1984-03-01-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
-•••\- Lk. 7 .50 M .70 .70 ;r TALITUSES AASTAT 2.—: JST 2.— ^BADUS 7.50 lÄLG 11.— SKVIEM 3.50 >RSILE 10.— SL .... 3.— )ADEL 3.— ^ELT 9.— l^iB8ä:5.—• M 18.— .50 .50 $1^ .50 .50 .50 .50 .50 .70 4.— .50 5AARELT 2.— .50 [A 6.— .50 8.— $ 1 .— 4.— JfO i) 20.— $ 1 .— 6 . — .50 8.8® .50 lemsdcogQ]) 6.— ,50 1.50 :50 2.75 .50 5? 14.— .50 16.20 .50 8.— 18.— 6 .— .70 13.— $1.— 19.50 .70 15.— .70 JENA 4.— .50 kNDIKUD 47.— $1.50) mujale $3.— It)NIA 5.75 .50 .\14.—; 8.— 8.— 18.— .70 1.— 1.— .70 1.— 7.— .70 ?I ALL 10.— $1.75 STELE: !tele) 3.— .50 õraamat 4.— o50 ööraamat , 5.— .50 i ,-• .' • 3.— .50 2.50 .50 DVOKA4D1 ««NN asm lllilllUrillllllllUlHillKtiUliliHHIMIIHHUtitt i iule ruttasid. Juba piletit li igaüht hoiatatud kaasa kohvreid, käekotte, port-muid «suuremaid kande-j kästud aga tingimata kaa-^ päss. Laev pidi ,,ankru ["kell 10 hommikul, rei-lid aga sadamaväravas ole-aega varem, j]. Taat:tuli kerges mantlis, [skus. Ei olnud tegemist ju Ivc: purjejahiga „Polli" —. V kabiini OÜ mahtunud 6 I reisijat — „Baltika" oli prgi päris ookeaniJaev. |ga'- võis igamees sõita ku-jis, passi keegi ei küsinud, [ümber sõjalaevade „Lem- _,,VamboIa'', need seisid liinisadama ees. Purjekaga lipaadiga võis sõita lausa külje alla,, laevu võis • (aega katsuda... , .oh jäta need rumalad Jvümises taat laulu, ja läks laavatud metallvärava, mis |ies lahutas nõukogude kö-igast reisi- ja sõjasaladu-kkad", mõtles taat ja esitas h ohvitserile passi. Naine |s oli pidanud avama oma. , liiga suur oli see paistnud Ishanlasest piirivalvurile, hoo kurat!" nurises üks mees' taadi selja taga, lagu välismaale!" I välismaale", rahustas taat, [u isegi, et tamozhnasid ei ürmees ei.küsinud kes need olema, aga ega ta ei tead- . (Järgneb) tnm Advokaaäid-notarfdl \ 365 Bay Št., Sõite 401. 363-4451 õhtuti 447-2017 või 929-3425 ENN ALLAN KUUSKNE B;M.LL.B. S Õ M fETERÄN ¥ E M T 0 0 T J Ä N Ä. Teine kelder on sarnane, mitte nii ilus ja väiksem, aga on palju rohkem sees. Sün tehakse massiliselt A^eirii. M^e nimi on Walter. Kaske on alam-austria murdest aru saada, sõber peab iga teise lause tõlkima. Maitseme veine, paar meest on veel kaasas. Tuleb välja, et olen eestlane. Mees sõdis Kuramaal viimases sõjas. Pääses Velii-kije Luki alt minema, võeti Dan-zigis vangi ja veetis kolm aastat Kaukaasias. Teadis vene vangidest palju rääkida: austerlastega käidi süski paremini ümber kui sakslastega. Oli mitu juhust, kus austerlane pääses eluga olukorrast, kus sakslane oleks kohe surma mõistetud. Kolm tundi oli juttu maailma- 1 First Canadian Place, Ste. 3450 ^V^^^' austerlased olid sun- Teü. Ikontoris 363-0073 koäus 360-8776 IGAL ALAL MIHKEL HOLMBER© BA., LL.B. . Zammit, Dash & Semple ADVOKAADID - 1240 Bay S^t., Süite 307, Tel. 923-2601 öhtmli 653-4874 TÕNU TOOME B.A.S^eg LLeBo ADVOKAAT — NOTAK nitud> vastu tahtmist osalema. Mehed olid minu sümis täpselt samad, kui oleks mõned eesti mehed olnud koos ja rääkinud murdelist keelt. Vahe, mis paneb mõtlema on, et need mehed said vangist välja ja läksid koju, elasid elu^ edasi. Meie meestel vaevalt seda võimalust oli. Ja rääkides keelemurretest, Ameerikas läheb sageli meelest ära, et terves Euroopas räägib enamus inimesi kahte keelt. Lugesin kord vana eestikeelest, 1945 väljaantud rootsi keele õpikut, kus öeldi, et Rootsis om kirjakeel ja kõnekeel. Mõistet veel ei tabanud, mul oli ju mitu keelt, inglise ja eesti, mida rääkisin, kirjutasin ja lugesin. Muidugi teadsin, et Inglismaal on inglise keeles palju murdeid, aga Ameerücas mitte. Ja kuigi mõni üksik eestlane rääkis murdes, oli see keel süski enam-vähem sama. Aga sama ta ei ole. Eestis ka oli aga inimene vähemalt kakskeelne, kuigi ta võibolla murret või kirjakeelt eriti hästi ei osanud. Ja sün on sama asi. Mida rohkem Yorkdale Place, 1 Yorkdale Road, vaatan olukorrale, seda vähem on Soife 207 Toronto, Ont.M6A3Al Telefon 789^7579 Ikodns 762-2367 KÕIKIDEKS KINDLUSTUSTEKS H. LATER & C©. MSURANCE BROKERS 1482 Bathurst St., 4 kord (Bathurst—St. Glau:) Telefon kontoris 653-7815 ja 653-7816 küllalt koolis õpitud kirjakeelest, ka seda tundes läheb suur osa kaduma. Pealegi on Euroopas traditsioonid mida Ameeril^as ei ole, mis väljendavad ennast osaliselt murdelises keeles. Mida rohkem sün olen, seda. rohkem tuleb ette, et Euroopas loeb süski veel traditsioon. See on eestlastele Ameerikas probleemiks, meü ei ole traditsioonid enam mi tähtsad, et me neid alati säüitada tahaks. Ja sellest on kahju. Aga oleme Vünis, traditsioonide linnas. Kesktalvel on veel hobuse-vankreid tänaval, muidugi turistidele. ' KOHTUSKÄIMINE MEELELAHUTUSEKS' W. Mart Laanemäe $3.00. Kui mõtelda, et selle patendi iUe kestsid vaidlused kohtus 21 aastat. Siis ei ole ta küll mi väärtuslik kui võiks arvata. Aga kui kook on püsmud Metternichi ajast, võib ta ka midagi olla. Muidu on kohtuskäimine omaette meelelahutus, sellena on Vün kuidagi Ameerika moodi, ühes ülikooli mstituu-dis on kestnud kohtuprotsess viis aastat, kuna üks professor oU kõrvaldanud uurimisrahad oma taskusse. Teda nimetati teiste poolt avalikult vargaks, sellest tuli kohtuprotsess, suur võitlus üistituudis, direktor oli nõrk ja kõikus kahe vahel jne. jne. Veel on kaks (seitsmest) kohtuprotsessist ees. Vahepeal kõrvaldati üks assistent üü-koolist, kes oli võitlejaist „õigete" pool, kuna tema olevat olnud akadeemiliselt kvalifitseeritud. Kohe sai ta pakkumise mmna Saksamaale professoriks. Häbistava olukorra (Austrias peetakse Saksa üükoole paremaks) ärahoidmiseks sai ta oma assistendikoha tagasi — palk oli palju väiksem kui professori oma, aga au oli päästetud. Sellised võivad olla eurooplased. Muidugi kannatas mstituudi töö selle all, paljud käisid Viini ja Stuttgardi vahet ja nii on elu olnud ka Stuttgardis huvitav. Suure unna kohta on Vimi kolm ajalehte oma- vale-andmetega kõik võtnud National Enquirer moodi üme. Siin peitub võibolla keisri tsensori traditsioon. , Mart Laanemäe. Veel on aega avalduse sisse andmiseks 1983. a. hindamise osas, kui arvate, et teie kinnisvara, kodu või äri, on valesti hinnatud. Hindamine on tähtis, sest kinnisvaramaks oleneb sellest. Kinnisvara hinnatud väärtus korrutatakse teie omavalitsuse ja kooli „mill rate'iga" ja see määrabki tele. 1984. a.kinnišvaram l^indamisteadaanded on saadetud postiga kinnisvaraomanikele ja üüriljstele, kelle hinnang oh muutunud möödunud aastast. Avalikke Istungeid (open houses) on peetud teie rajoonis küsimustele vastamiseks ja hindamise informatsiooni pärandamiseks kui vajalik. Avalike istungite kuupäevad ja asukohad olid teatatud eelmises kuulutuses. . kinnisvara hindamjsnimekiri, (Assessment Roll) on viidud omavalitsusele, et arvestada maksu summa, mis peate maksma oma kinnisvaralt aastal 1984. Hindamise informatsiooniks on kinnisvara hindamisnimekiri (Assessment Roll) praegu saadaval vaatamiseks teie omavalitsuse kontoris tavalisel kontori lahtioleku ajal. Kui te arvate," et teie kinnisvara on valesti hinnatud ja teie pole veel oma avaldust edasikaebuseks sisse annud, siis on veel aega kuni 7. märtsini viia avaldus isiklikult või postiga Assessment Review Boar&l Tähelepan 'hindamisteadaannet (Notice of Assessment); teil on ikkagi õigus edasi\<aebuseks. 00 Hindamise revideerimise komitee (Assessment Review Board) on erapooletu ja raporteerib Ontario juriidilisele nõuandjale (Attorney General), kes omakorda annab teile veel võimaluse teie kinnisvara hindamise veelkordseks läbivaatamiseks, kui leiate, et see pole õiglane teie arvates, võrreldes samasugustega teie rajoonis. Revideerimiskdmitee on formaalsuseta ja vabam, kui tavaline kohus. Võite ise enda eest rääkida, advokaadi võtta või paluda sugulast või sõpra enda eest rääkima. Avalduse sisseandrhise hõlbustamiseks on avalduse vormid (Notice of Appeal) saadaval Assessment Review Board'ist, Regional Assessment Office või kohalikust omavalitsuse kontorist. Samuti võite kasutada Notice of Assessment'i teist poolt või kirjutada isikliku kirja, millel on kinnisvara aadress, registreerimisnumber ja edasikaebuse põhjus. Avaldused tuleb anda edasi allpool nimetatudv kohapealsele hindamise revideerimise komiteele (Regional Registrar of the Assessment Regional Registrar . ASSESSMENT REVIEW BOARD MINISTRY QF THE ATTORNEY 6EfMERAL Süite 701,80 Bioor Street W. Toronto; Ontario M5S1L9 iViinistry of Revenue Ontario TransiatiofT By This Publication from Text Provided by ttie Ontario Ministry of Revenus Eesti Sihtkapital Kanadas Annetused, testamendi-pärandused ja mälestusfondid on tulumaksuvabad. Suunake oma annetused noortele ja teistele eesti organisatsioonidele paranemist kaudu tulumaksuvaba kviitungi saamiseks. Eesti Maja, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 NEW YORK - Privaatse sega töötav majandusliku ennustuse agentuur New Yorgis ütles, et lende uurimine näitab, et Kanada majanduselu taastamine pole veel saavutanud oma tippu ja võib jätkuda 1984. a. kiirema sammuga kui ülejäänud tööstusriikides. Agentuuri juhtiv indeks Kanadale on töus- Sachertorte nud 19 protsendilise aastamääraga, maksab turistidele ft^^V^gft^^f^^VW ®" suurem USA-st Ja teistest suuremaist Lääne tööstusriikidest. Samal nädalal ennustas Pariisis asuv Organization for Economic Co-operation and Development (OECD) Kanadale eelolevaks aastaks majandusliku kasvu 5 protsent dtle, võrreldes 1983. a. 3 protsendiga. OECD üties, et Kanada ja USA majanduslik kasv on kaugelt suurem enamusest Euroopa riikidest. Samal ajal Kanada konservatiivide partei juht Brian Mulroney ütles, et „täna meie riüc vaatab vastu halvemale majanduslikule krü-sile pärast suure majanduskriisi päevi". : RAAMATUPIDAJAD JOHNE.SOOSAR Chartered Accountant 181 University Ave., Ste. 1802 Toronto, Ont. M5H 3M7 Tel. 864-0099 ssiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii^ SALME t Ä A T MÄ SINISED e oo Elas ja oli kord pisike,poiss. Tema nimi oli Tinibu. Timbül oli väike sõber ka. Selle nimi oli Tanibu. Timbul ja Tambul oli väike maja^ see OÜ nende kod^. Maja oli küU ime-pisike, aga maja ukse ees kasvas hügla suur õunapuu. Poisid mängisid üheskoos terve päeva hommikust õhtuni: nad käisid Jcoos metsas seiklemas> sõid lõunat ja õhtust. Ja siis läksid mõlemad magama. Nende väikeses majas seisis kaks väikest voodit ^kõrvuti, seal nad magasid üksteise •'kõrval./: ühel õhtul väsis Tambu kangesti ära, aga Tim-bu ei lasknud tal magama jääda. Timbu virises: „Kui saaks smiseid õunu! Ma tahaks kangesti süüa siniseid õunu!" Tambu tõreles: „Ära lobise, smiseid õunu ei ole olemas!" „Mina muud ei taha, ainult siniseid. Sinised õunad on nü magusad; Siniseid õunu... Too siniseid õunu.. „Jäta järgi!" hüüdis Tambü. j,õunad on pu-aased ja kollased ja rohelised. Aga siniseid ei ole." „Sinised on kõige magusamad, need päris sinised, need mis meie õunapuu otsas kasvavad-', torises Tünbu. Nüüd sai Tambu pahaseks, hüppas voodist üles ja tõmbas Timbul teki pealt ära. „Tule nüüd, ma näitan sulle, mis värvi õunad on", kamandas ta. Timbu ja Tambu läksid välja, olgugi et oli juba pime, sest öö oli käes. Aga trepil jäid nad üllatunult seisma: Nende hiigla suur õunapuu oli üleni täis õunu j a— kõik õunad olid sinised. „Kes selle tembu pn teinud?" küsis Tambu. „Hi-hi-hii! Ha-ha-haa!" naeris keegi, .jsee olin: mina ise! Kas usute või nutte." „Kes sa kelm niisugune oled? Tule peidust välja!" nõudis Tambu. . „Ei ole ma peitu pugenud. Vaadake ülespo£>^ le!" vastas kelm. Poisid vaatasid ja nägid: kõrgel taeval paistis kuu ja naeris laia suuga, ise ünunargune Ja kollane. „Mul hakkas siin üksinda igav", seletas kuu, 5,siis ma proovisin õunu, värvida. Päris kenad tulid välja, eks ole?" • -^Mina söön-.ainult siniseid õunu, muud ma ei. tahagi", kinnitas Timbu ja s(õi mi palju "kui jaksas. Kõht sai liiga ruttu täis ja poisid pidid siiski voodisse öimema, sest kuu läks ka pilve taha puhkama. Hommikul, kui Timbu ja Tambu ärkasid, jooksid nad otsekohe õue. Nad tahtsid näha, kas sinised õunad puu otsas on veel alles. Aga jälle jäid nad trepil seisma ja hõõrusid sUmi: kõik õunad läikisid kollaselt ja punaselt, mitte ühte sinist ei ohiUd näha. ; „Kes seal jälle vigurdab?" küsis: Timbu pettunult. ,,Hi-hi-hü!Ha--ha-haa!" kuuldus kusagilt naer. 5,Ma sain õunad süski puhtaks!" „Kes sa nüsugune oled, vigurivänt! Tule välja, me õige vaatame smd!" käsutas Timbu. „Ega mma peitust ei mängi", vastas vigurivänt. „Siih ma olen. Vaadake ülespoole!" Poisid vaatasid üles ja nägid: Päike naeris sinisel taeval ja h Ä ä s kohe seletama: „Küll mul oli tegemist täna homnükul! Va' sõber kuu oli öösel nalja temud ja kõik õunad siniseks värvinud. Pidin neid kõvasti pesema kastetilkadega ja oma kürtega kuivatama, et nad jälle punaseks ja kollaseks sain. Näe, päris hästi õnnestus. Mis teie arvate?" ' „Aga mma tahan just siniseid õunu", torises Timbu, „sinised õunad on kõige magusamad." Ise aga võttis siiski maast punase Õuna üles ja hammustas selle küljest suure tüki ära. Nojah, oli ka päris hea magus Õun. i^UNANE VIHMAVARI Timbu |a Tambu teine seiklus ühel päeval ütles Tambu: „Täna lähme metsa." Aga Tünbu ei tahtnud metsa minna, tema tahtis tugi äärde jooksta, seal vee sees solkida jä väikseid konnapoegi püüda, „Mme sma pealegi tiigi äärde, mina lähen metsa", arvas Tambu ja hakkas üJe nüdu metsa poole minema. „Ei taha üksi tiigi äärde, sma pead ka tulema!" nõudis Tünbu ja hakkas töinama. „Öota, küU ma tulen tagasi", vastas Tambu ja läks edasi otse metsa suunas. „Ei taha metsa! Mina tahan tiigi äärde", jonnis Tünbu ja nuttis. Aga kui Tambu juba metsa äärde oli jõudnud, jooksis Tünbu talle järele, ise karjus kõigest jõust Tambu jäi nüüd seisma, ootas teist järele ja ütles: „Ära niiviisi karju, jänesed ehmatavad ära ja saavad kõhuvalu." ' , „Ei taha jäneseid, nüna tahan konnapoegi!" töinas Tünbu edasi. „Miks sa täna mi halvas tujus oled?" küsis Tambu. „Terve mets saab märjaks kui sa nii palju nutad. Oleks meü vähemalt vihmavarigi kaasas!" Vaevalt oh.ta seda ütetaud kui kuuldus suhmat ja sahinat puude latvades. Poisid vaatasid üles ja nägid, kuidas üks punane asi keerles nende peade kohal.
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , March 1, 1984 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1984-03-01 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e840301 |
Description
Title | 1984-03-01-07 |
OCR text |
-•••\-
Lk. 7
.50
M
.70
.70
;r TALITUSES
AASTAT 2.—:
JST 2.—
^BADUS 7.50
lÄLG
11.—
SKVIEM 3.50
>RSILE 10.—
SL .... 3.—
)ADEL 3.—
^ELT 9.—
l^iB8ä:5.—•
M 18.—
.50
.50
$1^
.50
.50
.50
.50
.50
.70
4.— .50
5AARELT 2.— .50
[A
6.— .50
8.— $ 1 .—
4.— JfO
i) 20.— $ 1 .—
6 . — .50
8.8® .50
lemsdcogQ]) 6.— ,50
1.50 :50
2.75 .50
5? 14.— .50
16.20 .50
8.—
18.—
6 .— .70
13.— $1.—
19.50 .70
15.— .70
JENA 4.— .50
kNDIKUD 47.—
$1.50) mujale $3.—
It)NIA 5.75 .50
.\14.—;
8.—
8.—
18.—
.70
1.—
1.—
.70
1.—
7.— .70
?I ALL 10.— $1.75
STELE:
!tele) 3.— .50
õraamat
4.— o50
ööraamat
, 5.— .50
i ,-• .' • 3.— .50
2.50 .50
DVOKA4D1
««NN
asm
lllilllUrillllllllUlHillKtiUliliHHIMIIHHUtitt i
iule ruttasid. Juba piletit
li igaüht hoiatatud kaasa
kohvreid, käekotte, port-muid
«suuremaid kande-j
kästud aga tingimata kaa-^
päss. Laev pidi ,,ankru
["kell 10 hommikul, rei-lid
aga sadamaväravas ole-aega
varem,
j]. Taat:tuli kerges mantlis,
[skus. Ei olnud tegemist ju
Ivc: purjejahiga „Polli" —.
V kabiini OÜ mahtunud 6
I reisijat — „Baltika" oli
prgi päris ookeaniJaev.
|ga'- võis igamees sõita ku-jis,
passi keegi ei küsinud,
[ümber sõjalaevade „Lem-
_,,VamboIa'', need seisid
liinisadama ees. Purjekaga
lipaadiga võis sõita lausa
külje alla,, laevu võis •
(aega katsuda...
, .oh jäta need rumalad
Jvümises taat laulu, ja läks
laavatud metallvärava, mis
|ies lahutas nõukogude kö-igast
reisi- ja sõjasaladu-kkad",
mõtles taat ja esitas
h ohvitserile passi. Naine
|s oli pidanud avama oma.
, liiga suur oli see paistnud
Ishanlasest piirivalvurile,
hoo kurat!" nurises üks
mees' taadi selja taga,
lagu välismaale!"
I välismaale", rahustas taat,
[u isegi, et tamozhnasid ei
ürmees ei.küsinud kes need
olema, aga ega ta ei tead- .
(Järgneb)
tnm
Advokaaäid-notarfdl \
365 Bay Št., Sõite 401. 363-4451
õhtuti 447-2017 või 929-3425
ENN ALLAN
KUUSKNE
B;M.LL.B.
S Õ M fETERÄN ¥ E M T 0 0 T J Ä N Ä.
Teine kelder on sarnane, mitte
nii ilus ja väiksem, aga on palju
rohkem sees. Sün tehakse massiliselt
A^eirii. M^e nimi on Walter.
Kaske on alam-austria murdest aru
saada, sõber peab iga teise lause
tõlkima. Maitseme veine, paar
meest on veel kaasas. Tuleb välja,
et olen eestlane. Mees sõdis Kuramaal
viimases sõjas. Pääses Velii-kije
Luki alt minema, võeti Dan-zigis
vangi ja veetis kolm aastat
Kaukaasias. Teadis vene vangidest
palju rääkida: austerlastega käidi
süski paremini ümber kui sakslastega.
Oli mitu juhust, kus austerlane
pääses eluga olukorrast, kus
sakslane oleks kohe surma mõistetud.
Kolm tundi oli juttu maailma-
1 First Canadian Place, Ste. 3450 ^V^^^' austerlased olid sun-
Teü. Ikontoris 363-0073
koäus 360-8776
IGAL ALAL
MIHKEL HOLMBER©
BA., LL.B.
. Zammit, Dash & Semple
ADVOKAADID -
1240 Bay S^t., Süite 307,
Tel. 923-2601
öhtmli 653-4874
TÕNU TOOME
B.A.S^eg LLeBo
ADVOKAAT — NOTAK
nitud> vastu tahtmist osalema. Mehed
olid minu sümis täpselt samad,
kui oleks mõned eesti mehed
olnud koos ja rääkinud murdelist
keelt. Vahe, mis paneb mõtlema
on, et need mehed said vangist välja
ja läksid koju, elasid elu^ edasi.
Meie meestel vaevalt seda võimalust
oli.
Ja rääkides keelemurretest,
Ameerikas läheb sageli meelest
ära, et terves Euroopas räägib enamus
inimesi kahte keelt. Lugesin
kord vana eestikeelest, 1945 väljaantud
rootsi keele õpikut, kus öeldi,
et Rootsis om kirjakeel ja kõnekeel.
Mõistet veel ei tabanud,
mul oli ju mitu keelt, inglise ja
eesti, mida rääkisin, kirjutasin ja
lugesin. Muidugi teadsin, et Inglismaal
on inglise keeles palju murdeid,
aga Ameerücas mitte. Ja kuigi
mõni üksik eestlane rääkis murdes,
oli see keel süski enam-vähem
sama. Aga sama ta ei ole. Eestis
ka oli aga inimene vähemalt kakskeelne,
kuigi ta võibolla murret
või kirjakeelt eriti hästi ei osanud.
Ja sün on sama asi. Mida rohkem
Yorkdale Place, 1 Yorkdale Road, vaatan olukorrale, seda vähem on
Soife 207
Toronto, Ont.M6A3Al
Telefon 789^7579
Ikodns 762-2367
KÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS
H. LATER & C©.
MSURANCE BROKERS
1482 Bathurst St., 4 kord
(Bathurst—St. Glau:)
Telefon kontoris 653-7815 ja
653-7816
küllalt koolis õpitud kirjakeelest,
ka seda tundes läheb suur osa kaduma.
Pealegi on Euroopas traditsioonid
mida Ameeril^as ei ole, mis
väljendavad ennast osaliselt murdelises
keeles. Mida rohkem sün
olen, seda. rohkem tuleb ette, et
Euroopas loeb süski veel traditsioon.
See on eestlastele Ameerikas
probleemiks, meü ei ole traditsioonid
enam mi tähtsad, et me neid
alati säüitada tahaks. Ja sellest on
kahju.
Aga oleme Vünis, traditsioonide
linnas. Kesktalvel on veel hobuse-vankreid
tänaval, muidugi turistidele.
'
KOHTUSKÄIMINE
MEELELAHUTUSEKS'
W. Mart Laanemäe
$3.00. Kui mõtelda, et selle patendi
iUe kestsid vaidlused kohtus 21
aastat. Siis ei ole ta küll mi väärtuslik
kui võiks arvata. Aga kui
kook on püsmud Metternichi ajast,
võib ta ka midagi olla. Muidu on
kohtuskäimine omaette meelelahutus,
sellena on Vün kuidagi Ameerika
moodi, ühes ülikooli mstituu-dis
on kestnud kohtuprotsess viis
aastat, kuna üks professor oU kõrvaldanud
uurimisrahad oma taskusse.
Teda nimetati teiste poolt
avalikult vargaks, sellest tuli kohtuprotsess,
suur võitlus üistituudis,
direktor oli nõrk ja kõikus kahe vahel
jne. jne. Veel on kaks (seitsmest)
kohtuprotsessist ees. Vahepeal
kõrvaldati üks assistent üü-koolist,
kes oli võitlejaist „õigete"
pool, kuna tema olevat olnud akadeemiliselt
kvalifitseeritud. Kohe
sai ta pakkumise mmna Saksamaale
professoriks. Häbistava olukorra
(Austrias peetakse Saksa üükoole
paremaks) ärahoidmiseks sai ta
oma assistendikoha tagasi — palk
oli palju väiksem kui professori
oma, aga au oli päästetud. Sellised
võivad olla eurooplased. Muidugi
kannatas mstituudi töö selle all,
paljud käisid Viini ja Stuttgardi
vahet ja nii on elu olnud ka Stuttgardis
huvitav. Suure unna kohta
on Vimi kolm ajalehte oma- vale-andmetega
kõik võtnud National
Enquirer moodi üme. Siin peitub
võibolla keisri tsensori traditsioon.
, Mart Laanemäe.
Veel on aega avalduse sisse andmiseks 1983. a. hindamise osas, kui arvate, et
teie kinnisvara, kodu või äri, on valesti hinnatud. Hindamine on tähtis, sest kinnisvaramaks
oleneb sellest. Kinnisvara hinnatud väärtus korrutatakse teie omavalitsuse
ja kooli „mill rate'iga" ja see määrabki tele. 1984. a.kinnišvaram
l^indamisteadaanded on saadetud postiga kinnisvaraomanikele ja üüriljstele, kelle
hinnang oh muutunud möödunud aastast. Avalikke Istungeid (open houses) on
peetud teie rajoonis küsimustele vastamiseks ja hindamise informatsiooni pärandamiseks
kui vajalik. Avalike istungite kuupäevad ja asukohad olid teatatud eelmises
kuulutuses. .
kinnisvara hindamjsnimekiri, (Assessment Roll) on viidud omavalitsusele, et arvestada
maksu summa, mis peate maksma oma kinnisvaralt aastal 1984. Hindamise
informatsiooniks on kinnisvara hindamisnimekiri (Assessment Roll) praegu saadaval
vaatamiseks teie omavalitsuse kontoris tavalisel kontori lahtioleku ajal. Kui te
arvate," et teie kinnisvara on valesti hinnatud ja teie pole veel oma avaldust edasikaebuseks
sisse annud, siis on veel aega kuni 7. märtsini viia avaldus isiklikult
või postiga Assessment Review Boar&l Tähelepan
'hindamisteadaannet (Notice of Assessment); teil on ikkagi õigus edasi\ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-03-01-07