1986-08-22-04 |
Previous | 4 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk. 4 VABA EESTLANE reedel,.22. augustil 1986 — Friday, August 22,
Nr. 63
nZTKX
Nr. 63
Siinnipätvciiyttii i^fnciiist^ss Mihhciil Pryylif ©
Mihhail Pruul sai oiaia 1®0« silnsnipäeva puhul siii.palju tMhdeparo, mmümi |s
Mugitusi, et ütles „Ehataires" peetud sündmuse järel, et „kui uüüd keegi veel krooni
pähe paneks, siis tunneks end kuningana". Tähelepanuväärse tähtpäeva puhul esitas
„Vaba Eestlane" mõned seljataha suunatud: küsimused, millele vastamisel ilmnes
imetlusväärne Braälu, iga detail ta pikalt eluteeltt oli selgesti meeles. ,
M. Pruul on sündinud 15. au» rai Laidoneri auto. See oli nelja Kuid mäiupildis on
gustil 1886 Muhu saarel. Tal on oi- uksega väga kõrge auto, mis nar- tagasi ulatuvaid pilte!
nud kaks tütart ja poeg, kes elab mendas mitmelt poolt ja tuli uute „Mäletan kui vue-aastasell sas
Rootsis ja oli tähtpäeva puhul isa- materjalidega asendada. vallatust tehtud ja tagaotsale selle
le koos abikaasaga külla saabunud. „Küsiti: kas arvad, et jõuad õh- eest pihta anti. Kui sasn seitsme»
Lapselapsi on neli tuks valmis teha? Ülemjuhatajal on aastaseks hakkasin koolis kaima.
' „Mina olin taluomanik Muhu- vaja." Vastasin kindlalt: saan vai- õpetajaks oli noor mees, esimest
J maal Lalli külas, Mihkli talus. mis. Hommikuks oli auto toodud aastat õpetajatööd alustanud. Sain
Muhu oli suur saar, seal oli 3 pä- ukse ette, eemaldasin sellelt kõik sellega sõbraks, kuna elasm kooli-rismõisä,
4 riigimõisa ja 27 küla. asendamist vajavad osad ja lasin maja läheduses, õpetaja kutsas
Kui palju oli saarel elapikke, see linoleumist lõigata uued poolteist- oma tuppa lõunat, sööma. Km lei-pole
enam selgesti meeles Olin tollised ribad. Kella kolmeks sain vad söödud, keerasime koos hulssi-
23-aastane kui abiellusin 18-aastase valmis. Pärast proovitööd öeldi, et desse tubakat ning tõmbasime
muhu neiuga, sest muhu neiud olid on hästi tehtud ja arvestati II ka- suitsu, õpetaja jai parast suitseta-kõik
ilusad. Rootsis elades siiski tegooria töölise palgale. mist lesima, mina laksm teistega
"märkasin, et ka 90% rootsi tüdru- Kui sõda oli lõppenud andis Ar- vallatust tegema.*'
kuist olid ilusad" senali insener Kaasik sellekohase
• tunnistuse, et töökoht • on võrdne VIIMANE TÖÖKOHT •
TSAARI ARMEES l A ' sõjaväeteenistusega ja kindral Ernst 89-AASTASENA
5§ÕJAVANGISTUSES Põdder andis Kuressaares sõjaväest
vabastamise tunnistuse." Ta põgenes Rootsi, kui oli .58-
Vanem tütar oli nelja-aastane ja aastane, asus sealt Kanadasse 67-
poeg aastane, noorim tütar veel sün- UUENDAIA KALASTAMISEL aastaselt ja töötas viimati veel 89-
dimata kui ta I maailmasõtta läks. aastasel. t osal.is.e .a jaga ^P eetri. kiri- HugO Alhsma oma
Sõjasõit läks pikaajaliseks, võttis Kodutalus jätkus töö kalastamise- ku juures. Juba varem oli ta abiks
viis aastat enne kui kodupinnale ta- püüti peamiselt räime, siiga ja olnud kiriku ehitamisel, oreli paigas!
pääses. Sõja ajal oli n^li kuud kilu. Eesti toodi omal ajal Soomest gutamisel ja pinkide kohale kinni-eesrihdel;
ühe peast lähedalt möö- sijku ja eesti kalurid pidid töö lõ-. tamisel. Lähedase asukoha tõttu oli
dunud kuuli jälg on veelgi nähta- petama, kuna hinnad olid väga ma- ta ustavalt saadud ülesandeid täitval.
Ta iseloomustab selleaegset sõ- ^^\^^ pj.yui hoidis oma kalu oda- nud.
da, et see oli siiski lihtsam, polnud vait turustamisest. Ta ehitas suure Küsides, mida ta peab oma kõr-veel
lennukeid, mis ülevalt tuld kuuri paadisadama juurde, et ise ge eluea põhjuseks vastas ta:
saatnuks. räimi soolata ja sellisena Tallinna „Kindlasti on selleks toit. Ma
Kuni kolm ja pool aastat tuli oi- müügile saata. söön palju mett, mune, varem ar-la
Saksamaal sõjavangis. Ta käis j^ui kuur oli valmis avastas ta, mastasin pekki, aga ka kalu. Kui
läbi seitsme, vangüaagri ja töötas et ETK otsib kalaostupunktiks ruu- sügisel 18,5-puudase sea oma tar-söekaevurina.
Nimed nagu Ham- me Muhu saarel. Ta tegi pakku- beks tapsime, siis selle kõrvale sai
merstein, Neuhammer jt. vangi- mise ja saadigi kokkuleppele kala- pere ka lamba- ja loomaliha. Aga
i laagrite asukohad on tuttavad järg- soolamise ja suitsutamise ettevõtte naps vodkat ja veidi shokolaadi
-ymhe. gen3r&tsiöamd& eesti sõdurei- üürimiseks. Asjad hakkasid pare- kuuluvad päevasesse toidusedelis-le.
Sõja lõpul tehti laagriväravad mini minema enne ,,suurte röövi- se."
lahti, laagriperenaised pakkusid jate" tulekut. ETK ostis kalad üles, „Ehatares" on ta olnud Juba
veel kohvi ja siis viis laev Danzi- j^si need soolata ja saatis siis oma kolm aastat ja ta ütleb, et seal on
gist 800 meest Tallinna. Toodi Ees- müügivõrgu kaudu müügile. Kuuri hea elada. Meie vestluse lõpul tuti
Vabadussõtta. Enne rindele saat-» suitsetamisosas oli neli suitsutamis- lebki „Ehatare" meelelahutusliku
mist võimaldati veel kaheks näda- ahju, igal neli raami, mis mahuta- ala korraldaja pr. Keerma ning
laks koju minna puhkusele. igaüks viis mõõtu (10 kg) räi- kinnitab sünnipäevalapsele lilled
^ , mi. rinnale, kuna Toronto päevalehe
KINDRAL LAIDONERI AUTO , ^ . Th^» Tnmntn ^tar" ™r»rter tule-
Pü-AARRAANNDDAAMMIINNEF "^"^^^^^ ^^^^^ ^^^ ^ ^^^^'^ ^ kalarikkad. »^ tedj a kül^a st^a^m^^a . reporter tule-
Ta oli vaid ühe nädala kodus ja krooni väärtuses räimi ja see oli — — — • — — • • .: • .V /
läks siis Tallinna Arsenali töökoh- sellal suur raha. Edu oli iga aasta- - - • - - ' - - - - < « - > - - >^
ta otsima, kuna sõjaline töö asen*-.ga. Oli juba teoksü uue kuuri t YABÄ ilSTLANE""
das sõjaväeteenistust. Ta sai töö- mine, aluski valmis valatud, kui tu- J*
-koha ja siis tuligi omapärane proo- li 1944. a. septembris põgeneda. . on valvel cesttaskonaEm
vitöö teha: tuli päevaga kordasea- Aga veel viimasel ööl püüdsime tiMliuvide eesH!
da Eesti vägede ülemjuhataja kind- paar mõõtu kilu." ^............^^
abikaasa Helenega. ^
Foto: Tommy Tomson
Mug® Allismci 8©
Jiiulikuu viimasel nädalalõpul
pühitses Seedriorul oma 80. a. juu-ijelit
endine Eesti kutseline sõjaväelane
Hugo Allisma. Sel puhul oli
Allisma avarasse ja mugavasse kodusse
Seedriorul saabunud hulgaliselt
. sugulasi, sõpru ja kaasvõitlejaid.
H. Allisma on Sihtasutis
Seedrioru mitmekordne juhatüse-liige
ja Hamiltoni Eesti Võitlejate
Ühingu aktiivne liige. Vastavalt
lele võis ka märgata rohkesti sün-nipäevalisi
kahest eelpoolnimetatud
organisatsioonist.
Hamiltoni Eesti Võitlejate ühin-on
tavaks austada vanemaid
vastava tunnustuskirjaga.
Diplomi andis H. Ällismale üle
HEVt^ esimees August Jurs, kes
oma sõnavõtus rõhutas juublari
teeneid eestlaste tegevusele kaasaaitamises,
seda eriti Seerdioru laste-suvekodu
ja HEVÜ osas.
Juubilari elukäigust kõneles pike-
A. Voode, kasutades tema en-joolt
koostatud ülevaadet, mis
ilmus ajaleht v^Võitlejas". Hugo
Allisma süridis 20. juulil 1906. a.
Järvamaal, Väinjärve vallas asuvas
Rammu külas, tema hariduskäik
Paide gümnaasiumis, Tugeva tehnilise
kalduvusega, astus ta vabatahtlikult
kaitseväe teenistusse
Nõmmel asuvasse Pioneerpataljoni,
müle lõpetas allohvitserina silmapaistvate
tulemustega. Sellest olenevalt
kutsuti ta Narvas asuva I rügemendi
pioneerkomando vanema
ametkohale, kus ta teenis kuni venelaste
tulekuni. Tema pagulastee-kond
kulges esiteks Saksamaale,
siis Inglismaale ja lõpuifs J^adai-se.
H : Allisrt^ä koos Ä a a s a Helene
jä lastega (poeg Peep ja tütar
M a l ^ elasid Montrealis üle paari-küiiine
aasta. Ta asutas seal auto
elektrialalise töökoja, müleagalik-videeris
vanadüsepiensionile minnes.
Ta siirdus Seedriorule oma vanadusepäevi
veetma, kuhu koos abikaasaga
rajasid avara ja mugava kodu.
Kuid Šeedriorulgi ei jäänud H.
Allisma mugavalt tugitooli istuma,
vaid selle asemel rakendus intensiivselt
Seedrioru elü korraldama.
Tänutäheks Seedriorul osutatud tegevuse
eest ulatas juubliarile kinnise
ümbriku Seedrioru praegune juhatuse
esimees K. Varangu,
Hamiltoni Eesti Võitlejate Ühin.
gu nimel kõneles veel H. Lember, ^
kes ühingu kingitusena andis üle'
raamatu.
CANÄDA II
Ta arteer sai muljuda,- oli luu-murre
ja yijgastada said kaks närvi,
kui purjenöör sattus ümber sääre
ja ta viskus üle parda vältimaks et
nöör ei lõiganuks läbi tema jalga.
Ta heitis end merre ja kisti purjega
^ vee alla: V
Marits oli 5 ja pool nädalat Ka-lifornia
haiglas, kus talle tehti operatsioon
vigastatud arteeri möödä-pääsugä.
Jalg avati kogunenud vedeliku
väljanõrutamiseks. Selle järele
ta on saanud füsioteraapiati
on tehtud proove närvidest ja lihas-test.
Ta võib juba liigutada paari
Purjesportlane Kari: .Marits, Canada: II meeskonnaliige, paranemas. St. Michael'i liaig- varvast, aga mitte tõsta^ jalga.'
Ta d i viimati Vancöuveri haig.
:las, kus; sealsed irstid. üi
Vigastusi Kaliforniarannikur^^t^
1 haiglasse. .
et tal tuleb minna Torontosse abi
saama närvivigaštuse ravimiseks St.
Michaeri Periphei-al Nerve Glinikus
dr. Alan Hudsoni juures. Üle tuhande
kanadalase, ameeriklase ja
eurooplase on saanud abi selles
klünikus. Peripheral närvid asuvad
käsivartes jä jalgades.
Dr, Hudson ütles, et kuigi Ma-rits
pole valmis purjetamiseks eeloleval
America Gup võistluse! oktoobris
Austraalias, on tal siiski üsna
head väljavaated paranemiseks.
Royal Ganadian Yacht Club korraldas
laupäeval, 16. augustil 18-
liikmelise meeskonna „teelesaatnii-se"
vastuvõtu, kuhu ka Marits lootis
Jnaiglast:
Tagosivoode $(
Sellel suvel o
siillest on juttu oli
vekodu juhatajat
iest ja saavutusist I
Pead sa tänavuse suv
aega õnnestunuks?
Antud olukordi arv
nestus suvekodu üle o
ja püstitatud eesmärgi
rahuldavalt.
Mida mõtled sa ,,an^
Kui tegemist on kas\
rega, millest ainult 1
rääkisid vabalt eesti keel
senti vaevaliselt, 30 prc
eesti keelest enam-vähi
45 protsenti ei mõistnüd|
või tundsid ainult üksi
siis esitas taoline õlukol
du juhtkonnale ebatavalf
tegevuse kavandamisel
kide püstitamisel-läbiviii
Mis olid SBis need eesi
Võimaluste piirides
lastele eesti kultuuri, ajj
hemal määral geograaf
da lastele vähemalt ri\
keelset sõna päevas, tut^
le eesti ühiskonna tööc
anda noortele võimaluj
teiste eesti päritoluga
selgitada neile kristlikl
Lisaks sellele tõmmata
likku tegevusse, kaasj
laskmine ja võimaldada
1—3 nädalat vabas lo(
Kuidas hindad iiend<
de saavutamist?
r
Seedriom lastesuve
OLD
7
plobki
DAAMIDELE
Tl
VAIPADE & Mi
PUHASTI
SEINAST-SEBSA JA
ERIKLOKBIK —
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 22, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-08-22 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860822 |
Description
| Title | 1986-08-22-04 |
| OCR text | Lk. 4 VABA EESTLANE reedel,.22. augustil 1986 — Friday, August 22, Nr. 63 nZTKX Nr. 63 Siinnipätvciiyttii i^fnciiist^ss Mihhciil Pryylif © Mihhail Pruul sai oiaia 1®0« silnsnipäeva puhul siii.palju tMhdeparo, mmümi |s Mugitusi, et ütles „Ehataires" peetud sündmuse järel, et „kui uüüd keegi veel krooni pähe paneks, siis tunneks end kuningana". Tähelepanuväärse tähtpäeva puhul esitas „Vaba Eestlane" mõned seljataha suunatud: küsimused, millele vastamisel ilmnes imetlusväärne Braälu, iga detail ta pikalt eluteeltt oli selgesti meeles. , M. Pruul on sündinud 15. au» rai Laidoneri auto. See oli nelja Kuid mäiupildis on gustil 1886 Muhu saarel. Tal on oi- uksega väga kõrge auto, mis nar- tagasi ulatuvaid pilte! nud kaks tütart ja poeg, kes elab mendas mitmelt poolt ja tuli uute „Mäletan kui vue-aastasell sas Rootsis ja oli tähtpäeva puhul isa- materjalidega asendada. vallatust tehtud ja tagaotsale selle le koos abikaasaga külla saabunud. „Küsiti: kas arvad, et jõuad õh- eest pihta anti. Kui sasn seitsme» Lapselapsi on neli tuks valmis teha? Ülemjuhatajal on aastaseks hakkasin koolis kaima. ' „Mina olin taluomanik Muhu- vaja." Vastasin kindlalt: saan vai- õpetajaks oli noor mees, esimest J maal Lalli külas, Mihkli talus. mis. Hommikuks oli auto toodud aastat õpetajatööd alustanud. Sain Muhu oli suur saar, seal oli 3 pä- ukse ette, eemaldasin sellelt kõik sellega sõbraks, kuna elasm kooli-rismõisä, 4 riigimõisa ja 27 küla. asendamist vajavad osad ja lasin maja läheduses, õpetaja kutsas Kui palju oli saarel elapikke, see linoleumist lõigata uued poolteist- oma tuppa lõunat, sööma. Km lei-pole enam selgesti meeles Olin tollised ribad. Kella kolmeks sain vad söödud, keerasime koos hulssi- 23-aastane kui abiellusin 18-aastase valmis. Pärast proovitööd öeldi, et desse tubakat ning tõmbasime muhu neiuga, sest muhu neiud olid on hästi tehtud ja arvestati II ka- suitsu, õpetaja jai parast suitseta-kõik ilusad. Rootsis elades siiski tegooria töölise palgale. mist lesima, mina laksm teistega "märkasin, et ka 90% rootsi tüdru- Kui sõda oli lõppenud andis Ar- vallatust tegema.*' kuist olid ilusad" senali insener Kaasik sellekohase • tunnistuse, et töökoht • on võrdne VIIMANE TÖÖKOHT • TSAARI ARMEES l A ' sõjaväeteenistusega ja kindral Ernst 89-AASTASENA 5§ÕJAVANGISTUSES Põdder andis Kuressaares sõjaväest vabastamise tunnistuse." Ta põgenes Rootsi, kui oli .58- Vanem tütar oli nelja-aastane ja aastane, asus sealt Kanadasse 67- poeg aastane, noorim tütar veel sün- UUENDAIA KALASTAMISEL aastaselt ja töötas viimati veel 89- dimata kui ta I maailmasõtta läks. aastasel. t osal.is.e .a jaga ^P eetri. kiri- HugO Alhsma oma Sõjasõit läks pikaajaliseks, võttis Kodutalus jätkus töö kalastamise- ku juures. Juba varem oli ta abiks viis aastat enne kui kodupinnale ta- püüti peamiselt räime, siiga ja olnud kiriku ehitamisel, oreli paigas! pääses. Sõja ajal oli n^li kuud kilu. Eesti toodi omal ajal Soomest gutamisel ja pinkide kohale kinni-eesrihdel; ühe peast lähedalt möö- sijku ja eesti kalurid pidid töö lõ-. tamisel. Lähedase asukoha tõttu oli dunud kuuli jälg on veelgi nähta- petama, kuna hinnad olid väga ma- ta ustavalt saadud ülesandeid täitval. Ta iseloomustab selleaegset sõ- ^^\^^ pj.yui hoidis oma kalu oda- nud. da, et see oli siiski lihtsam, polnud vait turustamisest. Ta ehitas suure Küsides, mida ta peab oma kõr-veel lennukeid, mis ülevalt tuld kuuri paadisadama juurde, et ise ge eluea põhjuseks vastas ta: saatnuks. räimi soolata ja sellisena Tallinna „Kindlasti on selleks toit. Ma Kuni kolm ja pool aastat tuli oi- müügile saata. söön palju mett, mune, varem ar-la Saksamaal sõjavangis. Ta käis j^ui kuur oli valmis avastas ta, mastasin pekki, aga ka kalu. Kui läbi seitsme, vangüaagri ja töötas et ETK otsib kalaostupunktiks ruu- sügisel 18,5-puudase sea oma tar-söekaevurina. Nimed nagu Ham- me Muhu saarel. Ta tegi pakku- beks tapsime, siis selle kõrvale sai merstein, Neuhammer jt. vangi- mise ja saadigi kokkuleppele kala- pere ka lamba- ja loomaliha. Aga i laagrite asukohad on tuttavad järg- soolamise ja suitsutamise ettevõtte naps vodkat ja veidi shokolaadi -ymhe. gen3r&tsiöamd& eesti sõdurei- üürimiseks. Asjad hakkasid pare- kuuluvad päevasesse toidusedelis-le. Sõja lõpul tehti laagriväravad mini minema enne ,,suurte röövi- se." lahti, laagriperenaised pakkusid jate" tulekut. ETK ostis kalad üles, „Ehatares" on ta olnud Juba veel kohvi ja siis viis laev Danzi- j^si need soolata ja saatis siis oma kolm aastat ja ta ütleb, et seal on gist 800 meest Tallinna. Toodi Ees- müügivõrgu kaudu müügile. Kuuri hea elada. Meie vestluse lõpul tuti Vabadussõtta. Enne rindele saat-» suitsetamisosas oli neli suitsutamis- lebki „Ehatare" meelelahutusliku mist võimaldati veel kaheks näda- ahju, igal neli raami, mis mahuta- ala korraldaja pr. Keerma ning laks koju minna puhkusele. igaüks viis mõõtu (10 kg) räi- kinnitab sünnipäevalapsele lilled ^ , mi. rinnale, kuna Toronto päevalehe KINDRAL LAIDONERI AUTO , ^ . Th^» Tnmntn ^tar" ™r»rter tule- Pü-AARRAANNDDAAMMIINNEF "^"^^^^^ ^^^^^ ^^^ ^ ^^^^'^ ^ kalarikkad. »^ tedj a kül^a st^a^m^^a . reporter tule- Ta oli vaid ühe nädala kodus ja krooni väärtuses räimi ja see oli — — — • — — • • .: • .V / läks siis Tallinna Arsenali töökoh- sellal suur raha. Edu oli iga aasta- - - • - - ' - - - - < « - > - - >^ ta otsima, kuna sõjaline töö asen*-.ga. Oli juba teoksü uue kuuri t YABÄ ilSTLANE"" das sõjaväeteenistust. Ta sai töö- mine, aluski valmis valatud, kui tu- J* -koha ja siis tuligi omapärane proo- li 1944. a. septembris põgeneda. . on valvel cesttaskonaEm vitöö teha: tuli päevaga kordasea- Aga veel viimasel ööl püüdsime tiMliuvide eesH! da Eesti vägede ülemjuhataja kind- paar mõõtu kilu." ^............^^ abikaasa Helenega. ^ Foto: Tommy Tomson Mug® Allismci 8© Jiiulikuu viimasel nädalalõpul pühitses Seedriorul oma 80. a. juu-ijelit endine Eesti kutseline sõjaväelane Hugo Allisma. Sel puhul oli Allisma avarasse ja mugavasse kodusse Seedriorul saabunud hulgaliselt . sugulasi, sõpru ja kaasvõitlejaid. H. Allisma on Sihtasutis Seedrioru mitmekordne juhatüse-liige ja Hamiltoni Eesti Võitlejate Ühingu aktiivne liige. Vastavalt lele võis ka märgata rohkesti sün-nipäevalisi kahest eelpoolnimetatud organisatsioonist. Hamiltoni Eesti Võitlejate ühin-on tavaks austada vanemaid vastava tunnustuskirjaga. Diplomi andis H. Ällismale üle HEVt^ esimees August Jurs, kes oma sõnavõtus rõhutas juublari teeneid eestlaste tegevusele kaasaaitamises, seda eriti Seerdioru laste-suvekodu ja HEVÜ osas. Juubilari elukäigust kõneles pike- A. Voode, kasutades tema en-joolt koostatud ülevaadet, mis ilmus ajaleht v^Võitlejas". Hugo Allisma süridis 20. juulil 1906. a. Järvamaal, Väinjärve vallas asuvas Rammu külas, tema hariduskäik Paide gümnaasiumis, Tugeva tehnilise kalduvusega, astus ta vabatahtlikult kaitseväe teenistusse Nõmmel asuvasse Pioneerpataljoni, müle lõpetas allohvitserina silmapaistvate tulemustega. Sellest olenevalt kutsuti ta Narvas asuva I rügemendi pioneerkomando vanema ametkohale, kus ta teenis kuni venelaste tulekuni. Tema pagulastee-kond kulges esiteks Saksamaale, siis Inglismaale ja lõpuifs J^adai-se. H : Allisrt^ä koos Ä a a s a Helene jä lastega (poeg Peep ja tütar M a l ^ elasid Montrealis üle paari-küiiine aasta. Ta asutas seal auto elektrialalise töökoja, müleagalik-videeris vanadüsepiensionile minnes. Ta siirdus Seedriorule oma vanadusepäevi veetma, kuhu koos abikaasaga rajasid avara ja mugava kodu. Kuid Šeedriorulgi ei jäänud H. Allisma mugavalt tugitooli istuma, vaid selle asemel rakendus intensiivselt Seedrioru elü korraldama. Tänutäheks Seedriorul osutatud tegevuse eest ulatas juubliarile kinnise ümbriku Seedrioru praegune juhatuse esimees K. Varangu, Hamiltoni Eesti Võitlejate Ühin. gu nimel kõneles veel H. Lember, ^ kes ühingu kingitusena andis üle' raamatu. CANÄDA II Ta arteer sai muljuda,- oli luu-murre ja yijgastada said kaks närvi, kui purjenöör sattus ümber sääre ja ta viskus üle parda vältimaks et nöör ei lõiganuks läbi tema jalga. Ta heitis end merre ja kisti purjega ^ vee alla: V Marits oli 5 ja pool nädalat Ka-lifornia haiglas, kus talle tehti operatsioon vigastatud arteeri möödä-pääsugä. Jalg avati kogunenud vedeliku väljanõrutamiseks. Selle järele ta on saanud füsioteraapiati on tehtud proove närvidest ja lihas-test. Ta võib juba liigutada paari Purjesportlane Kari: .Marits, Canada: II meeskonnaliige, paranemas. St. Michael'i liaig- varvast, aga mitte tõsta^ jalga.' Ta d i viimati Vancöuveri haig. :las, kus; sealsed irstid. üi Vigastusi Kaliforniarannikur^^t^ 1 haiglasse. . et tal tuleb minna Torontosse abi saama närvivigaštuse ravimiseks St. Michaeri Periphei-al Nerve Glinikus dr. Alan Hudsoni juures. Üle tuhande kanadalase, ameeriklase ja eurooplase on saanud abi selles klünikus. Peripheral närvid asuvad käsivartes jä jalgades. Dr, Hudson ütles, et kuigi Ma-rits pole valmis purjetamiseks eeloleval America Gup võistluse! oktoobris Austraalias, on tal siiski üsna head väljavaated paranemiseks. Royal Ganadian Yacht Club korraldas laupäeval, 16. augustil 18- liikmelise meeskonna „teelesaatnii-se" vastuvõtu, kuhu ka Marits lootis Jnaiglast: Tagosivoode $( Sellel suvel o siillest on juttu oli vekodu juhatajat iest ja saavutusist I Pead sa tänavuse suv aega õnnestunuks? Antud olukordi arv nestus suvekodu üle o ja püstitatud eesmärgi rahuldavalt. Mida mõtled sa ,,an^ Kui tegemist on kas\ rega, millest ainult 1 rääkisid vabalt eesti keel senti vaevaliselt, 30 prc eesti keelest enam-vähi 45 protsenti ei mõistnüd| või tundsid ainult üksi siis esitas taoline õlukol du juhtkonnale ebatavalf tegevuse kavandamisel kide püstitamisel-läbiviii Mis olid SBis need eesi Võimaluste piirides lastele eesti kultuuri, ajj hemal määral geograaf da lastele vähemalt ri\ keelset sõna päevas, tut^ le eesti ühiskonna tööc anda noortele võimaluj teiste eesti päritoluga selgitada neile kristlikl Lisaks sellele tõmmata likku tegevusse, kaasj laskmine ja võimaldada 1—3 nädalat vabas lo( Kuidas hindad iiend< de saavutamist? r Seedriom lastesuve OLD 7 plobki DAAMIDELE Tl VAIPADE & Mi PUHASTI SEINAST-SEBSA JA ERIKLOKBIK — |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-08-22-04
