Vaba eestlane , December 13, 1977

              Nr.
jäätmete kogu-
L;oguinine kolma-ibrU,
1977.
tu jäätmete kogu­me
kogumine toi-
27. detsembril,
lii jäätmete kogu-
Ikögumine toimub
inuaril, 1978.
Public Worlss
on Eesti reikoM
jmäelt aasta suur-:
iKüu&emäe 'lennutas
m. Taile. järgnevad
|.56, S. Suuj 56.54, i .
R; Nõmanik 55.92 jä
54.98 111.
iLes ^arvestatakse K.
limel kä uus Eesti re-ta
sügisel heitis; vasä-
|. Tegelikult on- aga Jü-istlane,
kes vasarat
temale on lennutanud,
lelt saavutanud 72.44
ta praegu õpib Kiie.
5^1' kodulinnast Pärnust
Jrita tema arvel:
alati on olnud iiks
ladest ei sisalda
remat huvi, kuna saa-keskpärased.
Ainult
5te on visanud üle 80
lelt 82.5G m. ^
ningisiigust ühendust
l^ega.
sel viisil: kui mina
xd inglise spioon selle
• ajal, siis sellesarnane
muidugi ohiud esimene
ia|sioonileheL (Pärast
[teada, et sabotaazh oli
s.e päritoluga). Selle jä-ülekuulamist,
fstus ülekuulamise ajal
lena, külmalt pilkava
[tundsin hästi sellesugu:
am^lseid tüüpe- Kum-
JCtepoole oma istniel ja
laf Enehjelmilt saadud
|ete peasüüdlane inglas-tehtud
spioneerimisel.
Jtes võiksite kasutada
3ntlemani tava ja üles
Tean ka rääkida seda
i seni ülebjulamisei sa-
[rnsGhantz ütles: .Jutus-
Bt! Selle järel ma võin
[korraga on alati kaasas
. ülekuulaja võib ülekuu-iatada
ainult ühel kör^
üllatus on psühholoogili-
|uul viisil ebaõnnestunud,
kindlasti viimast korda.
I^itlesin:
M ilmselt, et olen poolel-
1% et minu norra allikad
[et olete jätnud ümbriku
5teenüe,:kes selle: järel;
bisis kodumaale jä koh-fie
tööandjat. Minu käes
}lt talle jäetud kiri."
:v- • • i
(Järgneb
/
Hr. 92
• i « i » ü i
ÄpVOKAAT-NOTAR
aoom 1912, Rpyal TruHi Toweir,
Toronto Dominiin Centre
Postiaadress: P.O. 326, Toronto
Önt. (Bay & Kmg) M5K IK7
24-tundi telefoni valveteenistus
7.
Chärtered AecöuntaiJt
55 University Ave.,. Ste.
' -Toroiiito, Oiit.:,M5J.,2H7.
tel. 862-7115
; : O/P T I K
Tel.:53l425i v,
412 RONCESVALLES
TORONTOS
PiduüMondade rentimine,
t^llkonnäd ja pülj^sid
tellimisel
437 -.BÄNFORTH ÄViE.
Tel. 463-8104
, Kursus korraldatakse 12—15 aasfei
vanustele noortele ja 16-aastastele ja
vanematele isikutele, kelledel ei de Ontari©
mootorsõidukite juhi luba. Kursuse lõpetanud
isikud saavad oma i^õimete kohta tõendi,
mis kinnitatakse mootorsaani juhtimise
loana igas transpordi- ja kommunikatsipom'-
miništeeriumi eksamikeskuses 2 dollari eest.
andmete saamiseks OFSG
fereeniilg-kursuse kohta võtke kontakti:
OFSC Driver Training Office, R.R. 1, Jorte
Station, Ontario LOR, iSO, telefon (41S)
562-4922. ' • ; • \-
TASUTA EÄSmAimt • ^ - ^
Muretsege endale tasuta uus käsiraamat
„Snowmobiler's Handbook", kus on toodud
mootorsaaniga sõitmise reeglid, ettevaatus­abinõude
tarvitusele võtmine julgeoleku
kindlustamiseiks, informatsioon sõiduradade
kohta, rajamär^d, tieeirä
informatsioon, tabel külma ja tuule tegurite
kohta ja muid kasulikke andmeid. Broshüün
on võimalik saada igast transpordi- ja
kommunikatsioommimsteerimni eksami
keskusest või litsentside büroost. Brosbüik
.Ott saadaval detsembri 1
sõitmine on kujunenud .
populaarseks paljudele Ontario elanikele,
kuna see on tervislik ja nauditav spordiala.
Mootorsaan osutub sageli ka hädavajalikuks
tiiklemisvahendÜK kaugetes piis
või.
Nüüd on võimalik teil ja teie perekomsal
õppida mootorsaani juhtimist ekspertidelt
vastaval treening-kursusel, mille korraldab
Ontario Federation of Snowmobile Clubš
(OFSC) koostöös Ontario Safety League'ga
ja Ontario transpordi- ja kommunikatsiooiš-
Communications
^Triinul" On kauniks' kombeks
igaaastane jõulunumbri kaanepilt
panna pidurüüsse. Seekord oli niit-meväryitrükis
Vigala rahvarõivas
naine. Ajakirjal oii jälle aastakäigu
vahetus pärast 25. juubeliaasta
möödumist ja 1 läheb lugejate ja
kõigi toimetajate abil vä^tu uuele
tegevusaastale.
' Uues numbris! kirjutab õp. H.
Laaneots jõulujutluse „Luba ela­da
olevikus", jõuluteemalised on
ka K. Käbliku „yanaema jõuluõh­tu
Kalifornias" ja Al Tiituse „Minu
jõulukuusk", üldteemalised on
Maie Küve „prdsete õiguste
ajastui'S Tiina Kü^si„Noor ja elu­kutse
valik", ^M.J. ^ühendriikide
välispoliitika konverents", märk­meid
naiste rahvusvaheliste suhe­te
arendamisest, S. Tomšoni ,jNais-te
nõupäev Göteb(jt^is",L Tõrma-küla
ettekanne T rM seminaris
,>Kõneoskus", II. \Wiausi „üh
eesti opereti, saamislugu", M. Le-püoi
,,Eiieri Taül", dr. R: Vana­selja
„Liigesepõletik ehk reuma",
V. Hubeü,huvitavaid piweseme
Ontariost", etnoloog Mai Raua
„Mõni sõna lusikast, moast ja
kahvlist", J. Järvi ^Numismaati­ka
ja Eesti maaalal kehtivusel ol-nui
rahamärgid, mündid", X-Eso-pi
„Kannel eesti rahvalaulus^', T:
Maki ;„Sini-mustyalge vahtra lelle
lipu all" ja mitmeid väiksemaid
Kodude ja naist^ i|käsitöÖalased
on A. Ambrose „Kehtna' kooli 50
aasta juubeliks'V E. Tarmet^
Toomber.s[i „Riidest nööpauk talvi­sele
riietusele", H. Vtoeri „Vigäla
.naišeülikond", UrSule ,;Leivs&-
na^\ R. Plangi-„Tõstamaa neiu
vöökui'', JeaiieUe ^.Pildid: talve-moest",
H. Piirsalu „Telgedel koo­tud
laualinijc ja väike seinavaip",
H. Jukkumi, "keedame ühele",:kü-na
E. Park. vaatleb Erna Nuthi
mälestusraamatükogu New Yorgis,
B. Paaver mälestab' Mea Krimsi
ja Aiiio Tali Karl' ä3tikivi./Kirju-tusi
täiendavad paljud fotod.
Liili-ÄnneParlo, Su palet Hiia ot­sin..
Luuletusi. Eesti VaimÄ
Raamat 1975. 220 lk.
Lüli-Anne Parlo vaimulik luule­tuskogu
„Su palet ma otsin" oii
väMuselt üks kaunemaid luule-:
tuskogusid, mis meil ilmunud.
Raamatu suur formaat, hea paber
ja kunstnik Agaate Veeberi arvu­kad
illustratsioonid annavad oma-poolse
kaaluka ' lisandi ; luuletaja
100-le luuletusele^ Raamatul (m
hea kujundus, ori avarat ruumi trü-kipildi
kõrval, samuti ruumi lehe-küljelistele
illustratsioonidele. Tu­lemuseks
on mahukas raamat, mis
väga sobiv kingituseks usulise tun­dega
inimestele. .;
Airi Kalmus oma viimases me-muaarteoses
nimetas vaimuiikkw
kirjandust tarbekirjaixduseks ku­na
see teenib ühe grupi mimeste
, 'huviala. •
Ometi võib sellele väitele ka vas­tu
väita, sest usulise inspiratsioo­niga
luiüe Võib muutuda kõrgeta­semeliseks
ja kõiki hüvitavaks luu-.
leks nagu meie oma Uku Mäsingi
puhul. Tuigük on, et looja selle ise
suudaks vna väijaspoole peamiselt
oma grupi tarbest.
See küsimus tõuseb ka L,-A.
Parlo lüulekogugk tutvumisel. Ma­hukasse
kogusse näib ilmselt ole­vat
voetud kogu looming ilma se-lekteerimata
jä isegi sisuliselt gru-peerunata.
Suur osa on juhuluule
iseloomuga, kuigi kahtlemata tin­gis
selle sündmusega seotud inspir
ratsiooniiäte. Usuline kirjandus on
esmast ikkagi progranimiline täi­tes
kõigepealt selle (tarbekirjan-düslikku)
osa. Raamatut läbi luge­des
on läbitud ka kirikuaasta koos
sellele meie ühiskonnas lisanduva­te
rahvuslike tähtpäevadega.
R. Kiviranna oi ise avasõnas
juba määritlenud, et „teos on
rohkem kui luuletuste kogu.
Ta on võinieline samaaegselt ole­ma
meditatsioöniraamatuks ja
Kristuse rikkuste vahendajaks
meie hingele."
Vaatamata sellele juba kinfllaka
tehtud : asukohale on ; sellel 'SiiskJ
Idrjänduslik „oma külg" ja see
näitab usulise otsija sügavaid mõ­tisklusi
Jumala tõdede palge ees.
Inimesele on antud tahe oma Loo­jale
laulda ja L.-A. Parlo teeb se­da
oma rõõmudes ja muredes, lei­nas
ja valus ning leiab, et just va­lus
ta tunnetab Loojat lähedasema­na.
Ta tajub eneses Looja hingust
ja see on kahtlemata usuliselt hel-dinule
suur väärtus, see on jõud
kõigi muu võitmiseks. See tajumi­ne
annab ususügavaid mõtisklusi,
mediteerimisi, palveid, et Looja
veelgi enam ta juurde jääks. Selle
palvusliku tunnevooluga on seotud
ta isamaalikud värgid.
Maa eest, kuhu la Igatsused len­davad,
saab auiult Loojale palVe^
te kaudu rääkiöa.
Üks osa luulest on loodud kiriku-koraalide
viisidele ja vist on neid
ta kodukirikus New Yorgis kasuta­tud
laulmiseks, tahtes asendada
meie kirikulaulude fedigeerimist
ootavaid tekste. Kahjuks pole au­tor
ise paremaid tehnilisi eeskuju­sid
kasutanud. Viunase tsükli
moodustavad ainetel loodud luule­tused,
tavaliselt sellisel puhul näi­datakse
ka aine allikas.
Sellise suure väršiteose puhul,
kus jõuluteemalist luuletusi' on
ise paarkümmend, on ilmne kor­damise
oht. Tõenäoliselt pole au­tor
seda ka teiste samateemaliste
juures püüdnudki vältida. Vormili­selt
on ehariiuses vabavärsid, mil­line
ju sobibki mediteerivale mõt­tele^
kuid nende kõrval on kä vor­mikindlat
luulet, kus on vaja veidi
enam viimistlemist.
A. Veeberi illustratsioonid väl­jendavad
lihtsalt kuid ilmekalt
piibllloolisl motiive samastades
seda autori usulis-elamtislike
värsside sisuga.
Kokku on kaks naisloojat andnud
raamatu, kus usuline mõte pn ka­hel
pmnal omale ilme saanud, mis
peaks paljudele lugejaile andma
meeldivaid elumõttelisi süvene-mishetki,-
HANNES OJA:--
HOGAN PONTIAC BUICK
. 34a Danforth.. Ave.
Telefon äris: 461-3561
; JPONTIAG/ • ^
- ::BUIGK • •
• : LEMANS •
: FHOENIX, :;-
FIREBIRD
SÜNBIRD
... • •CENTURY:
; : ; . ACADIAN .:
.G3I.G. veoautoi
Pruugitud autod Hiljutisel kolme Lõuna-Ontario tekstiilkunstniku müüginäitusel
IJesti Majas oli üheks tööde väljapanijaks Ärmilde Füiel, keda
rasfeme.,.pM0 oma'tööde juures seismais.
Foto: ¥aba Eestlane
© 22. sept. tähistas Londonis 70-a.
st|miipäeva kunstnik Viida Juse.
Lõpetanud Tartus ENKS Gümnaa­siumi
ja õppinud ülikoolis, sama­aegselt
Palla&3s, sai temast kunsti-õppija:
Ta õppis ka Budapestis.:
Afaieliumine tekstiilinseneriga viis
ta tekstiüalale, millega saavutas
hea edu. Lahutunud, siirdus tagasi
kunstialale,: õppides Itaalias,' jää­des
Vene okupatsiooni saabudes
välismaale. Abiellus; uuesti. Võitis
Venetsueelas Bdivari maaliga 1
koha; Asunud Londoni, jätkus seal
maalimine ja tegelemine kudumi-
© Rootsis tähistas ,50-a. sünnipäe­va
21. sept. Riikliku Metearo!oo<?ia-asutuse
osakonnajuhataja, meteo-a-
olooglateadlane Leo Rannaleet. Ta
lõpetas; Rcotsis, Sigtunas,: eesti
gümnaasiumi ja süs ülikooli me­teoroloogina.
'Juubilar oli esimesi
TV-msteorolooge. viibis mitu aas­tat
Nepaalis, organiseerides selles
Himaalaja mägirügis meteoroloo­gia
jacimade võrku rahvusvahelise
ülesandega, Ta lööb kaasa eestlas­te
alal REE-sse valitud saadikuna.
STOKHOLM (EPL) —Laupäeval, 1^. detsembril esitab' RoötiSi
raadio programm Andres Küngi iokurtientaalse Jkuuldemän-güi
„Sanningen skall göra Eder fria'* (Tõde võib teid vabastada)
allpeaJkirjaga ,^0m Sergei Soldatav ock rättegängen mot den
Estniska Demokratlska^ KÖrelsen" (Sergei Soldatovist ja kohtu
protsessist Eesti Demokraatlilcu liikumise vastu). Bramaturg
Bengt'Gustafsson.
Nagu pealkirjast selgub, kasu-tatailise
feuuidemängus autentset
materjali, mis saadud idast. Kuul­demängu:
juhatab sisse jutustaja,
kes tultvustab Demokraatilikku
liilaimisit Eestis ja Sergei Solda-tovit.
Alguses jälgib kuuldemäng
auitentäet dokumenti — KGB
üldtuuiaimisprotokoili, ^ mis on
jõudnud KGB-st N. Ludus ilmu­vasse
põrandaalusesse^ „Joo3kva-te
sündmuste kroonikasse*'.
4. Jaanuaril 1975 arreteeritak-se
Soldaiov ja viiakse Kalju
Mätikugä kurilaiuis?,sse Serbski
: • valmiihalglasse Moskvas.-, •';.
Peagu jkoguaaista; toimuvad üle­kuulamised.
Kohtuproitsss-s pee­takse
21.-31. oktoobril 1975. Süü-atoteks
on paale Šoldatovi Kalju
Matil?:, Mait Kiirend, Arvo Va.ra-to
ja AntPirni Jurkevitsh. Ko^us
toeb otsuse, miMes kõfc
mõistetäfese.
• Kuuldemängu (ja vajbadusvõit-lejate
.saatuse esialgne) epüoog
toiimub üžiel vingel novenibripä;e-vail
Täliliimas, kui Expresseni m-porter
külasitab Soldatovi , pere­konda.
Epiloogis iiimneb perekon­na
saatus — tagakiusamine töö-kcthail
ja koolis,, inirneste eeomle-hoidurtiine
,/kaihtl'asltest".
Kurikuulsast Potma laaginst
saadab Soldatöv koos teistega
kirja USA rahvale nende riigi
200-aastase Juubeli puhul 4.
juulil 1976.
Kiri on mõeldud kogu maailma
avalikuae arvamisele Ja/kirjeldab
oktikorda, mis valitseb N." Liidus.
See iliõipeb sõnadega: ,JVEe nõuafl^ne
poliitilise tagaikinsamise, viha ja
l^üditan2is'fe. lõpetamist!*'
Värskemad UKdised loete
„VABA EESTLASEST"
J.