Vaba eestlane , September 13, 1977

              Nr. 6r ¥ABA STE^IIANS teisipäeval,: septemWlö'??^ Tuesday, September 13,
tk, Eesti oma-
)remale põlv-lid
vanemaüe
rtlaste saavu-ijuks
ja me-
[ogu maailma-
Lni 1944. aasta
lus ka Kreegi!
Üdi teate koos
leister on ase-ingule
— ja-se-loli
Ki*eek üheks
suurvõistlustel
nii. Esmakord-
|{; kuul üle selle-ji
piü'i 16 meet-lasta
kõrgpunkt
Euroopa meistri-i
lateks konkoren-šakslased
Woell-
Imaste olümpia-
|a pronksmedali-il
enne võistlusi
eestlast viia
[ustega nagu „ e t
ja noor võitmi-freek
rahulikult
olete juba liiga
^ük näitas,, k^lel
tõukepaigal saa-
[ese katkel 15.83
ist eriti hiügav
[llest piisas voi-lulsad
sakslased
figile pingutusile
jtnud nad seda
: ti oli seega teist
)itnud. EM-tiitli
3t korda sai sel-lletavasti
A. Vü-varem
Torinos
^'oellke ei saanud
ie ka kahel järg-lootsis,
kus nad
panid. Esime-jai
Kreek 16.16-ga
)ma nimele, Tei-veerel
kuid saa-kontsentratsioo-
[a 15.92, mis jälle
^idud ja saavntii-
;gi mitte aiault
kuulitõukajaks
ümetatud 16.16 m
maailma edetu-
5ta rahvusvahe-"
^tel esines Kreek
oli mõnevõrra
J varem. Elütmän-jlõita
küU USA
jkuid Berliinis pi-
^It alla vanduma
ieemilistel maail-lis
tuli tal vastu
[eetrüme kaotus
tulemuse 16.40,5
1940. aastal. Ka
ta aasta maailma
;se kümne hulka.
ootsis võttis ta
uuesti nüpea, kui
Ivõimalused. Olles
tanud juba sport-
I piiri, ei olnud ta
võimeline kor-li
resultaate. Kuid
iRootsi 1947. aasta
li vüendä koha
istat pärast oma
lu Stokholmi staa-oli
ta väga lähe-riisele:
Tema esi-
).} ületas viimasel
lootsi rekordimees
Võisteldes aastail
^ordi mitmel pool
?ga üle 15,5 meet-r:
ähelepanu, jäi ta
luseks 1948. aasta
?a oli ta kolmas
; Euroopas ja pää-
25 parima hulka,
ta Rootsis osa
tulles esikohale
|uke harrastas A.
Imik selle ala mehi
riettahfiidet. Heites
|iem kui pool meet-riksoni
eesti rekor-lus
sel ajal oli ka
saavutatud 46.45 m.
Kanadasse loobus
spordist, kuid selle­ta
nimi eesti spordi
|(ia kandsid edasi ta
Raoul, kelle tuge-bai
korvpall. Mõle-jinud
Toronto võist-võitnud'.
„Estonia'*
lesti algkoolas
ippetöö
Algkooli õppetöö T. E. S. Täi­enduskoolis
ailgab Eesti Majas,
958 Broadview Ave., esmaspäeval,
26. septembril s. a. kell 7.00 õh­tul.
Esimene koolipäev ja avaak­tus
on .ühine kõigile Eesti Maja
õpüastöle. Järgmisest nädaiast
alates toimub kool Eesti Majas
esmaspäeva j a teisipäeva õhtuti.
Õppetöö Keele tänava koolima­jas,
Keele S t (Keele-Bloor), al­gab
neljapäeval, 29. septembril
s. a. kell 7.00 õhtul.
Kooliealised on kõik Torontos
ja ümbruskonnas ölunevad lap.
sed. kes on vähemailt seitsme
aastased. Vastu võetakse ka va­nemaid
õpilasid kes eesti algkoo­lis
smini ei ole kämud.
Eehniste aastate ^ s k u j u i on ka
sel aastal kavas Eesti Majas
alustada tööde^sti keelt mitte­valdavate
õpüastega.
Kooliaasta sujuva alguse huvi­des
pailume lastevanemate abi
selleks, et esime&sl koolipäeval
oleksid kohal nii sfenised kui ka
uued õpüased. Mõlemas koolima­jas
toimuvast lühidast avaaiktu-sest
võivad lastwanemad soovi-korral
osavõtta. Aktusele järgneb
uiste õpilaste regitreärimtne j a
esimesed koolitunnid teistes klas­sides.
Palume selle teadaande - kõiki
lugejaid omapoolselt . kaasaaida-ta,
et see levineks igasse pere­konda
ikus leidub kooliealisi noo­ri.
Kogemused näitavad, et meie
lastevanemail on tahet, aega ja ka
võimalusi oma lastel^ eestikeelse
hariduse pakkumiseks.
V KOOLIKOMITEE
O O B W Ö R K I N G
- ' : . : . BüRES FAIULS
Külastage meie väljapanekut •
23.^5. septembrini
K Ü N S T I P Ä E Ä S E B MÄNNIPUUST E S E M E D & T E L L I M S E
. J Ä R E L E ¥ALmSTATUB: M Ö Ö M J D : ;. • :^ 1
Meie äri ja väljapanÄtenMim on suletud näituse v ^
T E L . 705-382-6332
yancouveri Eesti täiendatud Koguduse juubelisU; osavõtnud jutlustajad. Pildil vasakult K. Baid,
R.Kaupš,.A.Proci§, 0. õumpiiiu,. õp. Ö. Pasttk; teises reas-V. Muiü, Y. Jääger, V
puu ja-E. Leps. ' ^ . . M
Läätie-Sciksantaalt • t@l. §33^
Prantsusmaalt» Austriast
Naiste ja meeste kii
Ekstra laiad suurused,
ka jalatoega 480 Bloor W., Toronto 4, Ont.
K l 1L%
54S3 YoEge St. Willowdale Tel. 222-75?S
,: • ( F i m c M lähe<äal) ;•; '
Septembri pikal nädalalõpul kograes Seedidorule järjekordselt kenake an^viral^^^^ mcEde
sõpru, et uuendada sõprast, meenutada nelja aasta eest toimunud kokkutulekut ning sõlnüda uus!
tutvusi „omamaä rahvaga!" Seedrioru väravad olid avatud varakult laupäeva hommikul ning
keerates Seedrioru teeld, tervitas kõiki puude vahel silt „Teretulemastvirulaste kokkutulekule."
Rahvast oli tulnud Kalifomiast. Venesueelast/Saksamaalt, Bielefeldast, Betroidist, BufM Äjax'-
ist, Toi^ntost ja Hamiltoni iimbrusest.
Ehteid, klaasi, laudlinu j.m. Ka soome ja eesti pagarlšaadusi ja
delikatesse: juustud, vorstid, leivad, koogid jm.
Avatud esmasp., teisip., kolmap. 9-^; neljap. 9--^ ja laup.^
Õppetöö
Keskkooli õppetÖ(| T. E. S.^
Täienduskoolis algab Eesti Majas,
958 Bax>advieW Ave., reedel, 30.
septembril s. a^ kell 7.00 õhtul.
Keskkooli võetakse vastu noori,
kes on lõpetanud T. E. S. Täien­duskooli
algkooli kursuse või mõ­ne
teise täienduskooli kuus alg­kooli
klassi. Registreerimine ja
vaistuvõtmine toimub esimesel
koolipäeval kohapeai.
Toronto Eesti Keskjkool töötab
reede õhtuti Eesti | Majas täien­duskoolile
kohandatud kesikkooli
õppekavade alusel j a ulatuses,
mida võimaldab 'iasutadaolev
aeg. Kursuse pikkuseks on kolm
aastat.
KOOLIKOMITEE
Korter üürida
Ilus kahe magamistoa ja garaazhi-ga
kuuendal korral, päikesepoolne.
Telefon 247-3075.
Üksik intelligentne proua soovib
T U T V U S T
sasaiäti üksiku prouaga hea sõbra­tari
leidmiseks aastates 59—65.
Tel. 690-5118
T E I E
õppetöö on edukam ja hu­vitavam,
kasutades SAKSA.
KVALITEET
Seedrioru saal oli maitsekalt
dekoreeritud Regina Toomsalu
poolt. Registreerimislaua juures
oli nobedasti ametis abielupaar
Haljandid, kinnitades igale rinda
lindi nime ja kodukoha nimetuse­ga.
Anti kaasa ka kava, mille käa-nöl
tervitus Hamiltom virulaste
komiteelt P. Tuglase sõnadega:
.,011a olnud Eesti rahvas — rah­vaks
saagu uuefcs ita!" Kõrval
laual oli Regina Toomsalu hoole
all ja tema poolt huvitavalt koos­tatud
Virumaa kujutusega küla­lisraamat,
kuhu õihtu lõpuks pii
kogunenud hulk nimesid endis­tesse
kodukõhtadesse. Nende päe­vade
inforniaitsiooni eest höolifc.
ses Ellen Lindaja. Samas saalis
oli kaetud rikkalik toidulaud, al­gul
eineks,'õhtul aga päris peo-iaud.
Selle laua olid vatoiistanud
daaimid L. Aarlaht, H. Allisma,
E. Kaljuste, A. Oluper, O. Palu-veer,
E. Pertens, A. Tammer ja
L. Tiilen, kelledele kuulus kõiki­de
osavõtjate kiitus ja tänu.
Kuna kokkutulekul taheti
näidata ka virulastest kunstni­ke
töid, olid Koldetares ü l e s
seatud Montrealist Endel Ru-berg'i
haruldased nahktööd Ja
külmutustehnikas maalid.
Mõnelegi jäi silm kauemaks pea­tuma,
mille tagajärjel mõnegi vi­rulase
kodu; ehib nüüd kena
„oma maa" kimstniku kätetöö.;
Kella 3 ajal kogunes arvukas
virdlaste pere ausamba esisele
väljakule, tais päras)t rahvuslipu
heiskamist ütles avasõnad Mal^s
Pertens, endine Hamütöni viru-laste
komitee esimees, soovides
head tuju kokkutulekuks. Tea­dustajaks
oli Carl Aarlalit. Palvu­se
pidas abipraost Tõnis Nõmmik,
mille lõpus Endel Ruberg mäles­tas
langenuid, viies rahvarõivas
Eddy ja Andres Aarlahtiga koos
rukkililledest sini-tmust-valge lin-tidega
pärja ausamba jalale. Ta
mainis, et kauges minevikus Virn
vanemad, säilitades oma keele ja
meele j laususid „Me tõuseme ka
hauast kui kutsub isamaa!" Nen.
de tõotus kestab edasi, sest nen­de
järeltulijad oleimie ju meie
riing mälestus kösttab igav^ti V i ­ru
vendade põues.
Oma luuletuse „Virumaa" kan­dis
ette Lydia Tori. Peokõnele­jaks,
(keda; lühidalt tutvustas
Carl Aarlaht, oli Torontost Ly
Krabi-Pamia. Sõnavõtu alguses
selgitas ta kuis sattus kõnepulti.
Kuna ei olevat leitud siinsete vi-rulaste
hulgast ühtki maavane­malt
ega linnapead, võeti naine.
See ei tähenda s u ^ g i naisõigus-iuse
võitu, vaid ühe tavalise viru-iaste;
sõnavõttu, kes oma maad ja
kodulinna armastab.
. T a alustas kõnega Virumaast
kõigis ta superlatiivides, nenti­des,
et Virumaa on maailma
suurim aken läänest itta, mil­lest
idamaalased lääne suunas
imetleva uudishimu, kartuse ja
sisse on
On ehik ülla.tav tõdeda, et põllu­majanduse
kõrvajl oli. ta üks t i ­hedamaid
Eesti tööstuspiirkondi
ning kirjakeelele on P.-Eesti mur­ded
ikõige lähedasemad. Eesti
Vabariigi aegset koolinoorust
vaadeldes võib väita, et usk õigu­sesse
oli tugev, ja rohkem kui
vaenlast vihkama, õpetati neid
ligemist armastama. Pealegi oli
vaenlane kauge j a võõras, meid
kaitses allakirjütaitud leping.
Siinolijad ei tohi aga unustada,
kes me oleme, kusit pärineme ja
seda tõde peame edasi andma ka
järglasile. Kuis saaksime me mui­du
loota, et meid ei unustataks,
kui me ise selle unustame.
Kõneleja' lõpetas sõnadega:
„Et hoida meie rahvas hingeli­selt
terve.ja võitlusvõimelihe.
selleks andkem oma lastele til­gake
V i ru verd j a otse kui kül­lusesarvest
Eesti, vaimu!"
Telegrammid ja tervitused olid
saatnud aupeaikonsud I. Heinsoo, |
Seedrioru Sihtasutus, Esko Luk-sep
ja J . Alutalu Thunder Bayst.
Lõppsõna ja tänu kõikidele abis­tajatele
lausus S. Preem, soovita­des
valiepealset aega õhtusöögini'
kasutada jutuajamiseks ja kuns­tinäituse
külastamiseks.
Kella 7 ajal algas peo lõbusam
i>§a. Meeleolulauludega esinesid
Hilda Sepp, Silvia Preem j a õige
virulane Meinhard Niinvee, laul­des
hiljem k a taritsude vaheajal.
Kõik ettekanded võeti suure ap­lausi
ja kiitusega vastu.: Esineja^
tele.anti 11
Äsja avaldatud luksus väljaanne .^Vloodne Ameerika arhitekt
tuur" on esitanud silmapaistvamad arhitektid, kes on avaldanud
olulist mõju tfSA moodsa arhitekti palge kujunemisele.
Silmapaistva koha omavad soomlased Eero Saarinen, Alvar
Aalto ja Eestis Saaremaal sündinud Louis Kalm. Nende huiget
peetakse Kahni kõige olulisemalt USA moodsa arhitektuuri ku­jundajaks
just eriti, oma-Õpilaste kaudra.^^^
õhtusöögi aj sul müüdi ara ka
mitu loteriid, rõõmu võitjatel
jätkus hommikutundideni. Tant­su
ja jutuajamist jätkus soojas
suveöös veel kauaks. Loodeti, et
veelgi korraldatalkse selliseid vä.
heldusrikkaid kokkutulekuid ja
sooviti komiteele jõudu ja jaksu
järgnevate päevade ettevalmista­miseks.
! Konjiiteesse kuulusid:
Liidia ja Alfred Haljand, GaTl
Aarlahjt, Kay Lember, Ellen Lin-daj
a, Maks Pertens, Miila Suit,
Regina Toomsalu ja Šiegfrid
Preem Toronto esindajana.
Kalm asus juba lapsena Fila-|
delfiasse mil õppis Pariisi kool­konna
miõiju all olevas Pennsyl­vania
ülskoolis. Kuid algas oma
arhitektuuri loominguga peale kui
oli ligi 50 aastat vana. Tema
järgnevad 20 aastat omandasid
sellase intensiivsuse, et dominee­ris
kogu USA arhitektuuri, õpe­tades
Pennsylvania ja Yale üli­koolides
kujimdas oma õpilastest
parimad praeguse sugupõlve ar­hitektid
ja mõjustas tugevalt ka
noori arhitekte väljaspool UŠA-d.
Kahn'i loomingut-on eriti mõju­tanud
Le Cobursier ja Beaux
d'Art traditsioon, kuid peamiselt
muutes, strukituuri M s e järguli­seks,
ning esmakohale seades tee­ninduse.
Nii vaatles Kahn, et
teenindus paneb ; ehituse tööle
elama. Vastupidise vaate omas
aga tuntud arhitekt Lloyd Wright
seades struktuuri esikohale. _
Eahn seevastu asetas oma ehi­tuste
laboratooriumidesse tee­ninduse
tornid ja õhuvahetuse
tonid ja teedel teeninduse liiku-
'mised.. •
. Nü on märgitud, ©t 'kuigi mõ­ned
ekspressiivsed vormid ehi­tuste
j u u r ^ olid mõjutatud po­eesiast
j a teihnötoögiast, need olid
siiski asetatud dramatiseerima
ehituse: funktsiooni mis o l i olnud
kaua ignoreeritud moodsa arhi­tektuuri
poolt.
Kahni silmapaistvamad ehitu­sed
on Alfred Newton Richard
Uurimise asutus Penn ülikioolj
juures (1960); tuntud Kimballi
l^unsti muuseum Tejcases (1972),
rida valitsuse ehitusi Daccas
(1972. ja Üliõpilastmaja Ahm^a-badis
Indias (1972). ;
Silmapaistvalt viimased ehitu­sed
omavad ordulosside kind­luste
stiili elemente,
kuna jälle soomlane Aalto esitab
romantilist ; avangairdistliikku
joont. Nähtavasti lapsepõlves,
nähtud Kuressaaare lossi müürid
j a võlvid on Kahn uuesti vormis-jtaiiud
moodsa elu ja tegevuse
nõuete kohasetljt.: ;•
;' ; MK/Edgar'Aavik •
YORK BUSINESS
I^ÄCHIN!
286 Egliüton Ave. West
Toronto. Tel. 481-5673
EESTI SIHTKAPITAL
KANADAS
meie ühiskonna teenistjjses
Eesti Majas
958 Broadview Ave. Toronto,
Ont. M4K 2R6
NEW YORK (VES) Suur
USA TV-^kompanii NBC sai omale
õiguse olümpiasaadete üleandmi­seks
1980. a.: Venemaal toimuvast
olümpiast. SeUe eest tasub saate-jaam
N. Liidu valitsusele puhtas
rahas 22.336.437 dollarit. L i s ^
sellele kulutab kompanü 50 (mil­jonit
dollarit saadete jaoks sport­like
ehituste täiendamiseks ja
uusehitusteks ning ülekannete
aparatuuri täiendamiseks, mis
kõik pärast olümpia lõppu jääb
N. Vene omanduseks.
Lisaifcs kulutatakse 12 kuni 15
miljonit dollarit tehnilise perso­nali
palikamiseiks, transpor^ks ja
omaenda personali maijutamiseks.
1 milj. dollarit tuleb tasuda Sak­sa
TV4e komisjoni, keÄ aitas le­pingut
saavutada. Ja lõpuks ko­hustus
NBC omandama N. Lii­dult
õiguse kolme teise aasta-võistluse
üleandmiseiks (itõenäo-liselt
spartakiaad). Kui palju tu­leb
selle eest 'tasuda, on praegu
saladus.
Ajakirjanduses märgitakse, et
kalkulatsioonide kohaselt saab
;N...Liit.NBC-lt
nit dollarit.
kokku 84 miljo-saades
selle eest õiguse 170-tun-niliseks
olümpiamängude üle­kandeks,
koos teiste sündmuste­ga,
mis seotud olümpiaga.
Kõik need kohutavad suured
kulud kaetakse firmade kalliste
kuulutustega. Sellega seoses mär­gitakse
ajakirjanduses, et amee­riklased,
saades võimaluse Mosk­vas
toimuvate olümpiamängude
jälgimiseks, toetavad selle eest
N. Liidu valitsust NBS operatsi­oonide
kaudu 84 miljoni dollari­ga.
Kirjad, mis lugejad lehtedele
saatnud ja mis avaldaitüd, ei eita
NBC õigust igasuguste lepingute
sõlmimiiseks. Nad meenutavad
aga samal ajal oma õigust mitte
vaadata NBC saaltejaama poolt
üleantavat olümpiat.
Kirjade autorid kutsuvad üles
boikoteerima neid NBC olüm-pSašaateid
.
ja boikoteerima ika neid kaupa­sid,
m i s saadete M u d e katteks
: reklamcssritafese..
Möödunud pühapäeval toimus
Peetri ja Vana-Andrese luteri ko­guduste
ühisel korraldusel surnu­aiapüha
jumaläteemstused Mt.
Pieasanfi ja York'i- kalmistuil.
Teenisid õpetajad 0. Puhm ja A.
Taul. Mt. Pleasant kahnistul jut­lustas
õp. 0. Puhm ja York kal­mistul
õp. A. Taul. Esimesel pu­hul
saatis koraale Peetri koguduse
Vaimulik Orkester Inga-Pia Korju­se
: juhatusel ja York'is Vana-Änd-rese
koguduse puhkpilli ansambel
Endel Reinase. juhatusel.
ühised jumalateenistused kaunil,
ehkki .veidi sügiskargei pealelõu­nal
tõid kokku rohke osavõtjaskon-na,
kes külastasid omaste haudu ja
viibisid mälestustega lahkunute
juures.
Lesk naisterahvas soovib
; Tütv;üS:T:
korraliku elukommetega mehega
70. a. ja üle, kes on huvitatud
sõprusest. Märgusõna „Sügis'
V. Siiraku reisibüroo korraldu­sel
alustas Nevi^ Yorgist 10-liikme-line
grupp 4-päevast puhkusereisi
„Tuhände saare" piirkonda. Välja
sõideti neljapäeva hommikul, õh­tuks
jõuti Lake Placid'isse, N.Y.,
kus peatuti hotell V St. Moritzis;
Päev möödus kõigil heatujuliselt.
Keskööl saabus ootamatu pööre
kaäsasõitnud Lucia ;Uusem tervis­likus
olukorras. Viibides ühes toas
õe Emma Siirakuga, kaebas ta
keskööl valude üle rinnus. Kohale
kutsutud ambulants oli hotellis 7
minutiga, et haigestunut toimetada
haiglasse. Kuid abi jäi hiljaks-
Haige suri teel enne arstide juurde
jõudmist.
Lucia Uusen tegi mõned kuud
tagasi läbi südameataki. Paranes
aga sellest, }a tundis eöd tervena,
et kaasa teha vahelduseks matka
, ,Tuhande saare •' piirkonda. Tema
t^-visliku olukorraga arvestades ei
võidud oodata nii ootamatut pöö­ret
ta elutee lõpu saabumisega.
• J.