1977-12-13-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
J '
Nr. n (24S9) XXVI aastakäik Teisipäeval/ 13. detsenAril im Deceisiber 13. 1977
STOKHOLM (EPL) — Põlevkivitööstus Soome lahe lõunarannikul on äratanud töhelpasau M Soomes
mner &õike keskkonda rikkuvate kaasnähtuste tõtk, mille mõju ulatub ka Soome rannikule. TavaliseE
ei käsitle s^ome ajakirjandus Soome lahe lõunakalda teemasid, kuna need on poliitiliselt „omad". Sedapuhku
on ajaleht Taaro siisM avaldanud arÖM ,JP©Ieva Mvi kiusatus" Juhan Kifist«
jsnMvesulest.;,:'; i ' ; , ;^; ; :^
ArtikU alguses juletakse tähel-1 (Soome kulutas samal ajal 29
panu 18 eesti teadusmehe UNO-le
saadetud kirjaleJ Selli järel antakse
ülevaade põleykivivaimde asupaigast
ja ulatusest Auiör märgib:
„Varude rikkas ja kergesti
kättesaadavus meeütkb raiskama".
Maavarasid tuleks töödelda^ ^^^^
et võimalikult vähesest toorainest
.saadakse Võimalikult palju prodt:^-
te. ,
Se© ei toimu praegu Eestis ja
seüest sugenevad suured kahjustused
õhu j a vee'puhtuse vastu.
Kaevandusest tulev vesi puudutab
ka Soctoe rannikut. 1 '
Aitikkel aimab ülevaate põlevkivi
kaevamisest iseseisvuse ajal.
1939 kaevati 1,7 müjonit tönni, millest
s a ^ 180000 t(MmiJ õli. 1975
kaevati saad\id andmetel 28,5 m i l
patt tonni.^ |*õlevkivl kasutatakse
lisamiselt kahe šoojusjõujaama
kütteks. Eesti on praegu ~ võrreldes
elaaüke arvuga — üks suuri- Kaevamistöõ tempo kiüiistamine
maid elektrienergia tootjäist. 1975 mõjub, h
toodeti 16,7 müjardi küovatttundi sele koostisele.
jardi kMowatt-tundi). ;
60% toodetud energiast
takse Leningradis, Lätis>
ja Valge-Venes.
Varem arvati, et varad jätkuvad
200 aastaks, neid on u. 10 miljardi
tonni. Praeguse kaevamisetempo
juums lüheneb see aeg mitmekordselt.
Eestlaste endil pole midagi
öelda põlevkivi kaevamise ja kasutamise
kohta. See oh nn. ülelü-duline
probl^m ja alub otse
Moskvale. ^ E e s t l f ^ vaatekohad
maa loodusvarade kasutamise kohta
lükatakse iMüduliste taothiste
nimel kõrvale.
KõrvalproMeenuks on asjao^
eesti tööjõust ei jätku i^leyldvi-tööstusele.
• Kohtla-Järve ja, SilSanmäe kaevanduslinnad
Oli praegu
kult vene T l
IXJOTON Polütili^t©
lüheadriigid jäävad Aafrika sündmuste suhtes pealtvaatajaiks
ning ei ahista Aafrika marksistlike riikide vastu võitlevaid riike
oma relvadega. Mõni aeg tagasi katkestas Somaalia oma
korrad N . Liiduga ja saatis venelased maalt välja, millele
aes Somaalia sõda Abessüiiiaga, kes võitleb vene MvaaM ja
Küüha nõuandjate toetusel. Arvati^ et Washington hakkab nüüd
oina relvadega toetaina Sömaaliat, kes likvideeris ka venelaste
kasutusesse antud mereväebaasi, kuid ameeriklasedl ei ole seni
midagi teinud Somaalia abistamiseks.
Toolsel kavatsetakse hakata kaevama
ka fosforiiti. Selle juures
kõrvaldatakse maa pealispind, mis
proovide järgi otsustades sisaldab
uraani. See võib saada ohtlikuks
elanikele ja enne kõike põhjaveele.
Kavatsetakse ehitada senisele
kahele lisaks veel kõhnas suur jõujaam.
Neid plaane ei tohi Eestis
arvustada. Negatüyne kriitika saab
„natsiönaMstliki" pitseri,^milles on
süüdistatud mitmeid N. Liidu vä-
.hemusrahvuseid. ,
Iialgi pole hatsioiualisiiüs süüdistatud
venelasi —- kuna nad on
enamuses Moskvas ja määravad.
Olukord ei vasta nendele põhimõtetele,
mis valitsevad praegu
ametlikult UNO-s. Vastava deklaratsiooni
järgi on igal rahval ainuõigus
tema maa-aial olevatele loodusvaradele.
N. Liit kuulutab väi
jaspoole, et liiduvabariigid on suhteliselt
iseseisvad —• aga see ei
kehti eestlaste ega nende loodusvarade
kohta.
18 teadusmehe kirjas juhitakse
tähelpanu Helsingi kokkuleppele.
Selles väidetakse muuseas, et m i l
jöökaitse ja loodusvarade ratsio-naahiekasutaniine
praeguste ja tulevaste
sugupõlvede kasuks on väga
oluline ülesanne.
Samas väidetakse, et tähtsamä«I
miljöökaitseküsimused tuleb otsustada
Fahvusvaheliselt.
Teadlased on tõdeüud, et põlevkivi
ja fosforiidikaevanduste m i l
jöömõjud ulatuvad kogu Läänemere
ruumi. Sellega peaks need
probleemid alluma Helsingi kokkuleppes
ettenähtud menetlustele, lõpetab
artikli autor.;
Umbes samasuguiie probleem
esinsb Lääne-Aafrika riigis G i -
neas, 'kus Seköu Toüre marksistlik
valitsus andis venelaste kasutusesse
õhujõudude baasid, kust
venelas^i sooritasid oma luure-endusid
Lõuna-Atlandi aladele.
Ühendriikide diplomaadid esitasid
seUe teguviisi vastu pidevalt
proteste, kuid (J^tnea valit^
süs lükkas need kategooriliselt
.. tagasi ' ;,;';. /• •[ ;'
Mõned kuud fegasf sündis aga
Girieas ootamatu niuuaajtus. Valitsus
keelustas venelastele oma inimõiguste polütikaga.
lennuväljade kasüjtamise ning
pöördus ühendriikide poole abi
saamiseks. Külma sõja pörioodü
oleksid ameeriklased selle võimaluse
kohe ära kasutanud venelaste
itäielikuiks väljalülitamiseks
ja Gioeajle abi pakkunud,
kuid Valge Maja on seni jäänud
passiivsele ja äraootavale
seisukohale,
mida seletatakse sellega, et Toure
ori rakendanud oma riigis diktaatorliku
rezhiimi j a selle rezhiimi
abistamine ei sobi kokku Carberi
Ontarios Stoicd^ Järv©s
möödunud neljs^päevä hommikusi
Toronto eestlase Alfred Käärame-he
laip. Alfred Käärainees siirdus
kaks nädalat tagasi koos Laine Vanaseljaga
Simcoe järve äärde Vanaselja
suvemaja talveks kinni pši-hema
ja mõlemad uppusid tõenä<B)-
liselt veetorn väljavõtmisel järves.
Laine Vanaselja laip leiti kohe parast
õnnetust, kuid Alfred Käärsi-mees
jäi küni seni ajani kadunuks.
Alfred K^ramees oli 58-aastahe
ning teda jäi lähematest omakse-test
Torontos leinama abikaasa. Ta
oU kauemat aega kuulunud tegevliikmena
Toronto Eesti Meeskoori
koosseisu ning oli kohaliku Miidlsis-te
Seltsi abiesimees. • • 1;
O 0 * O
E. Etnograafüise Ringi rahvakunsti
te osaks Manivald Aesma puutööd. Erilist tähelepanu leidsid
valgest puidust veimeyakad, kuhu Helki Sillaste on koha leidnud.
Tema kõrval Meister M . Aesma, Foto: Tommy Tomspn
CANBERRA — Äustra^ias toimunud
parlamendivalimistel tuli
suure ülekaaluga võitj aiks praegu
võimul olev liberaalide pax^tei pea.
minister Maacoiti Praseri ^juhiti-sei.
Libei^aalid saavutsid i244iik-nielises
esindajatekojas 42 ^kohalise
enamuse.
Liberaalide partei peaminister
Fraser on teatavasti suur baMi
rahvaste sõber j a tühistas eelmise'
töölispartei vallitsuse otsuse,'millega
Austraalia andis oma tunnustuse
Baüiti riikide annekteerimisele.
Töölispartei juihitGough Whit-
Jam, kes on suur N. Lüdu sõber
ja Balti riikide iseseisvuse vastane,
mainis pärast suurt Miüasrn-mist,
et ta loobub parteijuhi kohast.
-
/ -
Laupäeval toimus New Cana-dian
PuMications presidendi Stan
Martyni poolt korraldatud vastuvõtt
Toronto etplistele ajakirjanikele
ja teistele sõpradele Sir^
Nicholas restorani mugavas rau*
mis. ;Ligemale 100 osavõtja hulgas,
oii külalistena minister Lar-ry
Grossman, endine keskvalitsuse
anjnlster dr. S. Haidasz, Ontario
valitsuse endine liige A.
Grossman, parlamendilüge Nic-lafis
kykuMo
Pühapäeva pärastlõunal toimus Eesti Majas T, E . S. Täienduskooli
jõulupuu, kus rohke õpilaspere koos oma vanematega
veetsid paar jõulumeeleolulist tundi kuni jouluvaiaa tuligi koha-le
ja jagas kÕiMdele headele lastele kingitiiiisi
Pidulik koosviibimme ; algas Tegelasteks olid lasteks Ingrid
ühisläuluga^,Et tulge, oh lapsed", Kivi, Mia Tein, Derek Paillandi ja
misjärgi piiskop Karl Raudsepp
pidas jõulupalvuse. Ta ütles,
et ^ jälle .räägitakse lapse-põilvest
alates 'kuuldud, sõnumit
jõululapse sünnist. Taevas
läheneb jöuiluööl ^ inimesele
rtiil taeva kõiie sai;teoks ja Jumal
tuli inimeste keskele võttes omale
abitu lapse kuju. See on vallutanud
kogu maailma, kuna kõik
vastased on mulda kadunud. Jõu-iErikiKonze,
lumemeonm Linda
Kolli, jänes Siiri Oder, öökull
Mari-Ann Kängsepp, hunt Tiina
Hubel, karu Ingij-Mai'. Loorand,
virmaliiie Lisa Vahi ja jõuluvana
Heino HaiHing. Päkapikud Andres
Küng, Leonhard Abe,; Krista Jüri-mäe
ja Allan Meiusi; paharetid
LISSABON — Portugalis avaldati
16 kuud valitsenud sotsialistide
vähemusvalitsusele umbusaldust.
Parlamendis hääletasid
peaminister MarioSõaresi valitsuse
vastu tsentrumist vasakul
asuvad sotsiaaldemokraadid, konservatiivsed
kristlik-demokraadid
j a kommunistid. Valitsuse poolt
hääletasid 100 rahvasaadikut, k u na
valitsuse vastu olid 159 rahva-'
saadikut. Poliitilised vaatlejad on
arvamisel, et pärast pikemaajalisi
poliitilisi manöövreid tehalcse
Soaresile uuesti ettepanek valitsuse
moodustamiseks. SoarpsÜ®
said saatuslikuks tema poolt kavatsetavad
kitsendused uue kok-
Toomas Säägi, Jan Hopp ja Leo • kuhoiupoliitika \ rajkeiidamiseks
: KAIRO — Egiptuse president Sadat sooritas; uue dr^amaätiBs©;
diplomaatilise sammu, tehes N . Liidule ja Ida-Euroopa kommu-laistlikkudele
riikidele korralduse oma konsulaatide j a kultuü-rfliste
keskuste sulgemiseks Egiptuses. President Sadat mainis,
et ta tahab selle aktsiooniga „anda õppetunni" N. Liidule, kes
on asunud oma
aktsiooni takistama.
hol&ori ja teisi. Kirjalikud tervitü- ^^^e ajal andis Jumal maailmale
(HTia poja.
Pärast teist ühislaulu õpilas-koor
L. Aruvalla juhatusel 'laulis
kolm jõululaulu, ; i l klassi õpilased
Liisa-Kai Kaid, Sandra Kas-turi
ja Ingrid Kängsepp dekla-iT^
eerisid ; „Oodatud lõuluvana",
eriklasside õpilased laulsid kaks
laulu; päkapikkudest, Thomas Ol-vet
esitas klaveril ,,Prönkskaru",
Egiptuse; peaminister mainis
presidendi sammu; kommenteerid
a , et need konsulaadid ja kultuurilised^
keskused o n tegelenud
aastate kestel koi^miunistäiku
prope^anda levitamisega.
; P ^ l e N . - L i i d u tulevad veel sul-"
gemisele neljai 1 Ida-Euroopa
kommunistliku riigi' konsulaadid
jä kiiltuurilised tsentrumid.
Süüria presidenti Hafez Ässad
on alustanud suuremat diplomaat
tilist ofensiivi, et pidurdada sep-raatrahu
tegemist Iisraeli ja
Egiptuse vahel.^ Assad'i esimeseks
samim.uks oli -reisi; soorit^nine
Saudi Araabiasse, et, ;mõjutada
sealset Juhtkonda oma majandusliku
abi püramiseks Egiptusele,
õllrikas Saudi Araabia on koos
säüitanud Iisraeli
sed oli saatnud Kanada peaminister
P . E . Trudeau ja riigisekretär
Boberts.
Kavalises osas dr, S. Haidasz
tutvustas külalisi. L. Grossman
tõi Ontario -peaministrilit W. Da^
viselit ja eneseift jõulutervitusi,
misjärel S.Martyn pidas pikema
kõne oma kavatsustest j a lootustest
uuel aastal
koosviibimisest võltsid osa ka
„Vaba Eestlase" peatoimetaja K.
j a toimetaja H, Oja.
Neljapäeval, 8. dets. toimunud
Wintario loterii loosimisel langesid
viis lOO.OOO-doUarilist peavõitu
pileteüe nr. 61341 seerias 55,
m', 49063 seerias 25, nr. 48968 see-
Ja Egiptuse Ehenemise suhtes rlas 55, nr. 51858 seerias 25 j a nr.
i n klassi õpilased Lisa Ahe ja
Hillar Sõrra lugesid ette oma
kirjad jõuluvanale,
1 lilassi Õpilased laulsid „Väike
tiTunmimees", V I klassi õpilased,
liisa Liiidströan, E r i k Luiker ja
linda Tiido deklaimeerisid „Soov
jõuluõhitül'' ja Eve Teder esitas
klaveril,,IMav mänd''; , ;
• Teises, osas^^-o Hella Leivati
ühevaaituseline lastenäidend ,,Jõu-luitaadi
tuilek". See oli tavakohase
Säägi, lumehelbed Janet Kivi,
Moira Kurm, Rutt Küng, Rita
Lees, Pia Metsala, Kat\ Rannik,
Monika Roose, Karina^ Tamm ja
Kristine Taylor.
Pärast näidendit tänas, lašteva-neoiiate
komitee esimees H . Lupp
suure töö tegijaid, lastevanemaid
ja õpetajaid.
Eriti tõstis ta .esile näidendi autorit
H. Leiyatit, koolijuhatajat
H. Ründvat, õpetajaid E. Lüdi-git,
L. Luidet, L. Aruvalda, L.
Loorandi Ja lavapildi kujundajat
M.Meiusi,
kelle vaeva tänutäliistati lillede-
Siis saabuski jõuluvana oma
abilistega, kes halckasid kiiresti
pakikesi jagama. Nooremad kogunesid
jõuluvana ümber, kes
neüe ka mõningaid küsimusi esitas
ja lasi paaril lapsel õpitud
salmiku esitada. Suuremad aga
said oma pakid 'üHatavalt küresti
kuna Portugal on elanud pärast
1974. aasta riigipööret kaugelt
üle oma võimaluste püride ning
Portugali käesolvä aasta valis,
kaubanduse bilanss lõpeb 1,2 miljardi
dollari suuruse puudujäägig
a . . . - ; •
Läti Vabariigi president enne
iseseisvuse katkestamist oli KarÜs
Ulmanis, keda tabas sama saatus
nagu president Konstantin k . Pätsi.
4. septembrü möödus tema sünnist
100 aastat. Sel puhul ilmus läti keeles
kadunud riigitegelasest tema
elukäiku käsitav teos,
Lätlastel puuduvad praegu igasugused
andmed Karlis Ulmanise
saatuse kohta pärast tema küüditamist
Venemaale. Liikus kuuldusi
presidendi kinnipidamisest kusagil
^ei-196000 seerias 07. Kokku roosiil ja tuttava motiiviga, kus oli^^^ kõik olid olnud head ega Nõuk Armeenias, Kaukaasia kan-
J i - : ni«A - . - r . x - i _ _ —1 r ^ . , j _ ^ _ , , , , . ^-.-.n-^j ' I^AiTly^Irv;,! -rtrul-n-no^ TaSkUSl hende 'li'? "C"' QOQ^rkr/ l o lõimis
mõõdukama ja
sukoHaV mis ei iihtu sõjakate väljab 62.370 võitu kogusummas; kendatud loomad^ • toehelbed,' kellelgil polnud
Araabia riUtide seisukohtadega. 2,505.600 dollari, väärtuses. • Rga k a hea j a ' kuri eritüüpides. | väljavõtmisega.
dis. E i ole aga korda läinu^ neid
andmeid kontrollida; i
Tellimiskopong lk. 3
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , December 13, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-12-13 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e771213 |
Description
| Title | 1977-12-13-01 |
| OCR text |
J '
Nr. n (24S9) XXVI aastakäik Teisipäeval/ 13. detsenAril im Deceisiber 13. 1977
STOKHOLM (EPL) — Põlevkivitööstus Soome lahe lõunarannikul on äratanud töhelpasau M Soomes
mner &õike keskkonda rikkuvate kaasnähtuste tõtk, mille mõju ulatub ka Soome rannikule. TavaliseE
ei käsitle s^ome ajakirjandus Soome lahe lõunakalda teemasid, kuna need on poliitiliselt „omad". Sedapuhku
on ajaleht Taaro siisM avaldanud arÖM ,JP©Ieva Mvi kiusatus" Juhan Kifist«
jsnMvesulest.;,:'; i ' ; , ;^; ; :^
ArtikU alguses juletakse tähel-1 (Soome kulutas samal ajal 29
panu 18 eesti teadusmehe UNO-le
saadetud kirjaleJ Selli järel antakse
ülevaade põleykivivaimde asupaigast
ja ulatusest Auiör märgib:
„Varude rikkas ja kergesti
kättesaadavus meeütkb raiskama".
Maavarasid tuleks töödelda^ ^^^^
et võimalikult vähesest toorainest
.saadakse Võimalikult palju prodt:^-
te. ,
Se© ei toimu praegu Eestis ja
seüest sugenevad suured kahjustused
õhu j a vee'puhtuse vastu.
Kaevandusest tulev vesi puudutab
ka Soctoe rannikut. 1 '
Aitikkel aimab ülevaate põlevkivi
kaevamisest iseseisvuse ajal.
1939 kaevati 1,7 müjonit tönni, millest
s a ^ 180000 t(MmiJ õli. 1975
kaevati saad\id andmetel 28,5 m i l
patt tonni.^ |*õlevkivl kasutatakse
lisamiselt kahe šoojusjõujaama
kütteks. Eesti on praegu ~ võrreldes
elaaüke arvuga — üks suuri- Kaevamistöõ tempo kiüiistamine
maid elektrienergia tootjäist. 1975 mõjub, h
toodeti 16,7 müjardi küovatttundi sele koostisele.
jardi kMowatt-tundi). ;
60% toodetud energiast
takse Leningradis, Lätis>
ja Valge-Venes.
Varem arvati, et varad jätkuvad
200 aastaks, neid on u. 10 miljardi
tonni. Praeguse kaevamisetempo
juums lüheneb see aeg mitmekordselt.
Eestlaste endil pole midagi
öelda põlevkivi kaevamise ja kasutamise
kohta. See oh nn. ülelü-duline
probl^m ja alub otse
Moskvale. ^ E e s t l f ^ vaatekohad
maa loodusvarade kasutamise kohta
lükatakse iMüduliste taothiste
nimel kõrvale.
KõrvalproMeenuks on asjao^
eesti tööjõust ei jätku i^leyldvi-tööstusele.
• Kohtla-Järve ja, SilSanmäe kaevanduslinnad
Oli praegu
kult vene T l
IXJOTON Polütili^t©
lüheadriigid jäävad Aafrika sündmuste suhtes pealtvaatajaiks
ning ei ahista Aafrika marksistlike riikide vastu võitlevaid riike
oma relvadega. Mõni aeg tagasi katkestas Somaalia oma
korrad N . Liiduga ja saatis venelased maalt välja, millele
aes Somaalia sõda Abessüiiiaga, kes võitleb vene MvaaM ja
Küüha nõuandjate toetusel. Arvati^ et Washington hakkab nüüd
oina relvadega toetaina Sömaaliat, kes likvideeris ka venelaste
kasutusesse antud mereväebaasi, kuid ameeriklasedl ei ole seni
midagi teinud Somaalia abistamiseks.
Toolsel kavatsetakse hakata kaevama
ka fosforiiti. Selle juures
kõrvaldatakse maa pealispind, mis
proovide järgi otsustades sisaldab
uraani. See võib saada ohtlikuks
elanikele ja enne kõike põhjaveele.
Kavatsetakse ehitada senisele
kahele lisaks veel kõhnas suur jõujaam.
Neid plaane ei tohi Eestis
arvustada. Negatüyne kriitika saab
„natsiönaMstliki" pitseri,^milles on
süüdistatud mitmeid N. Liidu vä-
.hemusrahvuseid. ,
Iialgi pole hatsioiualisiiüs süüdistatud
venelasi —- kuna nad on
enamuses Moskvas ja määravad.
Olukord ei vasta nendele põhimõtetele,
mis valitsevad praegu
ametlikult UNO-s. Vastava deklaratsiooni
järgi on igal rahval ainuõigus
tema maa-aial olevatele loodusvaradele.
N. Liit kuulutab väi
jaspoole, et liiduvabariigid on suhteliselt
iseseisvad —• aga see ei
kehti eestlaste ega nende loodusvarade
kohta.
18 teadusmehe kirjas juhitakse
tähelpanu Helsingi kokkuleppele.
Selles väidetakse muuseas, et m i l
jöökaitse ja loodusvarade ratsio-naahiekasutaniine
praeguste ja tulevaste
sugupõlvede kasuks on väga
oluline ülesanne.
Samas väidetakse, et tähtsamä«I
miljöökaitseküsimused tuleb otsustada
Fahvusvaheliselt.
Teadlased on tõdeüud, et põlevkivi
ja fosforiidikaevanduste m i l
jöömõjud ulatuvad kogu Läänemere
ruumi. Sellega peaks need
probleemid alluma Helsingi kokkuleppes
ettenähtud menetlustele, lõpetab
artikli autor.;
Umbes samasuguiie probleem
esinsb Lääne-Aafrika riigis G i -
neas, 'kus Seköu Toüre marksistlik
valitsus andis venelaste kasutusesse
õhujõudude baasid, kust
venelas^i sooritasid oma luure-endusid
Lõuna-Atlandi aladele.
Ühendriikide diplomaadid esitasid
seUe teguviisi vastu pidevalt
proteste, kuid (J^tnea valit^
süs lükkas need kategooriliselt
.. tagasi ' ;,;';. /• •[ ;'
Mõned kuud fegasf sündis aga
Girieas ootamatu niuuaajtus. Valitsus
keelustas venelastele oma inimõiguste polütikaga.
lennuväljade kasüjtamise ning
pöördus ühendriikide poole abi
saamiseks. Külma sõja pörioodü
oleksid ameeriklased selle võimaluse
kohe ära kasutanud venelaste
itäielikuiks väljalülitamiseks
ja Gioeajle abi pakkunud,
kuid Valge Maja on seni jäänud
passiivsele ja äraootavale
seisukohale,
mida seletatakse sellega, et Toure
ori rakendanud oma riigis diktaatorliku
rezhiimi j a selle rezhiimi
abistamine ei sobi kokku Carberi
Ontarios Stoicd^ Järv©s
möödunud neljs^päevä hommikusi
Toronto eestlase Alfred Käärame-he
laip. Alfred Käärainees siirdus
kaks nädalat tagasi koos Laine Vanaseljaga
Simcoe järve äärde Vanaselja
suvemaja talveks kinni pši-hema
ja mõlemad uppusid tõenä |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-12-13-01
