1978-05-04-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
11^6 VABA EESTLANE neljapäw®!, 4. ^ - Thiirsday, May 4, Nr. 34
mis on Eesti 13---14-aastaste tüdrukute
tippmargid.
Lidingö võrkpalli meeskond jäi
13. korda järjest rootsi meistriks
võrkpallis. Teatavasti on Lidingö
ülekaalukalt Rootsi parim klubi,
nii i et võit viünases matshis Göteborgi
,,Tapperi" vastu just suurem
üllatus ei olnud. „Tapper" on standardi
vahet meeskondade vahel
viimasel aastal tunduvalt vähendanud
ja Rootsi võrkpalli huvitavamaks
teinud. „Tapper" oli viimas
ses m^tshis sunnitud Lidingöd
võitana vähemalt 3—1, et meistritiitlit
saada. Lõpptulemiuseks jäi
aga muidugi; 3—0 (15-8/15-;3, 15
—12) L i d i i ^ kasuks. Lidingö
meeskonnas, mängivad ka kaks
eestlast nimelt Andreas Luiga ja
Ä i Loosme, te ka Rootsi eäin-
Rootsi vpi^llimängutase c
ka rahvusvaheliselt viimasel aastal
tunduvalt tõusnud — igatahes
m teatud head tulemused saavutatud.
Jõiit ja uueaasta vahel i ^ -
tud turniiri Hollandis Lääne-Euroo
tugevamate klubi meeskondade
vahel jäi mmelt või Lidingö,
kuigi i rootslased olid sinna ühte
teist meeskonda asendama tulnud.
Lihavõtte pühade ajal peetud Lää-
®e-Euroopa meistrivõistlustel üllatasid
i rootslased veelgi rohkem ja
võitsid kolmanda koha. Peale neid
võite on Rootsi meeskondadel ka
kindlasti kergem rahvusvahelist
rutiini haikida, kuna neid nüüd arvatavasti
meelsasti turniiridele ha-tatakse
kutsuma.
N. Liidu ulatusega noortevõistlustel
Tashlcendis võitis olümpia-kiirlaskmi^
es 587 silmaga esikoha
Raal Kurus. Põlvas peetud Eesti
noorte karikavõistlustel - ületas ta
590-ga meistersportlase normi. P i - M
ret Pihel aga püstitas noortevõist- •
lustel Gomelis uue Eesti noorterekordi
õhupüssiharjutuses 381 suma.
• *•
Tadzhikis peetud .temisetumiiril j
sai võistkonnavõistluses esikoha |
Eesti meeskond. Individuaalvõist-lusel
d i Hindrek Sepp teine nii
üksilc- 'kui ka paarismängus, viimases
koos Alar Milgiga.
Ihnastik oli.at
kevadine, et (m alustatud Välis-
Võistlustega. Aprilli keskpäigus E l vas
peetud Eesti murdmaa-meistri-võistluseil
oli meeste 6 km distantsil
esimene Teet Aimus ja 12 km
Wadimir Heerik; naiste 1 km jooksu
võitis Maie Kalle ja 3 km Lüja
Newonen. Eesti parim jooksja
Enn SeÜik ei võtnud jooksust osa,
kuna valmistub rahvusvaheliseks
võistluseks.
Põikread: 1. Jodgmõu, 5: Rüe-Rii^^use^^
tusese, 9.. Osa võtma, 10. Kultuuritegelane
Eestis 18. sajanda, 11.
Võõrasema, 13. Avameelne, 15.
Seeriaiy 17. Inglise saar, 18. Armuand,
21. Äiaaegne raadiovabrik
Eestis, 22. Liill, 23. . . . ja Merike
— Hindrey teos, 24. üimastusva-hend,
25, Pidulik koosvübiraine, 27.
I Jõuetu,-Ä. Terava ctsaga-ese, 31.
Eesti jmrim püstolilaskur kodu^
maal cm prae^ tallinlane Vello
Orav. Hsljuti Berliinis peetud rah-viäsvahelisel
võistlusel saavutas ta
esMia olümpia-kiirlaskmises tulemusega
593 süma. Veidi v a r^
P^tud võistlusel N. Liidu tugevamatega
saavutas V. Orav sama tulemusega
teise koha.
N. l i i t o Ida-Saksa vahelisel
lEwrtie ujujate maavõistlusel Leip^
zigis] püstitas Tallinna koolitüdruik
Maiu Herzmann uue Eesti rekordi
imiste 100 mUblikujumises ajaga
i?6,3i Lääae-Saksamaaga peetud
maavõistlustel tuli tallinlanna Marina
Trofimova samas ujumisviisis
t ^ i s ^ nü 100 kui ka 2cb m distantsil
tulemustega 1.06,9 ja 2.31,0,
Onitariö Mifcmekultuurilisuse
Teatriühing on valinud oma sügisel
esinevaiks teaitriteks laüimme
eelmise hooaja parima lavastuse
hiride saanud /tJeaÄ Need on
„Thje Odessa Group" (parim),
,,Masch©re Nupve"; „Piccolo
Teatro**, Eesti Raiivusteater Ka.
nadas, leedu teater ,,Äutaas",
,,Taie mmgaorian Art Ilhea/tre",
tshehhii armeenia, tsheihhi New
Theaitre" ja leedu teaiter „
ras'"
.USURÄNDUB nr. 3 — 1918.
Eesti Baptisti Maailmaliidu ajakirja
.tänavune' feblmas number
avaldab (Kaljo Raidi ,3äiha täh^
t i ! ^ R. Kaupsi ,,Jeesus räägib
jümgntele Püha Vaimu tulekust
ja selle ttegevusest", Ilmar Kaevatsi
,yBiJlm vaimuga r i s t i ^^
Ervin Roosi Jumala nägemisest",
O. T. ,35ma", K, Rmdi
,,Bmad©päe(valfcs", õ. E. j^ranas-tuse
puudutus", Karl Vaikla „Ä
meie juurde!" Aarand Roosi
Jeesus, meie esindaja" ja M.
Gard'ii,Indoneesia". Nende va-hei
Marie Underi,,Vanemate Pür
bei", A.. Haava \;tjiks on minul
püham koda" ja ,^E}male". Lisaiks
kaiks lehekülge iteateid: ,,50 aas-
24. mail. Näidend esitatakse ka tat eestikeelset evangeediumifcuu-juulis
Halifaxis peetavaü Kanada luiamist Austraalias", „Vancou-
Mitaeikultuurilisel totrlpidustu-, veri Eesti, ühendatud kogudus",
sel ja on sügisel avacitenduseks :\,Toa?onto Eesti Baptisti kogudus"
Ontario teatripidustusel 27. ok- ja ,,EBKR ülestõusmispühade
toobril. konverents Boräsis".
kaal, 35. Järvi Lätis, 37. Vorm sõnast
ptsuna, 38. Küpsetusahi —
inglise keeteSj 40. Planeet^ 42. Mitte
pealmine, 43. Meriforell^ 44.
Kolmanda järgmine;
Püstread: 1. Rük Ameerikas, 2.
õppeasutus, 3. Eestlaae — ühes
võõikeeles^ 4. Naiskuju Vanas Testamendis,
5. Raudteejaam Tartu—
Väiga liinil, 6.^ Lapse imetaja, 7.
Põlismets, 8. Tänav, 10. Serv, 12.
Nmiekas eesti näitleja^ 14. Noor
loom, 16, Auaste Eesti sõjaväes,
18. Teatud karistus, 19. Lind, 20.
Ko{&i, 25. ö n a t e 26. Riigipea
Euroopas, 29. ühe küu nime lühend,
29. Rähdas, 32. Ainult üks,
33. Annab ^oja ja mõnu, 36. Mehenimi,
37, Muusikariist, 39. Pole
Rahvusliku Mifemekultuurüise
teafcriiihingu näidendite võistlusel
esimese auhinnaga kroonitud
Jaokie Knazaiii 2^vaatuseline komöödia
,yThe Alter Kacker" tuleb
esmakordselt lavastamisele Ontario
Teatripidusitustel Osiiawas
RISTSÕNA NR. S8i LAHENIDUS.'
Põikread: 1. Iti, 4. Aster, 7. Ase,
). Sõnn, 11. Tuur, 12. Ude, 13.
Roosk, 16. Rue, 17. Etna, 18. Apis,
19. Aju, 20. Keeks, 23. Kas, 25. Lä,
26. Ove, 27: Uur, 28. Ta, 29. Lõo,
31. Eelikj 33. Kai, 34. Ihar, 35.
Alam, 36. Agu, 37. Embus, 40. Uim
42. Suli, 43. Üsna, 44. Isu, 45. Tirina
46.-See.; V ":V:
Püstread: 1. Isu, 2. Tõde ja õigus,
3: Inetu, 5. Soo, 6. Ets, 7. Aurik,
8. Suusatamine, 9. EJre, 13.
Rakvere, 14. Ohe; 15. Kasukas, 19.
AU, 21. Eee, 22. Kui, 24. Sai, 30.
Ohutu, 32. LUB, 33. Kauss, 36. Asi,
138 Mai, ^9. 41. Mae.
TEsnEBäBsni
5.
Karu ei jäta oma visütkaarti kunagi
risusesse paika ega kulurõh-lu.
Ta valib seUeks lageda kalju,
tee või liivaranna. Karu asjatundjad
väidavad, et karu tagupool on
hell ja ta ei kükita kunagi torkivate
esemete kohal. Võib olla igal
juhul on mul kümmekond sammu
paadikuurist läänes lage kalju, kus
igal kevadel lebavad karu ,mustad
sigarid". Perekondlikus geograafias
kannab fjaik A e t u s t ,)karu-
• IsüM-kälju".
Põhia- ja parasvöötme rahvas-Ä
o3i tou austatud loom. Ainee-rika
indiaanlastele oli karu populaarseks
tootemloomaks, suguharude
nimi-loomaks ja poolvennaks.
ŠEJad indiaani legendid räägivad
inimese ja karu abielust ja vahekorrast,
mille tulemusena sünnivad
erakordsete võimetega inimesed;
Kõikidel^ soome-ugri hõimudele,
kelle eluala laia vöötmena läbib
Venemaa ja Siberi, oli karu maagilise
võimuga — kristlikku termmit
kasutades „imha" loom. Kuulus
vene karu, loomajuttude tegelane
uiiig vesie jõu sümbol ei ole midagi
miiud, M so(mie-ugri laen.
1 Karu tapnwselemmek sisaldas
. p Ä , tõrjenõusid '. ja ' lausuniisi • •
loitse. Eanile tehti juba eime selgeks,
et iteda ei taheta tappa. Temalt
soovitakse ainult tema kasu-cat,
liha, küüsi ja: kihvasid. Isegi
;apmi5e toiming Olli rohkem rituaal
kui tegelik jahilkäik. Karujahil
surma saainine oli kängelas-surm.
Pärast käru tapmist järgnesid
peiepidustu^ed, • lepitavad palved
ja dramaatilised stseenid, foiš sageli
osaliseks oli.tapetud karu või
tema nahk. Soomlased uurisid püssi
või oda (millega tegelikult karu
ei tapetud) ja tunnistasid selle laplase
omaks. Nii aeti karu tapmise
süü laplastele. Karu' pidustuste üksikasjad
Oli teada meie primitiivsematelt
hõimudelt, mille järgi
võime luua kujutluspüdi ka eestlaste
kombestikust.
Metsamajas Kotkajär^^el vahib
karu mu aknast sisse ühe tootemloomana
õue püstitatud mdiaani-tooteniilt.
Raiusin tootemi 1955. a.
hundulaagrikSj sest olin lubanud
laagri juhtidele Teas Tannerile,
Kenneth MeipoomHe ja Ain 5öö-dorile
muretseda Kanada-Eestl pii-riposti.
Mulle endale oli tootemi
raiumine huvitavaks katsetuseks:
kui küresti võisid indiaanlased seda
tööd teha? Mul kulus kohn päeva,
tootemi kõrgus üli, ainult seitse
Karusepäev — 13. juuli eesti
rahvakalendris arvatalie olevat
karu austamiseks, kelle meelitus-ja
kattenimedena olid kasutamisel:
mesikäpp, laikäpp, metsaott ja vana
päts. Karu esines üle Eesti
perekonna-nünena. Toronto telefo-ni-
raamatus on kümmekond eesti
ja soome Karu (Karu, Karhu, Kar-hunen,
Karulas j.t.) ja Ott mehe
nimena on üsna tuntud. Viimase
juures tuleb arvestada esinemist
ka vana-säksa Otto (,,jõukas") lühendvormina.
is rohkem on Eestis ja terves
põhja hemisfääris karu-nimeli-si
kohanimesid — ^mitu Känilat,
süs Karuse, Karunga, Karuga, Ka-msoo,
karumägi, Karuaugü, Karulaane,
Karuvere, Karuküla, Karu-kivi
j.t. Kanadas näiteks on üsna
tuntud kohtadena: märgitud Bear
JJsiand — Temagami juures ja Bear
itiver — Nova Scotias.
Karule osutatud taimedena esinevad:
karukeel, karukell, karukold,
karumustikas (maavits ehk bella-do^
na), karuohakas ja karumari.
Eainiputkesid iiksi on ligi 70 eriliik
ki. Karu on otsaga isegi etnoeraa-fias.-
Haralistest tüvikutest tehtud
äket — põllukohendamise tööriista
— nimetati 'karuäkkeks. ükski teine
niets- ega kodulooni eesti faunas
ei ole nautinud niisugust tähelepanu
ja; lugupidamist. :^
Kuigi vähe nähtud, laulavad r^^^
lepoisid Kotkajärve karudele täie
respektiga:
Paksus metsas ragi
karu murdis rada,
nüüd on poisse^
Oli kord aeg, millal Kotkajärvel
polnud veel riime. Isegi Kanada
kaartidel esineb järv maamõõtja
poolt eksitud nimega, rahvakeeles
ön nimi teine. Kohta nimetati aastaid
,3luskofca skaudimetsaks".
Kogemused, olid näidanud, et kui
nime kiisimust hakataks© koosolekutel
või tarkade inimeste kogude
poolt lahendama, siis on hea võimalus
halva nime saamiseks, mida
pärast enam muuta ei saa. Sellepärast
tuli kasutada avaliku hääle tegija
(käesoleval juhul ajakirjaniku)
kirjutamata eesõigust: hakka
ühte nrnie kasutama! Kui see saab
suupäraseks ja keegi ei protesteeri,
siis on ristimine
..Vmä EESTLASE" m i T U S l S . •
* ettekanded noortele
L. Wahtras — Liivaklass
Ravimtaiiiied, 25d retsepi
Enn Nõu - Vastuvett
Amia Ahmatova — Marie
H. Michelson SkaatUkul te^
H. Michelson - r - Noorsoo
H. Michelson - Eesti radadelt
Eduard Krants — Lomeliitlased
Laaman — Mis need
(hiuletuskogu)
Laan—
Karin SaarseQ Lohengrini lal liim
T T Ü M " üksikBumbreid
A. Kubja — Kadnnnd kodod —
A. Kubja — Mälestiisi kodiisa&s^Rt
E. Uustalu Ja. R. Moora. — SoomepisM
426 l k . 6 4 %.
Leho Lumiste — Alamuse Aikdros -
liae jütustsis kirjamk Oskar Lw
L. Lumiste—- Atimidi akna!
L. Lumiste— saiad külas
A. Vomm — Ristsõnad I
A. Vomm — Ristsõnad E
A. Vomm —Ristsõnad III
A. Vomm— Ristsõnad IV
Aats Vomm — Minu hing (luul^tuskogsa)
K. Eerme Snmäd Saevad Ja elavad
mälestosed
K. Eenhe — Päevata päevad ja ööta õõd U
S. Ekbaum — Ajatar (Uiuletüskogu) -
Aarand Roos— Jomalaga, Kars ja Eimnam
J Pltka y:-Rajusõlmed
A. min— Vaim ja mnld
Urve Karuks — Eodakõndnr (luuletuskogu)
H. Oja — Eopntased eneses (luuletuskogu)
2.50
S.—'
2.S0
ISIS
2.50 i5
' 5 . - - 40
ZM 85
3 . - . 3S -
i s :
B
. • ! § •
S . - .vt
25
450
AM -
15
: m • .
ilM. •:
20
14.- M
8.65 m
2.ie m
2.S0
2.25 ; 20
2.25 20
225 20
40
1.5©
d —
• 13.
3C
. 4.-- 80 m /:
•: 5.-' 40
• \
Kalevipoeg — õppe- ja tööraamat lastel©
/iipeta mind loagema I (Cpp» ja tööraamat
eelkooliealistele lastel© värvitrükis)
Õpeta mind lugema O — Õppe- ja
eelkooliealistele lastele vi^trükJs)
lE^BSiS kede HSF|ntns$ik I ••' •
mus tiihiuks koht nimetada ICaru-järveks.
Ainus häda oli, et metsarahvaste
karukultus oli meie teadvusest
üsna välja radeeritud — kiriku
pseudokristlikus hirmus igasuguse
vanavara vastu. Karu oli
koguni saanud vene loomaks. Asja
elustamine ja korrigeerimine _ol:
nuks
Nii saigi „Kotkajärve" ihna et
keegi oleks märganud. Nüüd kus
see on üles tunnistatud paarkümmend
aastat hiljem, võib nüne-muutmise
seaduslikus korras iiles
võtta Ja nimeks valida mingi täht-lühen^
use ESMK-EGrMK umbsonav
rahvusromantilise „Aarevalla Mälestuste
Kungla" või ikoguhi rahvapärase
^,Kassisaba".Uut nime on
aga raske elama panna, kui vana
hea Jä suurepärane on olemas. See
on nagu praeguse Saaremaa rajooni
pealinn Kingissepp, mis ] seisab
küll kaardil ja postitemplil, kuid
rahvasuus" on ikka Kuressaare.
Kotkajärve n^mi ei tulnud süski
lahinguta. Karu ja kotkas võitlesid
kellegi teadrnata ja salamahti peaaegu
pool iaastat. Lõpuks võitis
kotkas^Mis ja kuidas?
Soome-ugri karul olid kõik eeli-sed-
ja -.jRänikivi-' • raamatu vai
Kotkas on tegelikult la^
rahvaste ja indo-eurooplaste —
vaButajate sümbol, mida kandsid
ritvade otsas juba Rooma leegionid,
kilpidel ja lippudel tuhanded
kesk-aegsed rüütlid Ja mis tänapäevalgi
ühe- ja kaheosalise linnuna
ehib riikide vappe. See n.n.
,lääneinaailma" kotkas juurdus
eestlaste teadvusesse juba tsaari-
Vene vapilt, esiiies ka Eesti Kait-selüdu
vapu, andis skaudiorgän^
satsioonile „Noored Koücad" nime,
kandis Kalevi Vuru randa (ainus
koht, kus ta Weie muinasloos esi^
neb) ning — ega Imd ise pole selles
süüdi! Kotkas on võiriias Und-
Nil sai Karujärvest rahvapärimus-liku
sisu ja välise effekti kompromissina
—
Palju aastaid hUjem kinnitasid
kotkad ise, et nime valik ei olnud
ebaõnnestunud, vaid koguni asjalik.
Kotkajärve on rohkem kotkaste,
kui karude inaa.
re ja koguni Kassisaar, siis hakkame
paraku otsinia selle kassi saba.
Kasisari kassil on tõepoolest
saba taga. See on kitsas kruusasel-jandik,
mis saare lõunatipust^šuun-dub
edelasse (SW) ja kannab nime
Orjaku säär ning Sääre tirp. Seg
on just niisugime kitsas seljandik,
inille kohta muistendites räägita^^
se, et Vanapagan tahtis sealt kuiva
jalaga Saaremaale minna ja
kuhjas kruusa, hunnikusse, kuid
siis äkki laulis kukk või kärgatas
äike ja töö jäi pooMi
Ma olen üsna mitu korda kuumal
suvepäeval lamanud sellel -kruusa-seljandikul
ja vahtinud sinitaevas
purjetavaid pilvi. Kui pilvelammaste
kari tuli edelast, siis sääre
kohal jooksis kari kaheks, nagu
oleks seal taevas suur kadakas või
hemakjiim. ,
Aga äikeseilmaga oli sündmus
hoppis põnevam. V Kõuepilved armastasid
ikka tulla sealtpoolt kandist
— Väinamerelt või Saare-niaaltsmilillad,
tumehallid j a v^
hased. Kohe nägid, k u i f e pilve-kahlud
rullisid; tormi nähtamatu
piitsame^ kannul;
Sääre kohal hargnes pilv |a
moodustas taevasse suured püi-sid.
Needki 'kärisesid lõhki! Pilw-ribad
nagu ömblusniidid mõlema
püksisääre vahel jyüüdsid küll
pükse koos hoida, kuid ei suutnud.
Pilvepüksid läksid kärinal kaheks.
Hiiu saare kagu(SE)fcüljel on ripatsina
veel üks saar — Kassari.
Kui oletame, et see nimi tuli kassist
vana nimevorm on Kassaa-
(Järgneb)
«
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , May 4, 1978 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1978-05-04 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e780504 |
Description
| Title | 1978-05-04-06 |
| OCR text | 11^6 VABA EESTLANE neljapäw®!, 4. ^ - Thiirsday, May 4, Nr. 34 mis on Eesti 13---14-aastaste tüdrukute tippmargid. Lidingö võrkpalli meeskond jäi 13. korda järjest rootsi meistriks võrkpallis. Teatavasti on Lidingö ülekaalukalt Rootsi parim klubi, nii i et võit viünases matshis Göteborgi ,,Tapperi" vastu just suurem üllatus ei olnud. „Tapper" on standardi vahet meeskondade vahel viimasel aastal tunduvalt vähendanud ja Rootsi võrkpalli huvitavamaks teinud. „Tapper" oli viimas ses m^tshis sunnitud Lidingöd võitana vähemalt 3—1, et meistritiitlit saada. Lõpptulemiuseks jäi aga muidugi; 3—0 (15-8/15-;3, 15 —12) L i d i i ^ kasuks. Lidingö meeskonnas, mängivad ka kaks eestlast nimelt Andreas Luiga ja Ä i Loosme, te ka Rootsi eäin- Rootsi vpi^llimängutase c ka rahvusvaheliselt viimasel aastal tunduvalt tõusnud — igatahes m teatud head tulemused saavutatud. Jõiit ja uueaasta vahel i ^ - tud turniiri Hollandis Lääne-Euroo tugevamate klubi meeskondade vahel jäi mmelt või Lidingö, kuigi i rootslased olid sinna ühte teist meeskonda asendama tulnud. Lihavõtte pühade ajal peetud Lää- ®e-Euroopa meistrivõistlustel üllatasid i rootslased veelgi rohkem ja võitsid kolmanda koha. Peale neid võite on Rootsi meeskondadel ka kindlasti kergem rahvusvahelist rutiini haikida, kuna neid nüüd arvatavasti meelsasti turniiridele ha-tatakse kutsuma. N. Liidu ulatusega noortevõistlustel Tashlcendis võitis olümpia-kiirlaskmi^ es 587 silmaga esikoha Raal Kurus. Põlvas peetud Eesti noorte karikavõistlustel - ületas ta 590-ga meistersportlase normi. P i - M ret Pihel aga püstitas noortevõist- • lustel Gomelis uue Eesti noorterekordi õhupüssiharjutuses 381 suma. • *• Tadzhikis peetud .temisetumiiril j sai võistkonnavõistluses esikoha | Eesti meeskond. Individuaalvõist-lusel d i Hindrek Sepp teine nii üksilc- 'kui ka paarismängus, viimases koos Alar Milgiga. Ihnastik oli.at kevadine, et (m alustatud Välis- Võistlustega. Aprilli keskpäigus E l vas peetud Eesti murdmaa-meistri-võistluseil oli meeste 6 km distantsil esimene Teet Aimus ja 12 km Wadimir Heerik; naiste 1 km jooksu võitis Maie Kalle ja 3 km Lüja Newonen. Eesti parim jooksja Enn SeÜik ei võtnud jooksust osa, kuna valmistub rahvusvaheliseks võistluseks. Põikread: 1. Jodgmõu, 5: Rüe-Rii^^use^^ tusese, 9.. Osa võtma, 10. Kultuuritegelane Eestis 18. sajanda, 11. Võõrasema, 13. Avameelne, 15. Seeriaiy 17. Inglise saar, 18. Armuand, 21. Äiaaegne raadiovabrik Eestis, 22. Liill, 23. . . . ja Merike — Hindrey teos, 24. üimastusva-hend, 25, Pidulik koosvübiraine, 27. I Jõuetu,-Ä. Terava ctsaga-ese, 31. Eesti jmrim püstolilaskur kodu^ maal cm prae^ tallinlane Vello Orav. Hsljuti Berliinis peetud rah-viäsvahelisel võistlusel saavutas ta esMia olümpia-kiirlaskmises tulemusega 593 süma. Veidi v a r^ P^tud võistlusel N. Liidu tugevamatega saavutas V. Orav sama tulemusega teise koha. N. l i i t o Ida-Saksa vahelisel lEwrtie ujujate maavõistlusel Leip^ zigis] püstitas Tallinna koolitüdruik Maiu Herzmann uue Eesti rekordi imiste 100 mUblikujumises ajaga i?6,3i Lääae-Saksamaaga peetud maavõistlustel tuli tallinlanna Marina Trofimova samas ujumisviisis t ^ i s ^ nü 100 kui ka 2cb m distantsil tulemustega 1.06,9 ja 2.31,0, Onitariö Mifcmekultuurilisuse Teatriühing on valinud oma sügisel esinevaiks teaitriteks laüimme eelmise hooaja parima lavastuse hiride saanud /tJeaÄ Need on „Thje Odessa Group" (parim), ,,Masch©re Nupve"; „Piccolo Teatro**, Eesti Raiivusteater Ka. nadas, leedu teater ,,Äutaas", ,,Taie mmgaorian Art Ilhea/tre", tshehhii armeenia, tsheihhi New Theaitre" ja leedu teaiter „ ras'" .USURÄNDUB nr. 3 — 1918. Eesti Baptisti Maailmaliidu ajakirja .tänavune' feblmas number avaldab (Kaljo Raidi ,3äiha täh^ t i ! ^ R. Kaupsi ,,Jeesus räägib jümgntele Püha Vaimu tulekust ja selle ttegevusest", Ilmar Kaevatsi ,yBiJlm vaimuga r i s t i ^^ Ervin Roosi Jumala nägemisest", O. T. ,35ma", K, Rmdi ,,Bmad©päe(valfcs", õ. E. j^ranas-tuse puudutus", Karl Vaikla „Ä meie juurde!" Aarand Roosi Jeesus, meie esindaja" ja M. Gard'ii,Indoneesia". Nende va-hei Marie Underi,,Vanemate Pür bei", A.. Haava \;tjiks on minul püham koda" ja ,^E}male". Lisaiks kaiks lehekülge iteateid: ,,50 aas- 24. mail. Näidend esitatakse ka tat eestikeelset evangeediumifcuu-juulis Halifaxis peetavaü Kanada luiamist Austraalias", „Vancou- Mitaeikultuurilisel totrlpidustu-, veri Eesti, ühendatud kogudus", sel ja on sügisel avacitenduseks :\,Toa?onto Eesti Baptisti kogudus" Ontario teatripidustusel 27. ok- ja ,,EBKR ülestõusmispühade toobril. konverents Boräsis". kaal, 35. Järvi Lätis, 37. Vorm sõnast ptsuna, 38. Küpsetusahi — inglise keeteSj 40. Planeet^ 42. Mitte pealmine, 43. Meriforell^ 44. Kolmanda järgmine; Püstread: 1. Rük Ameerikas, 2. õppeasutus, 3. Eestlaae — ühes võõikeeles^ 4. Naiskuju Vanas Testamendis, 5. Raudteejaam Tartu— Väiga liinil, 6.^ Lapse imetaja, 7. Põlismets, 8. Tänav, 10. Serv, 12. Nmiekas eesti näitleja^ 14. Noor loom, 16, Auaste Eesti sõjaväes, 18. Teatud karistus, 19. Lind, 20. Ko{&i, 25. ö n a t e 26. Riigipea Euroopas, 29. ühe küu nime lühend, 29. Rähdas, 32. Ainult üks, 33. Annab ^oja ja mõnu, 36. Mehenimi, 37, Muusikariist, 39. Pole Rahvusliku Mifemekultuurüise teafcriiihingu näidendite võistlusel esimese auhinnaga kroonitud Jaokie Knazaiii 2^vaatuseline komöödia ,yThe Alter Kacker" tuleb esmakordselt lavastamisele Ontario Teatripidusitustel Osiiawas RISTSÕNA NR. S8i LAHENIDUS.' Põikread: 1. Iti, 4. Aster, 7. Ase, ). Sõnn, 11. Tuur, 12. Ude, 13. Roosk, 16. Rue, 17. Etna, 18. Apis, 19. Aju, 20. Keeks, 23. Kas, 25. Lä, 26. Ove, 27: Uur, 28. Ta, 29. Lõo, 31. Eelikj 33. Kai, 34. Ihar, 35. Alam, 36. Agu, 37. Embus, 40. Uim 42. Suli, 43. Üsna, 44. Isu, 45. Tirina 46.-See.; V ":V: Püstread: 1. Isu, 2. Tõde ja õigus, 3: Inetu, 5. Soo, 6. Ets, 7. Aurik, 8. Suusatamine, 9. EJre, 13. Rakvere, 14. Ohe; 15. Kasukas, 19. AU, 21. Eee, 22. Kui, 24. Sai, 30. Ohutu, 32. LUB, 33. Kauss, 36. Asi, 138 Mai, ^9. 41. Mae. TEsnEBäBsni 5. Karu ei jäta oma visütkaarti kunagi risusesse paika ega kulurõh-lu. Ta valib seUeks lageda kalju, tee või liivaranna. Karu asjatundjad väidavad, et karu tagupool on hell ja ta ei kükita kunagi torkivate esemete kohal. Võib olla igal juhul on mul kümmekond sammu paadikuurist läänes lage kalju, kus igal kevadel lebavad karu ,mustad sigarid". Perekondlikus geograafias kannab fjaik A e t u s t ,)karu- • IsüM-kälju". Põhia- ja parasvöötme rahvas-Ä o3i tou austatud loom. Ainee-rika indiaanlastele oli karu populaarseks tootemloomaks, suguharude nimi-loomaks ja poolvennaks. ŠEJad indiaani legendid räägivad inimese ja karu abielust ja vahekorrast, mille tulemusena sünnivad erakordsete võimetega inimesed; Kõikidel^ soome-ugri hõimudele, kelle eluala laia vöötmena läbib Venemaa ja Siberi, oli karu maagilise võimuga — kristlikku termmit kasutades „imha" loom. Kuulus vene karu, loomajuttude tegelane uiiig vesie jõu sümbol ei ole midagi miiud, M so(mie-ugri laen. 1 Karu tapnwselemmek sisaldas . p Ä , tõrjenõusid '. ja ' lausuniisi • • loitse. Eanile tehti juba eime selgeks, et iteda ei taheta tappa. Temalt soovitakse ainult tema kasu-cat, liha, küüsi ja: kihvasid. Isegi ;apmi5e toiming Olli rohkem rituaal kui tegelik jahilkäik. Karujahil surma saainine oli kängelas-surm. Pärast käru tapmist järgnesid peiepidustu^ed, • lepitavad palved ja dramaatilised stseenid, foiš sageli osaliseks oli.tapetud karu või tema nahk. Soomlased uurisid püssi või oda (millega tegelikult karu ei tapetud) ja tunnistasid selle laplase omaks. Nii aeti karu tapmise süü laplastele. Karu' pidustuste üksikasjad Oli teada meie primitiivsematelt hõimudelt, mille järgi võime luua kujutluspüdi ka eestlaste kombestikust. Metsamajas Kotkajär^^el vahib karu mu aknast sisse ühe tootemloomana õue püstitatud mdiaani-tooteniilt. Raiusin tootemi 1955. a. hundulaagrikSj sest olin lubanud laagri juhtidele Teas Tannerile, Kenneth MeipoomHe ja Ain 5öö-dorile muretseda Kanada-Eestl pii-riposti. Mulle endale oli tootemi raiumine huvitavaks katsetuseks: kui küresti võisid indiaanlased seda tööd teha? Mul kulus kohn päeva, tootemi kõrgus üli, ainult seitse Karusepäev — 13. juuli eesti rahvakalendris arvatalie olevat karu austamiseks, kelle meelitus-ja kattenimedena olid kasutamisel: mesikäpp, laikäpp, metsaott ja vana päts. Karu esines üle Eesti perekonna-nünena. Toronto telefo-ni- raamatus on kümmekond eesti ja soome Karu (Karu, Karhu, Kar-hunen, Karulas j.t.) ja Ott mehe nimena on üsna tuntud. Viimase juures tuleb arvestada esinemist ka vana-säksa Otto (,,jõukas") lühendvormina. is rohkem on Eestis ja terves põhja hemisfääris karu-nimeli-si kohanimesid — ^mitu Känilat, süs Karuse, Karunga, Karuga, Ka-msoo, karumägi, Karuaugü, Karulaane, Karuvere, Karuküla, Karu-kivi j.t. Kanadas näiteks on üsna tuntud kohtadena: märgitud Bear JJsiand — Temagami juures ja Bear itiver — Nova Scotias. Karule osutatud taimedena esinevad: karukeel, karukell, karukold, karumustikas (maavits ehk bella-do^ na), karuohakas ja karumari. Eainiputkesid iiksi on ligi 70 eriliik ki. Karu on otsaga isegi etnoeraa-fias.- Haralistest tüvikutest tehtud äket — põllukohendamise tööriista — nimetati 'karuäkkeks. ükski teine niets- ega kodulooni eesti faunas ei ole nautinud niisugust tähelepanu ja; lugupidamist. :^ Kuigi vähe nähtud, laulavad r^^^ lepoisid Kotkajärve karudele täie respektiga: Paksus metsas ragi karu murdis rada, nüüd on poisse^ Oli kord aeg, millal Kotkajärvel polnud veel riime. Isegi Kanada kaartidel esineb järv maamõõtja poolt eksitud nimega, rahvakeeles ön nimi teine. Kohta nimetati aastaid ,3luskofca skaudimetsaks". Kogemused, olid näidanud, et kui nime kiisimust hakataks© koosolekutel või tarkade inimeste kogude poolt lahendama, siis on hea võimalus halva nime saamiseks, mida pärast enam muuta ei saa. Sellepärast tuli kasutada avaliku hääle tegija (käesoleval juhul ajakirjaniku) kirjutamata eesõigust: hakka ühte nrnie kasutama! Kui see saab suupäraseks ja keegi ei protesteeri, siis on ristimine ..Vmä EESTLASE" m i T U S l S . • * ettekanded noortele L. Wahtras — Liivaklass Ravimtaiiiied, 25d retsepi Enn Nõu - Vastuvett Amia Ahmatova — Marie H. Michelson SkaatUkul te^ H. Michelson - r - Noorsoo H. Michelson - Eesti radadelt Eduard Krants — Lomeliitlased Laaman — Mis need (hiuletuskogu) Laan— Karin SaarseQ Lohengrini lal liim T T Ü M " üksikBumbreid A. Kubja — Kadnnnd kodod — A. Kubja — Mälestiisi kodiisa&s^Rt E. Uustalu Ja. R. Moora. — SoomepisM 426 l k . 6 4 %. Leho Lumiste — Alamuse Aikdros - liae jütustsis kirjamk Oskar Lw L. Lumiste—- Atimidi akna! L. Lumiste— saiad külas A. Vomm — Ristsõnad I A. Vomm — Ristsõnad E A. Vomm —Ristsõnad III A. Vomm— Ristsõnad IV Aats Vomm — Minu hing (luul^tuskogsa) K. Eerme Snmäd Saevad Ja elavad mälestosed K. Eenhe — Päevata päevad ja ööta õõd U S. Ekbaum — Ajatar (Uiuletüskogu) - Aarand Roos— Jomalaga, Kars ja Eimnam J Pltka y:-Rajusõlmed A. min— Vaim ja mnld Urve Karuks — Eodakõndnr (luuletuskogu) H. Oja — Eopntased eneses (luuletuskogu) 2.50 S.—' 2.S0 ISIS 2.50 i5 ' 5 . - - 40 ZM 85 3 . - . 3S - i s : B . • ! § • S . - .vt 25 450 AM - 15 : m • . ilM. •: 20 14.- M 8.65 m 2.ie m 2.S0 2.25 ; 20 2.25 20 225 20 40 1.5© d — • 13. 3C . 4.-- 80 m /: •: 5.-' 40 • \ Kalevipoeg — õppe- ja tööraamat lastel© /iipeta mind loagema I (Cpp» ja tööraamat eelkooliealistele lastel© värvitrükis) Õpeta mind lugema O — Õppe- ja eelkooliealistele lastele vi^trükJs) lE^BSiS kede HSF|ntns$ik I ••' • mus tiihiuks koht nimetada ICaru-järveks. Ainus häda oli, et metsarahvaste karukultus oli meie teadvusest üsna välja radeeritud — kiriku pseudokristlikus hirmus igasuguse vanavara vastu. Karu oli koguni saanud vene loomaks. Asja elustamine ja korrigeerimine _ol: nuks Nii saigi „Kotkajärve" ihna et keegi oleks märganud. Nüüd kus see on üles tunnistatud paarkümmend aastat hiljem, võib nüne-muutmise seaduslikus korras iiles võtta Ja nimeks valida mingi täht-lühen^ use ESMK-EGrMK umbsonav rahvusromantilise „Aarevalla Mälestuste Kungla" või ikoguhi rahvapärase ^,Kassisaba".Uut nime on aga raske elama panna, kui vana hea Jä suurepärane on olemas. See on nagu praeguse Saaremaa rajooni pealinn Kingissepp, mis ] seisab küll kaardil ja postitemplil, kuid rahvasuus" on ikka Kuressaare. Kotkajärve n^mi ei tulnud süski lahinguta. Karu ja kotkas võitlesid kellegi teadrnata ja salamahti peaaegu pool iaastat. Lõpuks võitis kotkas^Mis ja kuidas? Soome-ugri karul olid kõik eeli-sed- ja -.jRänikivi-' • raamatu vai Kotkas on tegelikult la^ rahvaste ja indo-eurooplaste — vaButajate sümbol, mida kandsid ritvade otsas juba Rooma leegionid, kilpidel ja lippudel tuhanded kesk-aegsed rüütlid Ja mis tänapäevalgi ühe- ja kaheosalise linnuna ehib riikide vappe. See n.n. ,lääneinaailma" kotkas juurdus eestlaste teadvusesse juba tsaari- Vene vapilt, esiiies ka Eesti Kait-selüdu vapu, andis skaudiorgän^ satsioonile „Noored Koücad" nime, kandis Kalevi Vuru randa (ainus koht, kus ta Weie muinasloos esi^ neb) ning — ega Imd ise pole selles süüdi! Kotkas on võiriias Und- Nil sai Karujärvest rahvapärimus-liku sisu ja välise effekti kompromissina — Palju aastaid hUjem kinnitasid kotkad ise, et nime valik ei olnud ebaõnnestunud, vaid koguni asjalik. Kotkajärve on rohkem kotkaste, kui karude inaa. re ja koguni Kassisaar, siis hakkame paraku otsinia selle kassi saba. Kasisari kassil on tõepoolest saba taga. See on kitsas kruusasel-jandik, mis saare lõunatipust^šuun-dub edelasse (SW) ja kannab nime Orjaku säär ning Sääre tirp. Seg on just niisugime kitsas seljandik, inille kohta muistendites räägita^^ se, et Vanapagan tahtis sealt kuiva jalaga Saaremaale minna ja kuhjas kruusa, hunnikusse, kuid siis äkki laulis kukk või kärgatas äike ja töö jäi pooMi Ma olen üsna mitu korda kuumal suvepäeval lamanud sellel -kruusa-seljandikul ja vahtinud sinitaevas purjetavaid pilvi. Kui pilvelammaste kari tuli edelast, siis sääre kohal jooksis kari kaheks, nagu oleks seal taevas suur kadakas või hemakjiim. , Aga äikeseilmaga oli sündmus hoppis põnevam. V Kõuepilved armastasid ikka tulla sealtpoolt kandist — Väinamerelt või Saare-niaaltsmilillad, tumehallid j a v^ hased. Kohe nägid, k u i f e pilve-kahlud rullisid; tormi nähtamatu piitsame^ kannul; Sääre kohal hargnes pilv |a moodustas taevasse suured püi-sid. Needki 'kärisesid lõhki! Pilw-ribad nagu ömblusniidid mõlema püksisääre vahel jyüüdsid küll pükse koos hoida, kuid ei suutnud. Pilvepüksid läksid kärinal kaheks. Hiiu saare kagu(SE)fcüljel on ripatsina veel üks saar — Kassari. Kui oletame, et see nimi tuli kassist vana nimevorm on Kassaa- (Järgneb) « |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-05-04-06
