Vaba eestlane , May 1, 1984

              • l
VABA EESTLANE . 1. maü 1984— U May l ; i 9 84 Nr. 33
1
VABADE EESTLASTE .HMLEKANBIA
1 ^
: Vaba Eestiane, 1955 LesHe St
OntM3B2M3
: : -TOIMETAJA: Hannes
tOlMETUSE K O L L E E G I S Heino Joe, Olev Träsa.
TELEFONID: toinietus444-4823vtaütuš (tellimised, kuulutused»
; ek^ditsioon) 4^4-4832
TE][IJMISffl>WiU) $51.—, poolaastas $28.—.
TEIIJMISHINNAD väljaapool Kanadat: aastas
aastas $35.— ja veerandaastas $18.—
Äadre^ muudatus 70 c. hi
. KUULUTUSTE HINNAD üks toll ühel
Iraulutuste Mljel$4J5, teksti^^ Äljel
Fublished by Free Estonian Publisbei: Ltdo
1955 Leslie:Sty Eton Mills, Ont M3B 2M3
Vaade Tffimntole, ESTC)-84 pidustustelinnale Ontario. Järvellt.
Foto: Vaba Eestlane
Noorematel genei^tsioonidel on
!gal a j ^ I omavahelistel iiÕ!ipida->
miste kokkutulekutel midagi põhi­list
arutada olnud. Need sumtlused
Idistaliiseeravad üsna tihti Idiidla-iteks
seisukohtadeks ning on nagu
alati valgustatud teetähisteks, mis
suunavad tulevikus noorte ^mme
mng tuletavad neile meelde, mida
nad peaksid tegema Ja tegemata
Jätma. Selliste üldiste nõupidamis-le
koiraldamisel on eriti oluline> et
omavahelised arutlused toimuksid
vabal foorumil ning ei oleks seo­stud
ühegi organisatsiooniga ning
selle eesmärkidega. See annalt
nõupidamistele suurema haardeula-ftuse
ja vabaduse ming võimaldaks
vajalild^e kokkuvõtteid teha sÕbra^
ike soovitustena või paljudest eri-
^amustest kokkusulatatud sün­teesina,
mis )On kaugel kümne kä­s
u vormis esitatodl keelan-käsen
lormulatsiõonist.
Eesti nooremate generatsioonide
selliste omavaheliste nõupidamiste
korraldamine nende organisee-iriniine
eriti tahtis Ja oluline
väljapool kodumaad, kuS elukäik
on meid vimud mitmele mandrile
|a paljudesse maadesse. Siin on
; meid mõjutanud eri kultuurid nmg
. pealekasvavad eesti generatsioonid
on kasvianudjä saanud oma hari­duse
eri miljöödes Ja erinevates
teeltes. Mida need noored liiõtlfr-vad,
kui neile saabub võimalus
globaalses ulatuses kokku tulla,
mida nad räägivad ja millised
ideed nende meeles mõlguvad kui
nad Eesti ja eesüuse tuIeviSoj aru­tamiseks
mõtteid hakkavad vaheta­ma
ning oma seisukohti avaldama?
Kahtlemata ei ole need seisukohad
kõik ühesugused |a ühe mõõdu-j)
uuga mõõdetud ning on mõiste-
I tav, et Rootsist Kanadal^esaabu-mud
eesti noore mõttelõngas on
süt poolt vaadatuna mõningaid
sõlmi ja vastupidi, Kuid ometi on
põhjust loota ja uskuda, et nen­dest
erinevatest mõtetest ja idee-
''\ dest lõpuks välja koorub terviklik
mõtlemisviis, mille jälgimine on
vajalik meie tulevaiše rahvusliku
elu suunamisel.
'anduBse . proMeeme
Juta Ristsoo New Yorgist ning
peale selle on ette nähtud sõnavõt­te
balti noorte
Olümpiamängude lähenemisel Los Angeleses Nõukogude Liidu erisoovid järjest suurenevad Ja Los
Angelese Olümpiakomitee esimees Peter Ueberroth on igati soovinud vastu tulla nendele, jättes mulje, et
kõik on lubatud Nõukogude Liidule, kui nad ainult tu^^^^
Kõik need küsimused om eesti
ühiskonna säiUtamlseks paguluses
ja elujõulisena hoidmlsekis ülima
tähtsusega. Mida pikem on aastate
vahemaa, mis meid kodumaast ja
iseseisvast Eestist jahutab, mida
rohkem kaob vanemate generat­sioonide
eestlasi manala väravate
taha, ^eda tungivamalt vajame vas­tuseid
nendele küsunustele. Ei ole
kahtlust, et need isikud, keda
noorte konverentsi juhtkond on va­jalike
ettekannete edtamiseks väl­ja
Vahnud, on kõigiti oma ülesan­nete
kõrgusel ja annavad problee­mide
arutamisele asmnisel selle
tõuke, mis on vajalik keelepaelte
iseks |a omapoolsete
seisukohtade ja arvamuste esitami-
. Nüüd on Nõukogude Liit nõud­nud,
et sel ajal ei tohi oUa Nõuko­gude
Liidu vastaseid defnonstrat-sioone.
See nõue oii täiesti vastu­olus
" demokraatliku süsteemiga,
mis annab inimesele võimaluse te­gutseda
ja rääkida kuidas tema
soovib, niikaua kui see on seadus­lik,
ühendriikide konstitutsiooni esi­mene
punkt näeb, et iga isik võib
vabalt rääkida, ilma, et riik vahele
segaks. iEi ole küllalt, et Nõukogu­de
Liit sai juba loa oma Aeroflot
lennukite ja laeva Los Angelesse
toomiseks.
Nõukogude Liit on oma soovid<e-ga
veelgi kaugemale läinud ja
nõuab,
Eeltoodud Mõtteid Ja
seid sihnas pidades toimub ka eel­oleval
suvel Torontos Ülemaailm­sete
Eesti Päevade ajal noorte kon­verents,
mille juhataja ja peaorga-aisaator
Peeter Einola eriti rõhu­tab,
et selle ürituse peamiseks üles­andeks
on avastada ja selgitada,
mida mõtlevad tänapäeva eesti
noored meie rahvuslikest problee­midest
ja millised on nende arva­mused,
arusaamad ja ettepanekud
eestluse säilitamiseks Esitatud sei­sukohad
on eriti huvitavad seetõt­tu,
et konverentsist osavõtjate va­nusemäära
kayatsetaikse võimaluste
pürides kokkis tõmmata 18—35-
eluaastatenl
sohavõttudele aluste andmiseks ka­vatsetakse
korraldada mõned lühi-ettekanded
ja tõenäoliselt ka laud-konnavestlt^,
kuis peateemaikš
õlleks meie ajakirjanduse ja ajakir­janike
järelkasvu küsimused. Üksik-
Sisjalisem ettekaniie on ette nähtud
prof. Tõnu Parmingult Ühendriiki­dest,
kes analüüsib kohaliku iihis-eesti
Kahtlemata on proiF. T. Parming
sobiv isik selleks, kes lähemalt
selgitab, millised on need mõjud,
mis vajutavad oma pitsati võõrsil
üle^svanud eesti noorsoole ja
Mndlasti on Juta Ristsöol küllal­daselt
kc^emusi selleks, et valgus­tada
lähemalt meie ajakirjanduse
tähtsust ja šelle praegust olukorda.
Ajakirjandusele vajaliku tähelepa­nu
omistamine on seda olulüsem, et
see eesti ühiskonna ja ühiskondliku
elu säilitamiseks kõige vajalikum
tegur oh meie põhiliste probleemi­de
aru!amisel alati jäänud millegi
pärast tagaplaanile — kui seda
üldse on peetud vajalikuks teiste
küsimuste kõrval meenutada ja ni­metada.
Meie ühiskondliku ja rah-vusUku
elu juhid on ajakirjanduse
küsimusse suhtunud üldiselt väga
ükskõikselt ja jahedalt, ehkki eesti
ajakirjandus on see elu^on, mis
eestluse säilitamisel ja eesti ühis­kondliku
elu organiseerimisel kõige
tähtsamat osa etendab.
Mis puutub balti noorte koonda^
misse ning nende rakendamisse
ühiste eesmärkide eest võitlemi­seks,
siis seda on tehtud varem
mitine organisatsiooni ja ühise va­badusvõitluse
raamides, kuid ko­gemused
Mnnitavad, et ühised al­gatused
ja tugevam koostöö olek­sid
eriti vajalikud paremate tule­muste
saavutamiseks ning balti
rahvusgruppide kogu jõupotensiaa-
M ärakasutamiseks. Võib loota, et
noorte konverents ka selles sekto­ris
oma arvamusi avaldab ning et,
mõnedki esitatud sõnavõtud ja
ideed tulevikus meie ühiskonnale
kasuprotsente kannavad.
Vanemad generatsioonid oh ala­ti
püüdnud noori meie elurütmi
kaasa tõmmata, kuid sageli kuule­me
siin ka Mtiseerivaid hääli, mis
alla kriipsutavad, et vanemad ge­neratsioonid
ei anna noortele vabu
käsi ning hoiavad liiga kram^ikult
iganditest Mnni. Pealekasvavad ge-jieratsibonid
peaksid Siin kainelt ja
kaalukalt oma seisukohti avaldama
ja tulema avalikkuse ette oma mõ­tete
ja ideedega. Tundub, et Üle­maailmsete
Eesti Päevade ajal kor­raldatav
noorte konverents pakub
seleks'soMvaM võinmalusi.
et Vabadusraadio aj
ei tohi luba anda, et nad võiksid
saata reportaazhi olümpiamän­gudest
Ida-Euroopasse.
Siinjuures tuleb märkida, et USA
Olümpiakomitee liige James Roo-sevelt
ja üks Kanada Olümpiako­mitee
liige olid vastu Vabadusraa-diole
loa andmiseks talvistest
olümpiamängudest Sarajevos re­portaazhi
tegemiseks. Hiljem USA
kutsus oma. liikme korrale • sellise
käitumise pärast.
Nõukogude Lüt nõudis ka, et
nende sportlased peatuksid UCLÄ
ülikooli elamutes ja mitte USC üli­koolis
, kuna viimane asub ühe mii­li
kaugusel Los Angelese Eesti Ma­jast,
kus asub Balti Vabadusliidu
infqrmatsick)nikeskus olümpiamän­gude
ajal. Eesti - Maja aga- valiti
sellepärast olümpiamängude infor­matsioonikeskušeks,
et see on Los
Angelese kesklinnas ja Convention
Centeri ligidal, kus asub maailma
ajakirjanduse keskus, kuhu . on
oodata 8000 ajakirjanikku. Praegu
toimuvad ümberehitused Eesti Ma­jas,
et seda muuta esinduslikuks
informatsioonikeskušeks, kuhu pai­gutatakse
kultuurilised väljapane­kud
ning Balti riike tutvustavad
materjalid;
Kõik see muidugi ärritab vene­lasi.
Ingliskeehie, Moskvas antud-
Tassi saade 1. aprillil ütleb „self-styled
anti-Soviet groupings, rene-gades,
and traitors of all sorts whö
have found shelter in the United
States are steppingup their actions
on the crest of the hysterical cam-paign
mounted in the American
press. They openly speak aboiit
plans to orgahize base provactions
• agamst atheletes and tourists from
socialist countries."
(Isehakanud nõukogudevastased
grupeeringud, ülejooksikud ja
kõiki sorte reeturid, kes on leid
nud varjupaiga USA-s, on akti-yiseerihud
hüsteerilise kampaa­nia
USA ajakirjanduses. Nad rää­givad,
avalikult plaanist orgaDi-seerida
baasi provokatsioonidele
sotsialistlike maade atleetide ja
turistide vastu). ^
Poolteist kuud tagasi tulid Los
Angelese Olümpiakomiteelt kirjad
kõiMdelfe etnilistele gruppidele Los
Aageleses sooviga, et nende rahva­riietes
noored võtaksid osa olüm­piamängude
avatseremooniast.
Sooviavaldused saadeti sisse nagu
nõutud eesti, läti ja leedu rahva-tantsügruppide
poolt. Los Angelese
Olümpiakomitee poolt tuli vastus,
et baltlased võivad sammuda Nõu^
kogude Liidu, kuid mitte Ühendrii­kide
taga, millega muidugi baltla­sed
ei nõusturiud. Nüüd tulid kirja­likud
vastused Ix)S Angelese Olüm­piakomiteelt
eesti, läti, leedu ja uk­raina
rahvatantsugruppidele, et
nad ei saa osa võtta olümpiamän­gude
avatseremooniast, kuna ole­vat
juba küllalt gruppe. Eesti rah-vatantsügrupi
juht Robert Ander-son
helistas Los Angelese Olümpia­komiteele
ja küsis nende esindajalt
Mary Webbiit, et miks eestlased ei
tohi osa võtta olümpiamängude
avatseremooniast, saades vastu­seks,
et eestlased ei saa osa. võtta,
kuna ven^ased tulevad. Balti Va-baduslüt
'saatis protestikirja selles
suhtes Los Angelese Olümpiakomi-
^teele.
USA ajakirjandus on lähedalt jäl­ginud
sündmusi
ja nü viibis Balti Vabaduslüdu
juhatuse koosolekul 10. aprillü
NBC TV ja i,Los Angeles Herald
Examineri" reporter Leslie
Ward. NBC TV ja „Harald Exa-miner"
on andnud järjekindlalt
häid ülevaateid ja artikleid
Balti Vabadusliidu tegevusesto
14., apriUil ümus Washington Post
esimesel leheküljel artikkel olüm­piamängudest
ja pilt Eesti Majast,
kus ees seisab Los, Angelese Eesti
Seltsi esimees Bernard Nurmsen.
• Ajaleht oli aga teinud Balti Va'
baduslüdu Informatsioonikeskušešt
ärahüppajate varjupaiga, mis mui­dugi
ei ole oige. Balti Vabadusliit
muidugi aitab ärahüppajaid, kui
neid on, kuid ei meelita neid ära-hüppama.
Samal päeval helistas
Ameerika Hääle Washingtoni Büroo
ingliskeelne osakond ja Balti Vaba­dusliidu
abiesimees Avo Piirisild
andis tunniajalise intervjuu telefo­nil,
mis edasi anti kõikidele osa­kondadele.
Samal õhtul ABC TV
Network New Yorgist helistas ja
Balti Vabadusliidu sekretär Viivi
Pürisild andis intervjuu. Süski näi­dati
õhtustes ülemaalistes -uudistes
ikka Los Angelese Eesti Maja kui
„safe-House".
Järgmisel päeval, 15. aprillil CBS
ülemaalises „Face the Nation" saa­tes
esinesid Leslie Stholi moderaa-torina,
olles Ban The Soviets Coa-litipn
esimees Dave Balsiger (Bal­ti
Vabaduslüt on koostöös seUe or-gahisatsiooniga),
süs USA Olüm­piakomitee
esindaja Jaek Kelly
jun., „Los Angeles Timesi" ajakir­janik
Kenneth Reich ja ,jlsvestija"
kommentaator Washingtonis Alex-ander
Polcdin. Seal jälle Polodin
süüdistas USA-d, et välisministri
assistent Elliott Abrams on kokku
saanud Nõukogude Ludu vastaste
elementitega 17. märtsil Los Ange­leses
lõunasöögil (E. Abrams oli
B alti Vabadusliidu Inimõiguste
konverentsi banketil kõnelejaks)
ning et Los Angeleses toimuvat
professionaalsete Nõukogude Lüdu
vastaste gruppide demonstratsioo­ne
olümpiamängude ajal ning, et
Nõukogude Liit on miu-es, et või­dakse
füüsiliselt teha vigastusi
nende sportlastele.
17. aprillil toimus Balti Vabadus-lüdul
koos B an the soviets komitee
ja teiste Ikestatud rahvastega (kok­ku
16 organisatsiooni) nõupidami­ne.';"
' ; ,
Sellele järgnes pressikonverents,
mida fümisid NBC TV ja TV
Jaam U ; kohal olid reporterid
Jay Mathews „Washington Pos­tist,"
„Baltimore Sun", Kenneth
Eeich „Los Angeles Times" (eri­ala
olümpiamängud), Leslie Ward
„Los Angeles Herald Examiner"
(eriala olümpiamängud), BBC
Shglismaa raadiovõrk ning rida
kohalikke jaamu.
Balti Vabadusliidul on olnud in­tervjuud
Rootsi, Norra, Jaapani ja
Shveitsi TV ja ajalehtedega. Eriti ^
tuntakse huvi meie küsimuse vastu
Euroopa riikides, . i - .
Vüvi Piirisüd märkis, et Peter
Ueberroth on kutsunud meid „nut-ty
groups", mis ei vasta tõele, sest
enamus liikmeid on kas arstid,
insenerid, arhitektid, panga abi-presidendid,
filmide omanikud jne.
SeUe väitega Ueberroth tahab möö­da
minna tõelisest põhjusest, nae­ruvääristades
meid, tantsides Mosk­va
tantsu, kellele mängud oleks
suurepärased majanduslikult inim­õiguste
mahamüümiseks. Samuti
toonitas V. Piirisild, et Ueberroth
ei luba baltlastel osa võtta avatse­remooniast.
. .-^ • ^ V.P.'
Sedamööda kuidas Moskvas kar­detakse
rahulolematuse suurene­mist
Balti rükides — sedamööda
suureneb ka surve nende maade
rahvastele. Kuna kommunistlik
rezhüm kardab välismaalt sisseim-buvat
üiformatsiooni rohkem kui
tuleohtu, süs hoolitseb! ta eriti sel­le
eest, et pidurdada eesüaste,
lätlaste ja l^^dulaste suhüemist
välisrükides elavate sugulastega.
Seda rohkem rõhku pantiakse aga
VEKSA tegevusele, mis korraldab
partei raamides suhtlemist välis-maaümaga
ning planeerib väljas-poole
raudeesriiet saadetavaid pro-pagandaaktsioone.
Kuid partei terasklambrite pigis­tuse
suurenemist kuulutavad ka
Balti riikides juhtivatele kohtadele
kerkivad uued isikud, kes varem
valiti peamiselt Venemaal sündi-
, nud eesüaste, lätiaste Ja leedulaste
hulgast, kus nad olid saanud vas­tava
kooli ning teeninud endile par­tei
truualamliku teenri pitsati otsa
ette. Vümašel ajal ei peeta näUiselt
sellest põhireeglist enam kinni, ku­ma
noorematesse generatsioonides­se
kuuluvad eesti, läti ja leedu par­teitegelased
ön üles kasvanud juba
puhtakujulise kommunistliku rezhii-mi
Ja Moskva ülemvalitsuse all
ning neid peetakse juba „oma
meesteks." Tähtis on, et uus juht
pleks eeskätt läbi ja lõhki kõvaks-keedetud
kommunist, kelle tõus
karjääriredelU on seda kiirem, mi-
|da rohkem tal on olnud sidemeid
KGBga.
Kujuka näite pakub siin äsja
ametisse nimetatud Läti kommu­nistliku
partei peasekretär Boris
Pugo, kes oli enne seda kolm aas­tat
tegutsenud Läti KGB juhüia.
Nähtavasti oÜd tema teened läti
rahvuslaste tagakiusamisel ja va-baduspüüdluste
mahasurumisel nii
suured, et talle usaldati nüüd par­tei
peamehe positsioon.
46-aastane Boris Pugo, on täieSi-kult
kommunistliku rezhümi pro­dukt,
kes alustas oma karjääri
Läti komnoorte organisatsioonis Ja
tõusis selle Juhi kohale. Oma pä-ris-
kooli sai ta Moskvas, kuhu ta
saadeti 1970-ndate aastate algul N.
Lüdu komsomoli ühe* sekretäri ko­hale.
1974. aastal oU ta suutnud
Moskvas juba sellisel määral kõr­gete
seltsimeeste usaldust võita, et
ta läkitati Riiga, kus ta paigutati
juhtivalt tööle partei keskkomitees.
Varsti oli ta partei kõige suurem
mees Rüas, kuid ei jäänud sellele
positsioonUe kuigi kauaks — Mosk­va
oli leidnud endale Pugo isikus
truu sulase ning 1976. aastal näeme
teda juba Läti KGB-s, kus ta nelja
aasta jooksul tõusis selle organisat­siooni
juhi kohale. Kahtlemata era­kordselt
kiire karjäär, kui võtta ar­vesse,
et Pugo oli sel ajal jõudnud
vaevalt iUe 40-aasta elupiiri.
Pugo eelkäija Augusts Voss oli
Venemaal sündinud lätiane. Üldi­selt
näib, et läti kommunistid õn
osanud Kremli rahulolu rohkem
ära teenida kui eesti kommunistid,
kuna 67-aastast Vossi ei saadetud
täielUcult erru, vaid pandi Moskvas
Ülemnõukogu Rahvuste Nõukogu
esimeheks. See on küll ainult au-amet,
kuid. süski midagi. Mõned (
aastad tagasi okupeeritud Eestis
võimult kõrvaldatud Eestimaa
Kommunistliku Partei sekretäri
Ivan Käbmit igatahes selliste kõr­gete
tiitlitega ei austatud ja arvati
lihtsalt erru.
relvastdtud
BRÜSSEL — Vanem Kremli esin­daja
N. Liidu Kommunistliku Par­tei
Keskkomitee luge Vadim Zag-ladin
ütles, et Lääne-Saksamaale ei
tohi „ absoluutselt mitte anda ligi­pääsu
tuumarelvadele". Ta kom­menteeris
ühel pressikonverentsi
Lääne-Saksamaa , nõudmist lähe­maks
koostööks Lääne-Euroopa
kaitsejõudude vahel. N. Ludus, kes
kaotas kuni 20 mUjonit inimest
Sakslaste läbi II maaümäsõjas,
kardetakse veelgi sakslasist sõja­mehi.
Zägladm deklareeris, et veel on
mõned üsna tugevad jõud Lääne-
Saksamaal, kes räägivad kättemak­sust
venelastele ja keUe ees peab
olema valvel, et nende kätte ei lan­geks
tuumarelvi. Venelased karda­vad,
et ajalugu võiks korduda ja
praegu polevat vajalik uue sõjalise
bloki moodustamine Euroopasse.
Kanada sotsialistide partei —
NDP — hakkab ajama erakordselt
kõrgelennulist polütikat, kavatse­des
Nikaraagua marksistliku valit­suse
juurde rajada erilist „saatkon-da".
See ei ole Kanada ametlUt
esindus ja seda ei pea üleval Ka­nada
valitsus, vaid kulud kavatseb
katta sotsialistide partei, kes lu­bab
saatkonna tegutsemiseks
komplekteerida ka vajaliku perso­nali.
Näib, et sotsialistide parteü on
selle omapärase algatuse Ja üritu­sega
tõsi taga — muidu poleks sel­le
plaaniga avalikkuse ette tulnud
föderaalparlamendi liige Pauline
Jewett, kes on Ottawas sotsialisti­de
partei välispoliitiliste küsimuste
ekspert. Pauline Jewetti üiformat­siooni
kohaselt näib asja hmgeks
olevat Torontost valitud | sotsialisti­de
parteisse kuuluv föderaalparla­mendi
liige Daniel Heap, kes äsja
kiilastas Nikaraaguat
Nagu Pauline Jewetti Jutust sel­gub,
ei ole Kanalal Nikaraagua
(Järg lk. $)
Nr, 33
% ja 6. ml
dl. H
12. ja 13.
dr. Rl
Pröosl
juubel
Uppsali
ni aiateeni
tähistati
70. sünni]
lustas õj)|
nistuse õj
õp. Kersti
Raiend,
latcenistuj
kus anli
Rumei
Varssj
sojavi
lubai
VIIN
savi pakti
tulemasti
jaliste m
tilised ai!
iseseisev!
tuumarell
võrdselt
keeldu mil
tega kooj
ärritanuc
praeguse
ameüikl
andeid
da saa^
deks on|
jniiie SJ
sialistid |
ajaga s:
nada vai
raagua
oleks sel
rajamm^
Huvit!
sotsialist
plaanide
kust tuli
sellist
ritaksb?!
sem, et|
nada UI
partei k
gi on pjl
erakordj
ned poil
rivad \\
mistel
mendis 1
iie JewJ
rahade
kuid üt|
ses on
raaguäH
dega.
Kas
sotsiaÜ!!
hakkabl
ja siinsl
Une otil
see oin
Kanad;|
nadas
gcmistl
marksil
keskusi
naste
informj
Paul
mend/!
ganufV'
se mi^
Amecij
ühekül
sele
rontosi
niel I
fonnnj
„saat1
raja-n
ne le^
iscd
vasak
Soij
tundtil
kahtiJ
huvitj
Kana