Vaba eestlane , December 30, 1980

              6 VABA EESTLANE teisipäeval, 30. detsembril 1980 — Tuesday^, December 30, Nr. 97
Ohlsjõulypuu
^ Londonisse, Ont.'^^
- nä pühapäeval, 14. detsembril, mil
(CANADIAN SCENE)—. 2. novembrill936 kuulsid kanada raadiokuulajad esmakordselt signaalis "^^^ Seltsi ja koguduse
,)§ün Caiiadian Bröadcasting Corporation". See tähistas kanada ringhäälingu sündi ja mandaati luua ja ope» Abistamistoimkonna ühisel korral-reerida
saatejaamsi ijile kogu maa, ühtlasi olla sidepidajaks rannikust rannikuni. , dusel jõulupuu Trinity koguduse
' ^ . * ruumes. Õhtule oli ^kogunenud üle
Tuleb rõhutada, et GBC ei ole joni nimi on Canadian Radio.and kuuekümne inimese. Eeskava esi
mitte valitsuse propagandaorgan,-Television Broadcasting Commis-tasid täienduskooli õpilased,
mis teenindab valitsuse huvisid sion. õhtu algas ühislauluga Neil
nagu seda teeb näiteks riigisaate- • ^ . ^. f,^^^^. karjastel väljM^^miUejärd^^
jaam diktaatorhkes maades Npsi» ^^^^^^^^^ ^. ^? Hiknieline õpilas^^^^^ laulis kaks
kogude Ludus sa Bohmas. J^^^ ^.^^^ liikmeskonna mcd- .Jõululaps" ja ^Jõulupuu",
ameerüca uuciiste ja programmide- ^^j.^^^^ ^. ^^.^^^^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^^^^avad inimesed kõikide oma hü- Väikesed Debbie Anderson ja Jaak
^^"^"^..^.Vu kuningUiL komis- ^^^.^ ^^^^^^^^ ^^^^ ^^^^^^ ^^^^ vigadega. Ettevõtet kritisee- P^^^^^ deklameerisid luuletuse
jon rmghaahhgu probleemide uun- kaselt CBC rajati ja kuigi raha tu- ritakse kibedalt ning osa sellest „Tümma-tümma, kes sealt tuleb?''
miseks nmg selle tagajärjel sundis riigikassast, siis on CBC oma- kriitikast tuleb organisatsiooni ene- 3^ seUe järele esitas Melanie Pur-canadian
Radio öroadcasting ^^^^ korporatsioon, mis ei pea valit- se poolt, kus leitakse et hoolimata ^es ettekande eesti keele gramma-l^
ommission li^33; a. susele aru andma, vaid selleks loo- suurtest edusammudest on CBC tika omapärasustest. Melanie. lõ-
Kuid seMel asutusel ei olnud kül- dud komisjonile, millele alluvad ka veel väga kaugel küpsest ja intelli- petas möödunud kevadel täiendus-
Mdasel määral ei võimu ega ma- kõik era saatejaamad. Selle komis- gentsest kavast
janduslikku kandepinda, et-läM ..• - v v "
Kanada ringhääling oli tollal
yeel lapsekingades, kuid sellegipä­rast
oli selge, et raadio on võimas
kommunikatsioonivahend ning kui
see jääb erakätesse, siis tähendaks
see 1 kanada kuulajate • toitmist
ameerika uudiste, ja programmide-viia
edukalt spda tööd, milleks ta
ellu oli kutsutud ning kolm aas-tat
hiljem, seadustas parlament
Canadian Broadcasting Corpora­tion'!.
Järgnevail aastail kasvas GBG-st
välja maailma suurim ringhäälingu
kooU ja kuulub nüüd vanemasse
gruppi, mis alustas tööd sügisel
proua Tiina Hanseni juhatusel.
Õpilasi on siin grupis viis ja olgu­gi,
et neil, peale Melanie, eesti kee­le
oskus täielikult puudub, tunne­vad
nad suurt huvi meie keele,
ajaloo ja traditsioonide vastu. •
Järgnevalt laulis Eadri Reikman
Skautlike noorte metsaiõülup
Esmaspäeval, 22. detsembri õhtul kogunes eesti skaudinoorus To-
''^T """" A"!irr';!^vlT^TZ- ronto südamikus asuvasse Wilket Creek Park'i traditsioonikohasele met- E- Rajaloo jõululaulu „Jõulud jäl-w^
n^vp Win v^fn^na niJ^n' sajõulupuuTe. Tänavii oBi erakorraliselt palju osavõtjaid, kuni 125, mis- saabunud" ja siis deklameerisid
dVroLoV väT^ ZlühZZ laululehtedest puudus. Soodbe ilm, ainult S-kraadiline külm õpüased Debbie Anderson, Jaak
ües oisa^E^vc^iKesi^^^^^^^^ .^^^^ langevad limehelbed amdsid otse jõuluõhtuse ümbnnse. P^^^es, Peeter Paas, Kadri Reik-kuladesse
ja asulatesse. 1952. a ' , . ^^^^ ^^^^^^ ^gj.^.. ^^^^^ ^aeva-septemf5ris
lisandus raadiole veel Selles pargis ei ole kuuski, kuid oli õp. Harri Haamer Saaremaal, isale, et ta võtaks meie kauge, kal-televisioon.
hiigelsuurest kännust moodustati Paguluses on see jäänud skautliku li kodumaa jõuluõhtul oma hoolde.
Tänapäeval oi^ 98% kanadalas- ^^^^^^^ ^^^^^^^ ^^^^ põlevat nooruse kauniks traditsiooniks. õpilaskoor esitas veel laulu „Ta.
test CBC raadio-signaali haardeula- "^l"^ ll^lf.^^ f ^ ^ f Teisena Eesti Gaidide Maleva Jõulukellad kajavad" ja
tuses ning 90% elanikest saavad ^^nis Nõmmik raakis joulumot- ^ - -
kätte CBC televisioonipildi. Peale ^eist nmg arvukas pere laulis joulu-selle
on CBC-l veel üle-mere lühi-laine
raadio teenindus Radio Cana-da
International, mida saab kuulda
globaalses ulatuses.
GBC-1 on^Kanadas kaks televisi­ooni
saadet, üks on prantsuse keeles,
teine inglise keeles. Veel opereerib
ta A M raadio saadet, jällegi kahes
ametlikus keeles, ning samuti ka­hes
keeles stereo-saateid.
Kõik see maksablpiljb^raha. -
Vümasel eelarve-aastal oli CBC
Juht gdr Tüa Kütt soovis g^^^^^^
de maleva poolt häid pühi ja Essexy kes ka kuulub taienduskooH
kutsus kõiki kuumaBe kakaole, ^ ^ ^ ^^
poolt tõlgitud sõnadega jõululaulu
Sündmus oli meeleoluline, pime- mida hoolitsejad ^ noortejuhid olid Jumalik ö9'*-(y,0 höly night").
da pargi südamikiss eestikeelne ettenägelikult külma ilma puhuks Eeskava lõppes ühislauluga „Pü-noortekogudus
pidamas' oma kaasa võtnud. l öö", müles ka Vaike Esse
metsajumalateenistust, ümberrin- ^ Ü U • V i . i esines soologa. Klaverisaatjana
§1 elava liiklasega tänavad, Lühemaajalise kestvusega kogu- tegutses täienduskooli õpetaja Ka-kõrgehftnÄ-
toledesäras hotell kuunlaval^ses aasta prm..^ ^.
s„ iSK" UA-«:^„„J-V i r . ^ ^ „ „ « j r « damal ajal sisendas jouluvaleust
ja lab» par^puqde kumavad Sm- ,ü'dameisse. Pärast ettekandeid saabus jõulu.
jBatuled aeglaselt langevate lume- vana Endel Rätsepa näol, kes ja-helvete
võrgustiku taga. • gas lastele, kingikotikesi ja õpeta--
Peale vaimuHku osa üües Eesti ToImetuSel© Söddefud Ä Tiina
Skautide Maleva abijuht skm Er- n o . j ja Valdek Lenki tänati kinnise
vin Aleve tänusõnu õpetajale ja MirjailäyS ümbrikuga.
Sellest laekus 158'miljonit d o l l a r i t ' " ^ " g ^0°^^^ ^^^g^^® VALGED PÕLLUD nr. 7 6 - Järgnes koosviibimine kohvüau-kuulutustest,
ülejäänud 482 miljo-skautide maleva poolt toomsaid i^go. T.E. Baptisti ICoguduse Mis, träditsioonüisi jõulvorste
nit aga tuli riigikassast. Publiku P^^^ ^^^^ '^^ ^^^^^ jonitoimkonna väljaandes on aval asendasid seekord kuumad liha-nõudel
on CBC kuulutuste aeg pii- skautliku metsajoulupuu traditsioo- Polasheki „Kuuleküss Pi™kad.
ratud ning ta raadiojaamad ei anna "'s^' mis arvatavasti oh esmakord- koorem*', H. Elleri „Jõulurõõm •
üldse edasi kuulutusi. . ^ ^^^^ ^^^^^^ ^^^^ 3^ ^^^^^ algatajaks kuhjub sulle!", Esther Sirotkim
Kõige kallimaks läheb maksma ~ mälestuste „Sihi poole" järg, „Tee- ö Stokholmis toimus eesti keele-teenindus,
mis on suunatud vaikes- nimiseks või ohverdamiseks", S.K. uuendaja Johannes Aaviku 100.
tesse mahajäetud ja suiirte kaugus- KUNSTHAMMASTEKLIEOTK järgnev jutustus ,,Rahulaps",^^^^^^ sünnipäeva tähistamiseks koosvii-tega
isoleeritud asulaisse^ kuhu Hammaste proteesid ja parandused Jonäride tööst Lõuna-Aafrikas, bimine, mille korraldajaiks olid
eelarve 640 miljonit dollarit.
vaipade ja kardinate
162 Oakdale M. Downsview, Ont.
Telefon 745-0507
DraperUsidvalmhfatakseka tellimise peale
All Languages Service
MOTAUIAALSKl) TÕLKED
^A TOI.KIMINK ROHKEM'KU^ 7« KKEJi
361-0303
SUirt 1 lOS. b7 YONtlt STRUT. rORONTO, ONT. MSF 1J8
muidu ei ulatuks ükski raadio, rää­kimata
teleyisioonist. Nendele pai­kadele
ei tähenda CBC mitte ainuk
päevauudiseid j vaid ka kõike muud,
nagu muusika, Näidend, mis ongi
asjad mis elu, elamisväärseks tee­vad.
Hädaolukorras võib CBC abi
tuua ja lohutada..
HEIKKI PELLIKKA D. T.
1962 Yonge St. Süite 2®2,
Toronto, Ont. (Davisville subway
jaama lähedal)
Avatud: esm'asp.-reedeni 9-5,
•laupäeval kokkuleppel.
Paapuas Uus-Gmeas, Argentiina Eesti Keele ja Kirjanduse Instituut
lastekoduks, Kalifornias, Boliivias, ning Eesti Kultuuri Koondis. Õhtul
Jndias, Elevandiluurannikul, Meh- kõneles dr. Valter Tauli teemal
hikos, Jaapanis ja pidalitõvemisjo- Johannes Aaviku keeleuuendus",
ni alal. Jõulunumbris vahendatak-müle kõrvale näitlejatar Mare
se jõulutervitusi, antakse loetelu Leet esitas Johannes Aaviku tõlgi-misjonipõldude
vajadustest ja lõ- tud luulet. Muusikalises osas oli
puks Miila Krimmi luuletus. viiulipalasid.
esti Ühispank
958 Broadview Ave. Toronto, Oii4;]VI4K2R6
Tel. 4654650 või 465465»
Pai^ avatud: päevaI10.00>-34K) (esmasp.
ühenduses on jõud reedeni), õhtul 5.30 - 8.00 (esmasp. ja neljap.)
LASmJD SOODSATEL TINGIMUSTEL KAASMAALASTELE
Informatsiooni saab pangast lahtioleku aegadel.
Kõik uned laenud on laenuvõtja surnka puhul kindlustsitud kuni
$30.000.^ ulatuses, jäädava töövõimetuse puhul on kindlustatud
kuni $10.000.—ulatuks vastavalt kindlustuste tingimustele^
tan teid! Teie nimi o n . . ."
„Jah'," ütles ta. j,See'oli mu ni-
KARL KUUSIK
u
Kuulsin oma südame tagumist.
Kohutavad mõted ristlesid mu
peas. Laevapaberid näitavad, et me
tuhme laevale, sõbrad ^nägid meid
seal, kõnelesid meiega. Hiljem või­sid
võmiumehed ütelda, et õnnetus
juhtus merel, keset pimedat ö ö d ~
meie kõigi * neljaga võib õnnetus
juhtuda! ^ , '
' Kostis kettide raginat, kuskil lõi
üks kdl. Ma olin teadliki ainult Sel­lest,
et Hartman mind jälgib. Ta
näoilme oli kinnine ja külm. Ma
ootasin, et ta midagi ütleks, mida­gi
teeks.
. „Teie ei mäleta minil jkka vcel,"-
ütles ta. , , V a a d a k e j a ta tõstis
rriü ette oma vasaku käe. Käeseljal
oli laevakujuga tätoveering ja sel­le
all nimi „Maia". , \ '
Ma mäletasin seda eesti kauba­laeva
ja korraga meenps mulle ka
laeva saatus. Aastaid tagasi hukkus
laev tormi käes
rannikuvetes.
kuski! ameerika
Ja korraga mäletasin ma ka te­da.
Ta oli üks nendest, kes eluga
pääses, ta oli meremees, vaevalt
lapseeast vätjas,,kulunud kingade­ga
ja narmendava pintsakuga. Ma
nägin teda nüüd niisugusena nagu
ta tookord oli. Töötasin hilisõhtul
New Yorgi konsulaadis kui sinna
ilmus turjakas, kinnise näoilmega
noormees. Ta oli pärit ühelt meie
saarelt ja ta kandis suurt kuldset
habet. Kuna tal ei :olnud pennigi
rabaja ta ei rääkinud sõnagi ing­lise
keelt, viisin ma ta endaga koju
kaasa, kus mu naine talle korraliku
õhtiisöögi valmistas. Ta polnud vist
nädal aega söönud^ Ma muretsesin
talle öömaja ühes üüritoas kuna
ta laeva ootas, mis ta tagasi Eestis­se
viiks.
„Teie!" hüüdsin ma. ,jMa mäle-
Jä-lle tulvasid mitmesugused mä­lupildid
esile. Ma nägin te^a seis­vat
müts peos konsulaadis kui ma
talle välja kirjutasin uued doku­mendid,
mis laevahuku ajal kadu­ma
olid läinud. Ma mäletan, kui­das
ma ta sadamasse viisin ja lae­vale
saatsin, mis ta kodumaale viis.
„Te kirjutsite mulle välja uue
passi," ütles Haartman. „Nüüd te­gin
mina sama teile."
Ta hääl tõi mu tagasi olevikku,
kuigi ma ikka veel ei suutnud mõis­ta,
mis praegu toimub.
„See oli minu töö," vastasin tal­le.
„Ma täitsin ainult oma kohust.
Teie aga... teie võtate kanda suu­re
riski. Venelased võivad avasta­da,
et te mind minema lasksite."
Ta naeratas kergelt, surus *oma
vasaku käe' taskusse ja astus reelin­gu
äärest eemale.
„Meie andmed näitavad, et te
sõitsite eile õhtul „Slava" pardal
minema," ütles ta.„Te tegite enam
kui teie töÖ seda nõudis. Te olite
lahke. Igal juhul, unustage nüüd
kõik see. Ma tagusin kinni ühe am­muse
võla."
Tänutunne^ mõtlesin ma, jah, tä­nutunne!
Võib-olla nritte just Hart-mani
poolt, kuid ühe verinoore
üksildase saarepoisi poolt, kelle ni­me
ma kunagi ei saa avaldada.
Ma tundsin terves oma olemuses
tohutut kergendust ja ühtlasi tohu­tut
kurbust, mida võib nimetada
südame agooniaks. Ma oleksin
tahtnud oma. käed talle ümber
lüüa ja talle ütelda, et ta eksib, et
ta on sattunud valele teele, oleksin
tahtnud teada; mis juhtus selle poi­siga,
keda ma nüüd nii selgelt mä­letan.
Oleksin tahtnud teda emma­ta,
teda tänada, nutta enese õnne
ja tema traagika pärast. Kuid enne
kui ma midagi \ jõudsin teha või
ütelda, oli ta läinud. Ma nägin,
kuidas ta laevasillalt alla astus ja
laevameestele noogutusega märku
andis väljasõiduks.
Paari minuti pärast oli laev doki
küljest lahti. Mu naine seisis nüüd
mu kõryal reelingu ääres, mõle­mad
lapsed magasid oma toolides,
me sõitsime mööda mitmest tume­dast
vene sõjalaevast, mis sadamas
ankrus seisid ja võtsime kursi ava-
JütlHEl
Kui Kari Kuusik oma jutustuses
mainib, et ta abikaasa on ameerik­lanna,
siis võib see lugejates tekita­da
arvamise, nagu oleks siin tege­mist
mõnest teisest rahvusest pä­rit
isikuga. Tegelikult oli Karl Kuu­siku
^abikaasa Mary (sündinud
Jaakson) puhtavereline eestlanna,
kes saabus nooire tütarlapsena Ees­tist
Ameerikasse ja sai Ühendriiki­de
kodakondsuse.
Uued kasukad
tellimistööna
Kasukate parandused, ümber-tegemised
ja puhastused
soodsate hindadega
Aadress: 5463A Yonge St.
Wülowdale, Ont.
(The Finnish ,Place'i peal)
THE fURRIER
OLLI NIEMINEN
Telefonid: 224-2008' 881-0189
Meie ajalehe jäigmises numbris
alustame oma uue järgneva jutus­tuse
„Kirjad pimedusest" avalda­misega.
Selle autor Aili Helm on
eesti lugejaile tuntud: paar aastat
tagasi ilmus Eesti Kirjanike Koo­peratiivi^
kirjastusel tema raamat
„Kuradil ei ole varjuks milles kir-i
jeldati Tallinna vanglais olevate
eesti noorte rahvuslikku meelsust
ja kannatusi.
Seekord viiakse lugejad Vorkuta
laagrisse, kuhu kimagi viidi Tal­linna
vanglais eeluurimiste all ja
kohtu otsust ootavad tütarlapsed
oma karistust kandma. Pärast Sta-iinl
surma Johtunud suuri rahutusi
surmalaagreis, mis armutult ma»
ha suruti, on elu natuke vabamaks
muutunud. Mõned vangid isegi va­baks
lastud, kuid neile ei anta või­malust
Vorkuta piirkonnast lahku­miseks.
'Mis aga kõigile raskusile
vaatamata on alles, on eestlaste
kokkukuuluvustunne ja rahvuslik
meelsus. See on pidanud vastu ka
raskeimal rezhümikaristuse ajal."^
Avaldamisele tulevas jutustuses
ilmneb paljugi varemtundmatut,
mJs eestlaste sõjajärgseid elusaa­tusi
täiendab ja mõistetavaks teeb.
Ülaltoodud illustratsiooni on loo­nud
kunstnik Joann Saarniit, kes
ka ise on asjatundja Siberi okas­traataedade
tundmises, j
Lugege kaks korda nädalas ilmuvat
JABA EESTLAST" — sisukam fa odavam
eesfi ajaleht vabas maailmas!
aoga: