1980-12-18-01 |
Previous | 1 of 16 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 95 (2730) XXIX aastakäik Neljapäeval, 18. detsembril 1980 — Becember 18, 1980 Üksiknmnbri hind 50 centi
„OLEVMU L I S A " NR. 11, 1886
Meie. eestlased võime endid praegu
Õigusega haritud rahvaste liild
lugeda. See ei ole aga mJtte ikka
nõnda olnud. Kord oli aeg, mü
meie esivanemad alles kui paganad
Eesti pinnal elasid. Hiljem tul
i küll ristiusk ning fegi pagana
usule otsa, aga orja-ahel, mis sellega-
ühtlasi terve Eesti rahva kaela
langes, ei anhud haridusele
mahti, oma õnnistavaid oksi laiemale
rahva sekka välja laotadai.
Kus aga haridus puudub, sääl tekib
väga kergesti palju ebaiusklik-ke
j a lapsikuid arvamisi rahya sekka,
mis aegapidi nõnda iihassö ja
luusse tungivad, et nad Iviimpks
talle kõiges tema töödes j a talitustes
vsilmasihiks: saavad. Selviisil
tõusevad mitmesugused pruugid
jä kombed rahva seas 'üles, mille
üle iga rohkem seletatud vaimu
silmaga inimene tahtes ehk tahtmata
peab naeratama. :
Vanadest rahva lauludest j a juttudest
loeme meie oma esivanemale
kommete ja pruukide kohta imelikke
asju, Vaatame sün lühidalt.
järele, mis nemad mõnel tähtpäeval
toimetasid.
Kõige tähtsamad vanarahva tähtpäevadest
olid jõulud ja said igal
pool suure austusega vastu võetud.
Hakatust tehti sellega, et nii pea
kui päike jõulu laupäeva õhtul metsa
taha veeres, käsi-kivi ära söö-
:aeti. See sündis järgmiselt: Mõlemate
käsi-veski kivide vahele pandi
kaks kaigast, nii et päälmise ja
alumise kivi vahele väike vahe' jäi.
Selle vahe sisse topiti hüüd kõigest
söögist ja joogist natukene j a
jäeti siia kuni kolmekuninga päevani.
Teine pruuk, mis ka veel praegusel
ajal väga mitmes kohas ette
tuleb, oli see, et jÕulu laupäeva õhtul
hieinu tuppa kanti ja põrmanda-le
laiali laotati, mälestuseks, et k a
jõululaps heinte pääl on maganud.
K^indjad küsisid aga eWe läbi
popi lahtise ukse toas olijate-käest,
ka' need „jõulusid" vastu võtta tahavad.
Muidugi oli vastus jah! E n ne
kui nad tuppa astusid, tehti veel
^prohvetit". See sündis nõnda: Peremees
astu§ „rehepapiga", s.o:,
kõige esimese ruki vihuga, mida
ta ise lõiganud ja köitnud oli, ning
mis ilma rabamata sÖQgüaua kohas
laes rippus kuni jõuluni, keset
ning see, kes kõige esimest
heina ehk õlekubu . kandis, pani
talle taga ukse kõikesuguste asjade
üle küsimusi ette, mille pääle peremees
vihu abil' prohveti vüsil
vastust andis. ,/
Magama ei tohtinud sel öösel
keegi heita. Kõik majarahvas pidi
terve öö otsa täies mundris valvama
ja jõulu lapsukest ootama; A ja
lühendamiseks loeti ja lauldi Kristuse
tulemise laulusid.
Söök, enamasti vorsti Vedela
sees keedetud kapsad, seisis õhtust
homniikuni laua pääl. Sellest pidi
üheksa korda söödama. Iga nurga
pääl oli k a hunnikukene soola, mis
esimese püha hommikul elaja toidu
pääle, nääripäeva õhtul kaev^
ja söögi nõudesse riputati, et elajaid
nõiduse eest hoida.
Jõuluks küpsetati ka üks „ i s e -
leib", mille üks • ots terav, teine
jäme oli, tehti talle soega kolm
märki pääle ehk vaotati võtmega,
: enamisjte aga põrsa sääreluuga ristike
sihna, ning teda hüüti „jõuluorikaks
"..See leib seisis püsti sisse
pistetud küünlaga kõige pühade
aja puutumata laua pääl. Nääri ja
kolmekuninga hommikul enrie päikese
tõusu poetati sellest natukene
soolaga segamini' elajate sõime,
muist pandi ühe kasti sisse paigale,
kuni selle päevani, kui k a r i esimest
korda karjamaale aeti, siis
pisteti ta karjase' kaelkotti, lois ta
terve päeva tuulutada sai, ning ja-galii
ka viimaks õhtu elajate^ kätte
ära, muidugi, et neid nõiduse ning
kõige kahju eest hoida.
' V -
r::.< • •• •• l -
„Sest tema täiusest meie kõik Ta ei kandnnd relva, millega or4
(oleme saaniid,. ja arma armii jastada inimesi ja rahvaid, vaid eti
peale." neid ühendada üksmeele ja rahu-
Joh. 1'.16 vaimuga. Jumal sai lihaks Jeesuses
Kristuses, et otsida kadunuid, hül-^
Evangelist Johannes Oli |äädviii&- jatuid ja rõhutuid inimlapsi, ja efi
tonud ristikoguduse ajaloos inim- nende ellu tuua vaimset rõõmu ja
konnale ajatu ja kadumatu tõe, mis rahu.
on osutunud õigeks kuni tänapäe- Südantliigutav on lugu, kuidas
vani. Tõesti, tema täiusest ön am- isa tuleb lahinguväljale otsinia oma
mutanud inspiratsiooni kõik inim- haavatud poega, öö jõuab kätte,
konna suurvaimud, kes on loonud Ta süütab laterna, kuid tuul kustu-kadumatuid
väärtusi. Heliloojad, tab tule. Isa hüüab nüüd poega ni=
maalikunstnikud, poeedid ja kirja- mepidi. Läbi surijate oigamise ja
nikud on ammutanud Jõululapse tormi tungis isa hüüd poja kõrvm.
Jeesuse Kristuse elust ja õpetusest Nõnda on Jumala armastus otsimas
kirjeldamata vaimsust ning selle tu- ^õöd kadunud poegi ja tütreid,
lemusena pärandanud inimkonnale elus haiget saanud jä haavatuid
vaimseid varasid. Tema täiusest on inimlapsi selle maailma teedel,^ ke-võtnud
inimpõlved südame ja elu- da on loendamatul arvu! tänapäeVja
puhtust, armastust, õnne, rahu, le- maailmas. Maaüma teed on täis
ipitust ja uut lootust. Kiii rändame põgenikke ja kodutuid. Meile ei
vaimus oma lapsepõlve jõulutuppa, ole selline pilt võõras, kus käisime
siis meenuvad meile jõululaulu sõ- ise taolist teed, põgenedes täna-mad,
mida ema õpetas meüe meie päeva kurja „Heroodese" eest, nagu
Jeešuslaps pärast ta sündimist.
Võiksime kirjeldada meie rahva i
teed meiev saato
tänapäeva olukorda • immfamiia
areenü läulilralsOnadegä^^]^^^
Tee ääres^ kust
Ma pötamas haeti Õnnetuid; j
Ma kuulen paluvat šult abi ^ :
^ 1 ^
Ning hädalisfe • '
Sind Jeesus, ootan mš^
Jõülulaipš ütleb meile ja kõigia©
Isamajas:
Kõik õnne saate tema käest.
Mis Jumal pakkund igavest.
Et teie võite meiega
Nüüd taevas järjest elada.
Jõuluõhtul; hakkab jumalik armastus
inim^üdametes kõnelema
elavamalt kui ühelgi teisel ajal, sest
Jõulusid nimetatakse armastuse ja
rahu pühadeks, mil taevas kõneles
maagaj mil Jumal läkitas oma Poja
siia surmale alluvasse maailma iga- inimestele tänapäeva maaümaa lan-vese
elu ilmutajaks. liku sõnaga:
Sellist lepitavat armastust võime Lootuseta valu Heidab ^
Mrjeldada looga kahest vennast.
Nimelt,- kahel vennal kodiimaal oli
tekkinud tüll päranduse üle. Nad
muutusid vaenulikuks üksteise vas-y
to. Nad isegi ei tervitanud üksteist.
Kõikjal oli. rõõm, kuid vendade
surmavarju Elu peale veel,
Hakka armastama^ Teistes " :
kannatama Nende valuööl;
Tasu viletsaile. Mis ma teinud
s u l l e ^ Nendes elan ma.
Teadkem seda, et tõeline varan-kodus
valitses rõõmutu meeleolu, dus ei ole see, mida võime käega
Jõuluõhtul istusid vennad oma pe- katsuda, vaid seCj mis paneb süda-irekondadeSi
Nad olid käe andnud me hõiskama ja sun laulma ka elu
|a leppinud ära, sest nad tundsid, pimedamal ööl. Ja see sünnib alet
ei ole õige leppimatu südamega nult siis, kui see taevaliku rahu ja
Jõuludele vastu minna, niug et õi- valguse kandja ning igavese elu fl-ge
jõulurõõm ei tule südametesse, mutaja, Jõululaps, on meie süda-kus
peitub viha ja vaen. Need pü- mes. Et see jõuluime sünniks, ava-liad
olid ilusamad ja rõõmsamad gem temale oma südameuksed:
vendade elus. Nü on paljudki leid- „Hing^ nüüd võte Päästja vastla,
Mud lepituse ja andeksandmise jõu-
; Supuii all ja seega taastanud rõõmu
|a rahu oma südameisse.
Jeesus jõululapsena tuli maailma
armastust, rahu |a lepitust tooma.
Kes sind tahab aidata.
Rutates ta juurde astu
Alandliku meelega.
Et suil' tõuseks tapva yalgoo,
Jõuaks uue elu algus."
Öösel vastu esimest püha pidid
kõik aimad ja augud hoolega kinni
kaetud olema, sest muidu tulla ku-ri-
vaim sisse, kui ta tule kuma
näeb. Kurja vaimu püüti ka selle
läbi eemale hirmutada, et esimese
püha Õhtul välimise ukse piitjala
külge ^ kivi; söe ehk tõrvaga üks
ehk kolm risti tõmmati. ,
Tahtsid neiukesed teada, kas
nad pea tanu alla saavad, siis tõid:
nad riidast, üma et nad aga enne
järele oleksid lugenud, sületäie
puid tuppa. Siin lugesid nad neid
ja kui paarid täis olid, siis oli selge,
et nad tuleval aastal. mehele
saavad. Visati ka ukse poole pöördud
seljaga ummisking tagasi kätt
läbi jalge ehk üle õlä; oli nüüd
kinga nina ots ukse poole, siis pidi
viskaja ees oleval aastal majast
•lahkurfia, oli aga.kinga kand' ukse
poole jäi ta majasse.
Esimese püha^ hommiku pandi
hõbe sõlg ehk k a mõni muu hõbedane
asi -pesukaussi Ja p^sti selle
veega silmi, mis vist jume rikkumata
hoiab. K a loomade joogikü-nässe
pandi sel hommikul hõbe asju
ja nimetati seda „Hõb.e-valget
panema kallil päeval". Sel öösel
pidid sulcad jalas olema, muidu
tekkisid paised jalge külge.
' (Kirjaviis muutmata,- mõningate
örtograafiliste kohendustega.)
Sügavast metsade lumesinakast uimast ^
Tulevad iõulud, jõulumees, kuusk — taevalaeie liuglevast
Tähtede pulmast hõbehelgis lumeteel libisev suusk.
Kuskil on täna Kristuse peatus — jõuluöösse
Jäetud Ta püha jälg... Inimhulgale kõneleb Jumala
Seadus:, Julge kõik, kellel iganes jänu ja nälg!"
Kuldviirgudes teede kett, metsad fa majad, ^
Orelilt juubeldab jõuluöö mäng. Püha Lapse õnnistust'
Eluteel vajad — olgu sul kuninga, kerjuse säng.
Seal on need valguse võimsad uksed,
Kuhu jQuIutee armastus viib .. ^ tulekullast hiilgavad
Inglite juuksed, Jiime-kristallidest sädeleb tiib. ,
Tule ja võta mu igatsev süda sinna kuhu
Tarkade teekond käis . . . lõputus ajas jõulukuuskede
rada sealt
Jumala suurimat sõnumit kanda võis.
VABA EESTLASELE JÕULUD 1980 1
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , December 18, 1980 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1980-12-18 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e801218 |
Description
| Title | 1980-12-18-01 |
| OCR text | Nr. 95 (2730) XXIX aastakäik Neljapäeval, 18. detsembril 1980 — Becember 18, 1980 Üksiknmnbri hind 50 centi „OLEVMU L I S A " NR. 11, 1886 Meie. eestlased võime endid praegu Õigusega haritud rahvaste liild lugeda. See ei ole aga mJtte ikka nõnda olnud. Kord oli aeg, mü meie esivanemad alles kui paganad Eesti pinnal elasid. Hiljem tul i küll ristiusk ning fegi pagana usule otsa, aga orja-ahel, mis sellega- ühtlasi terve Eesti rahva kaela langes, ei anhud haridusele mahti, oma õnnistavaid oksi laiemale rahva sekka välja laotadai. Kus aga haridus puudub, sääl tekib väga kergesti palju ebaiusklik-ke j a lapsikuid arvamisi rahya sekka, mis aegapidi nõnda iihassö ja luusse tungivad, et nad Iviimpks talle kõiges tema töödes j a talitustes vsilmasihiks: saavad. Selviisil tõusevad mitmesugused pruugid jä kombed rahva seas 'üles, mille üle iga rohkem seletatud vaimu silmaga inimene tahtes ehk tahtmata peab naeratama. : Vanadest rahva lauludest j a juttudest loeme meie oma esivanemale kommete ja pruukide kohta imelikke asju, Vaatame sün lühidalt. järele, mis nemad mõnel tähtpäeval toimetasid. Kõige tähtsamad vanarahva tähtpäevadest olid jõulud ja said igal pool suure austusega vastu võetud. Hakatust tehti sellega, et nii pea kui päike jõulu laupäeva õhtul metsa taha veeres, käsi-kivi ära söö- :aeti. See sündis järgmiselt: Mõlemate käsi-veski kivide vahele pandi kaks kaigast, nii et päälmise ja alumise kivi vahele väike vahe' jäi. Selle vahe sisse topiti hüüd kõigest söögist ja joogist natukene j a jäeti siia kuni kolmekuninga päevani. Teine pruuk, mis ka veel praegusel ajal väga mitmes kohas ette tuleb, oli see, et jÕulu laupäeva õhtul hieinu tuppa kanti ja põrmanda-le laiali laotati, mälestuseks, et k a jõululaps heinte pääl on maganud. K^indjad küsisid aga eWe läbi popi lahtise ukse toas olijate-käest, ka' need „jõulusid" vastu võtta tahavad. Muidugi oli vastus jah! E n ne kui nad tuppa astusid, tehti veel ^prohvetit". See sündis nõnda: Peremees astu§ „rehepapiga", s.o:, kõige esimese ruki vihuga, mida ta ise lõiganud ja köitnud oli, ning mis ilma rabamata sÖQgüaua kohas laes rippus kuni jõuluni, keset ning see, kes kõige esimest heina ehk õlekubu . kandis, pani talle taga ukse kõikesuguste asjade üle küsimusi ette, mille pääle peremees vihu abil' prohveti vüsil vastust andis. ,/ Magama ei tohtinud sel öösel keegi heita. Kõik majarahvas pidi terve öö otsa täies mundris valvama ja jõulu lapsukest ootama; A ja lühendamiseks loeti ja lauldi Kristuse tulemise laulusid. Söök, enamasti vorsti Vedela sees keedetud kapsad, seisis õhtust homniikuni laua pääl. Sellest pidi üheksa korda söödama. Iga nurga pääl oli k a hunnikukene soola, mis esimese püha hommikul elaja toidu pääle, nääripäeva õhtul kaev^ ja söögi nõudesse riputati, et elajaid nõiduse eest hoida. Jõuluks küpsetati ka üks „ i s e - leib", mille üks • ots terav, teine jäme oli, tehti talle soega kolm märki pääle ehk vaotati võtmega, : enamisjte aga põrsa sääreluuga ristike sihna, ning teda hüüti „jõuluorikaks "..See leib seisis püsti sisse pistetud küünlaga kõige pühade aja puutumata laua pääl. Nääri ja kolmekuninga hommikul enrie päikese tõusu poetati sellest natukene soolaga segamini' elajate sõime, muist pandi ühe kasti sisse paigale, kuni selle päevani, kui k a r i esimest korda karjamaale aeti, siis pisteti ta karjase' kaelkotti, lois ta terve päeva tuulutada sai, ning ja-galii ka viimaks õhtu elajate^ kätte ära, muidugi, et neid nõiduse ning kõige kahju eest hoida. ' V - r::.< • •• •• l - „Sest tema täiusest meie kõik Ta ei kandnnd relva, millega or4 (oleme saaniid,. ja arma armii jastada inimesi ja rahvaid, vaid eti peale." neid ühendada üksmeele ja rahu- Joh. 1'.16 vaimuga. Jumal sai lihaks Jeesuses Kristuses, et otsida kadunuid, hül-^ Evangelist Johannes Oli |äädviii&- jatuid ja rõhutuid inimlapsi, ja efi tonud ristikoguduse ajaloos inim- nende ellu tuua vaimset rõõmu ja konnale ajatu ja kadumatu tõe, mis rahu. on osutunud õigeks kuni tänapäe- Südantliigutav on lugu, kuidas vani. Tõesti, tema täiusest ön am- isa tuleb lahinguväljale otsinia oma mutanud inspiratsiooni kõik inim- haavatud poega, öö jõuab kätte, konna suurvaimud, kes on loonud Ta süütab laterna, kuid tuul kustu-kadumatuid väärtusi. Heliloojad, tab tule. Isa hüüab nüüd poega ni= maalikunstnikud, poeedid ja kirja- mepidi. Läbi surijate oigamise ja nikud on ammutanud Jõululapse tormi tungis isa hüüd poja kõrvm. Jeesuse Kristuse elust ja õpetusest Nõnda on Jumala armastus otsimas kirjeldamata vaimsust ning selle tu- ^õöd kadunud poegi ja tütreid, lemusena pärandanud inimkonnale elus haiget saanud jä haavatuid vaimseid varasid. Tema täiusest on inimlapsi selle maailma teedel,^ ke-võtnud inimpõlved südame ja elu- da on loendamatul arvu! tänapäeVja puhtust, armastust, õnne, rahu, le- maailmas. Maaüma teed on täis ipitust ja uut lootust. Kiii rändame põgenikke ja kodutuid. Meile ei vaimus oma lapsepõlve jõulutuppa, ole selline pilt võõras, kus käisime siis meenuvad meile jõululaulu sõ- ise taolist teed, põgenedes täna-mad, mida ema õpetas meüe meie päeva kurja „Heroodese" eest, nagu Jeešuslaps pärast ta sündimist. Võiksime kirjeldada meie rahva i teed meiev saato tänapäeva olukorda • immfamiia areenü läulilralsOnadegä^^]^^^ Tee ääres^ kust Ma pötamas haeti Õnnetuid; j Ma kuulen paluvat šult abi ^ : ^ 1 ^ Ning hädalisfe • ' Sind Jeesus, ootan mš^ Jõülulaipš ütleb meile ja kõigia© Isamajas: Kõik õnne saate tema käest. Mis Jumal pakkund igavest. Et teie võite meiega Nüüd taevas järjest elada. Jõuluõhtul; hakkab jumalik armastus inim^üdametes kõnelema elavamalt kui ühelgi teisel ajal, sest Jõulusid nimetatakse armastuse ja rahu pühadeks, mil taevas kõneles maagaj mil Jumal läkitas oma Poja siia surmale alluvasse maailma iga- inimestele tänapäeva maaümaa lan-vese elu ilmutajaks. liku sõnaga: Sellist lepitavat armastust võime Lootuseta valu Heidab ^ Mrjeldada looga kahest vennast. Nimelt,- kahel vennal kodiimaal oli tekkinud tüll päranduse üle. Nad muutusid vaenulikuks üksteise vas-y to. Nad isegi ei tervitanud üksteist. Kõikjal oli. rõõm, kuid vendade surmavarju Elu peale veel, Hakka armastama^ Teistes " : kannatama Nende valuööl; Tasu viletsaile. Mis ma teinud s u l l e ^ Nendes elan ma. Teadkem seda, et tõeline varan-kodus valitses rõõmutu meeleolu, dus ei ole see, mida võime käega Jõuluõhtul istusid vennad oma pe- katsuda, vaid seCj mis paneb süda-irekondadeSi Nad olid käe andnud me hõiskama ja sun laulma ka elu |a leppinud ära, sest nad tundsid, pimedamal ööl. Ja see sünnib alet ei ole õige leppimatu südamega nult siis, kui see taevaliku rahu ja Jõuludele vastu minna, niug et õi- valguse kandja ning igavese elu fl-ge jõulurõõm ei tule südametesse, mutaja, Jõululaps, on meie süda-kus peitub viha ja vaen. Need pü- mes. Et see jõuluime sünniks, ava-liad olid ilusamad ja rõõmsamad gem temale oma südameuksed: vendade elus. Nü on paljudki leid- „Hing^ nüüd võte Päästja vastla, Mud lepituse ja andeksandmise jõu- ; Supuii all ja seega taastanud rõõmu |a rahu oma südameisse. Jeesus jõululapsena tuli maailma armastust, rahu |a lepitust tooma. Kes sind tahab aidata. Rutates ta juurde astu Alandliku meelega. Et suil' tõuseks tapva yalgoo, Jõuaks uue elu algus." Öösel vastu esimest püha pidid kõik aimad ja augud hoolega kinni kaetud olema, sest muidu tulla ku-ri- vaim sisse, kui ta tule kuma näeb. Kurja vaimu püüti ka selle läbi eemale hirmutada, et esimese püha Õhtul välimise ukse piitjala külge ^ kivi; söe ehk tõrvaga üks ehk kolm risti tõmmati. , Tahtsid neiukesed teada, kas nad pea tanu alla saavad, siis tõid: nad riidast, üma et nad aga enne järele oleksid lugenud, sületäie puid tuppa. Siin lugesid nad neid ja kui paarid täis olid, siis oli selge, et nad tuleval aastal. mehele saavad. Visati ka ukse poole pöördud seljaga ummisking tagasi kätt läbi jalge ehk üle õlä; oli nüüd kinga nina ots ukse poole, siis pidi viskaja ees oleval aastal majast •lahkurfia, oli aga.kinga kand' ukse poole jäi ta majasse. Esimese püha^ hommiku pandi hõbe sõlg ehk k a mõni muu hõbedane asi -pesukaussi Ja p^sti selle veega silmi, mis vist jume rikkumata hoiab. K a loomade joogikü-nässe pandi sel hommikul hõbe asju ja nimetati seda „Hõb.e-valget panema kallil päeval". Sel öösel pidid sulcad jalas olema, muidu tekkisid paised jalge külge. ' (Kirjaviis muutmata,- mõningate örtograafiliste kohendustega.) Sügavast metsade lumesinakast uimast ^ Tulevad iõulud, jõulumees, kuusk — taevalaeie liuglevast Tähtede pulmast hõbehelgis lumeteel libisev suusk. Kuskil on täna Kristuse peatus — jõuluöösse Jäetud Ta püha jälg... Inimhulgale kõneleb Jumala Seadus:, Julge kõik, kellel iganes jänu ja nälg!" Kuldviirgudes teede kett, metsad fa majad, ^ Orelilt juubeldab jõuluöö mäng. Püha Lapse õnnistust' Eluteel vajad — olgu sul kuninga, kerjuse säng. Seal on need valguse võimsad uksed, Kuhu jQuIutee armastus viib .. ^ tulekullast hiilgavad Inglite juuksed, Jiime-kristallidest sädeleb tiib. , Tule ja võta mu igatsev süda sinna kuhu Tarkade teekond käis . . . lõputus ajas jõulukuuskede rada sealt Jumala suurimat sõnumit kanda võis. VABA EESTLASELE JÕULUD 1980 1 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-12-18-01
