Vaba eestlane , May 31, 1983

              mr 7 . 7
KLMU® IGAL TEISIPÄEVAL
JA NEUAPÄEVAL
Vtoasadu ei taldsfanud^^^^^e õhtupoolikul Eesti Majja minekut, kus Miss 'S'ai''
linna valimiste Tallinna TraHam. Juba oli Karavani-pidustustele omast meeleolu, õhtu oli kui ametlik ava­löök
pidustosele, kus Mtne kuid mõ^^^^ Lia Holmbergi lavadekoFatsioosi andis sellele etnilise kuuluvuse.
Juba varem oli Miss Tallinna
kandidaatidel olnud kokkusaamine
kohtunikega, kelleks olid Toronto
Metro esimehe P . Godfrey abikaa­sa
Gina Godfrey, East York linna­pea
David Johnson, Toronto linna­pea
esindajana linnanõunik Tony
0'Donohue, E.V. aupeafconsul Il­mar
Heinsoo, „Toronto Sun" spor­ditoimetaja
George Gross ja„To-rorito
Star" sporditoimetaja Paul
Warüick.
õhtu esimese poõle^ Miss:Tallin­na
valimistseremoonia, avas Toron­to
linnapea esindaja T. 0'Donohue,
väljendades rõõmui et Tallinnsi
paviljon jälle võtab osa Karava­nist,
kus etnilised grupid tutvmis-
«nd teistele.
^^^\^^^<v/.^^vX^^v^x*^:v^•^;•^:•^;•:•:•^^;•;«
Ta soovis eestlastele edu Karavani^
pidustusel. \ -
Teadustajad Anne Liis Tüll ja
j^dres Raudsepp^ tutvustasid^^k^
tunikke jä iseloomustasid Miss Tal­linna,
kel peab olema loomuliku
noore naise soojust j a meeldivust,
enesekindlust ja intelligentsi, os­kust
igaühega ausal ja ehtsal viisil
kohtumiseks, on äktüvselt osa võt­nud
eesti ja kanada ühiskondlikust
elust ja peab olema teadlik oma
kiütuuripärändišt ja šeUegä ^^^^^
da rikastamist^ eestlaste:|)Oolt.
Esimeseks tõi Äavune; Tallinna
linnapea Allan Laur lavale ükshaa­val
^Jkandidäadldk^^
Esimeseks Monika Kask, järgnesid
Tiina Korjus, Piret EalKreeni, An­ne
Kriisa, Anne Käärid, 1^
Lainevool, Selina Reiman, Kathy
Tihane ja Lydia Eünör^^ der
Veen. Taustamuusikat mängis
,,Orpheus" orkester; helilindilt. ;
Kuna Ginä Godfrey'1 oli just sel
päeval siinnipäev, siis pani Ä.
Maudsepp rahva talle eestikeelset
„Taelagfi" laulma.
Kalev Estienne võimlejad Sirje
Järvel, Linda Makk ja Heli Oder
esitasid rütmilist võimlemist.
East York linnapea ütles Tallinn
paviljoni külalistele tere tulemast
East YorM. T*a Mes^ 6^^^
on uhke, et eestlaste kultuurikes­kus
asub seUes linriaosas, lois; 0^
mitmeid etnilisi gruppe; ühes koo­lis
kuni 50 rahvust.^ -
Kalev Estienne voimliBJad jätka­sid
esinimist lintidega,
ÄMNE KRIISA
Misjärel kandidaadid esmesid
spordiriietuses, igaüks talle lä­hedasema
spordiharu viljelejana,
mis lõpuks kujunes ühiseks lava-tantsuks,
Alt Monica Zerbe laulis neli lau^
lu, ühe Mspaania, ühe' inglise ja
kaks eesti keeles: Mart Saare
,,Ema laul" ja rahvaviisi „Kula
mul ütles"; klaverit saatis Liina
,:Teose.^ •••.rv----^
Uuesti tulid kandidaadid end tut­vustama,
M. Kask Muhu, T. Korjus
Küimi,P. Kreem Mustjala, A.krü-sa
Väike-Maarja, A. Käärid Püha­lepa,
M. Lainevool Järva-Jaani, S.
Reiman Pärnu-Jaagupi, K. Tihane
Kihelkonna ja L. van der Veen Jär­va-
jaani rõivastes. V ^
Nad jäid pärast esinemist lavale
ritta |a moodustasid vänrikMlase
Veel esinesid neli Kalev Estienne
tütarlast ja selle järel alustati õh­tu
põnevaima osaga, Miss Tallinna
tiitli omistaja selgitamisega. Alus­tati
eriauhindade saajatega. Pari­ma
naeratuse auhind anti Kathy
Tihasele, parima raiivarõivaste au-hina
TÜna Korjusele, parim spordi-rõivastuse
aulteia Monika Kasele,
parim meeldivus ja poosi auhind
Piret Kreemiley enim, atleetüiše
hoiaku auhind Merike Lainevoolule,
kauneim kokteüikleidi auhind Seli­na
Reimanile, endaväljendaja au­hind
Lydia van der Veenile jä enim
meelepärasuse auhind Anne Kääri-rdile.
...
Süs avas E.V..
Heinsoo zhürii otsuse,
kus Miss Tallmna tütli omajaks
oli valitud Anne Kriisa.
Koos Miss Talünn eelmise tütli oma­ja
Ellen Valteri ja tänavuse linna­pea
Allan Lükiga anti üle kingitu­sed.
Miss Tallinn '83 lint ja roosid.
Anne Krüsa on sündinud ToroE-tos
1963. Lõpetas tänavu esimese
õppeaasta Toronto üUkoolis Physi-cal
and Health osakonnas. Ta on
võtnud äktüvselt osa sportlikust
tegevusest keskkoolis, eriti kerge-jõüstücus.
On lõpetanud eesti kesk­kooli,
on tantsinud ,JCungla"rahva-tantsuriihmas,
võtnud osa Kalev
Estieiine võinilemisest ja mängi-nud„
Kalevi" võrkpaUi naiskonnas,
on kuulunud eesti ujumisvõistkonda
ja võistelnud eesti sportlaste hulgas
Vabal õlü^ipiaadü 1980. Ta on ol­nud
suusatamise instruktoriks Blue
Mbuntain^is, purjetab,, harrastab
purjelaulasporti ja naudib reisi­mist.
Ta mängib ka klasšikaüst ki-.
tarri ja orelit ning talle meeldib
teha alati niidagi; koomilist rahva
naerma ajamiseks^
Miss Tallüm sai auhinnaks sula-rahvas
$250 (E. Tampõld, A. Häa-vanüt
ja Karavan), spordivarustust
Adidäse kompaniüt, kuldketi
EAK-lt, kristallküünläjalad soome
kmkeärilt ja veel mitmeid muid
esemeid.' '
Ea teistele osavlttjalle JagaM mit-
Tseremoonia lõpus Evelyn Koop,
tänavuse karavanipidustüsest osa­võtmise
algataja ja aktiivne organi­saator
avaldas kõigüe neüe, kes
Õhtu teostamisele kaasabi andäd,
südamest tänu. Teadustaja A.
Raudsepp lisas sellele veel, et rah­vas
tuleks kõüc pikale karavanipi-dustusele,
ostes selleks eelmüügilt
passe ja nööpe, mida mõned õhtuL
juba rinnal kandsid.
P'ärasttserenroohiat algas Tallin­na
Trallami teine IM)O1, tantsuõhtu
Orpheus Orkestri saatel.
õhtu lümiti ka CBC (E. Vääri)
:;. poolt ja esitati hilisõhtustes uudis-
T.E.S. Täienduskooli tänavused lõpetajad. Pildil esireas vasakult: õpetaja Elfriede Kuusk, Monica Roos®,
Tiia Pihl, Pia Kori, Janet Kivi, Kai Rannik, koolijuhataja Henn Ründva, Lisa PUvet, Kadri Sepp, Erika
Meipoom, Ingrid Süld; seisavad õpetaja Ludyig Luide; Alar Petersoo, Ivar Soever, Russell Illmgworth,
Andrus Küng, Mike Saarna, Tavo Rooneem, Edk Korjus, Victor Härm, MeikM Altosaar, Markus Tamm,
Toivo Trass Ja Thomas Olvet. : . ' : .: Foto: Vaba Eestiane•
rahvysv^helisfe seaduste
.NEW YORK (VES) — ÜSA KohttuministeeriumM on kava Juba aastaid kestnud ja vastuoluliseks
Jimenud n.n. sõjakurjategijate küsimus lahendada sel viisil, et nad antakse välja Iisraelile kohtumõistmi­seks
Ja karistamiseks. Esimesena kuuluks väljaandmisele rumeenia ortodokskiriku peapiiskop Valerian Tri-f^,
kellelt USA kodakondsus ära võeü põhjendusega, et ta üliõpilasena Rumeenias kuuludes Raudkaardi
k^sseisu, olevat ässitanud rahvast üles juutide vastu. Shveitsi ja Lääne-Saksamaa keeldusid Trifale asüüli
mWast ja isegi praegune Rumeema ko võtnud teda vastu.
VARSSAVI — Varssavi sõjaline
kölms on vangistanud seitse põm^
daahiše ametiühingu Solidaarsuse
. aktivisti ja andis kahele teisele
tingimusi karistused. Gruppi süü­distati
streikide õhutamises ^ ja tä-navarahutüstes,
ülegaälsete publb
katsioomde levitamises javoniapo-
• ^ MÖNTto/AL^^— lütüiste vastaste terroriseerimises,
millest 700 dele^aaM^Ä vaÜtsnsele rida
soovitusi, öeldes et Kanada peaks lõpetama Candu-reakiorite müügi g,
Ikolihandale maailmale, keelatama t i n ^ katsetamise ja u « f.
inaai^kem raha sotsiaalabi
tJheks nõudeks oli, et Kanada
valitsus asutaks spetsiaalse natsi sõ-jäkuritegude
uurimiskomitee, kuna
praegu elavat Kanadas lähemalt
tuhat sõjakurjategijat. Komitee
loomine olevat kongressi miinium-nõue.
Sellega võivat Kanada näida­ta
oma tõelist panust massimõrva­rite
kohtu ette toomiseks.
Kongressid president prof. Irwin
Cotler ütles siiski, et nad ei soovi
mingisugust nõiajahti, i
aga Kanada ükskõiksus olevat
sõjakiirjategijaiie märguandeks^
et nad võivad vabalt jalutada
Kanada tänavail.
Kongress esindas 325000 kana­da
juuti. Kongressist pidi osa võt­ma
kä peaprokurör Robert Kap­lan,
kes aga viimasel minutil jäi
tuleniata. Teda oodati just sõjakur­jategijate
küsimuse arutlemisest
osavõtmiseks. Tetna tulemata jää­mist
nimetas prof. Cotler „haava-miseks".
Kaplan oli nõustunud
mitme kuu eest, aga teatas päev
enne, et talle oü jvahepeäl tulnud
muid kohustusi. Ka riigisekretär
Serge Joyal jäi hambavalu tõttu
tulemata.
Kaplan oli juba varem öelnud, et
RCMP uurib praegu enam kui sa­ja
natsi sõjakurjategija süüasja,
aga. Cotler- tahab isesei^at uuri-miskomiteed
süiialuste karistaml-seks,
mitte väljäsaatmisöks nagu tehti
Helmut Räucaga.
Simon Wiesenthali toatel on Ka­nadas
800--1Ö00 sõjakurjategijat.
Kanada on keeldunud nende süü­asja
arutlemisele võtoiist kanada
Icohtudes, kuna puudub sellekohane
tagasiulatav alus ja % eelistaks sel­le
asemel nende väljaandmist teis­tesse
riikidesse seal kohtu pidami­seks.
Aga Gotler väidab, et uus
Charter of Rights, paragrahv 11
(g) näitavat selgesti, kuidas valitsus
võiks rakendada vajalikku Seadlus­andlust.
^iNGÄPORE— Endine Lõuna-
Vietnami peaminister Nguyen Van
Loe, kes oli seitse kuud 1967/68
aastal peaministriks, oli üks paadi-täies
pagulastest, kes jõudsid Sin-gaporesse.
Ta rääkis ÜRO põgeni-kekomisjoni
ametnikele, et ta sai
põgeneda kommunistide, valitsuse
all olevast sadamast alles oma 14-
ndal katsel.
^^taed koitus VG
' ' • MtJNGHEN: • ;Kuigi päne.
Saksamaale välja antud Helmut
Rauca üle lubati kiiresti kohut pi­dada,
võivat siiski võtta aastaid
enne kui kohtupidamine tegelikult
võivat toimuda. Lääne-Saksamaa
ajakirjandus on väga Vahe andnud
tähelepanu tema juhtumile. Eelmi­sel
sarnasel juhtumil, kus süüdista-tu
Lääne-Saksamaale välja anti,
võttis kohus vüs aastat i^Hku ot-suse
tegemiseni:
Kohtuministeeriumi eriuurimiste
osakonnal on praegu käsu depor­teerimise
aktsioon 14 isiku vastu,
kellelt on matsidega koostöötamise
süüdistuse pärast kodakondsus ära
võetud; 11 isiku vastu on eriosa-.
konnal kohtutes protsess pooleli ja
enam ioü 20 isikut ootavad kohtu
alla andmist.
Kui teatavaks sai, et kohtuminis-teerium
on pööranud Iisraeli valit­suse
: poole peapüskop Valerian
Trifa deporteerimiseks juudiriüd,
miUele nõusoleku puhul järgneks
kõigi teiste kodakondsuse kaotanud
isikute üleandmine lisraeü asutus­tele,
küsities ,,The New York
Times" tuntud juriste selle plaani
seaduspärasuse kohta.
EBASEADUSLIK M " V ^ ^ ^ ^ ^ ^
MORAALIVASTANE
Telford Täylor, USA peasüüdis-taja
Nürnbergi sõjatribunaalis,
raamatute autor ja konstitutsiooni­liste
seaduste professor Columbia
ülikoolis, seletas, et n.n. sõjakurja­tegijate
andmine Iisraelile kohtu-niõistmiseks
ja karistamiseks ei
oleks tark tegu, ega ei oleks ka
rahvusvaheliste, seadustega koos­kõlas.
,,Iisrael on riik, millel on
kõige vähem võimalust osutada
erapooletust". Iga isiku üle peab
kohut mõistma kohas, mülel ön
midagi ühist kuriteoga, müles isi­kut
süüdistatakse, ja kohas, kus te­mal
on võimalus saada õiget koh­tumõistmist".
Telford Taylor ja teised asjatund­jad
on endiste natside Iisraelile
üleandmise vastu põhjusel, et oleks
legaalse 'õigluse vastane deportee­rida
isUi maale, kus ta ei ole kuna­gi
vübinud ja korraldada tema üle
kohtumõistmine juudi riigi poolt
Juudi rahva vastu toime pandud
kuritegude eest, mis toimusid kus-kü
kaugel ja ammust aega enne
seda kuL Iisraeli riik loodi.
Teine ekspert, Charles Gordon,
immigratsioonise aduste ning lepete
väljatöötaja, seletas: „ On väga
tõsine küsimus, kas on põhiseaduse
järgi Õige deporteerida keegi isik
niaale kus ta ei ole elanud ega ol­nud
kodanik ja kus ta langeb kri-minaaisüüdistuse
alla, üma et teda
oleks korirapärasel viisil välja nõu­s
t u d " ; : / • •••^
TeKord Taylor ja Charles Gor­don
mõlemad on juudid, Peapüs­kop
Trifa kohta ei ole Iisrael veel
teatanud, kas ta on valmis teda
vastu võtma. On rõhutatud, et Iis­rael
võtab Trifa vastu kui kül­laldasi
tõendusmaterjale tema süü­distamiseks
kuritegudes juutide
vastu Rumeenias.
KOHTÜMINISTEERIUMIL
OLEVAT „PnRAMATA VÕIM"
EODAKONDSÜSETU ÜLE
Kohtummisteeriumi eriuurimiste
osakonna dürektor Allan Ryan sele­tas,
et neü olevat nüüd võim Tri-fat
deporteerida igasse riiki, mis
on nõus teda vastu võtma. Mr.
Ryan ei näe selüstes deporteerimis-tes
mingi konstitutsiopnüise küsi­muse
tõusmist, ülemkohtu seisu­kohast
olevat kohtuministril peagu
täieük võim välismaalaste üle.
Olevat iseküsimus, mis riik teeb
väljasaadetuga pärast seda kui ta
on isiku ÜSA vaütsuselt oma või­musesse
saanud, seletas Allan
Ryan. Kohtud ei võivat takistada
deporteerimist sellest lähtudes, mis
isikuga võib juhtuda riigis, kuhu
USA on tema deporteerinud.
Harvardi ülikooli professor Mü-ton
Katz seletas samuti, et ei ole
mingit seaduspärast takistust koda­kondsuse
kaotanud „sõjakurjategi-ja"
deporteerimiseks Iisraeli. Vas­tasel
korral peaks USA laskma isi­kul
jääda maale vabana, kuid üle-gaalsena.
.
Williai^ T. Lake, advokaat Was­hingtonis,
kes varem oli välismmis-teeriumi
juriskonsuli asetäitja, üt­les
^ samuti, et sõjakurjategijaks
tunnistatud isiku deporteerimine
Iisraeli ei ole. vastuolus rahvusva­heliste
seadustega. Genodsüd, rah-vusmorv
ja mererööv on kuriteod
inimsuse vastu ja karistatavad iga;
riigi poolt, olenemata sellest, kus
need kuriteod toime pandi.
MIS OOTAB PEÄPnSKOP : ;
TRIFAT JA TEISI
Rumeenia ortodokskiriku piiskop­konna
advokaat John J . Sibason
Clevelandis seletas, et rumeenla-sist
usklikud USA-s armastavad
peapiiskop Valerian Trifat, kellel
on suured teened kiriku alal. Kar­detakse,
et Trifa üleandmine lis-raelüe
tähendab tema saatmist
surma.
Iisraeli rahvaesinduse, Knesseti
poolt 1950. a. vastu võetud seadus
näeb karistuse kõrgeima määrana
ette surmanuhtluse „kuritegude
eest juudi rahva vastu". Tegeükult,
on selle seaduse põhjal surma
mõistetud ainult Saksa natside te­gelane
Adolf Eichmann, SS juht,
kes Iisraeli salateenistuse agentide
poolt Argentünast ära viidi ja 1962.
a. poodi juutide surmalaagrisse
saatmise eest.
Kohtuministeeriumi tegelased lo­hutavad,
et peapüskop Valerian
Trifa võidakse Iisraelis vangi mõis­ta
3 aastaks, mitte rohkem, sest
ta ise ei ole juute tapnud, on amult
teisi ülesässitanud. Mis juhtuks aga
teistega, keda süüdistatakse mõr­vades,
seda ennustada ei tea, ega
ei tahetagi.
„SÕjakuriteöprotsessid on kohtu-ministeeriumü
mõne isiku, näiteks
lätlase Maücovskise vastu kestnud
juba pooltosinat aastat. USA-st
välja on tegelütult läinud ainult
Leedus sündmud Hans Lipschis,
kes olevat olnud valvuriks Ausch-witzi
ja Bu-kenaü laagrites ja kel­lelt
kodakondsus ära võti. Lipschis
aga lendas 14. aprillÜ reisüennükü
Lääne-Säksamaale ja Vümastel tea­detel
olevat seal vaba mees.
Kohtummisteeriumi eriosakonna
direktor Allan Ryan ise käis Lääne-
Saksamaal ettepanekutega, et Sak­samaa
võtaks vastu „sÕjakurjate-gijad"
USA-st ja mõistaks nende
üle kohut. Sama plaan oli ka ,ynat-sikütil"
Simon Wiesenthalü, kuid
neid võeti sakslaste poolt külmalt
vastu. „Sõjakurjategijate" problee­mi
küret ja resoluutset lahendust
oodatakse nüüd Iisraeli kaudu.
Begin kiilastab
Ühendriike
WASHINGTON — lisradi peami­nister
Menachem Begin kavatseb
külastada jüulü alul ühendriike, et
pidada nõu president Ronald Rega-niga.
iisraeli saatkonna ja USA
välisministeeriumi ametnikud on
asunud tegema kohtumiseks ette­valmistusi
pärast 4'. juulit.