Vaba eestlane , November 6, 1979

              Nr. 82
Balli rahvaC
ad on suurriiki-ikannid
ning ke«
ei rah^Tisvaheli-
HiJiohast teise,
dil midagi ei ole
näiteks mis om
laarel asuva H i i -;
js ei tohi enam
kasutada oma
keda ei peeta
|-iivaaii valitseja-kätte,
etmuret-limi
ja uus lipp
sevad nad olum-et
Taivaml oli
itreaii olümpia-lisega,
kuna siis
ütsuš — tõenäo-i
v i d e s ^ et Tai^
liik ei tohi kasu-riigi
nime ning
ei pääsenud
ka Montreali
on samasuguse
iušb ette tulnud
5US, kes ei taha
|ke Plaeidis toi-
(lale lasta Taiva-esinevad
Hiina
. Ühetidriikide j
oma nõudmise
OlÜBjipiakomitee
illaninile, kes
olümpiakomitee
tus tuli vastu
)vile, lubades
kommnnistliku-tulla
olümpia-ime
all ja oma
eid esindab Hii-tee.
Taivani at-leda
Taipei Hii-
18 sildi alir Sa-
Hiina Vabariigi
biakomitee is-nende
valitsus
|e uue lipu, uue
le kai ta tahab
oliimpiamängu-läheb
siiski veel
Rahvusvahelise
ikmesriikidele.
l ajal väikeste
ed riigid diktee-lillist
riigilippu
liõmmata, mida
panna ja mil-;
la hümni salme '
Isti ei tohi Tai-lenud
Hiina Va-lam
hiinlase n i ­na
sellele on
iste lääneriikide
otnud Pekingi
sellises, suu-id,
süs ei tÕM
vikus oma lipul
kasutada, kuna
Ilased oma pona-tunnistanud
ja
Q teine rahvas
lood Saksa De-
'ügiga (Ida-Sak-
'ödefatiivse Va-jSaksamäa)
või
juhtuda kahesse
|-ea Rahvademo-
•;igi (PÕhja-Ko-ibariigi
(Lõuna-
Ikomitee loogika
siin ühelt VÕI
5a või Korea n i -
teha korraldus
hümni kasuta-
Miks seda ei
)etroidis suri 8§
itav mees —
p.rles E. Cough-iatel
aastatel oli
teestrina" ning
ta päev kuulasid
SelUne suur po­lnud
märkamata
«tsisid sõprust j a
liga ning lootsid
iiust oma, polüti-kdele.
=-i olnud poliitika-ja
nende käsu-
Jmapärane kindla-mees,
kes läks
ent Rooseveltigas,
lald saatuslikuks,
anti tema jutlusi
iaatejaama kaudi
ate arvu arvesta-ziimesele.
Gough-alsete
õiguste ra-kodanike
suhtes,
^mateks vaenlas-lunistid,
keda ta
(Järgdk. 3)
Nr. 82 YÄbA KK^Ti^.Eü teisipäeval, 6. — Tuesday, Norombeü 6, Lk. 8
10. ja 11. nov.
17. j a l nov.
• • •
Soome ajalelit „Tyrvään Saaio-mat"
äValdas ühes suvises numb­ris
kölmeveerulfee ^kirjutise „V1-
rolaissyntyinen ibastui
Vehmaaimiemeeiri" ( E ^ i s sündi­nud
kirjainik: aimus VeOimamrd©-
ijiesse). Kirjutise juures on suur
foto, kus Saime Bkbaium istub
oma kauaaegse tuttava Esteri
SaJli õuel V e t o a a maatailus. K o l ­mas
fotol on Soome tuintud käsi-töönõunik
Tyyiie^Kerttu Yiiikiki.
Kirjutises öeldaüsse, etl Salme
Bkbaum, kes viibis suvel Soomes!
kobn nädalat j a käis Varhmalas
tuttavaid vaatamas, on öelnud^ et •
Tyrvää j a Vehmaiaamiemi on kind-!
lasti , kogu Soome kaunemjaid
kohti.: • -
Ja siis järgneb tutvustava too-
1. novembril avati Ontario Kunstigaleriis (Art Gallery of
tario) Suurnäitus „Treasures of Tutankhamun'^ Näituse eelt
dega alustati jiiba kolm aastat tagasi ja viimased kuud on rek­laam
sellele kõigis meediavormides olnud ebatavaliselt ulatus^
lik. Kuna väljapanekud on erakordselt hinnalised, siis on nende .
itoomine ja aeg hoitud täielises saladuses, et mitte meelitada kul­last
huvitatuid ja Mndlustatud 20^^^
Huvi näituse vastu on ob^ud vä- seiks miks see aasitaitubandete
ga suur. Juba eelmüiigil müiüdi^ ^o^^
700.000 pääset, ikunaavamispäe-vafks
hoiti 60.000. Näitus on orga-
Tprontoš St. Lavyrehee Town Häli'fe toimub praegu Balti rahvusgruppide fotonäitus mille eesti
®sä korraldajaks on Eesiti KunstMe Keskus. Pudil näituse eesti osakonna korraldajad. Esiplaanil
vasakult:: Debby Kehkla, Ilma Myas, Ary - MMkma, Aili Smwallik, Maie Liiv Ja J. Tanner. Taga-p!
aanil.:V. Muikma, E. Alfred;jiE.:Eerme. : / , . Foto: J. ligers;
Kuna eesti teaitrid tänavu ei võt­nud
osa Mknekuituurilisest Teat-niga,
et S. Efebäum asub prajegu jripidustustes^^^ orga-
Torontos, Kanadas. Eestisit põge-; niseeris Eesti (Etostide Keskus
n ^ , ' 4 4 aastal asudes Stokbobii'samal ajal kolme balti^^r^
jä -sealt viis aastat b^jem Kana-f käituse ,yPboto-Bal^^ Näitus
dasše. Kirjutamisele pühenda ta;avati St. Lawrence Cenitre Town
end pärasit Kanadasse asumist | H a l l i vestibiM^^ 25. oiktoobril j a
neljaüribnnendate . aastate, liopul. i jaä.b avatuiks kuni lö. novembrini.
Siiani on temalt ilmunud 18 teost, Sisseipääs näitusele teatrietendus-millestt
suuram osa ori proosakir- te ajal, aga k a büroo laihtiolöku
jandus. \ i ' adal,; toiHia piihapäe^^^
,,Kui kirjutan raamatui mõtlen tud.
aina oma eesti- räiiV-ale,''^^ S. Kolme balti rahva fotonäitusel
mbaum. ,,On võimalik, et: jä^g- on kandvam osa eesti fofcofcunst-mine
raamat on lüürika.'' ' nikel, just senetõttu, öt eestti foto-
Edasi märgitafee,_>.^t S: Bk-' kunstnikel on oma -organisafcsi-
M u m on olnud tegev ika Eesti oon. Teistel sellist organisatsioon
übisitegevust käsitleva teose juu- n i ei ole, mistõttu tuli neid ©tine
res, kus [kirjeldataks otsida, mis -omakorda jättis eel-ablkaasa;
elutööd. \Mõneš S. M ^ " tööd viimasele m^^
baumi luulešonmainitudTyrväät! Näitusel on 10 eeistlast (V.
jaVammalat.- 1 ^ |Muikma. J.JHmno, K.V^^^
L ^ ^ Alfred, P. Leyden, M. Kabal, Ä.
Soome külaskäik oH taJle juba šuuralllik,E. Heinmaa, E. Eerme
kaheksas: Oma eelmistel misidel ja U .W lältlasit j a üks iee-
:;ta on tutvuinud paüjudB teiste duiane.Koklaim^
kohtadega, k u i d ^ T^
kobti ta: peab: nähtud Soome!
maastikest veetlevamaiks. Just
"Vammalas tä on viibinud suure­päraselt.:^
,• -
(Algus lk. 2)
Küna mingit (kindlat teemat ei'
olnud ette määratud, süs -on näi­tusel
yäga paljusid motiive port­reedest^
kuni makrofotoni, nü
musit-valgeid ikui k a värvilisi (suu­rusega
kuni 20x24"). Enamus on
korralikult raamitud, ainult alu­misel
ikorrusel on üiks oisa raami-niiata.
Sisuliselt oii näitus väga hu-
Meeleolulaidude komponist Rene Ufer on Toronto eestlastele vawniä
tuttav, ta on pakkunud kergemat muusikat, aga, ka palju oma kom­positsioone
kahel Karavanipidustuse Tallinna paviljonis. Tema kaa­sahaaravaid
viise on võetud mitme eesti läuluansambli repertuaari.
Kuid R. Ufer on tänapäeva moodsate helisüsteemide kaudu ka igas
eesti kodus. Tema oma neli heliplaati, esinemised teistel heliplaa-
.iidel, oh •tema. teinud.üheks populaarsemaks eesti vastava zhaim
h e l i l o o j a i s t . ' ; '
Läänerannikul on kohalikel eest-,
laste üritustel esinenud Rene Ufer'
koos noore lauljäjtariLilian Trei-bergiga..
R. Uferi viimasel heli­plaadil
juba laulis ta. oma põneva
alti häälega, saayutades selles
tämbris meel«>lurikkuse, mis suu­dab
tõlgitseda Uferi- helide vähe
unistavat iseloomu.
suurlinnadesse.
kritiseeris,' ründas ja hukka mõis-: vitav ja ka^ korralikult kujunda-
-tis peaaegu kõigis oma raadiosaa-'tÄ Kahjuks
detes:: Tema vastased süükistasid tamise aja tõttu jätab selektsioon
ieda ka antisemitismis ja fashis-j veidi soovida, kuna näitusele on
mis, kuigi Coughlin neid süüdistus! pääsenud k a i^õrgemaid töki.
esitas, mainides, et ta esitab amult I Näitus andisa organiseeri j aile
fakte ja tõde. juba idee tulevikus samalaadilise
: 1936. aastal' raias Isa Coughlüt: zÄninäituse korraldamiseks,:
ajakirja .„Sociar Justice",: mis võiks viia^ka teistesse Kanada
täiendas tema raadiojutlusi ning
iujunes oma drästiliste seisukohta­dega
väga tülikaks president Roo-seveltile.
Coughlinile ja tema aja­kirjale
pandi eriti pahaks, et i,?o-cial
Justice" veergudel toodi ära
„Sioniste vanemate protokollid**,
millede alusel juudid taotlevad ko­gu
maailma oma võimu alla aMu-iamist.
Juutide ringkonnad väitsid
et need protokollid on võltsitud,
kuid Coughlin jätkas oma kampaa­niat,
kinnitades, et iTeise maailma-
sõja põhjustas BrJi./t i-Juudi-Roose
\velti konspiratsioon.
Roosevelt leidis lõpuks, et CJoragh-l
i n läheb liiga kaugele ning tema
suu M e b sulgeda. Vafge Maja
avaldas survet kirikule, kes oma­korda
hoolitses selle eest, et Isa
Coughlin lõpetas oma faaciokõned.
Valitsus astus ka samsh^ ajakirja
.y,Social Justice** sulgemiseks. Aja­kirja
süüdistati sõja ajal vaenlase
abistamises ^ teina soosimises
iiing postivalitsus keeldus ajakirja
edasi saatmisest tellijatele. Sellega
©li ajaku-ja saatus otsustatud. K i ­rikujuhid
keelasid ka preestril! oma
jutlustes polütika tegemise ning
sellega oli Coughlin avalikust elust
välja lülitatud nmg. tema mõp-võim
minema pühitud.
Isa Coughlmil <^lid kindlasti oma
vead, kuid tema seisukohad hom-munismi
suhtes olid selged ja
kindlad. „Otsustage täna, kas te
valite Kristuse või kommunismi
punase udu!" hüüdis Coughlin
oma kommunismi hävitustööd sel­gitavates
raadiokõnedes. Kahtle­mata
vajaksime eriti tänapäeval
Cqughlml taolisi kartmatuid kom-munismivastaseid
võitlejaid, kuid
Univorsity of Illinois Urbana-
Ghampaign ürbanas lõpetas B S
kraadiga kehailise kasvatuse Mai
Tiina Ann Kriisa, Becatuirest, M . ,
tois elab ta ema Veera Kriisa. Lõ-pefcaja
saiaivutas kõigÜ neljal Õppe­aastal
toõik hinded And. Ta sai
Pärast vümase
mist on nad koos harjutanud j a j
esinemisvõimalus saabuski, kus
Ufer oma lauljatari talenti veel­gi
tõsisemalt arvestab ja roh-
•; kem; rakendab. . •
Juba ammugi kutsuti neid Balti-moresse
kontserti andsna, kuna
seal elab Uferi paljude lauluteks­tide
autor j y r i Kork. Baltimores
on kontsert 10. novembrü. Kuna
nad niiüd nõustusid idarannale tu­lekuga,
siis tuli Uferile mõte ka
Toronto külastamiseks, kus ta on
veetnud meeldejäävaid päeyi K a ­ravani
programmi täitmisel. Vas­tavad
kontaktid Torontos Andres
Raudsepa „Reindeer Records**
kompaniiga: andsid tulemuse, et
saadi võimalus ka Torontos esine­miseks.
õhtule anti nimeks „KaIifornia
Karavan", mis viitab Uferi ku­nagisele
Toronto karavanisuh-
LILIÄN: TRESBEKG
Kontsert Torontos toimub püha­päeval,
18. nov. kell 6 0. Eesti Ma­ja
suures saalis.
Kontserdi kavas on peamiselt R.
Uferi looming. Nende hulgas on
vanu tuttavaid, mis võitsid kunagi
populaarsete laulude võistlusel au­hindu
nagu- „Sügisüksildus'* ja
„RiQ Grande*', aga k a tuttavaks ja
oma tead^ usl,k cnnais S« em. or HTTo no-1l O„ ma.s,e ks saan.u rd» „TVa«n av Tia lli-nin •"«, •
rary AAw^,,a^r^d^^i j a t4-a,, nimi toodi ,' H, u1 v^ itav• oMn, et. R . U- fer .k l.a veru ja '
niseeritud nii, et igale pääsmele
on märgitud kuupäev ja kellaaeg,
millega- tuleb arvestada, sest
mlõuab head organiseerimist, et
Ontario Kunstigalerii jõuab järg­neva
kabe 'kuu jooksul sedle rgji-vaarvu
läbi lasta. TõenäöHiselt on
see elavamÄ külastatav kultuuri
üritus nimetatud ajal.
Lisakis otsesele näitusel on eriti
aiwukas TütaijMiiamüni motüvüis-te
suvenüride, posfckaaiitide, raa-miatute,
elheite, rätikute, kaelasal­lide
ja mimeisuguste muude ese-niete
niüiüik, mülel^ön TutanMia-muni
motüve. .. ;
Eribaar on ettenähtud shoko-laadist
suveniiridele, kus jälle­gi
on egiptuse motiivid.
KÕiik inäituse j a miüülkide puhastu­lu
antakse Kairo mUuseümli -iim-berehitamiselks,
et luua kohit, kus
klõik üle 5000 TutanMiamuni hau-
,ast leitud eset saaksid valjapane^
kuiks ^ruiumi.: . /
Näitusel on antud ülevaade
haua avastamisest 1922. a. 26. n o
vembrii, m ü inglise arheoloog
Howard Carter j a tema käendaja
krabv Camarvon tegid a.vastuse.
TutanMiamuni haud on ainus,
mis leitud röövijate poolt peaae­gu
puutumatuna j a jätnud maa­ilmale
aarded, mis näitavad egip­tuse
ikunstl ja elu 3300 aastat ta­gasi.,-
Pärast vaarao matmist cin hau­da
siiski kaks I^orda sisse mur­tud,
kuid kahjustused op mär­kamatud.
'
' • " • ^ . •' - - . " - _
TutanMianluni elu o l i lühike,
ca 1343—1325e. K r . ja tema koh­ta
on andmeid vähe, vaid need,
mis baua&t leitud esemeilt qh saa­dud.
Ta suri äkki 18-aastasena ja
maeti 'küresti. bauda, mis oli ehi-
! Näitusel on väljapandud 55 ilu­sat
j a ajajärku iseloomustavat
eset, millest 22 poleikunagi varem
Egiptusest väljas jolnud. Hinnali­sim
neist on 10,7 'kilogrammi ras­kune
Tuitankhatmimi ikiuldmiasik.
Kuldseid kujusid on seal rohkes­ti,
aga k a puitesemeid, laekaid j a
istmeid; mis kullaga kaunistatud,
alabastervaase ja vaBtBöja viõimu
sümboliseerivaid esemeid.
Need kõik pandi hauda kkasa»
kuna egiptlased uskusid, et ini­mese
elu ei lõpe veel maapealse
surmaga; vaid et ta jääb alati­seks
elama ja vajab selleks sa­masid
esemeid, mida ta elades-
. M^kasutas.; ' V ;'
Isegi 1500 kuldset väikest päka-piklast
oli hauda kaasa pandud,
kes pidid teises niaaUmas teenima
onia vaaraod. '
Näitus ei pürdu ainult ajaloolis­te
esemete nägemisega. Nende
abil tõuseb ellu ajajäük 3300) aas­tat
tagasi, mille kunstilise väljen­dusvormide
ees tüflieb seUeaegseit
tsivilisatsiooni ja kuiituuritaset
imetleda..
Järjekordne koosviibimine klu­bi
liikmetele ja nende, külalistele
toimub neljapäeval, 15. novemb­ril
algusega kell 2.30 Eesti Maja
suures saalis, millest palume osa
võtta. Samal aj ai pensionäride kä­sitööde
näitus ja müük.
' " J U H A T U S , .
© Euroopa Põllumajanduslüdu
kongressist Amsterdamis 10. kuni
14. septembrini võttis osa end. E/.
Põllutöökoja direktor agr.
tatud fühele kõrgemale riigiamet- j Kint, kes; elab pensionärina Root-njktile.
Et ta oli maetud teiäe sis. Ta on eestlaste Põllumajan-
„Who's Wlhö Among Studenits In
American Univarsities and Col-leges".
Lisalks ^Saavutas ta Alpha
Lambda Delta Äwardi stipendiu­mile.
Teraia iTöiKitamišesit j a au-hindamisist
tõt teate k a Decatüir©
aj^älebt. ^ž' •
McGilli ülikooli MionitreM lõ­petas
BSc kraadiga
alal ,,with distiaction"
Tammekivi. Ta jätkab õpinguid
samal ajal Stanlordi ülikoolis, Kar
IKomjas. Lõpetaja Isa on veejõu
eriteiadlane magvins. ViUem Tam­mekivi,
kes praegu töötab Venet-sueelas.^
K a tema lõpetas emal ajal
McGilll ülikooQl.
Stoikholmi (tehnikaülikooli lõp&-
tas *e!hnilis-füüsikailises osakon­nas
tsi^insensirlnia Hannes Le-bert.
neid ei kerki kahjuks kusagit esi­plaanile.
Või hoolitsetakse mõju­võimsate
ringkondade poolt gell©
I eest, et sellistet meestel pole või-
' malik avalikkuse ette kerkida ja
m ^
0 0
elektrobnika abil kasutab varem
sissemängitiid muusikat, mis an­nab
orkestri mulje. Seekord on
lauljatarile antud suurem osa, ku­na
R. Ufer esitab mõne fclaveri-vahele.
^
. ;RENE^TDFER.
väljaanda eesti- ja ingliskeelse he­liplaadina,
kuid kava täitmme pidi
jääma järgmiseks aastaks.
Ufer on oma arvuka loomingu­ga
pea ainsana rikastanud eesti
Torontos on kaastegev ka And- ^^^SiamiMst muus^^^^ ^
res Raudsepp M võõrustaja, kes Nagu A. Raudsepp ütieb, on neid
esmeb ka paari Uferi lauhiga,mn^^ üldse esitatud kümnel heliplaadil,
listest on Raudsepal mõndagi re- See^on huvipakkuv loominguala,
pertuaaris. ; mida ta Torontosse tulles kaasa
Nagu kontserdi organiseerija Ä. i toob ja mida Lilian Treiberg soolo-
Raudsepp ütleb; <m praegu T.E.Sv[lauljana tõlgitseb.^ Lääneranniku
Taienduskool oma jõululaulude re- soojusest ennejõulusesse Torontos-pertuäari
võtnud ühe Uferi laulu še tulek on nagu sooja päiksehelgi
„Jõulud on teel**. „ReindeerRe-: toomine aasta pimedamasse aega,
cords" kompaniil oli kavatsus see mida on rõõmustav kaasaelada.
jaoks ehitatud bauda, o l i põbju-[duslüdu esimeheks Stokholmis.
Maksab. Kanadast
19.
I R I P 0 S T I G Ä
$38.
$21.
$11.-
üSA-ss
Foolcuastas $30.50 $32.50
$17.
Eesti Naisselts Montr^lis to-raüine
referaatõhtu itoimub siiel-japäevai,
l 5 l nov; Jaani (kiriku saa­lis.
Kavas icn etteikanne Paiul
K©nlts'iit teemal Raadioalktiivsus.
Kogunemine kohvHaJudades aÜia-tes
!fcell 6.45, referaadi algus'
Tereüdemast kõigHo!
Insurance
Agency
KINDLUSTUSED
23 WESTMORE Dr., Süite 200
Resdale, Ont. M9V 3Y7
Tel 7454622
LENNUPOSTIGA iilemere-maadesse:
Aastas $72.—, poolaastas 136.—, veerandaastas $19-—
Aadressi muudatus 50 centi. üksiknumbri hind 45
Kanada aadressidele palame märkida „POSTAL CODE'* jsi
USA aadresšidfile„ZIP CODE**
Pangatshekk või rahakaart kirjutada
Free Estonian Pnblishers nimele.
VABÄEESTLJ^N
Stii. c ,
Palim mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks /
veerandaastaks— tavalise / kiripostiga alates „ " — ^ ^ -
197 - - . Tellimise katteks lisan $ - - - - siinjuures
rahas / tshekiga / rahakaardiga. (Raha saata aimoli i^tkirjas).
Nimi ™