Vaba eestlane , May 1, 1984

              Lk. 6 VABA EESTLANE teisipäeval, i . jjjaü — Nr. 33 Nr. 33
Thunder BayEe^sti Sp©rdl Ringi f@g@^^^
Thunder Bay Eesti Spordi Ring korraldas 10. m ä ^ s.a. Ue
Superioril aasta esimese |ää-ka]apüügivÕistliise. Halvale ilmale vaata­mata
(kõva tQul ja tisisk) pE osavõtjaid mlike^ Ja tulemused head.
Suurima järveforelli püüdis Nisula talus Kaministiques kell 10
ADjdrei Kalda8.675 kg, teisele hommikul. Iga-aastane informatsi-kohale
tuli Jakob Millistver —• oonileht on juhatusel valmimas ja
7,10 kg, kolmandaks Allen Sokk jagatakse peatselt liikmeile;
— 4,315 kg ja neljandaks Lembit
Liigvald 3.487 kg. ~ ' ~
Kuna samal päeval oli ka Fort Jgagam
WiUiams'! Kinsmen Klubi B-Cen-tennial
Fish Derby,
l Ä A. Kalda 8.675 kg järvefo- Ontario maanteekõrniiesivõistlus
ireU sai seal suurima kalana esi/^^^^ distantsil tounus
' mese koha, auWnnaks labatts 15. aprillil Metro-Toronto eeslin-ttrofee,
kala täistoppimine^M^^
Ikohalilai spcM^ lume- meda ja ,,kiire" ringtee pikkuseks
saani üIikomBa,kü^
cess Margaret Blyd., Princess An^^^
ne Cr. ja Palace Ärch Dr. tä,nava-tel./.;;-..
Eesti kõndija Jaan Roos ületas
'50 km kiirkõnnis endanimelised
Kanada ja, Välis-Eesti rekordid ligi
25 minutiga! Eelmine rekord oli
4.58.^6 ja püstitatud 14. nov.
1982 Wpodstockis, Ontarios.: 50
km võisüus kujunes eriti huvita­vaks,
kuna võistlusest võtsid osa
kanada parimad, kohn Quebecist
ja kaks Ontariost. Qüebeclased
saavutasid kolm esikohta. Võitjaks
osutus Marcel Jobin, Common-.
wealth'i Mängude hõbemedalimees
ajaga 3:55.16, jättes teiseks G.:Le-
Blanc'i, Maailma Ülikoolide Män­gude
kuldmedalimehe ajaga
4:12.48. Kolmas pii M. Archam-bault
4:30.26 ja neljas Jaan Roos
4:34.23.
Teine ontariolane, noor oliim-piamängude
kandidaat Sweasy kat­kestas
pärast 10 km, siis kui Roos
temast möödus. Esiosa. tenipo oli
üsna kõva, sest Roosi 20 km va^
heaeg 1:38.40 öli parem tema
Masterite Maailmameistri ajast,
1:39.22 Puertpriikös. Kuna see oh
Roosi teine võistlus sel pikal dis-tantsiij
siis võiks arvata, et Roos
pole oma viimast sõna veel öel­nud,
olles nüüd kanada eliidiga
võisteldes saanud kogemusi ja üle­tanud
enese nn. psühhobarjääri.
i U GE G E
Koheselt pärast Eesti Vabadussõda kirjutatud mäSestnsraaBial
..värskete" elamustega Eesti vabaduse eest võitlemisest aastail
1914-1919. Raamat ilmus 1972. a. admiralJ. Pitka IH. 8Üm»4.
•••aastaks.; - ..' -
237 lk. — Hind $8 89 pluss 50 ceiatä saatekuta
MINKIÖE \
ama võõrrahvusest sõpradele Eesti võitisas© featwtasttieeks
Evald Uustalffi
FREEDOM ONLY
Hind $7.09 pluss 5® c saatekulu
MÜÜGa VABA EESTLASE TALITUSES
Ingrid ja- Tina Sirgo eskemas •mMstlastamtsMga Montreali eesti noorte
kevadpeol.
Foto: M. Sultson
J. MilHstveri kala 7.10 kg tuH sa-liial
võistlusel kolmandale kohale,
auhinnaks trofee, kallis öngelatt ja
hinnaline Xebro rull. '
Kevadine Spordi Ringi kalapüü-
; giVõistlus on 19. ja 20:; mail. Kaar
lumine Eesti täius Sillaorul püha­päeval
kdW 14.00—16.00. Auhin-iaad
ori ettenähtud kahele suure-
' male kohale ja ühele suuremale
•/;|iavile.• •
I ^liVine võisthis on 27., 28. ja i9.
juulil Pakashkan Järvel Alates
reedel kell 12, kaalumine' järve
ääres pühapäeval kella 14-st ja Sil­laorul
kella 16-m. Auhinnad sa­mad,
mis kevadel.
Laskeharjutused 22 kai. püssist
algavad 29. aprillil ringi lasketii­rul
Onion järve tee ääres ja peale
seda igal pühapäeval kell 10, kui
vihma ei saja. OmavaheHsed laske-võistiused
on 10. juunil, 22, juunil
ja 12. augustil kohnest asendist a
20 lasku. Auhinnad viiele parema-
Laskevõistlus Mmneapolise eest­lastega
on sel aastal Kar^adas ja
peetakse Sillaorul 2. sept. kell 10.
Serveeritakse kohvi, võileibu ja
praetud kala (kui on) ja arusaada-
} yalt karastavaid jooke, õhtul on
koosviibimme Thunder Bays.
Järgmine Rooäi jõuproov toi-püssist
laskmine ori 9. septembril mub 29. aprillil Clevelandiš, kus
• WASHINGTON Katsejärgus
olev influentsa vaktsiin, mida ka­sutatakse
mnatilkadena süstimise
asemel, on osutunud efektüvseks
valude ja nohu vastu, . mis piinab
miljoneid igal aastal. Influentsa
yaktsim, milles kasutatakse nõr­gestatud
elavat viirust senise sur­nud
viiruse asemel standardsüsti-misel,
võib vähendada influentsa
vüruse levimist ja vähendada või­malusi'
epideemiaks. Uurijad ütle­vad,
et vaktsiin on valmis suure­maks
inimestega katsetamiseks,
kui järgmine sanim üldises kasuta­misele
võtmises lähema viie aasta
jooksul. Katsed on näidanud, et
elava viirusega ninatügad võivad
hoida inflüents a viiruse levimist
paremini, kui seni süstitud vaM-siin-,
mistõttu sellega ori võimalik
paremini vältida epideemiat.
ijeetakse USA toppklassi esivõist­lused.
Sellele järgnevad masterite
rahvusvahelised võistlused 4.-6.
mail PÕhja-Karolinas, kuhu sõida­vad
ka mitmed Toronto ,,Estonia"
Masterite Klubi, liikmed.
Samaaegselt toiniusid veel naiste
10 'km esivõistlus ja üldvõistlüsed
5, lÖ ja 20 km distantsidel. Osa­võtjate
arv oH 25 ringis, nende
hulgas ligi pooled naised.
Arutleti H®iigkon@fl
PEKING — Inglise yälisminister
Geoffrey- Howe ja Hiina juht Deng
Xiaoping jõudsid kokkuleppele
tähtsais küsimustes", mis puudu­tasid
Hongkongi tulevikku. Kuid
inglise diplomaatlikest allikaist
kuuldi, et see kokkulepe polnud lõp­lik
ja mitnieid probleeme jäi aru­tada
koloonia ja selle 5,3 miljoni
inimese tuleviku üle.
ANDRES KÜNG
Kirjastus VSlis-Eesti & EMP
m ft. Hind $14.»0>. + saatckidB
Ees&t ajakirjanlkn teos põkbieb laialdasele alUkmaterjame.
ana^ttslb Sõõme sise- ja vffiSsit^liitftat, riigi IfinapSevast OIR*
korda ja snwida, Nõukogude Utdu Soome-poUltikat, Qtome vallt^
lust presideitmst parteielnst ja palja muud, tooMi Soome saatu­sest
huvitatud lugejaile palju uusi andttield.
MUUgil Vaba Eestias^^^^t^^
us e
Märtsi alul toimunud Austraa­lia
NSW osariigi kergejõustiku esi-võištlusel
noortele 13-aastane Pene-lope
Paabo hüppas kõrgust 1.68
m, mis on tähelepanuväärne. Et
väärselt hinnata noore „Penny"
tulemust võiks võrdluseks tuua
eesti naiste rökordeid:
Kodu-Eestis, Olga Arras-Usar
1.50 — 1935. a:, Helgi Haljasmaa
1.59 — 1957. a.
Välis-Eestis, E. Milve-Märksaitis
1.60 — 1962. a.. Anne Summa
1.60-— 1977.a:
„Penny" saavutas veel: 200 m
— 26,44, 400 m — 64,9, kaugus­hüpe
— 4.32 ja kolmikhüppes —
9.81.^ •
Si
.«KUSTUTAMATA NÄLG KUNSTI
• ' a o
Mütt^ „Vaba Eiestlase" talituses
ILMAR KÜLVETI
sisaldab 5 näidendit fotodega:
PARADIISI PÄRISPEREMEES SULETUD AKEN
LAMP EI TOHI KUSTUDA I MENpjING
SILD t)LE MERE
Hind $15.— pluss saatekulu 70 c
Saadaval VABA EESTLASE talitusest
hulikult kokku panna Vorkuta ees- või kodumaalt tulnud külalist, esi­ti
ajalehe esimest numbrit. Pireti- meses numbris nii üht kui ka teist,
ga oli asjast palju kõneldud ja tei- Iniormatsioon kohtadelt s.o. rajoo-sedki
— Tiiu, Jaan, Jüri, Maret, nidest, laagritest, aga ka Siberist
oli lõbus nägu följetongi. OU nn.
kultuuriuudiseid, eraldi muusikast,
spordi, maie ja bridzhinurgad, kos­ja
härra Vokk olid head.nõu and­nud,
isegi küsimata;
Üle nelja eksemplari läbi ko­peerpaberi
kirjutada ei kannata- jakuulutused ja perekonnateated.
nud, aga sellestki aitas. Nime vali- Majaomanikud olid nõudnud oma
mine oli teinud palju halja — aga «osakonda" ja said selle, ostan,
selles oli küll kohe kokku lepitud, müün ja vahetan — korterikuulu-et
deviisiks kõigi maade pooiete- tüsed, turuteated ja börsikursisedel:
rameeste ühinemise asemel pan- kõik oli olemas nagu korralikus le-nakse
tiitlikülje paremasse nurka: hes kunagi. Ajaleht — kirjutati
, käsitsi ja levitati käsitsi — sel
põhjusel olid tal kaaned, mis ta-valisel
ajalehel puudusid. Tiitel ja
pealkirjad olid kalligraafilised ja
Nimi sai pikk, aga see pidi mi- jj^^^iistilised", vabakäiguvang Kris-dagi
ütlema ja lühemalt öelda ei tel oli esimese numbri kaUigraaf —
Viru veri ei värise,
takune särk ei kärise
^JM^^N^^^<^J^(>47v^Jp^^ SaŠSlUdl
„Eesti:vabade ja kinniste
tundravangide
.TEATAJA"' •
. Hejämeel • Pheti tulekust- oli; TCKJ-;
ma kõhuvalu peagu täiesti vaigis­tanud.
Tuline pudergi oli seekord
hästi mõjunud, kuigi mees oli vas-iupidist
kartnud.
„Imelik," mõtles Toomas, „aga
säherdune on see psühhosomaati-
; n.a, .
Aeg oli juba tüki maad üle
kesköö kui Piret otsustas need mõ­ned
hommikuni jäänud tünnid
siinsamas, oma vanal asemel ma­gada.
Siis võis Toomaga koos min­na,
tema tööle, mees polikliinikus-
',;Head ö ö d ! " ;»
toa ja 'juba magasiki. Toomale und
ei tulnud. Ta oh varemgi imetle­nud
naise äkilist uinumist pani
pea padjale ja juba magas. Täna
imestas ta seda veelgi põhjaliku­malt,
kuna oli oma valust vabaks
saanud ja säherduse õnne osali­seks
pealegi, et Piret teda vaatama
oli tulnud. Ja praegu siin, siinsamas
ilusasti, rahulikult magab . . .
; Hommikul sai Toonias öma
haiguslehe, arstirohud ja doktor
Sarnoti lubaduse, et magu ja sisi­kond
võetaksiž nn põhjaliku uuri­mise
alla kui siin üldse võimalik.
Toomas astus läbi ka Pireti töö­kohast,
sai võtme, mis naisel kaa­sas
oli olnud ja head soovid:
„Minge. ja kuulake raadiot, la­mage,
kui himu on — või kirju-tage!"
- ; -
Kapis oli teed ja leiba, Blau-punktilt
oli ta kätte saanud BBC
uuistesaate — Ja aüüd võis ta ra-ta
maalis laagriski plakateid.
Nelja eksemplari korraga ja häs­ti
kirjutada ei olnud kerge töö.
Toomas oli juhtkirja kopeerimise
lõpetanud — ei olnud viga. «Ko­halikud
teated" oh Jaan juba ise
Väljaandjaks oli Üleliidulise neljas eksemplaris lehele ära. kir-
Eestimaa Vorkuta osakond ja liin- jutanud -r- ja pool lehte oli väi­naks:
„Krooni kehtestamiseni tasu- mis!
ta." Leht öli ööpäevane ja lubas il- Pilk pikaU maas käivale kellale
muda kord kuus. Muide, kuu tõu- sundis kirjatöö katkestama: varsti
sis ja vahetas faase siin nagu maa- tuleb Piret ja selleks ajaks peab
ilmas mujalgi, aga ööpäev olj va- jõuna vahnis olema! Potike hha-hest
öö, vahest päev oma kolm tükkidega hakkas elektripliidil
noor-kuud järjesti. varsti rõõmsalt mulisema. Turul
Toimetuses oli naisi ja mehi hui- oli ta kartulitele juhtunud, tasku-ganisti,
nõukogude „vaba" ja kõh- täie ostnud ja nüüd kooris ning
na ajäkirjanduse traditsiooni koha- lõikas neid liistudeks või lipsu-se
toimetuse artikli asemel oli: deks.
TEATAJAS lühike, selge ja äge - Toomas vilistas raadiomeloodia-juhtkiri,
millest välja olid roogitud le kaasa ja kohendas veel puhke-kõik
klisheed, trafaretid, tühjad mata kummelipungi vaaspurgis.
fraasid: ja sõnakõlksud, kuna pw- »See on • palju peenem sõna kui
naste ajalehed ainult sellest koos- klaaspurk," mõtles Toomas ja tal-nesidki.
Intervjuu katsuti nii l^im- le tundus, et nime tõttu muutus asi
tavaks teha kui kannatas —- küsit- isegi peenemaks... Kummelid oli
leti kas äsja vabaks lastud vangi ta leidnud kõrge jõekalda ühes
iKSHKnniipimiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiuiiiHn^
nõos — need olid väga pikad, kui- suudlus ja mehe käed ümber naise
gi alles pungas. Ta oli töökahas piha oüd suudlus. See ei olnud
teatamas käinud oma „shiisest le- mingi tormine, kirglik või pööra-hest"
s.o. haiguslehest. ne suudlus, aga see oU sügav, saa-
Pungbükett oma heleroheliste tuslik ja uimastav, see oli armas-sulglehtedega
ilutses nüüd laudta- tuse ja armuavalduse suudlus'. Siis
buretil ja otse kohendaja silmade vaatasid nad teineteisele silma-ja
all esimene valge õis puhkes . . . mõlemad nägid nähtamatuid niite,
Mees surus viimaseid paberileh- millega nad kokku olid seotud fa-ti
raadio ja kapi pealt kaustakaante taalselt igaveseks. ^ \
vahele, kui välisuks kolksatas ja Piret surus oma meelekoha õr-kerged
kihed sammud lähenesid, nalt vastu Tooma ojmu ja ütles:
„Kuidas tervis? Tere teist kor- „Mõtleme nüüd koos ühe suure
da!" hüüdis Piret ukse vahelt. mõtte!"
„Ei ole haige olnudki. Simu- Mis seal enam mõelda oli: ko-lant!"
hõikas Toomas ja riputas ridorist kostsid tugevad mehesam-
Pireti vativammust nagisse. Piret mud ja kohe järgnes kõva koputus
oh juba buketti unetlema jõudnud, uksele. Piret oli enda juba Too-
„Pärast minu kinni panemist mast eemale jõudnud kohendada,
enam kui kümne aasta eest on Aga ta hüdüis ka: „Jah!"
need minu esimesed lilled!" Piret „Terekest, kuidas käbarad? . . ."
sörmitses õmah sulglehti. , küsis Jaan ja tuH bravuurselt uk-
„Lilled need ju ei ole, ainult sest sisse. „Tüdrukud tervitavad!
kummelid . . . " pobises Toomas. Ja siin on Kristeh maalikunst,
„Kummel on väga ilus lül," pro- need pealkirjad seitungile!"
testis Piret ja ulatas Toomale kaks „Aitähl" ütles Piret, „istuge poi-mõlemat
kätt: „Aitähh! Suur tä- sid voodi peale ritta! Tulin just
nu!" töölt," seletas ta Jaanile, „kohe
Naine rõõmustas tõesti, seda vaatan, inida lauale panna!"
tundis Toomas ta soojadest sõrme- „Ei lähe läbi preiU Piret," nae-dest
oma peos. Äkki oli Piret Too- ris Toomas, „istuge õige ise Jaani
ma kaenlas ja mees tundis nüüd kõrvale. Serveerin mina — on ju-peale
rõõmsate soojade sõrmede ba valmis kuldsed road!"
lausa tuliseid, palavaid huuH. Nai- Jaan oli vahepeal oma puslati-ne
vastas ta suudlusele ja süs ka- taskust välja kraaijninud kümme
dušid kõik mõtted ja muljed ja tä- jäätisepulka ja see pani Pireti rõõ-helepanekud,
oli .veel ainult suud- diu pärast käsi plaksutama,
lus, üksainus suur, arusaamatu, ' „01en ju jäätisehull!" ütles ta.
tark ja hea suudlus. Nad kadusid i Toomas jagas toidupoti sisu kol-sseeneste
teadvusest, neid ei ohiüd iieks ja lisas igale „ratšioonile"
enam, oh ainult üks totaalne re- portsu leiba. |
aalsus — suudlus. Tuba ja Võrku- „Dieeditoit!" naeris Piret ja Ju­ta,
päike j a maailmaruum — kõik tustas siis Tooma haigusest. . Järel-see
puudus ja oli ometi olemas roaks sõi Piret kaheksa portsjoni
selles suudluses. jäätist, kumbki mees ühe.
Piret oh käed ümber Tooma
kaela pannud, need käed olid (Järgneb)
Maitsei
HilJQ Jaki
Toronto
märtsi^ loengul
E. Kuris. Järi
ettekanne tee
Lektor leidis,
^keeles ajame
• aine, maitse!i|
aroomained.
toitainete lõhil
Maitseaine,(
ütles, „vürtsid|
• sed. Maitsetaij
30 taimesugu
na leiavad kl
hed ja viljad.)
tavad toitainf
maitseained
hetüst, neid tal
Vürtsitatud t(
sioloogilist jc
soodustab sc(
. vahetust ja tt
mi. Antibiooti)
hästituntud id
bul ja küüsk
Capsaicini,
temperatuuii
ned teevad ti
nete maitset j |
Maitseainet
on üks huvilt
du ja toitumll
kasutati neidi
Ei tohi unustl
duainete säjlj
tiivne. Sageli
riknema läinj
seks, kuid e,e|
tähtsus toidi
päeval tundu]
maitseaineid
kuna sügav!
maitseainete
Nüüd vaa!
maitseaineid
taimestikku
mist. Alustad]
da kuuluva
ver (ginger),!
muskaat, erinl
ihen, kollajuf
vanill ja Indi
Ingver (Gi
dasemalt levj
lismaale tõii
Roomlased o|
oma Aafrika]
tatakse Hiim
Taimest kasi
neljal erinev]
kuivatatult,
tatult. Leiab
valmistamise]
ti jõulüküps
hoidiste vahi
juuretükid kj
laadiga on
pala. Ei saa|
sutatavat jo(
Piprad (P|
tavaliselt ka/
pipart. Mõlj
viljad. Täinij
tugitüvc. KJ
lises niiskefj
mandast aas]
aastat. Viljl
punased ja ]
pipraterad
on tasi
üks toll
kuulutuötj
tekstis J
esil
nädala ci
cmasp.-hj
nädala tel
Väli
Leida
Postiäa(
9 Parral
Willo\