Vaba eestlane , May 31, 1983

              Lk. 2' ; EESTLANE Msipäeval, 31. mail^ggS: ^Tüesday, May 23,- 198B Nrv40
tmn
Nr. 40
VABADE EESTLASTE EMLEKANBIili
mBAgESTIJiNE
: 0/Ü Vaba Eestlane, 1955 L©sli@ S t
Ont.M3B2M3
. TOIMETAJA: Hannes Oja
lt)mETUSE:KOLLEEGIUM: Karl Arrop H e t o
l E i ^ F O N I B : toimcto 444^ talitus (tellimised,
ekspeditsioon) 444-4832
TELIiMISHINjNAD Kanadas: äastaS $48.—, poolaastas
ja veerandaastas $14.—^
TELLIMISfflNNAD väljaspool Kanadat: aastas $58.—,
aastas $31.—-ja veerandaastas $16.—
muudatos 50 c. — Üksiknumbri hind 60
PREi iSTONIA
Published by Free Estonian Fublisher Ltd.
1955 Lesüe St. Don Mills, Ont. M3B 2M3
Eesti Abistamiskomitee Kamadas peakoosolekul laua taga eelmise Juhatuse liikmed, vasakult E . Lindeman,
A. Saar, esimees Ä,- Sepa, dr. J.- RÖOS, pastor T. Mõmmik- Ja sekretäir JuuMe Herma. '
• Foto: Vaba Eestlane
iniiiiiiiiiiiiiiyiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin Rahu
Moskvas oii\ nähtavasti jõutud
seisukohale, et Kanada moodustab
viljakandva "pinnase N . L i i du juht­konna
r e ^ p t i järele kokkid^eede-iad
rahukampaanla {Viljelemiseks.
Sest mille mui^a on see seletatav,
®t N . Liidust saabub Kanadasse
üks nõndanimetatud „rahudelegat-aopn"
teise järele, kellele siinsed
Moskva sõiduvees ujuvad^^^^^o
^tsioonid ja punases udus silmä-välgttse
kaotanud rahutoojad tee*
vad ettevalmistusi ja organiseerivad
koosolekuid vene stiilis rahupropa­ganda
levitamiseks ning kpiada
Fahva ja avaliku aryamise pimes-
''tamiseks;,'
Kremli rahupropaganda raskus-punkti
toomina Kanadasse on kaht­lemata
üksika^'aliselt ja põhjalikult
läbikaalutud projekt, müle alus­toeks
on mitmed olulised tegurid.
Esmajoones moodustab Kanada
t)hendrükide naaberriigi ja siit
võivad Kremli poolt lanseeritüd
,jrahuideed*^ kcirgesti Iile pW
na poole kanduda, teiseks on K a ­nadas
tegutsevad vene kominunist-liku
režhiimi rahupolütik^ filiaalid
suutnud sün, iseoses tübräketi kat­sete
päevakorrale kerldmisegja,
suure töö äi^a teha rahvamasside
lileskiitmiseks, ning kolmandaks ei
ole Kanada valitsuse ja peaminis-tter
Trudeau poliitika Ühenäriikide
relvastämispöliitikale toetcse and-iniseks
ikka veel täielikult selge,
kuna ühest küljest pooldab peami-mister
tiibrakettide katsetamist K a -
loada õhuruumis, kuid teisest kül­jest
kritiseerib ta võrdlemisi tera­valt
iühendriikide president Reaga-mt
ja tema kõvakäelist poliitikat
Moskva vallutuste jä võimupiiride
Imendamise piiramiseks.
Nii-siis — eeldused tJhm^
de Iriilje all urgitsemiseks On head
ning neid kasutatakse ära maksi­maalselt.
Kanadasse saabub Vene-asiaali
delegatsioone igašuguSses ka­liibris,
igasugustes jvanuseklassides
Ja mitmesuguistelt kutsealadelt.
Kuivõrd oluliseks peetakse Kana­dat
praegu rahu propagaridalaine
kõrgele üles puhumžseks, selgub
juba sellest, et Kanadasse ringreisi­le
saadeti nooremasse generatsiop-^
ui kuuluv poliitbüroo liige MihaU
Gorbatshev, kelle erialaks p»oliitbü^
roos on vene pÕUumajanduse eest
vastutamine. Kanadas käima lüka­tud
propagandalaviinile erililse
kaalu andmiseks anÖis Gorbatshev
peammister Trudeaule iile Kremli
feameh^ Juri Ändropovi kirja,
jmilles Triideaule esitati südamlik
kutse ametlUoi visiidi tegemiseks
N. LiitU; Kahflemata väga liigutav
Ja austav zhest, kuid sealjuures ka
tugevasti propaganda järele Jõhnav
polütilirie manööver!
N. Liidia delegateiöonide vastu­võtjad
ja siinsed rahu organisaator
rid toonitasid venelaste saabumisel,
et nüüd oo oraeti võimalus Vastas­tikuste
diskussioonide ja ausa mõ­tetevahetuse
kaudu arutada kõiki
neid probleeme, mis mürgitavad
rahvnisvahelist õhkkonda ja on
seemneks sõjaohu tekkimisele. Ve^
me delegaatide esinemine on jät-mud
äga mulje, et Moskvast välja­saadetud
inimeste hulgas ei ole
ausate kavatsustega j a siira mõtte­laadiga
inimesi, vai^ siin on tege­mist
põhjalikult väljaõpetatud prq-pagandilstidega,
kes laulavad ainult
šeda laulu jä kordavad neid sõnu,
mis neUe polütõppuse tundides pä­he
on tuubitud; Venelaste sõnavõ­tud
on sageli niivõx^ erapoolikud
ja sihilikud, et isegi nende sünsed
käendajad peavad silmad häbi pä-
^ s t mäha lööma.
K u i näiteks konservatiivide par^
teisise kuuluv parlamendilüge Allaia
Lawrence poliitbiiroo liikmelt M i -
hail C^rbatshevüt küsis, miks N .
L i i t saadab oma diplomaatide hul-^
gas sellisel suurel arvul K G B agen­te
välisriikidesse, siis vastas Gor-bafehev,
et Lawrence on Ühendrii­kide
propaganda mõju all ning
kannatab „spioonide maania*^ all.
GiNTbätshev eitas kategooriliselt, et
vene diplomaadid tegelevad spio-naazhiga
j a jättis õrna vastustega
Ottawas toimunud parlamendi ja
senati väliskomisjonide ühisel
koosolekul Kanada parlamendiliik-
Metele segase ja ebamäärase mul­je.
Gorbatshevi tahumatu vastus
spioonide osas näitas, et venelased
ei ole välismaale saabunult siinse­teks
diskussioonideks küllalt ette­valmistatud
ja esinevad lihtlabaste
jä maavillalste argumentidega, mi­da
nad kasutavad kodupinnal^ kus
keegi ei saa neile vastu vaielda.
Nad ei oska ilmselt orienteeruda
iihiskonnas, kus valitsevad vaba
mõtteavalduse traditsioonid ning
jätavad sün oma rutiinipärašte
naiivsete vastustega ja läbipallstvate
valedega nigela mulje.
Samas stiilis esinesid kaks veme
rahudelegatsiooni lüget A. P, Ro-modavnov
ja Aelita Khodareva,
kes võtsid osa Toronto ülikoolis
Kanada Rahukongressi poolt orga­niseeritud
kõnekooisolekust. Toron­to
Star'i usulise osakonna toimeta­ja
Tom Harpur, kes oli koosolekul
laudkonnavestluse koosseisu liige,
mainib, et ukraina päritoluga Ro-modavnov,
kes on elukutselt arst,
kui ka Aelita Khodareva, kes on
N. Lüdu ametliku RahukOmitee
rahvusvahelise oisakonna juhataja^
rääkisid vaimustusega N . Lüdu ra-hupüiidlustešt
ja Ühendriikide sõ­jakusest,
kuid iriutusid väga okka-
Meks kui neÜt päriti, miks yene
võimud ei lubanud tegutseda ja
likvideerisid Venemaal tekkinud
ise^seisva rahidiikumise^ kes ei taht­nud
olla ainult valitsuse ja partel
propagandäorganiksi Khodareva
tegi siin sama vea, mis tegi Gor­batshev
Ottawas ja hakkas korda?
ma vene tavalisi propagandafraase,
tembeldades iseseisvad rahuotsijäd
Venemaal ,,älkohoollkutelös" jä
j,napakateks'*. . :
Kuid venelasi ilmselt need taga-sÜöögid
ei häiri ja nende „ristisõ-da^^
Kanadas jätkub endise bravuu­riga.
Nende lapsik ja paindumata
esinemine kutsub siin ja seal esile
kriitikat, kuid neil ka palju usku­jaid
ja kaasajooksikuid. Jääb vaid
küisida, miks laseb Kanada valitsus
siia ma^iliselt sisse inimesi, kelle­de
eesmärgiks on ainult kommu^
nistlikule rezhiimile propaganda
tegemine ja Ühendriikide kritisee­rimine?
Ja lõpuksr millal annab
Moskva Kanada ausatele rahudele-gatsioonldeie
võimaluse N . Liidu
linnadel ring| sõita ning avalikel
kõnekoosolekutel oma mõtteid esi­tada-
ja neid propageerida?
S T O K H O L M „Christian Science Monitor*' reporter David K. WIHIs keUele U S A balti organisat­sioonide
poolt anti tunnustus tema tegevuse eest Balti riikidesse puutuvate artiklite Mrjutamlse eest, on
nüüd StokholmIM saatnud ülevaate,^: te E^änemere teiselt küljelt jälgib N . Lüdu surveavaldusi. oma
D, K.: Willis arvab, et Kreml
näib olevat võtnud uue ja rangema
strateegilise plaani Põhja-Euroopaš
NATO üksuste võitmiseks võimali­ku
sõja puhul Juba nüüd on
Moskva plaanid ähvardamas deli­kaatset
suurjõudude tasakaalu Lää­nemere
piirkonnas, mis On tegeli­kult
olnud tülidevaba pärast II
maailmasõda. ,
Lääne diplomaatlikud vaatlejad
teevad järeldusi analüüsist ja uuri­musist,
mis avaldati paar nädalat
tagasi ühe Roots uurimiskomisjoni
poolt. See uurimus avaldas märki­misväärse
otsekohesusega, et N.
Liidu allveelaevad peavad inanööv-reid
Rootsi yetes.
LÄG5ÜKSÜSEB V^^^;^^';
On tundemärke,; öeldakse neis
allikais; et N . L i i du plaanid võivad
ette näha allveelaevade kasutami­se
liikuvate löögiüksuste Rootsi
pinnale toomiseks, et lüüa välja
hoiatus- ja jühtimiskeskusi. Vaatle­jad
spekuleerivad,- et N . Liidu ees­märk
võivat olla tee avamine ras­kemaile
nõukogude ^õjajõududele,
mis läheksid edasi läbi Rootsi lää­ne
lennubaaside suunas Norras,
mis ön N A T O kasutada.
N; Liit võiks ka kasutada lan-gevarjureist
koosnevaid löögiüksu-si^
aga mõned rootsi eksperdid
usuvad, et nõukogud on vähemalt
katsetamas allveelaevadega, kui
hiilivalt salajaste maäbümisaluste-
N. Liit võivat katsuda Vältida,
et NATO saaks lennuteel saata
tuumarelvi Norra lennuväljadele,
et blokeerida. N . L i i du allvee- jä
pealveelaevade teed Atlandile. K
Liidu laevad_ võiksid tulla suurest
Murm;anski laevastikubaasist üle
Skandinaavia põhjatipu või läbi
Lääneniere Leningradist j a võib­olla
Tallinnast.
iiHnHliülIlHIIIIIlllHilHiiillllllllUliiillli^
Lääne ja Rootsi vaatlejad rõhu­tavad,
et vaid kaudsed tõendid toe­tavad
seda. teooriat, aga nad näe­vad
seda kui loogilist seletust suu­renevale
arvule N. L i iu aÜveelae-vädele.
Rootsi vetes pärast 1981
aastat. vV^-^;
Rootsi mirimiskomisjon teatas
rohkem kui 40-st sissetungimisest
aastal 1982, võibolla organiseeritud
koordineeritud operatsioonidena,
kus oli 6 allveelaeva, millest 3 olid.
mini-allveeläevad ebamugavalt lä­hedal
Stokholmi salajasele mere­väebaasile
möödunud aasta ok­toobris.
Ühes sektsioonis sellest rapordist,
mida seni. on vähe märgitud, on
Rootsi komisjon uurinud spetsiifili­selt
allveelaevade kasutamist sõja-listeks
üllatuspperatsiponideks. Ko­misjoni
liige Carl Bildt, konserva­tiivne
parlamendiliige ja kaitsejõu­dude
spetsialist, kirjutas ajalehes,
öeldes et N . M i d u eesmärk ei ole
mitte Rootsi invasiooni tegemine,
vaid juhtimis- ja kontrollkeskuste
väija löömine, sellega avades tee
Norrasse ja Taani.
Komisj on lükkas tagasi teised
võimalikud N. Liidu motiivid all-konna
treeningu otstarbel või
plaanitsedes rakette kandvate all-veelaevade
asetamist Rootsi vetes­se.
Selle asemel see osutus sõja­liste
operatsioonide iseloomule.
Lääne allikad järeldavad sellest, et
komisjon . usub, et N . Liit seab
ane otse Rootsi vastu.
Vaatlejad kriipsutavad alla ühe­le
teisele komisjoni uurimuse
punktile, märkides et on tunnus­märke,
et Balti piirkonnale on an­tud
üha suurenev strateegiline roll,
peamiselt kui osa Põhja-Euroopaš
ja Põhja-Atlaudi piirkonnas üldi­selt.
Rootsi on rohkem, kaitsetult
jäetud, kuna sel on p i k im ranniku-piir,
kui ühelgi teisel Läänemere
riigil. ,
Lääne vaatlejad näevad veel tei­si
N. Liidu motiive allveelaevade
Rootsi rannikule saatmises. Need
hõlmavad elektroonilise spionaazhi
kohrie uuema rootsi väga moodsate
allveelaevade vastaste torpeedode
vastu; mis on kasutusele võtmisel
selles baasis.
üks neist uutest torpeedodest
tekitavat väikse augu allveelaevast
läbi, sundides selle pinnale tõus­ma.
Teine tungib propellerisse ja
hävitab kogu allveelaeva. Kolmas
on mittelõhkev, kuid jääb allvee­laeva
kere külge ja saadab elekt­roonilisi
signaale välja.
Usutakse, et nõukogud võivat
katsuda lahti sifreerida uUt Rootsi
kaitse ja kommertsiaalset tehnoloo­giat,
mida Rootsi on saanud
USÄ-lt ja teistelt lääneriikidelt. : ^
Keskmiselt vasakule kalduv
Rootsi sotsiaaldemokraatlik peami­nister
piof Palme valitsus on roh­kem
ettevaatlik avalikkuses, aga
eraviisiliselt mures, et komisjoni
rapordi otsekohesus on saatnud
alarmeeriva löögi läbi Skandinaa­via.
•
Ka NATO plaanitsejad uurivad
uut olukorda intensiivselt; Üks tu­lemus
on, et N . L i i t on tekitanud
nõukogude vastase vastulöögi, mis
on meeldinud Reagani valitsusele
Washingtonis. Rootsi on ametlikult
neutraalne, aga tegelikult hästi rel­vastatud
j a üheks kodaraks Lääne­mere
kaitsel, mis nüüd on Moskva
vastane.
LASTA FÕHJAr:
Rootsi peaminister Olof Palme
on loobunud diplomaatlikust viisa­kusest
ja selle asemel andnud sõja­laevastikule
korralduse sissetungi­jate
põhja laskmiseks, ihna et neid
hoiatada. Juba oma 3. mai inter­vjuus
Palme andis kindla seisuko­ha,
et ta on valmis torpeedode ka­sutamiseks
N. Liidu dlVeelaevade
vastu kui see vajalikuks osutub.
Samal ajal kavatseb Rootsi valitsus
teha suuremaid kulutusi allveelae­vade
vastaseks slõjapidamiseks.
Palme ütles, et N . L i i du strateegia
on «väljakannatamatult rumal".
Samal ajal NATO liikmesriigid
Norra ja Taani oii valvel N . Lüdu
allveelaevade vastu. Norra tulistas
üle tosina torpeedosid arvatavale
„tundmatule" allveelaevale oma sõ­jalaevastiku
baasi läheduses.
N. Liidu allveelaevad on aida­nud
vähendada Rootsi ja Soome
lootusi tuumarelvastuse vaba Põh­jala
loomiseks, kuigi Palme ütles
veel 3. niail, et on siiski jäänud
lootma selle võimalikkusse.
Hästiinformeeritud lääne diplo­maat
kommenteeris: „Palme ei ol­nud
eriti^ hea oma välispoliitikas
kuni uurimiskomisjon tuli oma ra-pordiga,
nimetas N. Liitu ja pal­jastas
nõukogude aktiivsuse ulatu­se.
Nüüd ta on saanud tugevaks
N. Liidu vastaseks ja ameeriklased
vaatavad seda rahuoluga."
Palme ütles ve^l, et Rootsi peab
näitama oma kaitse tugevust, kui
ta tahab säilitada oma neutraalsuse
poliitikat sõja korral. See ei luba
jätta muljet, et Rootsi oleks nõrk,
see ei tohiks lasta NATO-t mõel­da,
et nad võivad kasutada Root­sit
ida vastu j a kolmandaks jätta
N. Liidule muljet, et nad omakor­da
võiksid kasutada Rootsit N A ­TO
vastu. Just sellepärast olevat
eriti oluline, et Rootsi peab «tund­matuile"
allveelaevadele jahti.
OSLO — N . L i i du puurimislaev Valentin Shashin alustas maikuu
keskel õli ja gaasi katsepuurimisi Norm Ja R Liide poolt tüUalnseks
olevas Barentsi-merel.; ;•
nagu mees- peeti
Soomes valmistatud puurimislaev
iäsicis proovipuurimistoru vette
poolteist meremiili (2,8 km) lään­de
riikide vahelisest piirijoonest.
Laev on Norra ametivõimude ar­vates
pihrkonnas, mida nad peavad
Norrale kuuluvaks. Norralased ar­vestavad,
et merepiir kulgeb maa­de
vahelist keskliini mööda, kuid
N. Liidu arvates on piir lääne
pool.;'
Kui puurimislaev siirdub veelgi
lääne poole kavatsevad ka norrala­sed
alustada samasugust puurimist
mujal vaidlusaluses piirkonnas.
N Liit ja Norra on pidanud
nõu selle merepiirkonna piffijoone
pärast 1974. aastast alates. Viimati
aas­tat
tagasi.
Siis esitas
kompromissiettepaneku, kus mõ-lemad
riigid oleksid andnud jä­rele
oma varajasemast nõudest.
Vaidlusalune merepiirkond on ca
155.000 ruutkilomeetri suurune ja
seal usutakse olevat suuri õli ja
maagaasivarasid.
Norra yälismim^steerium ei taha
juhtumit üledramatiseerida, kuna
ei teata täpselt, kus riikide vaheli­ne
keskjoon õigesti asetseb. See
oleneb sellest, kus N . Liidu maa­piir
lõpeb. Selletõttu on Norra ar­vestanud
keskjoonele kahe-kolme
meremiilise veamarginaali j a vene-jaste
puurimislaev on alles selles
Kommentaarid
N. Ludus öeldakse väga harva
Mõni.kritiseeriv sõna surma läb!
lahkunud tähtsate parteitegelaste
kohta. Isegi sel juhul, kui nende ni­med
on määritud suurimate kurite­gudega
inimsuse vastu, minnakse
mendest vaikides j a kinnisilmi möö­da.
MÜ£S sejda tehakse, õn küllaltki
arusaadav ja mõistetav: kõik need
mehed, ehldd nad on musta süda­metunnistusega
ja suure patukoor-maga
hauda läinud, on aga sama!
ajal olnud suured kommunistid,
kelledel on tohutud teened selle
moodsa orja- ja kolonisatsioonisüs-teemi
rakendamisel, mis võimaldab
kommunistide väikese klikiga ühi­nenud
inimestele hea elu ning an­nab
neüe kätte suured võimupiirid
kõigis pisiasjus kaasinimeste elu ja
tegevuse kontrollimiseks, isegi nen­de
elu ja surma üle otsustamiseks.
Üks sellisel^ erakorraliselt suure
süükoormaga mehi on N . Lüdu en-dme
diktaator Joiäef Stalm, kelle
tegevust „isikkikultuse^^ viljelejana
m mõningates nõukogude väljaan­netes
tagasihoidlikult kritiseeritud,
kuid kelle isiku ja iseloomu kohta
ametlikes väljaannetes ainult ük­sikutel
juhtudel sõna on võetud. Se­da
huvitavam on nüüd lugeda N.
Lüdu Teise maailmasÕja\aegse väe­juhi
ja vene . kangelase marssal
Georgi Zhnkovi mälestusi kommu­nistliku
Venemaa ülemjuhatuse
peakorterist Teise maaUmasõJa
päevü, kus peategelasena esUe ker­kib
sõjavägede kõrgem ülemjuhata­ja
Josef Stalm,
Kas kõrgemalt poolt sunnitult
või vabatahtlikult — seda on tõesti
raske ütelda — tõstab Zhukov esUe
Stalini sõjalisi teeneid. Ta mainilb)
esialgu nägu mööda minnes, et sõ­ja
algul tegi Stalin mõnmgaid vigu,
milledest ta siiski õppust võttis
ning hUJem tilli „kõrgem ülemjuha­taja
oma kohustustega sellel kõrgel
ametikohal oskuslikult toime." Kir­jeldades
Stalini töötamismeetodeid,
mamib Zhukov, et tavaliselt töötas
Stalin Kremlis oma töökabinetis.
Kui kindralid ja marssalid oma ra-portidega
tema juurde tulid, süs
kõnetas ta neid karmUt ja ametli­kult.
Ta ei rääkinud palju ning ei
sallinud ka pikki tiraade ja ette­kandeid,
peatades mõne kõrgema
sõjamehe sõnadevoolu lühidalt ja
Järsult sõnadega ,JLühemalt!** või
„Selgemalt!" Marssal Zhukovi hin­nangu
kohaselt oskas Stalin vene
keelt hästi, kuid kõneles seda tu­geva
gruusia murrakuga.
Stalini päevakava oli mõneti eba­tavaline,
kuna ta töötas peaasjali­kult
Õhtusel või öisel ajal, tõusma­ta
enne kella 12 päeval. Ta oli nii
võimas mees ja kõikvõimas diktaa­tor,
et partei Keskkomitee, Rahva­komissaride
Nõukogu (valitsus),
rahvakomissariaadid (ministeeriu­mid)
ning põhilised rügi- ja plaani-organid
olid sunnitud end kohanda­ma
Stalini päevakavaga, töötades
kuni hilisööni, mis marssal Zhuko­vi
hinnangu kohaselt kurnas inime­si
tugevasti.
Kuid Zhukov annab ka lõpuks lü­hikese
hinnangu Stalini kuiinimese'
kohta ning see hinnang — kuigi
väljendatud tagasUioidlikus toonis
ja sõnastuses paljastab täielikult
Stalmi jõhkra, julma Ja metsiku
iseloomu. Marssal kirjutab oma
mälestustes: „Tal (Stalmil) oli tu­gev
tahtejõud ning küinine Ja äge
iseloom. Olles tavaüselt rahulik Ja
kaalutlev, võis ta mõnikord väga
ägedaks mmna. Süs minetas ta
objektüvsuse, tema silmad võtsid
hoopis teise ilme, ta 1 äks veelgi
kahvatumaks, pilk muutus raskeks
ning kalgiks. Ma e i tea kuigi palju „
Julgeid inimesi, kes oleksüid suut­nud
Štalmi raevu välja kannatada
ja lööki tagasi tõrjuda."
On ütlematagi selge, et kui selli­se
mimese kätte oli koondatud
kontrollimata võim kõigi N. Lüdu
elanike elu Ja surma üle, süs väri­sesid
kõik tema ümber lükuvad ini­mesed
oma elu pärast. Jääb amult
imestada, et ükski lääneriikide rii­gimees
ega diplomaat ei avastanud
neid Stalini iseloomuomadusi nmg
presidendid, peammistrid Ja kõrged
diplomaadid pidasid teda kuni sur­mani
sõbralikuks „onu Jõeks".
Mida toovad järgmised 50 aastat
maaUmale ja selle elanikkonnale?
Vastust sellisele spekulatüvsele kü­simusel
on väga raske anda, kuna
50 aastat on isegi praeguse ruttava
elutempo Ja kürelt edasitormava
aja taustal väga pikk periood nmg
ennustajad võivad kaugelt märgist
mööda lasta. Kuid ennustuste tegi­jaid
need võimalikud ebaõnnestu­mised
ei heiduta, nagu seda võib
, ' • (Järg lk. 3) ,
VALVE
NÄDALÄI
4. ja 5* juunil
dr.T. Saukš, y
11. ja 12. juuml
dr. T. Kuutan,
Lasteciia te<
Viimasel paaril
tegevusaastal au nii
sid ära jäänud, kuj
küUalt lapsi, kes s|
tuua.
Enne kui lasieaij
eeloleval s^pt. 19831
teada, kas on kül
uuesti nädala sees I
Kui olete huvitatudl
kes on kindlasti h
teatage lasteaia
Ilvesele, tel. 423-022
SngemarKoi
Torontos
Yorkminister Pai
kus (1585 Yonge
Yorkminster Park
sertorkestriga Fel)
oratoorium „Elijah
Eliase osa laulab
Korjus. Kontsert
vai, 7. juunil kell
DR.S. BRO<
OFIOMETRIJ
Tel. 531-
RONCESVi
AT HOWARI
Teadaonne
Toronto Eesti Me|
olek toimub teisipj
1983 keU 7 õhtul T.]
ses saalis. Vaheaj
Naisrmg kohvi.
T.E.M. liikmeid osj
Ton
Mee
Komifientaal
(Algus
näha Ühendriikide,
„U.S. News & W(
juubeliaastapäeva
püütakse tungida
saladustesse 50 aasl
Meid köidavad e(
tajate polütiUscd
ja need on mitmetij
kirja polütiUsed ei
et ühendrügid oh
maailma tugevaii
Lüdu areng jääb|
kommunistliku süst
tamatult kiratsei
kalkuleerivad, et
teem ei ole võimell
Jalikke sisemisi re|
näksid Venemaale
aitaksid ta üle ras]
pamdumatus tekits
konnale ka suuri pi
misele teistest rah^
gruppidega. Nted
uevad eriti pärast
va ülemvõimul alk
hemusrahvused si
enne käesoleva saj
arvuüselt venelaste
Kõik tundcmärgi({
da, et Ida-Euroopa|
hakkab rahvusük vj
idanema ning see
tõsiseid katseid Vci
pääsemiseks ning|
alustamiseks. Ojfi(
vavad, et N. Liidu
peerium hakkab tõsi
20—25 aasta pärast.l
protsess võil) esile
sündmusi Ja išegl
võivad üle kandudf
rööpasse. Omalt pcj
kui sellised sündm|
vad, süs peaksid
mõjutama ka ohik(
Kas on järgmise
sul karta suurema
Arvatakse, et kakf
Ühendriigid Ja N.
kumbki suuremat
võivad sattuda y(
väiksemad riigid s|
MaaUma tidipunl
Järgmise viiekümne
Lähis-Ida, KeskrEi
N. Liidu piiriraj6on|
Ea,Aafrika Ja Mehi