1981-05-28-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLANE neljapäeval, sg. 1981 »• Thursday, May 28, m i MF. 40
VABADE EESTLASTE HMl
STLAIIi
V Ä L J A Ä K D J Ä : O / V Vaba Eestiaiie, IS5 Tecuxusiöi ^ Teraste
PEATOBÄETAJA: Karl too
TOIMETAJA: Haasfö Oja
POOTAADRESS: P.O. Box 70, ^ C, ToroQio Oat^ M&I 3M7
TKLEFONII): t o i D i ^ %4-7521,^^^t^^ fteüimšed, konintG^
etepeditskwfl)
TELLIMISHINNAD Saaadas: aastas . poolaasta^ $23-— ^
Teemdaa^ $11^—, Mnpostlga aastas poolaastas
ja veerazidaastas $1?.—
mUMISHINNAD Tüjaspod Easadat: aastas m^s^pool^
tas ja veeraodaastas UI—. Eripostiga üSA-s: aastas
^ poolaastas $35^ ja vemuiiaastas'^-50
M^NÜPOSTIGA üimere-i^
- ja
Aa^0s^ muQdatos ^ c —' üksiknambn bmä'
F R E E E S T O N iÄ
Pöi^y^ by Free Estonian P n W ^ Ltd, 135 T&mis^ ^
TQItH3t9 0!^ MSJ 2H2
0
vdiimisei
Eesti ühiskonnalt Kanadas loo- meid häirivad aing seal ei astuta
detakse eeloleva Immiknu teise na- meie vabadnsvõitlnse teostamisel
dala kestel eestluse heaks väikest kõiki neid samme, mida meie
ja tagasihoidlikkn teenet — võtta omas mõttes mõlgntame ja ette
oma hälle ära andmisega aktüv- knjutame. Kuid selliste rangete Ja
selt osa Eestlaste Kesknõukogu paindumatute seisukohtadega
Kanadas uue koosseisu valimis- EKN-u t€ge\Tis€le lähenemine
test. Valimistel, mis toimuvad 6. oleks sellele organisatsioonile ja
juunist kuni 15. Juunini, tulevad ta esinduskogule karuteene tege-
EKN-u uude koosseisu valida 45 niine/ kuna see organisatsioon tev
IMgeti Valimisteks m pieš seatud gutseh vabatahtliku tööjõu panusel
51 kandidaati, kellede hulgast Ka- ja piiratud ressurssidega ning meie
näda eestlastel tuleb teha oma va- ei saa seda võrrelda professionaal-omientpi
Kirnajda |xii^iteenlsö^ juba
aastaid olnud Kajada Tafitsusele,
: |a rahvale' •; smirek^..'".; Vahiiapsfekš,^
Alalised Wei^d, pciSÖteenijate ja
nende a m e ^ ^ jakkamatud
nl»iidinis«d ning; seateeva^ed
akiMfimM on J^^na^ Kathada pos-fiteemdö^
j T d ^ ^ ja
see pole sutrtnrud ! ^ afanl saadud
löökidelt triibtida- PoKtiteeiiindus
kmkab; en dKelt; kirjad |a teised
postisaadetised
des>e suure hilinemise^ ning pos-tfvalit5D5
tõ&tab söurte kahjodega^
njftude^ rBgSt 1 ^ aastal sadu mil-
Ipneid doltereid juurdernsksiii
Nööd^^^^^^f^^
iootased tekkinud lammiikust ja
kaose^ valjä paäsemfee^v Selleks
Ütteks ^rav^^^
postiteenistose viimins aue , struk-
T.E. KeskooH lõpetajad koos ©ma õpetajatega kooli lõpuaktuiel. PUdil esireas (vasakult) EDen Salumets, süsteemi raanHdesse, Kui
Anne TÜE, Leida Marlev, Endla Komi, koolikomitee esimees BL Lupp, kodijuhataja E. Marten,!H, Ründ- po^eenrndos s^i aitas o t ^ h ,
va, Lydia Ämvald, Aino Müllerbeck, M a Puhm Ja Laine Loorand; teises reas Ene Ludig, Kristine Neps, v a J j t ^ feontromie ja tema prob^
Lisa Pormeister, M a Tem, 3Ionika Pint, Juta Metsala, Ingrid Kivi, Oona Mäho, TÜna Lomax, L y k a Koi- ^mide lahendamisega tesde* mi-li,
Linda Tndo ja Susie Holmberg: kolmandas reas H. Valter, Thomas Kolu,- Paul Poolsaar, Ttiomas ^ miiiKteemrmit. sris nirud vjiak-
Kaid, »erek Pallandi, laaa Hopp, Thomas Mandra, Erik Konze, Erik Luüer, ja Erik Mppak. ^ ^ ^ ^ ^ ^ T /^
^ . Foto: Vaba eestlane s i o o m - r ^ ' ^ ^ snnah pos-nteenmdnse
juhödeJe SBUTZO voi-
———: : —. - -• •. . - — :.: : ..• ; . v-.. • • . . • • ... .- .. . . : mähised iseseisvalt tegmsemiseks
aing posti ärilisele ahisele viimiseks.
Sama süsteemi ahše! tõotavad
seHised riigi ettevõtted nagu
seda on A i r Caitada ja Petrocan.
Praegnste karatsöste kohaselt loodetakse
šee subrmüödatm teostada
juba käesoleva aasta 1. sept
e m b r i k s . ; - - v - ^ ^ ^ ^^
Knid kas see uue süsteemi rakendamine
põ?öteenindo«^ toob
Ipodetod muödatosi ja ^Ää^tab Kanada
posti fffaegieest sepdaste
keerisest? Lootim sell eks on knid
need lootused ön ehitafnd siiski
tõi rahu*
8. maü IMS kolmekümne kuue aasta eest — lõppes Teine maailmasõda. Räägiti, et Inimsus ja
demokraatia olid saavutanud suure võidu diktatuuride üle. Enam kui 20 miljonit noort meest — laste
isad, mehed, vennad ja pojad — oli hukkunud. 6000 poola ohvitseri oK mõrvatud Katõms, Jugoslaavias
anti punaarmee eriüksustele välja 30 000 kasakat Inglise välisministri Edeni korraldusel. Kasakad,
kes olid võidebüd sakslaste poolel punaarmee vastu — mehed, naised, lapsed ja vanad —
hukati. Paljud kasakad läksid vabasurma. Prantsusmaal vahistati j a hukati vastupanuliikumise poolt
veidi üle miljoni prantslase, kes oMd seisnud Saksa okupatsioonivõimude teenistuses. Kümned tuhanded
kroaadid, kes olid taotlenud vaba j a iseseisvat Kroaatiat, hukati Tito partisanide podt.
Miljonid juudid näljutati ia gaa- 6. maü möödub üheksa aastat et tagada neüe toitu, peavarju ja TÕrdlemlsikõikrrv-atele j^ljadele.
Uk. Valitud 45-liikmeline kogu sete Ja palgaliste rahvaesinduste- sitatr surnuks. Euroopa kaardilt (H. R. on seUe kirja pannud 1954 kaitset. Ei saa unustada, et po^*(eenii!^te
Vasakpoolne element kihutas aga koosseis fääb ikka samaks, kelle-relvastatud
gruppidena, punased dega raeS on võimahB tütrrrneda
viisnurgad barettidel, veoautodel olnud paljude metsikute p.leej^al-mööda
linna ja otsis sakslastega' sete streikide ke^tfrl. S''?m?>k': fää-koostöötajaid..
vad ka need ametiühingud, kuhu
Jääb neljaks aastaks keskorgani- ga. Antud olukorras peame meie kadus kolm väikeriiki — Eesti. La- J.R.), mil Taani müjonilise pea-sätsioonina
esindama Kanada eest- aaima EKH-a eslnduskogsle Ja ta ti ja Leedu. Eesti võitiusvõimeli- linna Kopenhaageni kirikukellad
laskonda ning tema erUiseks üles- seni antud panusele täie tunnustu- sed mehed panid liitlaste nõudel kuulutasid II Maailmasõja lõppu,
andeks Ja eesmärgiks on organi- se, kuna see kogu on teinud siiski relvad maha ja läksid sõjavangis- Saksamaa tingimusteta kapitulat-seerida
Eesti vabadusvõitlust ning ära suure ^t^ Eestis praegu valit- tusse. Eesti meeste relvastatud sioon astus jõusse. Relvad pandi
tutvustada välismaailmale okupat- seva olukorra tutvustamiseks Ka- võitlus ühe teistsuguse diktatuuri hunnikusse ja väsinud sõdurid nä- Kui leiti selüne — ja neid leidüs postjteenljad konhivad j9 krooni
sioonijõudade koloniaalpoliitikat aada poliitilistes ringkondades ja, vastu oli lõppenud kaotusega ja gid juba silmapiirü sõjamöllus pu- palju— asetati süüdlane kest veo- korparatsoonJ alla vmnine ee-
Eestis, eestlastelt põhiliste inim- võidelnud seUe ükskõiksuse vasrt pääsenud pais- rustatud kodude varemeid. auto platvormi, käed pea p^al. maWa Twstiteenjtste ametinhinou
õiguste röövimist Ja Eestis praegu mis valitseb siinsel mandril Mosk- küsid kontinentidel kõikjale laiali. Kuigi varemed, aga süsM kodu! ümbritsetult vähemalt kümnest fuhi kohalt ka Jeait-TIsTK»^ P-ir-toimuvat
vabadusvõitlust, mis'' on va vallutustesse suhtlemisel. Meil püüdes säüitada rah^-uslikku ident- Eks elu alga jällegi ku.sagüt! püstolkuulipüdujaga varustatud rof^ kes tecais eudale «srematu
nõudnud ennastsalgavate eesti rah- tarvitseb ainult meenutada Balti sust. ^ ^. ^^^^ relvadega kmil^^ ^seHeea. et ta kw^^ no^ i -
vuslaste hulgast isegi Juba surma- õhtuid, paljusid märgukirju Ja me;^ Praha sõjaväehaiglas ^ mõrva- ,^ I ^ . - i ^ A e g l a s e l sõidul läbis selline veos teenifeid üles KaHa& T?sT^imiendi
ohvreid. morandumeid valitsuse- |a parla- sid tshehhid kapitulatsioonipäe-
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas mendiliikmetele, isiklikke kontak- vai umbes 12-15 eesti sõjapime-
Juhatus, büroo Ja Valimiste Peako- te sümapaistvate polütikutega dat.
mitee on püüdnud teia kõik võima, nmg Eesti olukorda Ja sealset va- Neid käsutati ühemehe-rivisse, pa-
Hkud ettevalmistamised, et vaü- badusvõitlust selgitavate broshüü- i*em käsi > eelmise mehe olal ja roopas, seda oleme ise nämud. seisis mõnikord ka naisi. Nende oma Mkmetele kõnrete ta eH^rea
mlsed hästi välja kukuksid Ja neisf nde trükkimist ja levitamist. Li- ^'^f^i ^vüsi marsikorras haigla Sel hommikul äratas keUade helin häbistamine oU kaugelt hullem, östlikknde ü ^ d ^ välj-i tf^nnle
'Võimalikult rohkearvuliselt Kana- saks seUele on eestlaskonna poolt õuele „sööma", nagu tshehhid üt- ka palju eestlasi. Kuidas nad kõik Taamle jooksti tormi kahest kül- mr^eks on üJdtnntBd ja TieM am
Ja , maaümavallutamise kavade- linna käidavamai-d J tän"a vai-dJ, pea- otsn?.t .f enoreen.m a n.m s i~» «fe«ll e
1^* ,.., --J . 1 ^^^es mõnikord, et võünaldada aktsiooni parast i^ed ameHnhinou
Auiü na^a \oiaetuie. ^.^-^.^ väljendada oma \ih^. Sel- ..kangelasena* v^ndas^e. Vn^ioe-
Kuidas see kõik läks Lääne-Eu-lises meeleavalduste keskpunktis nijate ametiüMnsn nõn<^ised
da eestlasi osa võtaksid. VaUmiste vaütud keskorganisatsiooni esin- ^esid ja hukati seal kuklalaskude- Taani olid sattunud, see on pikk Jest. Ida poolt jõudsid venelased bitsioone ei sonda itm^^elt kõrval-materjale
Ja hääletussedeleid saa- duskogu ja büroo kujunenud mitte g^- Vägistati ja hukati ka eestias- lugu. Üks toodi simia koos oma Bornholmi ja kürustasid SjäUandi-, dada k-rooni konwratdnon j^aa
detakse väTja kõigu teadaolevail ainult sissepoole kuid ka väljas- test' haiglaõed. Tshehhid hiMasid väeosaga.. teine tuü enda algatu- e ja pealüma jõudmisega. Vene- mõni muu sü^eem, mfk. volks
aadressidel, kuid kahtlemata lei- pc^le eestlaste elu tsentrumiks, ku- f.^du alistunud ee^^^ Lühikesel Taanis vübimise laste joudniine Kopenhaageni cl- c^Ha posöteenindi^ korraldamise
dub ka rohkel arvul neid, kellede T s e e oa organisatsioon, keUedega ^ivusi 4o. mg. ulem, kapten ajal peamiselt Kopenhaagenis, nuks signaaliks Punastele ja või- aluseks .
aadresse Ja elukohti ei teata Ja Kanada juhtivates ringkondades ^^^f ^ ^ . f f P ^ ^ s t i ^ ^ ^ ^ ^ . Odenses ja Assensis oU oodud t^^^ Pällud v^tl.fed i>o^Vpenin.
materjalidestJ. ^^N^ae nid-1ie lr 1- - 'f^!.T'^*l'tyf^ i Jn ^4 '1 :11 „m « « t nõrVkaensg, idsealie ei antSuedU jeu.u ak.õ iK. ehsu 3lga-i svtu. sTi ejkaM les itusidd ek aT aaaitnai japidõ ratana- nlasTteei sdeestm .o.kairiaeastt iaMteir tuesetda.. id Lngla- . ra—ijuc v—^ w j a u^ fi
oleks
saada
ressid
aadas büroole teataksid.
nindnse korrF?ldami*el «Tinri lootu-ornornt-
<irr<»n on
^'"•A A ' ^ ^ . ^^r^! ^!?ic Ja^^ ülakomiste akendest välja Meenub pildike Odense kooüma- öö oli teatud määral murrans: ka oras^ võim^e tega äratan_u d f?5^plona-
Möödunud E ^ - u esmduskop hei e^^^^ Saksa perekon- jast, kuhu paigutati üks meie müaste senL^es suhtlemL.es. Vene- ""7^"^'rf?^
vahmistel saadeti valja valimis- voiks^ küsida ^ mdlises pariamen- ^^^^^^ ^. ^^^^^ .^^^^^^^ ^^^^^^ ^^^^^ kompanü. õpüased pidid lastest tuH ette jõuda. raldsmi^^ek kuid temale Tre^ldofiid
materjale Hgemale 9500 eestlasele dis ei teki sõnavahetust voi mõtete ^^^^^^^^ vägistasid Saksamaal loovutama osa oma üusaist Mässija
käesoleval aastal hõlmab see lahkuminekuid? Nende väidete esi- ^^.^^ „ ^^^^.^ ^^^^^ ^^^^^^ Uhkades klassist, joonis-umbes
sama suure koguse. Sellest tajatel tuleks ainult televisioonis vanakesi. N. Liidu Mrjanik tasid kooHpoisid-tüdrukud värviüs-materjalist
saabus allakriipsutatud Jälgida Kanada parlamendi koos- ghrenburg laskis lendu paroo- te krütidega seinatahvlüe Eesti ja
Mäletussedelitega 1978. a. toipiu- olekuid Ja siis selgiks neile, mis jj. ^^Hävitage, mõrvake ja vägis- Taani lipud ning nende alla ,.Ees-nud
valimistel tagasi ligikaudu tähendab pariamentHk „kaklemi. ^^g^ sakslasi!" ti ja Taani noorus sammub käsi-
2500 - seega erakordselt tagasi- ne". Omaette" küsimuseks on ka ^^^^^^ ilusaimaks linnaks pee- käes vastu oma maade vabaduse-hoidlik
protsent, mis näitab, et sagedane nurin EKN-u esindusko- jyiesüen hävitati, hukkus l e !"
suur osa Kanada eestlaskonnast on ku koosseisu üle, mis mõnede krü- ^soooo tsiviüelanikku, kuna Dres- Usume selle lause surust, süs nang olliö^•Vs^^^s"tuTanlÄ^^^^ ''^TT'^-^''^ JZ^^''^ZAI
meie rahvuslike püüdluste Ja meie tikute arvates ei ole küUalt esm- ^ ^ ^ sõjatööstuse linn on ta üus --'--^ ^-^-'-•-^ oiuKorrast \ astupanuUtoni- ideevge^ed. Km tulevikus K-^nqda
SeUes, et ^ e h i t i a s e d esmeste- -^^ ^^^^ 5hvnMn.e<t
tas praegune Jaam kmdralstaa- ^^^^ ^ ^ ^ ^ . ^ ^ _ ^
L fT. ^^"^T^""' ^^^^^l eriti leidlik. Ta ted eft^n^neku
f J Z ' ! ^ ^ ^ tuhide snnr.n.o.iceks
vash^^panuhikumise sõjalise juhi- ^ § ^ ^ 5 ^ 3 ^ , ^ ^ ^ ^,,,,e.
na hmnatavaid teeneid. ^«.^^^-^ ^^^^.^^^
Elukutselise sõdurma oli tema hin- mad efteoanekud on vrdn^-rced jn
meie ranvusiiKe puumuste ja meie tiKute arvates ei oie Kuuau e«m- ^^^^ sõjatööstuse linn. on ta üus. Meie poisid hoidsid oo- se professorite omast kahtlem^hih 4,1:7^ TJ7 U.AZ
vabadusvõitluse osas lasknud oma dnslik ega kvalifitseeritud. Kuid ' ^^^^^^ ^ahvlü ja seUes oli naliu 1 .- • r u ^^P^"^^^^^^ ^-fletsald po^obi^d snmnHnd^ete
v . . ^ ^ . J icr.Hiioi t^riHi. Ka Euroopas ohd oma Hi^^^ pkästis ta ,T-õÕtetetete<sma bhaafkoaitfaakks-^e kkoorrfmfillddnnmmaa,,
^ ^ , ^ taanlastele. ^jj^ .-fhma
Kopenhaagen ^ kuivati parast Inglased tegid õhudessandi Ko- käe^ räästa aua
kapitulatsiooni teate saabumist penhaageni Kastrupi lennuväljale,
üle N. Lüdu üpukestega, miUe Tund hüjem sõitis kümmpknnd
sudametel jaatnda mng nad on smna on võimalik igaühel kandi- , „ i-j / • v m n moraalset väärtust
. , .. . . . , . 1 muutunud passiivseiks laukskoik- deerida Ja seal ses.t t<ov.o".s t* osa „xi v jao Natgas-akid, (m«is .oh .Tal1linn, sel1l e niorddibeL vdd-uubu
•1 X , A....^ .J A J . " 1 seiks. ta, kuna töötegijate Järel e t*u ntak- l^^^o^ig^e^ Korv, a^l 9. märt.s il 1944 nuk-
Selle passiivsuse, vabanduceks se tungivat vajadust. Selliste väi- t^««,M. v . « . V ; « ^.«w,,:.^'' i tttuauk se tAa valisel1t, . etXXt e, etX E1e0s tlas- de^t e. esilMe toomAm •e k1u ju•t a*b i ue ndast ^.^D.^e«m.^ok^r^a1a tia rahvademokraatia,
te Kesknõukogu Kanadas ei ole ainult suitsukatte loomist, mis ei ^^^^^ ^^.^^ ^
suutnud vaatamata oma aastate suuda varjata kntiseenja ©^^^^^ detud rahu!
Pikkusele tegevusele Eesti maad vabandusi Ja ettekäändeid RüütHristi' kavaler ja ED 45. Suurlinna tänava-element kandis Assensi jäänud meie meestega, kms ' " . 7 IvlVr K n ^ d ; ' " ; ; " ^ ^ Või-
3a eesti rahvast vabastada Ja Eelolevad EKN-u valimised km- ^^^^^^ ^^^^^ . ^^^^ kohapealsete punast värvi vas- ^ S k ef m õ Ä Xndab
Kesknõukogu tegevust peetakse nitavad, et 51 isikut on taas valmis ...i -n.„^j.4.*. u . u . . - . ^ . . 1 : 0 f,mow,-i^,«,;.. . f^^"^' Ö'"^» immene soenoao
kümmekond
kõrval läänelütlaste Ja Taam* dzhüpi läbi linna ja Kopenhaagen ^^^^ u.^u„,.. ^ l i Ae-oma
värvid kippusid varju Jää- oU vaHutatud. Lugu oh veidi hai- JVJZt^^^^^^^^^^^^^ ma. vem Fyni_^ saarele, Odensesse ja p^^, ^-le oli kosu maafhn.Ie suu-
(Jär^ lk. 3)
. t, . ^ . /viibis kapitulatsiooni ajal Taanis, rad ja õUevedajate hobused oUdtupanulii^
tuhja tuule taUamiseks. Mõned alustama oma panuse andmist seUest ajast on säümud üks tema dekoreeritud ' punalippudega. Rah- H paar k-uud kibedust ja t^ähja
aastad tagasi oU suuremaks poh- eestluse säilitamise Ja meie vaba- j^^^us, müle toon mõningate väi- vas juubeldas, suudles ja laulis. kõhtu kannatada. '
jenduseks, et kesknõukogu koosole- dusvõitluse huvides. Kui nemad on jajätetega alljärgnevalt. Tänavamuusikud mängisid vara- Kui 6. maü kirikute kellad tea- " '
kutel on palju vaielusi Ja mõtete valmis seUeks nelja aasta Jooksul * ^^jg^g^ ööpimeduseni vaheldumisi tasid sakslaste kapituleerimisest
lahkarvamisi Ja seda arvesse võt- oma aega Ja energiat ohverdama ^ internatsionaaü ja Tipperaryt. Taanis ja . 7. maü alistus Saksa ^^^^ kirjutati Reimsis ja Ber-tes
ei tuleks sellist kogu üldse va- mis on pealegi seotud majandusli- ~" — — p^^^^jj^^ Vesterbrogade, raekojast ülemjuhatus Reimsi eelprotokolli ^^^^^^ "^^^ lõplikiüt maksma
Mda. On veel teisi oma ükskõiksu- ke kuludega, süs peaks igal Kana- ganlsatsiooni. selja taga. Valimis- peajaamani oli lainetav ja hõiskav allaküjutamisega lääneliitlastele l^^^^*'^? S. maü 1945 kell 24?
se vabandamiseks ette toodud põh- da eestlasel olema nii palju kohu^ test loobumiseks ei ole antud olu- inimmeri — sõda oU möödas ja 8. maü ka Berlünis Ei. ütleme meie ja koos meiega
Juseid, kuid nende pikemalt käsi- setunnetomarahva maa vastu, et korras mingisuguseid kaaluvaid kirikukellad kuulutasid „rahu maa tatud aktiga N. Ludule, siis ei vü- Palju miljoneid immesi. kes mõt-tamisel
ei ole mõtet,"kuna need on t a teeb esitatud kandidaatide hui- vabandusi Ja meie kõigi kohus on peal ja inimestest hea meer*.: nud ega kohustanud see veel min-üldiselt
meie ühiskonnas teatud Ja gas oma valiku mng hääletussede- anda EKN-ule valimistest osavõtu- See kõik tegi nukraks eestlasest gü määral aUstuma Eurariaa võit- ^^^^
linntud. Ii tagastab. Meil ei ole nüvõrd olu- ga oma kindel toetus. Kui ^^k^ ^'"'^
Kahtlemata on see õige, et Eest- line näidata kui palju üks või tei- maal võitlevad Ja surevad inime- järgmine tund.
laste Kesknõukogu Kanadas pole ne kandidaat hääli saab vaid meie sed Eesti vabaduse eest, siis on Parempoolsed vastupanuliikumi-suutnud
vabastada Eestit Ja samu- peame oma rahvusterviku Ja va- EKN-u hääletussedeli ärasaatmine se liikmed, peamiselt endised põuel
ole ta täitnud oma tegevuse badusvõitluse huvides näitama, et selle kõrval naeruväärt väikeseks litseinikud ja :sõjaväelased,päigu-arendamisel
kõiki meie lootusi; meie seisame kindlalt suurearvuli- seeneks eestlusele. tasid Baltimaade põgenikke haig-
Seal esineb tihti- puudujääke, mis se pereia; oma. kesk- Ja võitlusor- ,A, latesse,,erakorteritesse ja maale, lele helistati kirikute keUi ja mü-
See oli aimul V i i ^ a a l relvade
Alles 16. maü võis N. Liidu
ülemjuhatus teatada, et võitlused o m.- « ! . v .
Kuramaal on lõppenud ning seUe ^ tL->ehst ra-vähesed
kaitsjad on alistunud. sõjaõhutajate ohver
Küsime, kas see oli rahu, mü- ^''^^'"^'^ Mgamstan.
Jüri Remmelgas
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , May 28, 1981 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1981-05-28 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e810528 |
Description
| Title | 1981-05-28-02 |
| OCR text |
VABA EESTLANE neljapäeval, sg. 1981 »• Thursday, May 28, m i MF. 40
VABADE EESTLASTE HMl
STLAIIi
V Ä L J A Ä K D J Ä : O / V Vaba Eestiaiie, IS5 Tecuxusiöi ^ Teraste
PEATOBÄETAJA: Karl too
TOIMETAJA: Haasfö Oja
POOTAADRESS: P.O. Box 70, ^ C, ToroQio Oat^ M&I 3M7
TKLEFONII): t o i D i ^ %4-7521,^^^t^^ fteüimšed, konintG^
etepeditskwfl)
TELLIMISHINNAD Saaadas: aastas . poolaasta^ $23-— ^
Teemdaa^ $11^—, Mnpostlga aastas poolaastas
ja veerazidaastas $1?.—
mUMISHINNAD Tüjaspod Easadat: aastas m^s^pool^
tas ja veeraodaastas UI—. Eripostiga üSA-s: aastas
^ poolaastas $35^ ja vemuiiaastas'^-50
M^NÜPOSTIGA üimere-i^
- ja
Aa^0s^ muQdatos ^ c —' üksiknambn bmä'
F R E E E S T O N iÄ
Pöi^y^ by Free Estonian P n W ^ Ltd, 135 T&mis^ ^
TQItH3t9 0!^ MSJ 2H2
0
vdiimisei
Eesti ühiskonnalt Kanadas loo- meid häirivad aing seal ei astuta
detakse eeloleva Immiknu teise na- meie vabadnsvõitlnse teostamisel
dala kestel eestluse heaks väikest kõiki neid samme, mida meie
ja tagasihoidlikkn teenet — võtta omas mõttes mõlgntame ja ette
oma hälle ära andmisega aktüv- knjutame. Kuid selliste rangete Ja
selt osa Eestlaste Kesknõukogu paindumatute seisukohtadega
Kanadas uue koosseisu valimis- EKN-u t€ge\Tis€le lähenemine
test. Valimistel, mis toimuvad 6. oleks sellele organisatsioonile ja
juunist kuni 15. Juunini, tulevad ta esinduskogule karuteene tege-
EKN-u uude koosseisu valida 45 niine/ kuna see organisatsioon tev
IMgeti Valimisteks m pieš seatud gutseh vabatahtliku tööjõu panusel
51 kandidaati, kellede hulgast Ka- ja piiratud ressurssidega ning meie
näda eestlastel tuleb teha oma va- ei saa seda võrrelda professionaal-omientpi
Kirnajda |xii^iteenlsö^ juba
aastaid olnud Kajada Tafitsusele,
: |a rahvale' •; smirek^..'".; Vahiiapsfekš,^
Alalised Wei^d, pciSÖteenijate ja
nende a m e ^ ^ jakkamatud
nl»iidinis«d ning; seateeva^ed
akiMfimM on J^^na^ Kathada pos-fiteemdö^
j T d ^ ^ ja
see pole sutrtnrud ! ^ afanl saadud
löökidelt triibtida- PoKtiteeiiindus
kmkab; en dKelt; kirjad |a teised
postisaadetised
des>e suure hilinemise^ ning pos-tfvalit5D5
tõ&tab söurte kahjodega^
njftude^ rBgSt 1 ^ aastal sadu mil-
Ipneid doltereid juurdernsksiii
Nööd^^^^^^f^^
iootased tekkinud lammiikust ja
kaose^ valjä paäsemfee^v Selleks
Ütteks ^rav^^^
postiteenistose viimins aue , struk-
T.E. KeskooH lõpetajad koos ©ma õpetajatega kooli lõpuaktuiel. PUdil esireas (vasakult) EDen Salumets, süsteemi raanHdesse, Kui
Anne TÜE, Leida Marlev, Endla Komi, koolikomitee esimees BL Lupp, kodijuhataja E. Marten,!H, Ründ- po^eenrndos s^i aitas o t ^ h ,
va, Lydia Ämvald, Aino Müllerbeck, M a Puhm Ja Laine Loorand; teises reas Ene Ludig, Kristine Neps, v a J j t ^ feontromie ja tema prob^
Lisa Pormeister, M a Tem, 3Ionika Pint, Juta Metsala, Ingrid Kivi, Oona Mäho, TÜna Lomax, L y k a Koi- ^mide lahendamisega tesde* mi-li,
Linda Tndo ja Susie Holmberg: kolmandas reas H. Valter, Thomas Kolu,- Paul Poolsaar, Ttiomas ^ miiiKteemrmit. sris nirud vjiak-
Kaid, »erek Pallandi, laaa Hopp, Thomas Mandra, Erik Konze, Erik Luüer, ja Erik Mppak. ^ ^ ^ ^ ^ ^ T /^
^ . Foto: Vaba eestlane s i o o m - r ^ ' ^ ^ snnah pos-nteenmdnse
juhödeJe SBUTZO voi-
———: : —. - -• •. . - — :.: : ..• ; . v-.. • • . . • • ... .- .. . . : mähised iseseisvalt tegmsemiseks
aing posti ärilisele ahisele viimiseks.
Sama süsteemi ahše! tõotavad
seHised riigi ettevõtted nagu
seda on A i r Caitada ja Petrocan.
Praegnste karatsöste kohaselt loodetakse
šee subrmüödatm teostada
juba käesoleva aasta 1. sept
e m b r i k s . ; - - v - ^ ^ ^ ^^
Knid kas see uue süsteemi rakendamine
põ?öteenindo«^ toob
Ipodetod muödatosi ja ^Ää^tab Kanada
posti fffaegieest sepdaste
keerisest? Lootim sell eks on knid
need lootused ön ehitafnd siiski
tõi rahu*
8. maü IMS kolmekümne kuue aasta eest — lõppes Teine maailmasõda. Räägiti, et Inimsus ja
demokraatia olid saavutanud suure võidu diktatuuride üle. Enam kui 20 miljonit noort meest — laste
isad, mehed, vennad ja pojad — oli hukkunud. 6000 poola ohvitseri oK mõrvatud Katõms, Jugoslaavias
anti punaarmee eriüksustele välja 30 000 kasakat Inglise välisministri Edeni korraldusel. Kasakad,
kes olid võidebüd sakslaste poolel punaarmee vastu — mehed, naised, lapsed ja vanad —
hukati. Paljud kasakad läksid vabasurma. Prantsusmaal vahistati j a hukati vastupanuliikumise poolt
veidi üle miljoni prantslase, kes oMd seisnud Saksa okupatsioonivõimude teenistuses. Kümned tuhanded
kroaadid, kes olid taotlenud vaba j a iseseisvat Kroaatiat, hukati Tito partisanide podt.
Miljonid juudid näljutati ia gaa- 6. maü möödub üheksa aastat et tagada neüe toitu, peavarju ja TÕrdlemlsikõikrrv-atele j^ljadele.
Uk. Valitud 45-liikmeline kogu sete Ja palgaliste rahvaesinduste- sitatr surnuks. Euroopa kaardilt (H. R. on seUe kirja pannud 1954 kaitset. Ei saa unustada, et po^*(eenii!^te
Vasakpoolne element kihutas aga koosseis fääb ikka samaks, kelle-relvastatud
gruppidena, punased dega raeS on võimahB tütrrrneda
viisnurgad barettidel, veoautodel olnud paljude metsikute p.leej^al-mööda
linna ja otsis sakslastega' sete streikide ke^tfrl. S''?m?>k': fää-koostöötajaid..
vad ka need ametiühingud, kuhu
Jääb neljaks aastaks keskorgani- ga. Antud olukorras peame meie kadus kolm väikeriiki — Eesti. La- J.R.), mil Taani müjonilise pea-sätsioonina
esindama Kanada eest- aaima EKH-a eslnduskogsle Ja ta ti ja Leedu. Eesti võitiusvõimeli- linna Kopenhaageni kirikukellad
laskonda ning tema erUiseks üles- seni antud panusele täie tunnustu- sed mehed panid liitlaste nõudel kuulutasid II Maailmasõja lõppu,
andeks Ja eesmärgiks on organi- se, kuna see kogu on teinud siiski relvad maha ja läksid sõjavangis- Saksamaa tingimusteta kapitulat-seerida
Eesti vabadusvõitlust ning ära suure ^t^ Eestis praegu valit- tusse. Eesti meeste relvastatud sioon astus jõusse. Relvad pandi
tutvustada välismaailmale okupat- seva olukorra tutvustamiseks Ka- võitlus ühe teistsuguse diktatuuri hunnikusse ja väsinud sõdurid nä- Kui leiti selüne — ja neid leidüs postjteenljad konhivad j9 krooni
sioonijõudade koloniaalpoliitikat aada poliitilistes ringkondades ja, vastu oli lõppenud kaotusega ja gid juba silmapiirü sõjamöllus pu- palju— asetati süüdlane kest veo- korparatsoonJ alla vmnine ee-
Eestis, eestlastelt põhiliste inim- võidelnud seUe ükskõiksuse vasrt pääsenud pais- rustatud kodude varemeid. auto platvormi, käed pea p^al. maWa Twstiteenjtste ametinhinou
õiguste röövimist Ja Eestis praegu mis valitseb siinsel mandril Mosk- küsid kontinentidel kõikjale laiali. Kuigi varemed, aga süsM kodu! ümbritsetult vähemalt kümnest fuhi kohalt ka Jeait-TIsTK»^ P-ir-toimuvat
vabadusvõitlust, mis'' on va vallutustesse suhtlemisel. Meil püüdes säüitada rah^-uslikku ident- Eks elu alga jällegi ku.sagüt! püstolkuulipüdujaga varustatud rof^ kes tecais eudale «srematu
nõudnud ennastsalgavate eesti rah- tarvitseb ainult meenutada Balti sust. ^ ^. ^^^^ relvadega kmil^^ ^seHeea. et ta kw^^ no^ i -
vuslaste hulgast isegi Juba surma- õhtuid, paljusid märgukirju Ja me;^ Praha sõjaväehaiglas ^ mõrva- ,^ I ^ . - i ^ A e g l a s e l sõidul läbis selline veos teenifeid üles KaHa& T?sT^imiendi
ohvreid. morandumeid valitsuse- |a parla- sid tshehhid kapitulatsioonipäe-
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas mendiliikmetele, isiklikke kontak- vai umbes 12-15 eesti sõjapime-
Juhatus, büroo Ja Valimiste Peako- te sümapaistvate polütikutega dat.
mitee on püüdnud teia kõik võima, nmg Eesti olukorda Ja sealset va- Neid käsutati ühemehe-rivisse, pa-
Hkud ettevalmistamised, et vaü- badusvõitlust selgitavate broshüü- i*em käsi > eelmise mehe olal ja roopas, seda oleme ise nämud. seisis mõnikord ka naisi. Nende oma Mkmetele kõnrete ta eH^rea
mlsed hästi välja kukuksid Ja neisf nde trükkimist ja levitamist. Li- ^'^f^i ^vüsi marsikorras haigla Sel hommikul äratas keUade helin häbistamine oU kaugelt hullem, östlikknde ü ^ d ^ välj-i tf^nnle
'Võimalikult rohkearvuliselt Kana- saks seUele on eestlaskonna poolt õuele „sööma", nagu tshehhid üt- ka palju eestlasi. Kuidas nad kõik Taamle jooksti tormi kahest kül- mr^eks on üJdtnntBd ja TieM am
Ja , maaümavallutamise kavade- linna käidavamai-d J tän"a vai-dJ, pea- otsn?.t .f enoreen.m a n.m s i~» «fe«ll e
1^* ,.., --J . 1 ^^^es mõnikord, et võünaldada aktsiooni parast i^ed ameHnhinou
Auiü na^a \oiaetuie. ^.^-^.^ väljendada oma \ih^. Sel- ..kangelasena* v^ndas^e. Vn^ioe-
Kuidas see kõik läks Lääne-Eu-lises meeleavalduste keskpunktis nijate ametiüMnsn nõn<^ised
da eestlasi osa võtaksid. VaUmiste vaütud keskorganisatsiooni esin- ^esid ja hukati seal kuklalaskude- Taani olid sattunud, see on pikk Jest. Ida poolt jõudsid venelased bitsioone ei sonda itm^^elt kõrval-materjale
Ja hääletussedeleid saa- duskogu ja büroo kujunenud mitte g^- Vägistati ja hukati ka eestias- lugu. Üks toodi simia koos oma Bornholmi ja kürustasid SjäUandi-, dada k-rooni konwratdnon j^aa
detakse väTja kõigu teadaolevail ainult sissepoole kuid ka väljas- test' haiglaõed. Tshehhid hiMasid väeosaga.. teine tuü enda algatu- e ja pealüma jõudmisega. Vene- mõni muu sü^eem, mfk. volks
aadressidel, kuid kahtlemata lei- pc^le eestlaste elu tsentrumiks, ku- f.^du alistunud ee^^^ Lühikesel Taanis vübimise laste joudniine Kopenhaageni cl- c^Ha posöteenindi^ korraldamise
dub ka rohkel arvul neid, kellede T s e e oa organisatsioon, keUedega ^ivusi 4o. mg. ulem, kapten ajal peamiselt Kopenhaagenis, nuks signaaliks Punastele ja või- aluseks .
aadresse Ja elukohti ei teata Ja Kanada juhtivates ringkondades ^^^f ^ ^ . f f P ^ ^ s t i ^ ^ ^ ^ ^ . Odenses ja Assensis oU oodud t^^^ Pällud v^tl.fed i>o^Vpenin.
materjalidestJ. ^^N^ae nid-1ie lr 1- - 'f^!.T'^*l'tyf^ i Jn ^4 '1 :11 „m « « t nõrVkaensg, idsealie ei antSuedU jeu.u ak.õ iK. ehsu 3lga-i svtu. sTi ejkaM les itusidd ek aT aaaitnai japidõ ratana- nlasTteei sdeestm .o.kairiaeastt iaMteir tuesetda.. id Lngla- . ra—ijuc v—^ w j a u^ fi
oleks
saada
ressid
aadas büroole teataksid.
nindnse korrF?ldami*el «Tinri lootu-ornornt-
|
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-05-28-02
