta luba raadionuppe
keerata. „Jaa-jaa", ütles perenaine,
„mind on see teine maailm oma
võõraste keelte ja hea muusikaga
päris tõsiselt rõõmustanud!"
Toomas ähvardas üles otsida
„Ameerika Hääle", kuulas aga siis
saksakeelseid uudiseid, pärast ])i-sut
inglise keelt ja leidis ka üles
soomekeelse saate, ,,Hääle" jaoks,
üüesta, olevat aeg veel varasevõi-t
u . . .
'iil
•m
Mm I
|IIIIIHillllliilll
I S(
I SII
§ ja tel
Ka
või tond
puks omj
kehast ej
tahtis.
Ainult
ta haigek^
«Prints
ütiesin ja|
salt hale
Aga Aj
ärahellitaJ
di pareni|
seda ka
päeval ül
„Liisik^
lime lihtsi
„Kõik
ehmatas
„01c ii|
nüt üks
puu."
Annaliii
tuppa ja
janna. Sel
nud.
Nüüd
rehkendai
ti, tunnil!'
redam oli|
et ta nii
suutis. Ai
yinnaliisa.l