1980-12-30-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
f
Nr. 97 — Tuesday, Decžember 30,
VAL¥iÄRST
NÄDALALÕPUL
1., 2., 3. ja ,4. jaan. dr. J . Maij^ PSÜiim^ioiidiis©' ic®Ifekl•i^i5eeriillir^D f:äiikis põlžis^ lu
tel. 92^777^
Ajakiri Suomen Silta, mis ilmub Helsingis välis^ ja kodu-soomlaste ühendusorganina, avaldas tavitava
10. jä 11. jaaEo dffo Mae, M ülevaate soome asunduste ajaloost Siberis (nr. 5, 1980). Artikli autoriks on Heikki H.HerUn, kes selleks on
493-7231, materjali kogunud pikema aja jooksul. Sellest selgiib, et soome asunduste algust Siberis tuleb lugeda 19.
._ . g . \. sajandi algusest. Enne seda on küU leidunud Tobolski ja Mütski ümbra^^ suuri sõjavangilaagreid, kus
° i TOPI 77^^* VaaaseL i^^^^gj y^^^ ^^.^^^^ gg^^^^ järeldusena vübis palju soomlasi sõjavangis Rootsi armee koosseisu
3a, tei. .£i-im. kuulunutena. Esimene tsiviilasundus sündis aga 1802 kui Aleksander I ajal asutasid Tobolski kubermangu
Sngerimaalt pärinevad endised soome soöstmaaorjad Kõzlikova nimelise küla. Neid vabastati maaorju-
• I o# » B Ä « « ^ ^^^^^^^^^^i^^® siirdumise Memwsema.
H. KIRIK
Insurance
Ägency.^
KINDLUSTUSED
23 WESTMORE Dr., Süite 200
Rexdale, Ont. M9V ZY1
Tel. 745-4622 :
mine on olukorra põhjalikult
milutnud ja võrdlused endisega
ei ole enam pädevad.
värvulised andmed soomlaste
KÕIKIDEKS
K.LNDLUSTÜSTEKS
. LÄTER & C O .
"iNSUKANCE"
1482 Bathurst S t , 4 korfi
i5athurst-St Clair)
I ?ieloa kontoris S5M815 Ja
S53-7816
ILMAR HEINSOO
INSURANCE
Eesti Majas
S58. Broadview Avenue^ naium 2
Toronto, Ontario M4K 2R6
Telefon 461-0764
See küla jäi pikaks ajaks ainsaks vatsus juba kogu ;koloonia hajuta- jouKas arenenud küla, talud olid
soome asunduseks Siberis. Umbes miseks, kuid siis tuli aga Johannes mehhaniseeritud ja eriti võltoo-üks
inimpõlv hiljem, keiser Niko- Granö Omskissö pastoriks. Ta sai dang oli kõrge.
l a i u ajal, hakati Soomest Siberisse oma agronoomist venna abiga.olu^ , « •
.„L* •v • • J ^ 1 r- i ^ 1 J 1 " 1 J uoiriroo i^ouumajanduse kollektiviseeri-saatma
sunnitoolisi ]a nendega korrast ule ja kord kulades hakkas
koos ka vabatahtlildce ümberasu- paranema. Kui asutati: karskus-jliid
koos perekondadega. See põh- selts ning kool, kuhu toodi õpeta-ju^
tas uute külade tekkimise. jäid Soomest, muutus Helsingi ni-
Soome "asunduste varasemast meiises külas olukord täielikult ja
ajaloost pärinevad andmed peami- areng hakkas kulgema positiivses kohta Siberis osutuvad, et neid ei
selt Siberi soomlaste esimeselt hin- suunas. olnud mitte just,erit palju. Johan-gekarjaselt
pastor Johannes Gran- Eelpool: mainitud piirkonnast ida nes Granö ja J.G. Granö andmeil,
ölt, kes oma ametisse Siberi soom- poole leidus veel soome • küla oli kõigis soome Siberi koloonias
laste keskel astus 1885, olles va- Verhne-Suhetuk, mis asus Jenissei 1905. a. kokku 1354 isikut; keEest
rem toiminud kirikuõpetajana Soor vihmavööndi piiris. Koloonia oli 192 oli Siberisse saadetud ja seal
mes Kauhaval ja Lapual. ' asutatud 1850 ja ka siin leidus kü- vangistuse järele vabanenud, muud
Ta toimis soomlaste Mngekarja-lakondi eri rahvustest luteriiisulis- olid vabatahtlikud kolonistid või.
sena Sibeiis kuni oma snirmaiial tega. nende järglased.
' nn Omaette huvitava rühma moo-
' »«^<>f P»"»***' ®* ^^^^ dustasid Vaiksp onkpani kaldale
Tema pojast J.G. Granöst sai M - kohanud sellest kolooniast päri- iruulaÄ^^^^
jem Helsmgi ja Turu ülikoolide ^evat eestlast (kas Venemaal ^ .g^^ ^ . tsaaririik 1860-ndaU
maateaduse professor, kes lühe- ,5i Eestis, 'ei de kahjuks öel- S s a f T e ^
dud), kes eesti ja vene keelele^^ggg.^^^^^
lisaks kõneles ka lati keelt, .If^^^a p^g^^^^^^^^^^^^^^^^^^^
oli naabrusolukorra- tõttu I^ainM^ seks, seda enam et kuberneriks ^o^^
lätikeelses algkoolis. roomlane Johan H a m p u s - F ^^
Verhne-Sujetuk o l i , sellepoolesihjelm. üleskutsele järgnes Soo-
. ^ paremas olukorras, et läheduses ^est umbes'50-pealine noorukite r^rH,^'!^^^Ä T^r^^rJ, kuUakaevandusi ning viü oli ^ühm, kes tegi reisi'omal purjelae-c
! l f ' ^ nõutud ning hinnas. Mingit viina- vai, müle tsaadriik oU väga sood-põletamisprobleemi
seal ei tekki- gaü tingimustel neile loovutanud.
Laeyä nimeks oli „Imperätor Alex-ander
mat aega töötas professorina ka
Tartu ülikoolis (1919—1923). Oma
päritolu tõttu oli ta üks parimaid
Siberi asjatundjaid-geograafe. Johannes
Granö nooremast pojast
Paavost sai isa töö jätkaja soora-
Soome iseseisvumist.
Kui Johannes Granö asus -1885 nud.
Soomest üle Siberisse, olid soome j^ui käesoleva sajandi algul ehi-asundused
tugevasti laienemas. ^^^^ ^^^^^^^^ ^g^enes islo-
Keskuseks oli aga endiselt Rözh- j^^^-^^^ ^^^^^ Q^,^^^
(Algus lk. 2)
Selles omamoodi „JDiEl>eMk!rjutl<^
kõva küla, mida soome keeles ni
metati k a Vanha Paiklca (Vana
Kuna Suessi kanal oli alles ehitusel,
tehti reis ümber Aafrika
ning see võttis peaaegu aasta.
loonia oludele, sest raudtee kulges
läbi selle piirkonna. Siin oli oma
Paik). Uued kdoomad tekkisid raudteejaamgi, mm nimeks oU Sisserändajad asutasWAbo nime
« ^« nnir««is ir^i, f n a a b r u s s e Bugenesse ja Bo- Koloonia, ning esimeseks jaama- lise koloonia, mis praegugi on al-rLir^
H^^^^ ''^'"''^ t ^- Ä l l i 200 "k"^ü^o'm^ eetri kau- ü^lem^ak^s ^oH^ so o^m^^la^fnc^es t Süahairsik. onHdol&oe- slte sm, ukuu- igri ühmk ohgüuj em shisasjuersä njad akjoaotsee lust mi-
Sis kamod vahsmaal elavad eestla- y,^,,, p^jg^g^. , ^^^^^^^^^ raudteejaama nimi dagi välja ei tulnud.
Elatusalaks sdles iimbnises Kolooüia püsinud kuhi käesdeva Kahjuks ei anna huvitav artik^
kel kuigi palju andnieid ;^oomlas-ifls
Kamoa vaiismaai eiavaa eesiia- g„sei Vanast Paigast,
sed loevad päid van^te^^^ ^Elatusalaks seHe
lis ei raanta midagi Eesti Yabanigi ,. ' . . . .
aegsest Tartn ülikoolist ja lastakse ^ " ^ Peamiselt Rarjakasvatus. ajani. Kei Kuigi paiju auum<=xu
Tälia oaisfa et koen ülikooli arens niidumaid oli rohkes- Kuni 1920-ndate aastate alguseni test ja nende asundustest Sibens
ia YäliaeMtenmie on toimmm^ ai- 'V ei olnud heinapuudust ning oUd olud Helsingi Wmelises külas fääflöeiral..
L komimmisfliku korra ajal. Nü P f « « f igas talus oh 4' -^" hobust suhteoliselt muutumalta. See i (EPt/VU).
kinnitatakse, ..et . Tartusse ...ajaü ^ mitukümmend pead lehm,, ^
1951. aastal jäflegi nns kSigema, suurem muudatus sundis kui
hariduse andmise instituteioon - 1860-ndaü aastaü asutati uus koloo-
Eesä PÕUomajanduse Akadeemia, nia,Om-]oe kaldale ainult paarsa-kes
olevat välja saatnud , üle f » , «mslast ida ^p^^^
10.000-de põUumajanduse spetsia- ^f^l " ' " ' ' ^ f ^ oodi määruste
listi. Edasi seletatakse, et nõukogu- f ^^hvuste kulasid kor-de
võimu ajal olevat Tartusse raja- • N " leidusid sun Helsinki, Nar-
• uuie jaapani
Helsingis korraldati poetesi mälestusõhty
•3
- - , ... . HELSINGI (EPL)--Helsingi ülikooK
tud Zooloogia ja Botaanika insti- Uaaveü 3 a Kua nimelised ku- ^^^^i finnis Helsingijs 20. novembril Marie Underi mälestasõhtra
tuut, Füüsika Instituut, Astrofüüsi» 1^^' P^''^''^'''*:,. Sobme Kirjautee Seltsi niumSte
ka ja Atmosfääri Füüsika Insti- i , Selles ümbruses oh maa yilp-tuut,
Kariloomade aretaiMse ja Ve- *andevp põllupidamine enti ta- Oulu ülikooli praegune eesti kee- i i luulet eri keeltes: Eva Sehidlo
terinäärteaduste Instituut ningl lektor Mart Mäger pidas ette- Ungarist 'esitas luuletuse Maarja
Metsamajanduse ja Looduskaitse ^^^^ rikastusid, kuid halbade kande teemal „Marie Underi elu ja Magdaleena, Klaas Ruppel Saksa-üurimisidstituut
] transpprdiolude •tõttu nõudlus vüja luule". Marie Underi luulet esitas maalt luuletuse Kevademärgid ehk
See teaduslike asutuste nimekiri Järele oli väike ja hmd vastavalt Kansallisteatterist Ritva Ahonen-Frühlingszeichen ning Kazuto
bn kahtlemata imponeeriva kuid madal. Tulemuseks oli, et vüja ha. Mäkelä, kelle Valik koosnes Unde- Matsumura Jaapanist luuletuse
suurem osa neist'asutustest tegiitke-^ ri klassikast, Sirelite aegu, Agulis, Kodumaa ehk jaapani keeles So-sid
juba Eesti Vabariigi ülikoolis mõjustas kogu arengut lnega^- Kontvõõras, Pagulane jt. koku. Viimane oli Matsumuira oma
kuigi teiste nimede' aU; Nii moo- tWselt. Lisaks hakkas jõukaisse Mälestuskilde Marie. Underist tõlge ning saavutas kuulajate hul-dustati
Tartu Ülikooli juurde juba küladesse kogunema hulkureid, esitas lektor Eeva Niinivaara, gas suure' menu.
1919. aastal agronoomia teadus- kellest paljud olid oina karistusaja poetessi kauaaegne ja lähedaiie Kohale oM saabunud umbes s ä^
kond, mis saatis vabariigi ajal Täi- lära kandnud endised sunnitöövan- tuttav. VMtn luule sõpra .vaatamata
ja suurel arvul i põhjaliku etteval- kid. E lu muutus ebakindlaks, kak- Lõpuks esitasid Helsingi ülikoõ- ajakirjanike streigile,
used ja mõrvad üldisteks. Oli ka- li välismaalastest üliõpilased Unde- mis tegi Võimatuks mälestusõhtu
korraldamisest lehtedes kuulutada.
;{EFL/T)-.y:
PUHÄŠtüS
auruga ,,steamcleaning"
HEL. ERIK LOIOSlk 447^9834
mistuse saanud agronoome, kes
kahtlemata juhtisid Kesti põllumajandust
palju paremini kui seda
teevad punaste koolist läbi' käinud
põllumajandusteadlased. Nii hõlmas
Tartu ülikooli matemaatika-loodusteaduskond
.muude ainete
kõrva! erialadena ka botaanika^ zooloogia,
füüsika ja keemia. Teaduskonna
õppe- ja uurimistöös etendasid
tähtsat osa õppeasutused, millede
arv oli ligemale 20. Mitmed
neist OÜd vanad ja kuulusrikka minevikuga
nagu Tähetorn, Botaani-ka-
aed, Metereoloogia-obsepatoo-rium,
Zooloogia-instituut ja -muuseum,
Geoloogia-instituut ja -muuseum,
Keemia-instituut, Füüsika-
Institnut j.t. Loomaarstiteaduskonna
juures töötas neli kliinikut ning
seltse Instituut! ja õppe-s^pikoda,
põUumajandusteadiiskonna metsa-osakonnäl
olid oma instituudid
metsakasvs^tuse, metsakasutuse ja
metsakorralduse jaoks ning osakonnale
kuulus Ita suur õppe- |a Katsemetskond
Kastre-PeravalSas.
Kommunistlik propaganda ope-,
reerib ilmselt põhimõttel, et pikast
valede rivist suudab mõni Ikkagi
avastamatult läbi libiseda ja oma
musta töö ära teha. Sama retsepti
alusel Mrjutatalcse ka ,,Kodumaa"
lisas Tartu Ülikoolist, kuid need valed
on siiski niivõrd läbipaistvad,
et need jäävad tõe ja õiguse sulu
O L D M i L L T A I L O RS
7 RIVERVIEW GARDENS, TORONTO
(1 plokk läänepool Jsmei, Bloori läfaeM)
TEL. 769-9535
DAAMIDELE l a HÄRRADELE ÕMBLEMINE
TELLIMISTE JÄRGI
RUDY SCHNEIDER
T.E. Baptisti koguduse välismisjoni komitee korraldas hfljnti käs!-
ttööde väljamüügi, kus eriti nõutavad oUd kaunilt väljatöödel^dud
vatitekid. PüdU vaade käsitöödele, nende ees vasakult Helgi Leeö"
ment, ja näitusmüügi üks aktiivsemaid organiseerijaid Viima Krabi,
ees Mari Leesment. ^ ^ Foto: Ilme Lülevars
h Stereo
STEREO. TV ja VIDEO
MUUmino ja installeerimine
221-7694 õhtuti ja nädalalõppudel
Ismajärgolised tiikpia-mõöbM kavandajad ja valmlstajaä
OTSE VABRIKUST 25 L E PAGE COURT
Jensen & Son Limited Mefon 636-98ii
Maksab Kaiiadajs;
Veerdmdaastas
E I R B P O S T I G A
$30.^
üSA-^
^^^^^^^^ $^^^^
$33.— $35.50
Veerandaastas $17.— $18.50
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse:
Aastas $76.--, poolaastas,$38.--, veerandaastas $2Ö>--
Aadressi muudatus 50 ceati. üksiknumbri hind 50
OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE
Washington State Univörsity
PuUmanis, Wash. lõp^etas majandusteaduse
alal bakalaureuse kraadiga
Velle J . Kolde. Ta jätkab
õpinguid magistrikraadi saavutamiseks
samas ülikot)lis:
j^anada aadrcssic36]l@ paiiQiiQie mar&ida POSTAL CODE
USA aadressidele „ZIP CODE"
Fangatshekk.või rahakaart Mrjutada
Free Estonian Publishers nünel®.
5000 Sheppard Ave; E.. SGarborough, Ont. M'1S 4L9 201-5954
PAUL junus
Müük ja rentimine
Tel 291-5054, kodias 423-5716
EESTI SIHTKAPITAL
KANADAS
Annetused ja testamendi-pärandused
on tulumaksuvabad!.
Aönetaja soovid täidetakse.
958 Broadview Ävfe. Torontto.
Ont. M4K 2R6
isilm armetult när^uma.
Chevette
Monza
Citation
Camaro
Malibu
Impala
Monte Carlo
Gaprice
Corvette
Omega
Cutlas
Oldsmobile
Delta EightyEight. •
Ninety Eight
Toronodo
Ghevy Trucks and Vans
Väiksemaid
SiEMONTT^^ID
majade juures:
elekter, torud, puutööd jne.
Helistage — J . MEIUSI 225-3283
Palim muie saata VABA EESTLANE aasta&s / poolaastaks /
veerandaastaks •- tavalisse / kiripostiga aktes „
19—. . Tellimise katteks lisan $
rahas / tshekiga / rahakaardiga. (Raha saata aiiult tahtkirjas). '
Nimi
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , December 30, 1980 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1980-12-30 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e801230 |
Description
| Title | 1980-12-30-03 |
| OCR text | f Nr. 97 — Tuesday, Decžember 30, VAL¥iÄRST NÄDALALÕPUL 1., 2., 3. ja ,4. jaan. dr. J . Maij^ PSÜiim^ioiidiis©' ic®Ifekl•i^i5eeriillir^D f:äiikis põlžis^ lu tel. 92^777^ Ajakiri Suomen Silta, mis ilmub Helsingis välis^ ja kodu-soomlaste ühendusorganina, avaldas tavitava 10. jä 11. jaaEo dffo Mae, M ülevaate soome asunduste ajaloost Siberis (nr. 5, 1980). Artikli autoriks on Heikki H.HerUn, kes selleks on 493-7231, materjali kogunud pikema aja jooksul. Sellest selgiib, et soome asunduste algust Siberis tuleb lugeda 19. ._ . g . \. sajandi algusest. Enne seda on küU leidunud Tobolski ja Mütski ümbra^^ suuri sõjavangilaagreid, kus ° i TOPI 77^^* VaaaseL i^^^^gj y^^^ ^^.^^^^ gg^^^^ järeldusena vübis palju soomlasi sõjavangis Rootsi armee koosseisu 3a, tei. .£i-im. kuulunutena. Esimene tsiviilasundus sündis aga 1802 kui Aleksander I ajal asutasid Tobolski kubermangu Sngerimaalt pärinevad endised soome soöstmaaorjad Kõzlikova nimelise küla. Neid vabastati maaorju- • I o# » B Ä « « ^ ^^^^^^^^^^i^^® siirdumise Memwsema. H. KIRIK Insurance Ägency.^ KINDLUSTUSED 23 WESTMORE Dr., Süite 200 Rexdale, Ont. M9V ZY1 Tel. 745-4622 : mine on olukorra põhjalikult milutnud ja võrdlused endisega ei ole enam pädevad. värvulised andmed soomlaste KÕIKIDEKS K.LNDLUSTÜSTEKS . LÄTER & C O . "iNSUKANCE" 1482 Bathurst S t , 4 korfi i5athurst-St Clair) I ?ieloa kontoris S5M815 Ja S53-7816 ILMAR HEINSOO INSURANCE Eesti Majas S58. Broadview Avenue^ naium 2 Toronto, Ontario M4K 2R6 Telefon 461-0764 See küla jäi pikaks ajaks ainsaks vatsus juba kogu ;koloonia hajuta- jouKas arenenud küla, talud olid soome asunduseks Siberis. Umbes miseks, kuid siis tuli aga Johannes mehhaniseeritud ja eriti võltoo-üks inimpõlv hiljem, keiser Niko- Granö Omskissö pastoriks. Ta sai dang oli kõrge. l a i u ajal, hakati Soomest Siberisse oma agronoomist venna abiga.olu^ , « • .„L* •v • • J ^ 1 r- i ^ 1 J 1 " 1 J uoiriroo i^ouumajanduse kollektiviseeri-saatma sunnitoolisi ]a nendega korrast ule ja kord kulades hakkas koos ka vabatahtlildce ümberasu- paranema. Kui asutati: karskus-jliid koos perekondadega. See põh- selts ning kool, kuhu toodi õpeta-ju^ tas uute külade tekkimise. jäid Soomest, muutus Helsingi ni- Soome "asunduste varasemast meiises külas olukord täielikult ja ajaloost pärinevad andmed peami- areng hakkas kulgema positiivses kohta Siberis osutuvad, et neid ei selt Siberi soomlaste esimeselt hin- suunas. olnud mitte just,erit palju. Johan-gekarjaselt pastor Johannes Gran- Eelpool: mainitud piirkonnast ida nes Granö ja J.G. Granö andmeil, ölt, kes oma ametisse Siberi soom- poole leidus veel soome • küla oli kõigis soome Siberi koloonias laste keskel astus 1885, olles va- Verhne-Suhetuk, mis asus Jenissei 1905. a. kokku 1354 isikut; keEest rem toiminud kirikuõpetajana Soor vihmavööndi piiris. Koloonia oli 192 oli Siberisse saadetud ja seal mes Kauhaval ja Lapual. ' asutatud 1850 ja ka siin leidus kü- vangistuse järele vabanenud, muud Ta toimis soomlaste Mngekarja-lakondi eri rahvustest luteriiisulis- olid vabatahtlikud kolonistid või. sena Sibeiis kuni oma snirmaiial tega. nende järglased. ' nn Omaette huvitava rühma moo- ' »«^<>f P»"»***' ®* ^^^^ dustasid Vaiksp onkpani kaldale Tema pojast J.G. Granöst sai M - kohanud sellest kolooniast päri- iruulaÄ^^^^ jem Helsmgi ja Turu ülikoolide ^evat eestlast (kas Venemaal ^ .g^^ ^ . tsaaririik 1860-ndaU maateaduse professor, kes lühe- ,5i Eestis, 'ei de kahjuks öel- S s a f T e ^ dud), kes eesti ja vene keelele^^ggg.^^^^^ lisaks kõneles ka lati keelt, .If^^^a p^g^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ oli naabrusolukorra- tõttu I^ainM^ seks, seda enam et kuberneriks ^o^^ lätikeelses algkoolis. roomlane Johan H a m p u s - F ^^ Verhne-Sujetuk o l i , sellepoolesihjelm. üleskutsele järgnes Soo- . ^ paremas olukorras, et läheduses ^est umbes'50-pealine noorukite r^rH,^'!^^^Ä T^r^^rJ, kuUakaevandusi ning viü oli ^ühm, kes tegi reisi'omal purjelae-c ! l f ' ^ nõutud ning hinnas. Mingit viina- vai, müle tsaadriik oU väga sood-põletamisprobleemi seal ei tekki- gaü tingimustel neile loovutanud. Laeyä nimeks oli „Imperätor Alex-ander mat aega töötas professorina ka Tartu ülikoolis (1919—1923). Oma päritolu tõttu oli ta üks parimaid Siberi asjatundjaid-geograafe. Johannes Granö nooremast pojast Paavost sai isa töö jätkaja soora- Soome iseseisvumist. Kui Johannes Granö asus -1885 nud. Soomest üle Siberisse, olid soome j^ui käesoleva sajandi algul ehi-asundused tugevasti laienemas. ^^^^ ^^^^^^^^ ^g^enes islo- Keskuseks oli aga endiselt Rözh- j^^^-^^^ ^^^^^ Q^,^^^ (Algus lk. 2) Selles omamoodi „JDiEl>eMk!rjutl<^ kõva küla, mida soome keeles ni metati k a Vanha Paiklca (Vana Kuna Suessi kanal oli alles ehitusel, tehti reis ümber Aafrika ning see võttis peaaegu aasta. loonia oludele, sest raudtee kulges läbi selle piirkonna. Siin oli oma Paik). Uued kdoomad tekkisid raudteejaamgi, mm nimeks oU Sisserändajad asutasWAbo nime « ^« nnir««is ir^i, f n a a b r u s s e Bugenesse ja Bo- Koloonia, ning esimeseks jaama- lise koloonia, mis praegugi on al-rLir^ H^^^^ ''^'"''^ t ^- Ä l l i 200 "k"^ü^o'm^ eetri kau- ü^lem^ak^s ^oH^ so o^m^^la^fnc^es t Süahairsik. onHdol&oe- slte sm, ukuu- igri ühmk ohgüuj em shisasjuersä njad akjoaotsee lust mi- Sis kamod vahsmaal elavad eestla- y,^,,, p^jg^g^. , ^^^^^^^^^ raudteejaama nimi dagi välja ei tulnud. Elatusalaks sdles iimbnises Kolooüia püsinud kuhi käesdeva Kahjuks ei anna huvitav artik^ kel kuigi palju andnieid ;^oomlas-ifls Kamoa vaiismaai eiavaa eesiia- g„sei Vanast Paigast, sed loevad päid van^te^^^ ^Elatusalaks seHe lis ei raanta midagi Eesti Yabanigi ,. ' . . . . aegsest Tartn ülikoolist ja lastakse ^ " ^ Peamiselt Rarjakasvatus. ajani. Kei Kuigi paiju auum<=xu Tälia oaisfa et koen ülikooli arens niidumaid oli rohkes- Kuni 1920-ndate aastate alguseni test ja nende asundustest Sibens ia YäliaeMtenmie on toimmm^ ai- 'V ei olnud heinapuudust ning oUd olud Helsingi Wmelises külas fääflöeiral.. L komimmisfliku korra ajal. Nü P f « « f igas talus oh 4' -^" hobust suhteoliselt muutumalta. See i (EPt/VU). kinnitatakse, ..et . Tartusse ...ajaü ^ mitukümmend pead lehm,, ^ 1951. aastal jäflegi nns kSigema, suurem muudatus sundis kui hariduse andmise instituteioon - 1860-ndaü aastaü asutati uus koloo- Eesä PÕUomajanduse Akadeemia, nia,Om-]oe kaldale ainult paarsa-kes olevat välja saatnud , üle f » , «mslast ida ^p^^^ 10.000-de põUumajanduse spetsia- ^f^l " ' " ' ' ^ f ^ oodi määruste listi. Edasi seletatakse, et nõukogu- f ^^hvuste kulasid kor-de võimu ajal olevat Tartusse raja- • N " leidusid sun Helsinki, Nar- • uuie jaapani Helsingis korraldati poetesi mälestusõhty •3 - - , ... . HELSINGI (EPL)--Helsingi ülikooK tud Zooloogia ja Botaanika insti- Uaaveü 3 a Kua nimelised ku- ^^^^i finnis Helsingijs 20. novembril Marie Underi mälestasõhtra tuut, Füüsika Instituut, Astrofüüsi» 1^^' P^''^''^'''*:,. Sobme Kirjautee Seltsi niumSte ka ja Atmosfääri Füüsika Insti- i , Selles ümbruses oh maa yilp-tuut, Kariloomade aretaiMse ja Ve- *andevp põllupidamine enti ta- Oulu ülikooli praegune eesti kee- i i luulet eri keeltes: Eva Sehidlo terinäärteaduste Instituut ningl lektor Mart Mäger pidas ette- Ungarist 'esitas luuletuse Maarja Metsamajanduse ja Looduskaitse ^^^^ rikastusid, kuid halbade kande teemal „Marie Underi elu ja Magdaleena, Klaas Ruppel Saksa-üurimisidstituut ] transpprdiolude •tõttu nõudlus vüja luule". Marie Underi luulet esitas maalt luuletuse Kevademärgid ehk See teaduslike asutuste nimekiri Järele oli väike ja hmd vastavalt Kansallisteatterist Ritva Ahonen-Frühlingszeichen ning Kazuto bn kahtlemata imponeeriva kuid madal. Tulemuseks oli, et vüja ha. Mäkelä, kelle Valik koosnes Unde- Matsumura Jaapanist luuletuse suurem osa neist'asutustest tegiitke-^ ri klassikast, Sirelite aegu, Agulis, Kodumaa ehk jaapani keeles So-sid juba Eesti Vabariigi ülikoolis mõjustas kogu arengut lnega^- Kontvõõras, Pagulane jt. koku. Viimane oli Matsumuira oma kuigi teiste nimede' aU; Nii moo- tWselt. Lisaks hakkas jõukaisse Mälestuskilde Marie. Underist tõlge ning saavutas kuulajate hul-dustati Tartu Ülikooli juurde juba küladesse kogunema hulkureid, esitas lektor Eeva Niinivaara, gas suure' menu. 1919. aastal agronoomia teadus- kellest paljud olid oina karistusaja poetessi kauaaegne ja lähedaiie Kohale oM saabunud umbes s ä^ kond, mis saatis vabariigi ajal Täi- lära kandnud endised sunnitöövan- tuttav. VMtn luule sõpra .vaatamata ja suurel arvul i põhjaliku etteval- kid. E lu muutus ebakindlaks, kak- Lõpuks esitasid Helsingi ülikoõ- ajakirjanike streigile, used ja mõrvad üldisteks. Oli ka- li välismaalastest üliõpilased Unde- mis tegi Võimatuks mälestusõhtu korraldamisest lehtedes kuulutada. ;{EFL/T)-.y: PUHÄŠtüS auruga ,,steamcleaning" HEL. ERIK LOIOSlk 447^9834 mistuse saanud agronoome, kes kahtlemata juhtisid Kesti põllumajandust palju paremini kui seda teevad punaste koolist läbi' käinud põllumajandusteadlased. Nii hõlmas Tartu ülikooli matemaatika-loodusteaduskond .muude ainete kõrva! erialadena ka botaanika^ zooloogia, füüsika ja keemia. Teaduskonna õppe- ja uurimistöös etendasid tähtsat osa õppeasutused, millede arv oli ligemale 20. Mitmed neist OÜd vanad ja kuulusrikka minevikuga nagu Tähetorn, Botaani-ka- aed, Metereoloogia-obsepatoo-rium, Zooloogia-instituut ja -muuseum, Geoloogia-instituut ja -muuseum, Keemia-instituut, Füüsika- Institnut j.t. Loomaarstiteaduskonna juures töötas neli kliinikut ning seltse Instituut! ja õppe-s^pikoda, põUumajandusteadiiskonna metsa-osakonnäl olid oma instituudid metsakasvs^tuse, metsakasutuse ja metsakorralduse jaoks ning osakonnale kuulus Ita suur õppe- |a Katsemetskond Kastre-PeravalSas. Kommunistlik propaganda ope-, reerib ilmselt põhimõttel, et pikast valede rivist suudab mõni Ikkagi avastamatult läbi libiseda ja oma musta töö ära teha. Sama retsepti alusel Mrjutatalcse ka ,,Kodumaa" lisas Tartu Ülikoolist, kuid need valed on siiski niivõrd läbipaistvad, et need jäävad tõe ja õiguse sulu O L D M i L L T A I L O RS 7 RIVERVIEW GARDENS, TORONTO (1 plokk läänepool Jsmei, Bloori läfaeM) TEL. 769-9535 DAAMIDELE l a HÄRRADELE ÕMBLEMINE TELLIMISTE JÄRGI RUDY SCHNEIDER T.E. Baptisti koguduse välismisjoni komitee korraldas hfljnti käs!- ttööde väljamüügi, kus eriti nõutavad oUd kaunilt väljatöödel^dud vatitekid. PüdU vaade käsitöödele, nende ees vasakult Helgi Leeö" ment, ja näitusmüügi üks aktiivsemaid organiseerijaid Viima Krabi, ees Mari Leesment. ^ ^ Foto: Ilme Lülevars h Stereo STEREO. TV ja VIDEO MUUmino ja installeerimine 221-7694 õhtuti ja nädalalõppudel Ismajärgolised tiikpia-mõöbM kavandajad ja valmlstajaä OTSE VABRIKUST 25 L E PAGE COURT Jensen & Son Limited Mefon 636-98ii Maksab Kaiiadajs; Veerdmdaastas E I R B P O S T I G A $30.^ üSA-^ ^^^^^^^^ $^^^^ $33.— $35.50 Veerandaastas $17.— $18.50 LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: Aastas $76.--, poolaastas,$38.--, veerandaastas $2Ö>-- Aadressi muudatus 50 ceati. üksiknumbri hind 50 OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE Washington State Univörsity PuUmanis, Wash. lõp^etas majandusteaduse alal bakalaureuse kraadiga Velle J . Kolde. Ta jätkab õpinguid magistrikraadi saavutamiseks samas ülikot)lis: j^anada aadrcssic36]l@ paiiQiiQie mar&ida POSTAL CODE USA aadressidele „ZIP CODE" Fangatshekk.või rahakaart Mrjutada Free Estonian Publishers nünel®. 5000 Sheppard Ave; E.. SGarborough, Ont. M'1S 4L9 201-5954 PAUL junus Müük ja rentimine Tel 291-5054, kodias 423-5716 EESTI SIHTKAPITAL KANADAS Annetused ja testamendi-pärandused on tulumaksuvabad!. Aönetaja soovid täidetakse. 958 Broadview Ävfe. Torontto. Ont. M4K 2R6 isilm armetult när^uma. Chevette Monza Citation Camaro Malibu Impala Monte Carlo Gaprice Corvette Omega Cutlas Oldsmobile Delta EightyEight. • Ninety Eight Toronodo Ghevy Trucks and Vans Väiksemaid SiEMONTT^^ID majade juures: elekter, torud, puutööd jne. Helistage — J . MEIUSI 225-3283 Palim muie saata VABA EESTLANE aasta&s / poolaastaks / veerandaastaks •- tavalisse / kiripostiga aktes „ 19—. . Tellimise katteks lisan $ rahas / tshekiga / rahakaardiga. (Raha saata aiiult tahtkirjas). ' Nimi |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-12-30-03
