1984-05-01-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
National Liorary ^253 '
Gcrie Acquisitions Scction
OTTAWA. Ont.
L
'dXBSB
Mr. 33 (3050) XXXm aastakäik TelsipäevsJ, 1. mail, — Teesday, May 1,1984
EMUB IGAL TEISIPÄEVAL
JA ^fELJAPÄEVAL
Üksiknoibbri hind 70 ccnti
meie rahvuslikes
EKN üldkoosolekul vaadeldi pma organisatsiooni osa
mitmesuguses rahvuslikus töös
MÖddonud laupäevane Eestlaste Eesknõukogn
hese os^õtjaskonnaga. Koosolekn alul tervitas
lahkunud EKN els office liiget A; LInari-Likolmi
üldkoosolek .Eelsti Maja väikses
Ldvat osavõ^aid ja S M ! mälestada
-va-
'Pastor A. Laur pidas palvuse,
öeldes et Jumal oi^ andnud eesti
rahvjale pärisosaks Läänemere kaldal
maa ja me kutsume eestlasi
palvetama sgUe mää; eest. ri&me
kunagi anname älla^ paneäie oma
lootused taeva Jumalale. Junialal on
meile tarkust anda võitlemaks põhitõdede
eest. Eesti tahyäs vajab
vabadust tugevuse saamiseks. Selle
vabaduse eest me võitl©ine jä päl-
.;vetame..:
Koosoleku juhatajaikš; valiti H.
Lupp ja E. Kiilaspea, protokollijaks
KSaluränd. : :)
iEiCN liikmeile ütles
EV aupeakonsulL Heinsoo,
ei sageli tekivad meil
iinul kiisiine, kas meie
Ta üfltesy et EEN peaorgauisat- Eestlaste Esindus peab oma aasta-sk>
on on Wajalik neile, kel puu- koosolekut kaks päeva, siis siinne
dub oma v^tsus, EKN ülesan- EKN ei saa onja mõnetunniliseks
deks on r terve rahvusgrupi eöin- koosolekuks inimesi kokku kahel
;(damiiife välismaal..:' ; korral aastas.: ^
\ f a esitas kolm näidet, mis tõendasid,
et eestlaste võitkisorganisatsi-oonide
järele on vajadust
Ta ninietäs India! ookeanis asuvate
väikeste Kookossaarte, kus on
vid 370 inimest, iseseisvaks saamist
ja ÜKO liibri;ieks vastu võtmist.
Kui 370^1e inimesele on antud
õigus iseseisvuses, kas sfls
eestlaste miijonile pole õigust? Kes
seda peaks taotlema, kodumaal se:
da teha ei saa?
Teiseks juMümiks on,, et 27.
märtsil õnnestus Elisabet Niklusel
minna vanglasse oma poega külastama.
' ^
Kuid nõuti, et kõneles
vene keeles. Nikh^
ndemast Ja vMda
••./,:ma..:\-..
Kuna EKN on valitud koigi eestlaste
podt, siis ta põle poliitiline
partei, vaid kõigile vastuvõetav,
sest kel on suurim valijasikond, sel
olgu ka suurem õigus seda rahvus-gruppi
esindada. EKN oh meie
ühiskonnas olulisim instants, kes
peab silma peal hoidma kõigil eesti
organisatsioonidel, sest väikestel
puudub alus eesti iihiskonna esin-damiseks,
kuid neil olgu lähedane
.kontakt BK^-ga.;' ' •
Majanduslikust seisukohast on
vaj a koordinatsiooni, ka välistoetuste
saaitusel. Kui eesti nime sisaldav
väike orgähisatsioon saab toetust,
siis antakse seda kogu rahvus-kvootast;
kuidv suureni organisatsioon
kaotab toetuse saamise võimaluse.
Väljastpoolt respekteeritakse
rahyüsgruppij kes hästi on organiseeritud.
Sisemine usaldus keskorganisatsiooni
vastu oleneb meist
enestest. Kolmai^daks isikud, kes ei
usalda EKN tööd, on andnud sellega
organisatsioonile vabad käed
ja pääseyad kä kritiseerimisest. Pagulasühiskonnana
pole me mitte
tavaline etniline grupp, vaid eriseisundis.
Eesti rahva halvad kogemused
vasakpoolsusega on meid
kasvatanud parem|
tuge saama.
s kõ-
'mime-
See toob vajaduse kõneleda teisitimõtlejate
eest. Need ise ei suuda
seda teha^ seda pe;ame meie tege-
Kolmandaks saabus ieade, et
Läti USA saatkonna atashee nõunik
Kreisbergs, kes taotles Kanadasse
külla tulekut, tema Läti pässi
ei peetud õigeks Kanadasse laskmiseks.
Ka Buffalo Kanada konsulaadis
ei viseeritud passi. Küsiti
selgust Washingtonist, kus Kanada
saatkond teatas, et Läti saadik pidanuks
omama N . Liidu 'passi, mida
Kanada saatkotid saanuks viseerida.
Neile vahejuhtumeile peame
jõuliselt reageerima^ kiu m
märgata olulist muudatust Kanada
välispoliitikas. f V
EKN välispoHitilise komisjoni
esimees Enn Kiilaspea vaatles oma
ettekaiides rahvuspoliitilisi päeva-probleeme.
E. Kiilaspea soovitas, et antakse
rohkem tähelepanu EKN-ule, kuna
see on kõige tähelepanuväärsem
organisatsioon.
Kuigi me loodame edukalt oma
eesmärke teenida^ on meie suu-irimaks
sooviks organisatsiooni
tegevuse lõpetamine kui kodu-
" maa on vabaks saanud. .
Esitatud niõtetele järgnes diskussioon,
ti. Jürimaa hindas ettekannet
EKN kaitsjana, kuid leidis,
et EKN pole alati omä ülesannete
kõrgusel seisnud. Teiseks ta
pidas üllatuseks väidet, et eestlased
on konservatiivsed, kuna viimasel
15-1 aastal on nad rohkem liberaalide
ümber lipitsenud. Kas inimesed
muudavad nüüd meelt uute
olukordade lootuses? Meie ei tegele
vasakpoolsetega^ kuid EKN;
juhatuses on olnud neid isikuid. Ta
pidas võõrastavaks^; et A. Vahtra
on rohkem mures kodumaal moraalse
laostumise ja mustaturul
kauplemise ning valetamise kui venestamise
pärast. Lõpuks leidis ta
märkimisväärse, et kui Rootsi
' • L..;Leivat; märkisvastuseks, • et
EKN-l pole tegemist parteipoliitikaga,
ön erapooletu ega korralda
kontserte ja teisi kultuurilisi üri-tusi.
E. Salurand tänas 'Kiilaspead et-t
Ä n d e eest BKN ül^^ Ta pidas
vajalikuks Oma rahvusgrupile selgitada,;
et keskorganisatsioonile on
vajalik toetuse saamine laiemalt
eesti ühiskonnalt. Eestlased on hakanud
end tundma tavaliste kana-dalastena.
'' E K N seliretaijaadi^ on teietajate.
l nimekiri palju väiksem mittetoe-
; tajate nimekirjast.
:: Lõpuks ta märkis, et on hakatud
organiseerima ingliskeelseid
ringe. .Nii on ESTO AMffilCA
puht ingliskeehie, kus pole eestikeelset
osa ega õpetata eesti keelt.
Kas nad on meie rahvusliku elu
edasiviijad? Rahvuspoliitilised küsimused
on rasked, kuid E. Kiilaspea
õn neid julgelt käsitlenud.
Edasi E. Salurand puudutas K.
Vaino poolt antud intervjuud, kus
öeldakse, et kommunistid peavad
võitlema Läänest sissetoodavate
mõjude vastu, mis näitab, et meie.
vaenlane arvestab meie tejgevusega.
Võitlus kommunistliku rezhiimiga
muutub tugevamaks.
; Lõpuks ta • soovitas valvel, olla
&a ESTO-84 ajal, küna me ei
tea, mida vaenlane t§e! puhul
võiks mõtelda. .
A. Jurs juhtis tähelepanu pikkadele
sõnavõttudele, mis on ettekandest
pikemad.
E. Kiilaspea tÕi täienduseks näite
kuidas eesti skaudid Kanadas on
oma Õiguste eest võidelnud, teiseks
pidas asjatuks kartust meie
noorte võõrdumise pärast eesti
keelest, hoopis vastupidi on praegu
suurenenud huvi eesti keele
vastu.'-;- •:, :•;
'Mitmes eriaspektis lähenesid ettekandele
veel H. Teder, R.Moks
soovitas luua EKN-st võitlusorganisatsioon,
kes võitleb oma maa
eest. . ;'•;:•;'• - ^
(Vaatleme meie parlamehdi
koosoleku käiku veel meie ajalehe
järgmises numbris).
Grupp noori eesti tütarlapsi enne Kungla rahvatantsuetendust. Pidil vasakult K. Sepp, I. Silm, R. Lees, T.
Pedel, A. Pedd, tdses reas T / H uM j a K . M d i ^ Foto: Ilme Lillevars
is organiseeriti vastupropaganda komitee
iesti parteijuhi Karl Vaino kurtmised Pravdale
MOSKVA — Eestimaa Kommunistliku Partei juht Karl Vaino teatas N. Liidu parteiajalehele Pravdale
antud jutuajamises, et Eestis organiseeriti hiljuti eriline vastupropaganadakomitee, mille ülesanne m
A^minatada läänemaailma mõjutust
VANCOUVER Ä i mOOO
marssisid. Vahcouveris kolme niiili
pikkusel distantsü. Kanada kõige
aegade suurimal rahumarsil. Organiseerija
Helen Spiegelman ütles,
et üle saja religioose, poliitilise,
õpüas-, professionaalsete ja töölis-gnipi
võtsid osa rahumarsist, mille
eesmärgiks on relvastumise võidujooksu
lõpetamine.
Vesteldes Vaino toi esile ka soome
televisiooni tähenduse lääne
propagaridakanalina, kuigi ta ei nimetanud
seda otseselt, äga juba
ammu on teada tema vastuseis
soome televisioonüe, sest eestlased
mõistavad soome keelt. Paar aastat
tagasi Tallinnas ilmuv ajaleht
,,Õhtuleht" avaldas ärtikü, milles
mõisteti hukka mh. soome televi-sioonireklaami,
mis oli kirjutaja
meelest saadetud meelega kui «kodanlik
propaganda".
Vaino üteluse kohaselt Eesti geograafiline
asend teeb selle eriti
vastuvõtlikuks lääne mõjutustele.
Tüüpilisemaks lääne propaganda-
Mooduseks Vaino peab ,,vihaseid
vene- ja ka eestikeelseid raadiosaateid".
Nende „objektüvsete teadete saat-mme"
on Vaino meelest mõnikord
otse mererööyellik tegevus.
Suur osa vihkavast; mõttevüsist
ja väärast moraalist kulgeb Eestisse
muidugi välismaiste televisioo-lüsäadete
kaudu. Lääne ,,informat-siooniteenindused"
kasutavad oma
heaks seda olukorda, et Tallinn on
N. Ludu neljas tähtsaim turismi-limi
ja tähtis sadamalinn.
Vaino nimetatud raadiojaamad
on kõige üle otsustades ameeriklaste
omad,- ..
kiüd televisiooniprogrammi osas
võidakse jälle osutada sõrmega
soomlasile.
Pole nimelt mingi saladus, et Eesti
põhjaosas, kus Soome tv-saated on
nähtaval, seda ka vaadatakse.
Soome tv-uudised pole süski põhjustanud
erüist kurtmist, äga
ameerika iseeriäd ja reklaam selle
kõrval on. Väino ütleb olevat vastu
eriliste abinõude kasutamisele nende
pidurdamiseksi aga viimasel
aastal eesti toUimehed on püüdnud
kinni üha enam selliseid inimesi,
kes katsusid salaja maale vüa nõukogudevastast
kirjandust.
, jLääriest tuuakse meie rahvale
kodanhku elu sharmi, vaba moraali
ja käsitletatakse vähe austavalt
meil mõnikord esinevaid raskusi,"
ütles parteijuht.
„Kuid oleme sunnitud siiski tunnustama,
et meie vastased ei tööta
alati asjata. Mõnikord lähevad
hoogu „vihaseist raädiosaateist"
kuuldud kuuldused.
Eriti vastuvõtlikud on noored n.ö.
massikultuurimõjudele. M o o d,
muusika ja sport on relvad meie
vastaste, käes," jiiles Vaino.
yTaino üteluse kohaselt tuli nüüd
organiseerida eriline propaganda-vastane
komitee. Tema arvates
töökollektüvid põhjustavad raskusi,
neis on parteiorganisatsioon sageli
nü v ^ e , et sel pole vajalikku mõjujõudu.
Nü pääsevad kuulujutud
liikuma, levima ja sünnib kahtlasi
polütüisi tolmukeerutamisjutte.
Soome ringhäälingu peadirektor
Sakari Kiuru ei taha puudutada
parteijuhi Vaino poolt nimetatud
soome tv-programmipolütikat.
Kiuru arvates koostab ringhääling
oma programmi soomlastele.
Ta kinnitas edasi, et Soome ringhäälingul
on head suhted Eesti raadioga
ja käsüolevais koostööalga-tusis
pole ümnenud mingisuguseid
probleeme.
Eesti parteijuht on olnud Soome
tv poolt pakutud maaümapüdi üle
ennegi kibestunud. Ametivõimusid
on pahandanud riigi elatistarvete
puudus, kui kodudesse tulevad reklaamid
Soome kaupluste üleküllastunud
lüialettidest • ja kraami all
nõtkuvaist rüuleist. ,
• Kaunite ja rikaste inimestega
ameerika seeriafümide unelmmaa-üm
on
kõva pähkel partei ideoloogilisele
tööle N. Lüdu läänepoolseimaks
nimetatud osariigis Eestis.
Just ameerika seeriafüme kardetakse
edutavat ärilise massikultuuri
levimist noorte keskel. ;
Vaino intervjuust snski ei selgu,
müline on uue vastupropagandako-mitee
tegevus. Ka pole sellise komitee
loomisest kirjutatud kodumaa
ajalehtedes.
I. Uit ründab^^^^^A^^
Tuhanded põgenevad suurimate rünnakute
eest nelja-aastases sõjas
ISKAMABAD — Kuni kümme tuhat inimest on põgenenud oma
dudest Afganistani kaguosas, kus N. Lüdu väed on jätkanud oma suurimat
rünnakut nelja-aastases sõjas muhameedlasist afgaani mässuliste
vastu. Põgenemine algas, kui nõukogude üksused pommitasid raskeil!;
Kahändari linna.
N. Liidu üksuste võitlused selles
pürkonnas on osa laiemast ofensü-vist,
mis algas aprilli teisel poolel,
kui nõukogude üksused püüdsid
saada Panjsheri orgu oma kontrolli
alla, mis asub Kabulist põhja
pool. •::•./,
Kandahari, 480 km Kabulist lõunas,
pürati kahurväeüksuste poolt,
kes tulistasid ümberasuvaid keskusi.
Ägedas tules kaotasid mässulised
oma vastupanujõu.
Inimesed põgenesid lahingu piirkonnast
ja kuni 10.000 on neist
jõudnud Pakistani, nende hulgas
kuni 1500 perekonda.
Nõukogude üksused liikusid ka
piki Panjsheri orgu, kuid sellest
operatsioonist pole saadud lähemaid
teateid. Kommunistlik valitsus
Kabulis on kuulutanud 1984.
aasta „otsuse tegemise aastaks"
muhameedlaste mässu mahašuru-misel,
mis on olnud valitsusele pahanduseks
nende võimule tulekust
peale 1978. '
T.E.S,
pühapäeval^ 13c p^aU^^^
;Eesti.Maja suures: saalis, 958 Broädview
91 e Emadepäeva kõnelejaks on T.E.S.
keskkooli lõpetanu McdkiÄndre-Lupp
Päevakohane eeskava õpilastelt.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , May 1, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-05-01 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e840501 |
Description
| Title | 1984-05-01-01 |
| OCR text | National Liorary ^253 ' Gcrie Acquisitions Scction OTTAWA. Ont. L 'dXBSB Mr. 33 (3050) XXXm aastakäik TelsipäevsJ, 1. mail, — Teesday, May 1,1984 EMUB IGAL TEISIPÄEVAL JA ^fELJAPÄEVAL Üksiknoibbri hind 70 ccnti meie rahvuslikes EKN üldkoosolekul vaadeldi pma organisatsiooni osa mitmesuguses rahvuslikus töös MÖddonud laupäevane Eestlaste Eesknõukogn hese os^õtjaskonnaga. Koosolekn alul tervitas lahkunud EKN els office liiget A; LInari-Likolmi üldkoosolek .Eelsti Maja väikses Ldvat osavõ^aid ja S M ! mälestada -va- 'Pastor A. Laur pidas palvuse, öeldes et Jumal oi^ andnud eesti rahvjale pärisosaks Läänemere kaldal maa ja me kutsume eestlasi palvetama sgUe mää; eest. ri&me kunagi anname älla^ paneäie oma lootused taeva Jumalale. Junialal on meile tarkust anda võitlemaks põhitõdede eest. Eesti tahyäs vajab vabadust tugevuse saamiseks. Selle vabaduse eest me võitl©ine jä päl- .;vetame..: Koosoleku juhatajaikš; valiti H. Lupp ja E. Kiilaspea, protokollijaks KSaluränd. : :) iEiCN liikmeile ütles EV aupeakonsulL Heinsoo, ei sageli tekivad meil iinul kiisiine, kas meie Ta üfltesy et EEN peaorgauisat- Eestlaste Esindus peab oma aasta-sk> on on Wajalik neile, kel puu- koosolekut kaks päeva, siis siinne dub oma v^tsus, EKN ülesan- EKN ei saa onja mõnetunniliseks deks on r terve rahvusgrupi eöin- koosolekuks inimesi kokku kahel ;(damiiife välismaal..:' ; korral aastas.: ^ \ f a esitas kolm näidet, mis tõendasid, et eestlaste võitkisorganisatsi-oonide järele on vajadust Ta ninietäs India! ookeanis asuvate väikeste Kookossaarte, kus on vid 370 inimest, iseseisvaks saamist ja ÜKO liibri;ieks vastu võtmist. Kui 370^1e inimesele on antud õigus iseseisvuses, kas sfls eestlaste miijonile pole õigust? Kes seda peaks taotlema, kodumaal se: da teha ei saa? Teiseks juMümiks on,, et 27. märtsil õnnestus Elisabet Niklusel minna vanglasse oma poega külastama. ' ^ Kuid nõuti, et kõneles vene keeles. Nikh^ ndemast Ja vMda ••./,:ma..:\-.. Kuna EKN on valitud koigi eestlaste podt, siis ta põle poliitiline partei, vaid kõigile vastuvõetav, sest kel on suurim valijasikond, sel olgu ka suurem õigus seda rahvus-gruppi esindada. EKN oh meie ühiskonnas olulisim instants, kes peab silma peal hoidma kõigil eesti organisatsioonidel, sest väikestel puudub alus eesti iihiskonna esin-damiseks, kuid neil olgu lähedane .kontakt BK^-ga.;' ' • Majanduslikust seisukohast on vaj a koordinatsiooni, ka välistoetuste saaitusel. Kui eesti nime sisaldav väike orgähisatsioon saab toetust, siis antakse seda kogu rahvus-kvootast; kuidv suureni organisatsioon kaotab toetuse saamise võimaluse. Väljastpoolt respekteeritakse rahyüsgruppij kes hästi on organiseeritud. Sisemine usaldus keskorganisatsiooni vastu oleneb meist enestest. Kolmai^daks isikud, kes ei usalda EKN tööd, on andnud sellega organisatsioonile vabad käed ja pääseyad kä kritiseerimisest. Pagulasühiskonnana pole me mitte tavaline etniline grupp, vaid eriseisundis. Eesti rahva halvad kogemused vasakpoolsusega on meid kasvatanud parem| tuge saama. s kõ- 'mime- See toob vajaduse kõneleda teisitimõtlejate eest. Need ise ei suuda seda teha^ seda pe;ame meie tege- Kolmandaks saabus ieade, et Läti USA saatkonna atashee nõunik Kreisbergs, kes taotles Kanadasse külla tulekut, tema Läti pässi ei peetud õigeks Kanadasse laskmiseks. Ka Buffalo Kanada konsulaadis ei viseeritud passi. Küsiti selgust Washingtonist, kus Kanada saatkond teatas, et Läti saadik pidanuks omama N . Liidu 'passi, mida Kanada saatkotid saanuks viseerida. Neile vahejuhtumeile peame jõuliselt reageerima^ kiu m märgata olulist muudatust Kanada välispoliitikas. f V EKN välispoHitilise komisjoni esimees Enn Kiilaspea vaatles oma ettekaiides rahvuspoliitilisi päeva-probleeme. E. Kiilaspea soovitas, et antakse rohkem tähelepanu EKN-ule, kuna see on kõige tähelepanuväärsem organisatsioon. Kuigi me loodame edukalt oma eesmärke teenida^ on meie suu-irimaks sooviks organisatsiooni tegevuse lõpetamine kui kodu- " maa on vabaks saanud. . Esitatud niõtetele järgnes diskussioon, ti. Jürimaa hindas ettekannet EKN kaitsjana, kuid leidis, et EKN pole alati omä ülesannete kõrgusel seisnud. Teiseks ta pidas üllatuseks väidet, et eestlased on konservatiivsed, kuna viimasel 15-1 aastal on nad rohkem liberaalide ümber lipitsenud. Kas inimesed muudavad nüüd meelt uute olukordade lootuses? Meie ei tegele vasakpoolsetega^ kuid EKN; juhatuses on olnud neid isikuid. Ta pidas võõrastavaks^; et A. Vahtra on rohkem mures kodumaal moraalse laostumise ja mustaturul kauplemise ning valetamise kui venestamise pärast. Lõpuks leidis ta märkimisväärse, et kui Rootsi ' • L..;Leivat; märkisvastuseks, • et EKN-l pole tegemist parteipoliitikaga, ön erapooletu ega korralda kontserte ja teisi kultuurilisi üri-tusi. E. Salurand tänas 'Kiilaspead et-t Ä n d e eest BKN ül^^ Ta pidas vajalikuks Oma rahvusgrupile selgitada,; et keskorganisatsioonile on vajalik toetuse saamine laiemalt eesti ühiskonnalt. Eestlased on hakanud end tundma tavaliste kana-dalastena. '' E K N seliretaijaadi^ on teietajate. l nimekiri palju väiksem mittetoe- ; tajate nimekirjast. :: Lõpuks ta märkis, et on hakatud organiseerima ingliskeelseid ringe. .Nii on ESTO AMffilCA puht ingliskeehie, kus pole eestikeelset osa ega õpetata eesti keelt. Kas nad on meie rahvusliku elu edasiviijad? Rahvuspoliitilised küsimused on rasked, kuid E. Kiilaspea õn neid julgelt käsitlenud. Edasi E. Salurand puudutas K. Vaino poolt antud intervjuud, kus öeldakse, et kommunistid peavad võitlema Läänest sissetoodavate mõjude vastu, mis näitab, et meie. vaenlane arvestab meie tejgevusega. Võitlus kommunistliku rezhiimiga muutub tugevamaks. ; Lõpuks ta • soovitas valvel, olla &a ESTO-84 ajal, küna me ei tea, mida vaenlane t§e! puhul võiks mõtelda. . A. Jurs juhtis tähelepanu pikkadele sõnavõttudele, mis on ettekandest pikemad. E. Kiilaspea tÕi täienduseks näite kuidas eesti skaudid Kanadas on oma Õiguste eest võidelnud, teiseks pidas asjatuks kartust meie noorte võõrdumise pärast eesti keelest, hoopis vastupidi on praegu suurenenud huvi eesti keele vastu.'-;- •:, :•; 'Mitmes eriaspektis lähenesid ettekandele veel H. Teder, R.Moks soovitas luua EKN-st võitlusorganisatsioon, kes võitleb oma maa eest. . ;'•;:•;'• - ^ (Vaatleme meie parlamehdi koosoleku käiku veel meie ajalehe järgmises numbris). Grupp noori eesti tütarlapsi enne Kungla rahvatantsuetendust. Pidil vasakult K. Sepp, I. Silm, R. Lees, T. Pedel, A. Pedd, tdses reas T / H uM j a K . M d i ^ Foto: Ilme Lillevars is organiseeriti vastupropaganda komitee iesti parteijuhi Karl Vaino kurtmised Pravdale MOSKVA — Eestimaa Kommunistliku Partei juht Karl Vaino teatas N. Liidu parteiajalehele Pravdale antud jutuajamises, et Eestis organiseeriti hiljuti eriline vastupropaganadakomitee, mille ülesanne m A^minatada läänemaailma mõjutust VANCOUVER Ä i mOOO marssisid. Vahcouveris kolme niiili pikkusel distantsü. Kanada kõige aegade suurimal rahumarsil. Organiseerija Helen Spiegelman ütles, et üle saja religioose, poliitilise, õpüas-, professionaalsete ja töölis-gnipi võtsid osa rahumarsist, mille eesmärgiks on relvastumise võidujooksu lõpetamine. Vesteldes Vaino toi esile ka soome televisiooni tähenduse lääne propagaridakanalina, kuigi ta ei nimetanud seda otseselt, äga juba ammu on teada tema vastuseis soome televisioonüe, sest eestlased mõistavad soome keelt. Paar aastat tagasi Tallinnas ilmuv ajaleht ,,Õhtuleht" avaldas ärtikü, milles mõisteti hukka mh. soome televi-sioonireklaami, mis oli kirjutaja meelest saadetud meelega kui «kodanlik propaganda". Vaino üteluse kohaselt Eesti geograafiline asend teeb selle eriti vastuvõtlikuks lääne mõjutustele. Tüüpilisemaks lääne propaganda- Mooduseks Vaino peab ,,vihaseid vene- ja ka eestikeelseid raadiosaateid". Nende „objektüvsete teadete saat-mme" on Vaino meelest mõnikord otse mererööyellik tegevus. Suur osa vihkavast; mõttevüsist ja väärast moraalist kulgeb Eestisse muidugi välismaiste televisioo-lüsäadete kaudu. Lääne ,,informat-siooniteenindused" kasutavad oma heaks seda olukorda, et Tallinn on N. Ludu neljas tähtsaim turismi-limi ja tähtis sadamalinn. Vaino nimetatud raadiojaamad on kõige üle otsustades ameeriklaste omad,- .. kiüd televisiooniprogrammi osas võidakse jälle osutada sõrmega soomlasile. Pole nimelt mingi saladus, et Eesti põhjaosas, kus Soome tv-saated on nähtaval, seda ka vaadatakse. Soome tv-uudised pole süski põhjustanud erüist kurtmist, äga ameerika iseeriäd ja reklaam selle kõrval on. Väino ütleb olevat vastu eriliste abinõude kasutamisele nende pidurdamiseksi aga viimasel aastal eesti toUimehed on püüdnud kinni üha enam selliseid inimesi, kes katsusid salaja maale vüa nõukogudevastast kirjandust. , jLääriest tuuakse meie rahvale kodanhku elu sharmi, vaba moraali ja käsitletatakse vähe austavalt meil mõnikord esinevaid raskusi," ütles parteijuht. „Kuid oleme sunnitud siiski tunnustama, et meie vastased ei tööta alati asjata. Mõnikord lähevad hoogu „vihaseist raädiosaateist" kuuldud kuuldused. Eriti vastuvõtlikud on noored n.ö. massikultuurimõjudele. M o o d, muusika ja sport on relvad meie vastaste, käes," jiiles Vaino. yTaino üteluse kohaselt tuli nüüd organiseerida eriline propaganda-vastane komitee. Tema arvates töökollektüvid põhjustavad raskusi, neis on parteiorganisatsioon sageli nü v ^ e , et sel pole vajalikku mõjujõudu. Nü pääsevad kuulujutud liikuma, levima ja sünnib kahtlasi polütüisi tolmukeerutamisjutte. Soome ringhäälingu peadirektor Sakari Kiuru ei taha puudutada parteijuhi Vaino poolt nimetatud soome tv-programmipolütikat. Kiuru arvates koostab ringhääling oma programmi soomlastele. Ta kinnitas edasi, et Soome ringhäälingul on head suhted Eesti raadioga ja käsüolevais koostööalga-tusis pole ümnenud mingisuguseid probleeme. Eesti parteijuht on olnud Soome tv poolt pakutud maaümapüdi üle ennegi kibestunud. Ametivõimusid on pahandanud riigi elatistarvete puudus, kui kodudesse tulevad reklaamid Soome kaupluste üleküllastunud lüialettidest • ja kraami all nõtkuvaist rüuleist. , • Kaunite ja rikaste inimestega ameerika seeriafümide unelmmaa-üm on kõva pähkel partei ideoloogilisele tööle N. Lüdu läänepoolseimaks nimetatud osariigis Eestis. Just ameerika seeriafüme kardetakse edutavat ärilise massikultuuri levimist noorte keskel. ; Vaino intervjuust snski ei selgu, müline on uue vastupropagandako-mitee tegevus. Ka pole sellise komitee loomisest kirjutatud kodumaa ajalehtedes. I. Uit ründab^^^^^A^^ Tuhanded põgenevad suurimate rünnakute eest nelja-aastases sõjas ISKAMABAD — Kuni kümme tuhat inimest on põgenenud oma dudest Afganistani kaguosas, kus N. Lüdu väed on jätkanud oma suurimat rünnakut nelja-aastases sõjas muhameedlasist afgaani mässuliste vastu. Põgenemine algas, kui nõukogude üksused pommitasid raskeil!; Kahändari linna. N. Liidu üksuste võitlused selles pürkonnas on osa laiemast ofensü-vist, mis algas aprilli teisel poolel, kui nõukogude üksused püüdsid saada Panjsheri orgu oma kontrolli alla, mis asub Kabulist põhja pool. •::•./, Kandahari, 480 km Kabulist lõunas, pürati kahurväeüksuste poolt, kes tulistasid ümberasuvaid keskusi. Ägedas tules kaotasid mässulised oma vastupanujõu. Inimesed põgenesid lahingu piirkonnast ja kuni 10.000 on neist jõudnud Pakistani, nende hulgas kuni 1500 perekonda. Nõukogude üksused liikusid ka piki Panjsheri orgu, kuid sellest operatsioonist pole saadud lähemaid teateid. Kommunistlik valitsus Kabulis on kuulutanud 1984. aasta „otsuse tegemise aastaks" muhameedlaste mässu mahašuru-misel, mis on olnud valitsusele pahanduseks nende võimule tulekust peale 1978. ' T.E.S, pühapäeval^ 13c p^aU^^^ ;Eesti.Maja suures: saalis, 958 Broädview 91 e Emadepäeva kõnelejaks on T.E.S. keskkooli lõpetanu McdkiÄndre-Lupp Päevakohane eeskava õpilastelt. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-05-01-01
