Vaba eestlane , August 16, 1983

              \ -
Lk. 2
VABA^EESTLANE teisipäeval, isfaugustil 1983^- Tuesday, August 16, Nr.
Nr. 60
nunn
ly II lil / F " " ""i'
VABADE EESTLASTE
VÄUAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 1955 Leslie St. Don
Ont. M3B 2M3
TOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass
TELEFONIB: toimetus 444-4823, talitus (tellimisea, kuulutused,
\ ekspeditsioon) 444-4832
TELLIMISHINNAD Kaiiädas: aasta $48.—, 'mstas
ja veerandaastas $14.-—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas
aastas $31.— ja veerandaastas $ 16.*—
Aadressi muudatus 50 c. — Üksiknumbri hind 60 c.
KUULUTUSTE HINNAD üks toll ühel veerul:
kuulutuste küljel $4.75, tekstis $5.--5 esiküljel $5.50
T O N I Ä
Fublished by Free Estonian Publisher Ltd
1955 LesHe St. Don Müls, Ont. M3B 2M3
Blllllililliliyiillilililiiillllillllllliliiillliillillllllillllliiilllin
Vaadeldes Ida ja Lääne vahelisi
poliitilise suhtlemise yorme ja nen­de
tegelikku taslemust, on poliitili­ne
malemäng pidevalt olnud edu­kam
Idale. Sellevasjtii on lääne­maailm
olnud vahe^'^"" '
'ka seal seekordne aktsioon;ffask®tte
inimkaotustesa tiihiaks jooksis, ei
ata kait-seseisundis,
pareerideis lööke ja ni^
liatades end vahetevahel tahapoole
löökide vältimiseks. Jälgides po-
Mitilisi malemängijaid tekib parata­matult
küsunus, miks läänemaail­ma
demokraatlike vabaduste juures
pole ajudetrusti, kes olukorra muu­daks
.. vastupidisekls .ja . sunniks
kommunistlikud iikletaiad taandu-
Tegelikult on ieninlikko mängu,
Ikaks samma edasi |a üks tagasi
^uani edukalt mängitud. Alles äs^,
kui USA sõjalaevastik asus ma-nöövreile
Kesk-Ameerika maaMt-suse
mõlemale poolej k<^tis kohe
Qejdikumaid hääli; seal tunti tuge­vuse
ees respekti ja Ituuba ruttas
kohe võimalike järeleandmistega
probleemüei lahendust pakkuma^
Kui mitte öiseid järeleandmii^,
ms ometi ühe ebameeldiva olukor-fa
kinni kühnutamist ja ootamist,
mil tuleb uus võimalus edasiaistu-mls^.
Siis tekkiskiiillatav vai­kus
Kesk-Ameerikas ja venelane ei
p'otesteerinud teiste riikide snseas-
|sBs^sekkumJ!se pärast.
Kuid siis tehti uus malekäik.
Seekord oli venelaste malendiks
Lübüa, kes ruttas naabrile kaMe^
Kõrbeliiva oli neil oma! napilt
käes, mistõttu vajati maad juurde,
rohkem siiski hüppelauda teistele
rükide-mutndele Aafrikals,
Kõik on lck>gilise järjeldndluse-ga
väljamõeldud, iga Isamm vihjab
edasiminekule, progrtösile oma
maailmarevolutsiooni eesmärgi
taotlemisel Kesk-Ameenika plaan
jäeti hetkeks unarusse, tähelepanu
viidi teisele punktile ja läanemaa-
Slm on jälle nagu kanumtsais ega
oska oma demokraatliku protsessi
aeglusega küllaldaselt kiiret valstu-lööki
või tõrjeofensüvi öeostada.
Nüüd, kus õhuvaatlejaid on
USA-st ja ti^eenereid Prantsus­maalt
saabunud, võib ka Liibüa
vajaduse korrar samast käiku teha^
esialgul oma r ü n n ^ peatada ja
asuda ootevalmina uut juhust ot­sima,
jättes aga laänem^Üma sa­masugusele
defeiisiivsesse olukor-dai
• • : :^'
Kus tehakse §üs järgmine
samm, võidakse küsida. M
on väiksema ulatusega ssõjakoldeid
täis, kus vasakpool^eU on ,,rauad
tules". Sri Lanka vähemusrahva
vabadusliikumisega oli tseotud
kõhn kommunistlikku ' *'
see, et kommmiistlikud
parteid oma tegevust jätaks. Tami­li
kommunistlik väikeriik Tseiloni
ölnttks sobivaks Isillapeaks kommu­nistidele,
eriti N, Ludule kui tug|-
punkt, millega India (rfeks ka lõu­nast
piiratud/
Sellises laadis võib tänapäeva
polütilist malemängu jätkata valge­te
ja mustade, valgete ja punaste
vahel. Eriti mustad malendid on
sobivad kommunistlike ideede vas­tuvõtjatena
ja levitajatena, kui
neUe kõrvu sosistatakse vabadu^st
malelaualt valged välja lüüa. Keid
aktsioonikoldeid on praegu mit­meid.
' -^'v •
Kõik näib üllatava läbikaalutlu-sega
tehtud. Nagu seisaks suur
mõtleja maailmakaardi ees ja ühe
ohutule kustumisel vajutaks teisele
nupule. Aastatega on neid tundlik­ke
tsoone ülemaailmselt organijsee-
• Mk3 ..a^^ : lääiKsmaailm. • seda
sellise ükskõiksusega sündida?
Miks pole ajudetrusü samasuguse
plaani tegemiseks, vähemalt sel-leksj
et end üllatuste vastu kaits­ta?
Kõik loodavad, et sellise koha
võtaks <miale USA poliitikud. Aga
siin On nõrgad kohad, mis ei lase
Jyybeli-mured
Kaks eestlaste populaarset suve-paika
saavad tänavi 30-aastaseks.
Jõekääru tähistas oma juubelit ju­ba
pidulikult ja suvekodu valgus-pidu
on arvatavasti selle lõppak­tiks.
Suvekodu tegutses tänavu
kuus nädalat Anne Saksa juhtimi­sel
ja teadaolevalt kulges tegeviis
sujuvalt.
Kotkajärve juubelit tähistas Lem­bitu
MINI-JAMBO laager lõkkeõh-tute
ja sünnipäeva-kringliga. Teis-
XVI Mäneranttikü Eesti Päevade Rahvapeol Marine WorM'is esinenud kandleansambel. Vasakult Edgar j^^ijgjjgjjjj^j^yg^ j^^^y
Kaskla (Los Angeles), Arvo Veycamer (Seattle), HeljoBender (San Francisco), Virve LUlipuu (L. A.), avaldatud — on võimalik, et neid
Helge Laan (L.A.), TÜna Repnau(I^-A.), ansambli juht Oskar Haamer (Toronto) Ja Susan Leetma ^jj^i, ^^^j Kasutamise poolest oli
(L. A.) . Foto: Peeter Vilms Kotkajärve juubelisuvi tagasihoid-
• • • • • r • •': . • •:'' '-••^ ' ' • ' • ' " • • ' ' ' ^ ' •' -' _ ük. Lombitu Maleva 9-päevane laa­ger
oli 30 osavõtjaga, kuna jõuline
V osa üksusest 17 poissi ~ viibis
t Albertas jamboreel. Kalevi lipkon-na
nädalane suvelaager — KOPRA
laager, oli arvuliselt sama sulir-miilSVikiS
Gaidllpkondade ühme lager ei saa­nud
teoks ja Rajaleidjate nädala-lõpulaager
puudujäägi korvamiseks
Tuntud soome a|aIoouurija Osmo JiissIIa avaldas soome ajakhja „KaEava" viimases nmnbrls 3/83 Lembitu MINI-JAMBO ajal toimus
wtikli pealkirjaga „Mis on KGB'" Artiklis vaadeldakse Nõukogude Liidu julgeolekuteenistuse olevikku ainult kaheksa osavõtjaga, kellest
ja analüüsitakse sette ajalugu^^ n^^^ julgeolekuteenistwstega. Edastame 3 oUd ^tüdrukud. Kotkajärve
lär^evasartikBlühendatul^^^^^^^^^^^^^^^ -^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^
le suurem. Korraldajate arvates
V,N6ukogude Liidu Kommunist- seks alateadlikult tingitud sellest väljaõppinud insenere, nii võeti ka mõjutasid osavõtttu Lääneranniku
liku partei peasekretär Juri M kar- Tsheka teenistusse väljaõppinud Eesti Päevad nmg eelseisev EStO'
ropov tegutses vüsteist aastat KGB jääri Ohrana spetsialiste. 84, mis toob MtJ-sse teiste konti-jubma.
Müline roll on KGB-lnõu- Samal ajal on imestatud, kuidas Revolutsiooni suurtest juhtidest nentide osale^^^^^^^
kogude ühiskonnas? Kuidas ta on niivõrd „liberaalne" ja «mõistlik" tundsid Ohranat j^õhjalikult vähe- jõekääru juubelihinnangutele ja
mõjutanud Nõukogude Liidu aja- mees on võinud olla sama. koha mait Stalin ja Dzherzhinski, Lenin paatosele lisandus tulevütuplaäne
lugu? Millised lähtekohad annab peal kui keegi Jagoda või Beriä. pääses^ palju vähemaga. Dzher- ka muremõtteid Toronto Eesti
.seeAndropovile kui oma riigi uue-^^^to^ ibiselt tingitud z^inski istus mitu korda Ohrana Naisseltsi esmaise -Helju NovekI
le juhile? : C arusaamast, et KGB on ahuüt se- tiürmis aastail 1907—1917. Aastal sõnavõtust. Kuigi Jõekäärut on 30
Pärast seda kui Juri Andropovda, mis meile on meelde jäänud 19Ö8 vahistati ta juba viiendat kor- aasta ke viimistletud, täienda-oli
üliatavalt üksmeelselt ja kiires- Jagoda või Beria aegsest GPU-st ja ta istug kinni 16 kuud ning tud ja parandatud, vajavad mõned
ti nimetatud NLKP peasekretäriks, Või NKVD-st: ainult toores terro- saadeti seejärele Siberisse. Sealt seadmed ja rajatised drastüist
sai terve maailm teada, et ta oli rivähend. Et aru saada Andropo- õnnestus tal 1909. aastal põgeneda uuendamist. AM seUeks> oodatakse
oma iioonises, söja-aastätel ja pä- vist ja teda „seletada" on vajaük Capriie, kuni ta uuesti vahistati eesti ühiskonnalt ~ eelkõige nen-rast
seda, teeninud Karjala-Soome teada, mis on KGB, kust ta tuleb 1912. aastal. Protsess ta.vastu kor- delt, kes Jõekäärut vajavad oma
NSV-s Komsomoli Keskkomitee ja mis on ta eesmärk? Kas on või- raldati alles 1914. aastal, mng see- laste jaoks. Jõekääru ja Kivioja
sekretärina, Petroskoi ta^ oli ta Siberisse saadetuna ku- ühisel eesti „suvifuslmnal" ei ole
tee teise sekretärina ning Karjala Lubjankäst? (Lubjanka on Tsheka- ni revolutsioonini. suvekodu suhtes rohkem moraal-
KP Keskkomitee teise sekretärina. KGB vanim ja keskseim hoone Stalin omakorda oh alates aas- seid ega ka jurüdüisi kohustusi kui
Sõja-aastatel juhtis'tä komsomoli Moskvas Dzh^ ^^st 1902 kuus eri korda.vahista- iüejäänud eestlaskonnal. Jõekääru
spionaazhitegevust. Sellest tegevu- res.Hoone^^^^^^ tuna ja vangistatuna, kuid väga loomise aegne plaan, et suvitus-sest
pole palju üksikasju teada; ooni kindlustusselts „Rossia'le"). lühikesi ajajärke. Ning kui Staün kruntide omanikud moodustavad si-
Novembris 1942 Andropov igal Kõneldes Kremli kongressipa-^^^^^ ^^^^^^^^ toetajate kogu, likvideeriti
juhul organiseeris Karjala omadest lees 20. 12; 1967 ütles Andropov, T ^^§" kahtiustatud, kuid Jsna varsti suvekodu ja erakruntt-ning
Taskendist ja Irimtskis^
nud komnoortest partisanisalgani- kõik põhjused karta ja vihata tshe-^°J ta Ohrana meetodeid Kas suvekodu asjad oleksid are-mega
„Komsomolets Karelü", mil- kiste, kujutavad Nõukogude julge- ^ " ^ ^ . .. , "«"^"^ paremmi, kui naisseltsS
le koosseisu kuulus 98 komnoo# olekuteenistust mingisuguse „salä- , kohta, et Lenm, Dzher- omand ja erakrundid oleksid jää-
Sün^^^S^^ zhmskijaStalmo^ido^^^
nagu ,,oma poega'^ tema Kaijal^^^^^ Seda ta Andn^jKm *''^,'f^''; l * *:
seotud karj^^^^^^
vaü ka, et tema naine voiks olla ühistond ise olevat ta loonud en- ' ,„-^^ <,«vt„a .^r\^«.merl on ilm vastata. ^
soomlane kuid see arvamine osu- da omakaitse ja kmia ta S ^ / S ^ ^ ^ ^ o n ^ ^ ^ Kotkajärve ai^eng kujmies telsS-tus
valeks. Ameeriklasest sövjeto- oma tegevuses jälgivat sotsialisüi- ' traoitsiooni piae- inj^gsed, kes soovisid suvitus-tekkida
pidevust poliitilises eliis^
Kommunistide nüüdne aktüvsus
on seotud teadmisega, et kuni Järg­miste
presidendivalimisteni ön
USA välispolütika riigislse^ist
probleemidel seotud, teatud eba-kmdlus
kestab kuni järgmise riigi­juhi
valimiseni.
Läänes m avalikku arvamist
mõjiitanud tänavademonstratsioo­nid,
mis osavalt teenivad Ida ideo­loogilisi
eesmärke. Ja sageli puudub
riigijuhtidel isegi julgus väita^ kust
need aktsioonid on juhitud. Amee-riklasil
on respekt yamulike vastu
ükskõik millisest usust või ideoloo­giast
nad juthistavad, ka nende
vastu, kes tänavademonstratsiooni­del
„usulist tegevust*' harralstavad.
Tugev kristlik kirik peaks ise moO"
dustama ajudetmsti, kes suudaks
oma valitsuse kõrval seista ja an­naks
juhendeid. Paljud neist aga
otsivad kompromissi valstaspoöle-
PolütUine malemäng jätkub. Kas
see lõpeb kord iibe poole võidu­ga,
või suudetakse viigiiseisundit
säilitada. Läänemaailma üksmeelne
tugeviK ja vahetevahel resoluutne
jõu näitamine on sammud, mida
vastaspool r^ekteerib ja hindab.
Näib, et isegi kpmmimistU pole
rõõmiii mõffga vasteega mängjdai :
loog J. Hough on oletanud, et ku dem^^^ ^«.^nnn^i Vni a^^^^ skauddaagri kiüje aUa, olid
Andropov võimiks olla O. W. Msüde parimate iraditsioom^^^ oma lOO-doUarüisfe pami^tega te-
Kmisise: soosik ning et tä oleks haselt töötavad julgedeku organi Kta-pärast
Kuusise surma pärinud te- kuritegude preventiiv^ks ärahoid- ^^Lnlr^lSlL^S^^.r^^^^ nisvaramaksusid ja teede paranda-ma
nõuandjate grupi, miUe juhata- m^^^ nmg kuritegude süüdlasi ^ ^ J ^ ^ A ^ L ^ - miff. "^"5 krundiomam-i
^ s Andropov olevat tõstnud kasvatamiseks, nentis Amiropov. ^ ^ S ^ i - ^ w i ^ ^"^^ "^'""^'^
Georgi Ari)atovi. Gruppi olevat KGB iuhiloU tookord eest andis Toronto Eesti
iselo^ustatud kui pin^dvendu- K O ^ ^ Skaudisõprade Seltsi kaua-aegne
se pockdajaid ja d4lListe. SriS^S^^I peale kruntide
J^^. V. "««.nn^ VnnM. M ' ^""^S^^ • , ^^T- . , 5 ^ ? ! ^^^^^ sojavBgigi. Ka Tsheka ja kaardistamist tunnustas omavalit-
^ Oleme ka saanud kuu da, et voi Soome. Suojelupolusi^^^ GPU organiseeriti nagu-sõjavägi: sus noortelaaffrito üldalad la eM»
Andropc^ devat , , h b e r a a l - ^Ä vaid nagu organisatL>n bodi 4vit^ Z^m^Ms
kohta tõendina on esitatud mb. riik rügis; võib^^^^
see, et ta osfcavat inglise keelt ja võrdlus oleks kirik. Ta on partei, gunitega Grupipilte tshekistidest ühiskond on Kotkajär^vele
kuulavat kerget lääne muusikat, see on avangardi, eelvägi, kellele ppievõiiiialik^^^e^^^ sõjaväeoh- ^"^'^"^ tänuväärset abi. Tegelikult
'üks praegu ÜSA-s elav endine tei- on usaldatud kõige raskem rinde- yitseride piltidest muul viisil kui peamiselt tööjõud, millega
sitimõtleja ütleb selle oletatud „li- lõik. t a on revolutsiooni kilp ja pagunite detailide järgi Kotkajärvet aidati — kuni Uudis-beraalsuse'V
kohta/eUeeon^»^^^
gemeelne nali". Kõige viimane, te", vaid revolutsiooni ja partei
millega ta oleks iiõus on, et Mdv sõdureid, „revokitsio6ni rüütleid",
ropov oleks, mitte ainult lihe- nagu asutaja ja esimene juht Fe-raal"
vaid koguni j,dissident". Ai- lix Dzherzhinski.
mikesed, realisüikud teisitirriõtbjad ^^^^ järeltulija V. R. Me^zhins- m^^ft'!^^ r ki (kä U a l c ^ määriüe^ om,
eb)
10
maa aktsioonmi, mis oli ainult ra­haline,
ühiskonna, tööpanus algas
aastal 1958 Saare suurlaagriga, kui
ehitati peamaja, söögbrõdu ja köö-gihoone
pikendus. Raha nendeks
kogusid noortemalevad.
just KGB-s, kuna nad tundvat rii­gi
toelist olukorda ja vajadusi pa-
Juhtides
Kotkajärve üldalad ja suvitus-krundid
moodustavad tänaseni ühe
Noorteajakü-ja Tulehoidja" tä-salga
järgmiselt: „Meie oleme par- navune teine number on Lääneran-
. . . . . ^ , y' tei relvastatud osa". Need partei na suurlaagri erinumbriks. Laager *^^viku-See tähendab, et erakord-r
^ i n i ^ m iieea, Keda tavaliselt relvastatud tippsõdurid võtavad toimus juba eelmisel suvel Koit- sete kulutuste puhul - kui TESS
nimetatakse ,,teisitmiotlejat^^^^ mõjuvalt osa,partei ja riigi pdiiti- järvel, Rootsis. . ^eUest majanduslikult üle ei k ä i -
?omoli oli ka kujundamisest. Et oUa „revo- Erinumbris on S. Tillu Hansoni ®™ kruntide omanikud need, kellel
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiipiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiliiiiiiiiiiiiiiin^
Iisrael tõmbub yytele Rcihe hävitas
WASHINGTON - Iisraeli välis­minister
Yatzhak Shamir ütles, eV
Iisraeli väed tõmbuväid uutele po­sitsioonidele
Lübanonis ja see ori
esimene aste kokkuleppe täitmi­sest
Liibanonist totaalseks vägede
väljaviimiseks. Shamir^ pärast
seitsme-tunnüist kohtumist USA
välisministri George I Shultziga,
näis olevat nõustunud president
Honald Reagani üleskutsega järk-
, järguliseks vägede väljaviimiseks,
kuna Reagan kardab, et tühiruu­mis
võiks puhkeda verine kodusõ-lim
ajastu patnoot kui mingi libe- häbi, mis tuleks maha salata, vaid neranna juht^ Mats Estoniuse lä-raahie
zapadnik. Noorsoole sooviv auülesanne ja kodanikukohus. Mtus „Sona on laagrijuhü", lugu
tas ta igava välismaise tango ase­mel
(džhässist rääkimata) Vene ja
ukraina rahvatantse ja Karjala
kadrille ning koduarmastuse kasva- r r ^ r . • • .
tärnist rahvapäranditkogudes,^^^^ KGB omapära kujunemist
Küusinen teinud ta tuttavaks Kale­valaga,
mille runasid Andropov
kasutas koduarmastuse äratämi-
• seks.^.
PARIIS--Mhike,^^^^^
hetorm hävitas 95% tänavusest
lõikusest mitnies viinamarjade kas-vualas
Burgundis jä Alsäce'is. Kol­me
minuti jooksul sadas tuvimuna-suuruseid
raheterasid Prantsusmaa
parimate ja hinnalisemate veinide
kasvualal, hävitades tänavuse Tõi-kuse.
Burgundi viinatootjad arves­tavad,
et nad kaotasid kuni 16
miljonit pudelit veini. Tormi hä­vitustööd
arvestatakse 13 miljonile
Andropov siiski veel rohkem Sta- lutsiooni rüütel" pole seega mingi Mrjeldav ülevaade laagrist, Läär^'®^^^^ lauale panna oma
lini ninchr «QfMrtnf tiiiVrn^r.^^^ i:u- , • -J ...u ^ ^ « o — „ ,'„t,4. n/r^i™ iv omandi kaitseks. Samaaegselt on
aga Kotkajärve likvideerimisel —
skautluse sümboolsest tammest ja M se peaks toimuma — tulu saa-šelle
järel laagriosade tegevuse .lateks ainult seltsile antud võlako-kirjeldusi
Tutvustatakse skautlik- ^"stuste omanikud. See nunkt Kot-ku
valiknäitust, müle oH kujunda- Jjajärve praeguses põhikirjas on
. . j t ^ ^ . ^ . . - . . . w f e ^ ^ v o , UIU- , A u V v + > nud Gustav Ilves, hellakeste-hun- toodud põhjenduseks, miks seltsile .
bes nagu soome Elias Lönnrot sa- niojutanud .pomiiseit kalcs -tegurit. ^^^^ metsamängu/laagrielu kü-jel- ei anta nji. taksivaba numbrit, s,o.
da aastat :varem. Võibdla oli ""^""^M !^ dav luuletus „Laager^ gaidide- tõeluste kviteerimise õigust tulra-oom
"mg ^^^^ üheks n^aksust maha-arvamisega.
, . . . osaks on pikem tegevuskroonika Viimasel peakoosolekul esitas
. Mitmetes^Vene^^r^^^^^^ ,^ulla-MuUa" all-laagrist, mis kir- seltsi esimees'L. Pikkov inõttekäi-revolutsionääre^
ki^eldavates uun- jeldas Ameerika lääneosa kmiagist g„ mdalade ja suvituskruntide täie»
mustes on nenditud,^etkoigepare- elu seU^ Hkuks eraldamiseks la sai pea-mini
tundsid ^aan, Ohranat. Ou- tegevusega kus üheks osaks oli koosolekult volitase seUe asia jat-hend
nimest ,,Ohr^annojeOtdeleni- riiete looduslike vahenditega värvi- kuvaks uurimiseks. See on te^eli-je
Departementa Mitsn mine; kuUapalavik ja pulmadki. kult Jõekääru teele mmek. Kas see
, . . . , tva Vnu^eim^^ üheks lõbusamaks osaks on kii- kaugemas nerspektiivis on seltsile
Enne tõusmist oma praegusele aastal 1880 likvideeritud Keisn de „Lääneranna Suuriaagri Pos- kasulik, seda ei oska samuti ette
kohale jõudis Andropov. olla viis. kantselei III osakonna asemele) tist", mis kirjeldab tõsise tegevu- näha. Igal juhul vabanevad Kotka-teist
aastat KGB (KoniitetGosud" revo^^^ ning pärast või- se teist poolt. Laulunurgas on järve suvituskruntide omanikud
arstvennoi Bezopasnosti = Rügi mu haaramist võtsid nad yaistli- „Kaunimad laulud'*^ noodiga ja kaua |a nurisemata kantud vastu-julgeolekukomitee)
ülemaks. Sellel kult omaks oma Võidetud vastase „Noodiõpetus noortele*', peamurd- tusest - kui eraldamine peaks
kolme tähega organil ori ka Soo- mõtte- ja tegutsemisviise ning or- mist ja lühemaid lugusid. Selle teostuma. Murede korral aga peab
mes võimas, kui mitte kartus^^^^ juurde aga väga, väga palju ja hea TESSl esimees need tulevikus esi­tav
kuulsus. Võibolla on Ändropp- gu võeti punaarmeese väljaõppi- kvaliteediga laagrielu tutvustavaid tama eesti ühiskonnale, nagu prae-vi.
imukas ©sletamine poolsoomla- nud., tsaariohvitsere. Ja tehastesse •, ja kirjeldavaid: fotosid. , gm teeb maisseltsi esbiälsi©» •
VALVEAI
NÄDALAL(
ŽO. ja 21. augusta
dr. R. Pahapill, t(
27. ja 28. augustil
dr. T. Mainicls,
7000 Rootsi k l
Viiknale
' Rootsis Eesti VabaJ
läbi viidud kiirkorjanj
maal ära hüpanud ml
lev Vükna toetamisel
nikuu lõpuks ümmf
krooni (ca. 1100). Se
on 1000 krooni annetj
mitee poolt. Raha oi
tatud Sulev Viiknale.l
Tänu toetusele lige|
kult on Sulev ViiknJ
raskusi PrantsusmI
tunduvalt kergendada
Eesti Vabadusfondl
ajal ka toimetanud
liste vangide perckor
Samuti on määratud 1
ma rahvusküsimuste
biviimisele septembr]
Ka edaspidi on
toetusi Sulev Viiknal
pidi suunab vabadus)
mise korjandustöö
perekondade toetam)
vembrÜ suiire vai
läbivümiseks rahvus
daarsuspäevai Ida-1
tud rahvastega.
Muusikastipi
Tiina-Mari
Randviirule
Lembit Tuuüku
Ust Eesti Laenu -
juures on 1983. a. stj
ratud Tüna-Mari R|
na on õppinud viii
aastat Põhjamaade
servatooriumis oste
kab sügisel õpingi
geni Muusikakonsei
on korduvalt epii
mitmesugustel ürit^
Stipendiumi smn
Rootsi ki'Ooni ($10?
sustavasse toimkonij
Ungerson Eesti K(
Pisuke Eesti Kultui
A. Ventsel Eesti L\
suše esindajana.
Sülllllllliiiilllilillililililiiililiiii
KAI KÄI
MAJ^lD MÜÜGIL
Helistage ette 225-5J
330 Princ.ess
iniüiiiiiiHiniiiiniiiiiHiiiiiiiiii
Eestis vangi!
vabadusvõiti
arv suurenel
Kodumaalt saadul
arreteeritud ja kar(
baduste ja mimõif
eest 1982., ka 1983.
lel kokku 17 isikut
geodeesia insener
sanitar Allan Alajai
Alar; Arr Ingerhold]
mata); Arusoo (läl
puuduvad);' töölinej
vist, õpüane Andres
treener Olev Kiirenc
Künnis, abidirekto)
arhitekt Lagle Parj
vo Pesti; tööUne Hi|
õpilane Mati Saarit
roloog Sulev Sell;
Väätnõu ja juriidilii
roslav Zirk.
Enamiku karistatj
perekondade kohta
hemad andmed. Nc
misel. Kõigile kari sl
toetajaid, pakkide jj
jäid majandusliku jj
tuse andmiseks. >
isikutel pöörduda
Abistamise Toimkc
ronto Eesti Majas,
kanda Toronto Eei
Abistamise Toimkc
6753.
Inimõiguste ja
eest võitiejad teavaj
vad lõppeda nei
kõikvõimsa okupatsij
' seda tehakse snski,"
nimel on tehtud jJ
võimatuid asju.
E W AbistaJ