Vaba eestlane , November 3, 1983

              National Lijrary 55253 • '
C-cn. Acqutsitions Scction
OTTAWA, Ont, . KLk (^-ilc^rJ-- -[.^ ^.-^
^cond ciass mai
fegistratiom number
IDLMUB IGAL TMSIPÄEVAIL
iANEUAPÄEVAL
Nr. 81 (3002) XXXn aastakäJKk Neljapäeval, 3. novembrü 1983 - ^hursday, November 3, 1983 üksümmnbrihind 70 c^t3
\
Or-gaiiisatsiooni
Pepa Kültiitiriliste ja Humanitaarsete Kü­lmuste
Komitees koh^ ökõobrU tõštates järjekordselt muuhulgas ka küsimuse.
Kõnesolev debatt käsitles Peaassa^ tegeleb
rahvaste enesempramise küsimusega; S^maühendriiM^ esindaja Carl Gershmanön samas seoses rää-^
Ilmud Balti riiMde olukorrast ka kahel eekenud Peaassamblee Kölmiaiida Komitee istungjärkudel, oktoofe-
;:iikuus;i98i. :ja;;im^^
seekordsel saaks hõlmata Balti rah-määraimse
küsimuse^^^^^^^^ Gershman oma sõnavõtu vaste saatust, keda mdeti vägivald-
•Ühendriikide esindaja poolt on oma selles osas, mis puudutas otseselt selt N. Luduga kurikuulsa Adolf
keerukam^ 1^^^^
tegi USA pre^dentRoiiald Reagan
käesoleva aasta 26, juulil avalduse
üliendriikide poolse de jure Balti
riikide tuhnustaiiiiöe 61-sei aasta^
päeval, miUes niuuhuljgas rõhutati
järjekordselt ameerika i poliitikat
mitte tunnustada Balti riildde vägi­valdset
inkorporeerimist N. Liitu.
Gershman^i kõne käsitles rahvas-
Hitleri ja J<)se£ Štalini vahelise
pakti tulemusena, mis jagas Ida-
. . . . . Euroopa natside ja kommunistide
J ^ ^e^üsfe lt ja 1E^"e^s ti, ^I ^ati ^^õ.j^u^s f^ä^^ä^r i^^ ^^^s^e^d a^ k^ü^jü^-.
gentsia Siberisse ja jätkab tänase
päevani denatsiönaliseerimise polii-mng
Leedu saatust käsitlev lõik
oli muidugi amult osa tema sei­rs,
u kouha võtust. 1 X .... tikat. mille?sihiks on vägivaldse
Gershman uties:„Kahetsusvaar- ^^ha suruda kõik jäljed iseseisva-
Jargnnser p a ^ l saatis seUe aväl^ ja
duse teksti: uhendriiMde peadele-tih^^
et seda levitatakse vihmase podt^^^^i^^ Andre-Lupp, E X aupeakonsul flmär Hemsoo, Amie Läte, Hans^
kui ametlikku PeaassL^^^^
menU seoses eelpool nimetatud (ioku^endis A G; 3 3^ seitsmeks aastaks vangistus- . ^^oa^esuane
86-nda, rahvaste enesemääraniiseieb neid samu asjaolusM mida se ja vüeks aastaks sundpagendus- y - - .;—' - ' • • - ' - ? - '" - ' - , • " • - • . ' ——
õigusega tegeleva^päevakorrapunk- tõstatan
üga. Seda ka tehti.^^^^^^^,^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ j^^^^
ühendriiMde selfc^^^ (s.t., peadelegaat Troynövsky)^^ m^^ see enesemäära-valt
pretsedenditu samm üRO-s väidab, et kolme Balti vabariigi mise tõlgitsus, mis vastab Balti
d ? jäänud muidugi märkamata ^
Moskva esindajate poolt 30. sep- med, naudivad enesemääramise
tembri kuupäevaga kirjutas sama- õigust Ja et need on ühendriigid, vni,..oif n-suguse
ametliku liitja k kes on jultunMt nõudmas enesele^ ^^^^^
lee 86-nda päevakorrapunkti Ml N . õigust otsustada nende saatuse üle. preester Tamkevicius'e Protsess
Lüdu peadelegaat üRO-s ^^^^^^^ p^^ ei tee^mitte midagi sarnast süski veel aset leidnud, Küll on ta ;^g^gg|^yäe välja tõmbamist.
NŽw Yorgis oleva korresponden ÄmeeriMa^ jyba tSmbuvad saalilt väliaLiibönoni miBekyte
OTTAWA — Kanada väUsminister Allan MacEachen andis tuge spekulatsioonile, et Kanada RSMP-ed
võidakse saata Grenadasse, kui ©sa Commonwealth'! poMtseijõududest korra pidamiseks pärast
seks.
"lYoyanõvsky^^^^ V
lugedes dokumenti A 38 318, mis karta, et talle mõõdetakse vä^^
kus arutletakse plkaltJaialteiae-^^^^^^y^^ (i)mni<mweälth4 grupist või
semäaramise ja kolonialismi kü- vastel endil peaks olema õigus va- Gershman ja mis šai^^^ osa . . .
simusi ning sarjatakse ohtralt bait otsustada oma saatuse üle. Me aasta kevadel täpselt osaks> tema läitaPpseadüsliku kõrra restau- ^^staid komniunistiiku korra all
eriti Ühendriikide^ Greiiadas, ükskõik mis.
ses tisraeU;Lõuna-Aafrika Vaba- hen^ ~
riigi, ^PuertorÄo jah teiste , | k M - ' ; : - ':} ^ \ • -
/-•••mustega.-:;'^ :hy'':'-V./,
teel seevõiks toimuda. Aga ta l i ­sas,
et ifida pole veel otsustatud,
Samu argumente korrati N. Liidu
delegaadi poolt päev ennem Gersh-mani
sõnavõttu, s.t, 18. oktoobri
debattis Kolmandas kirjas järgmi­ne
lõik: Mis puutub Balti riikides­se
süs esineb kirjas järgmine lõik:
, GENFLiibanoni president AminGem
,,tmendriikide administratsioon sõnadega: „Mei^ rift «n sm-emäs**. I Ä ä ä=
Ignoreerib jämedalt üldiselt aktsep- fejojjsed on esimesed päraSšt 1975. aastat, miUesi võtavad osa kümmfe
teeritüid legaalseid ja eetiHsi tava- sõdijat kristlaste ja muhameedlast juhti. Läbirääkimised algasid t^^^^^
sid riikide vaheHstes suhetes oma ghveitsi politsei all, millesse oli rakendatiid 300 politseinikkpo
sooviga võtta ära rahyptelt nende ' ,
seaduslikud õigused kesemäära-^^^^^^E^ Muhameedlaste juhid tahavad
Nii uppusid neli enne hivasiooni
algust õnnetusjuhtumil, mitu said
surma ja paljud haavata kui
kaks USA helikopterit kokku põr-kasid
' •
zhiimi pooldajad.
Selle asemel, et võtta ameerikla-' Ja 14 said vigastada kui USA õhu-etl^
stÄ^^ädetakse^i^^^^^ nagu enamik Jõud kutsuti välja valesse kohta.
lisminist(r eUmineeris võimahise, saare elanikest ja.ameenklasist te- Ameeriklased ei pea seda hukku-etKanaik
sõjavägi võiks võtta osa valtsid kanadalased, et 1^^^^
rahupidamise üksustena. sioon oli nende elusid ohustanud.
Nad tunnistasid siiski, et paljud
Eeuten agentuur teatas Londö- grenadalased õlid olnud õnnelikud
nist, et Cömmonwealth'i sekreta- ameeriklaste tulles. CUSO teenistu-riaadi
alikaist on saadud teada,
e^ Kanada ja Kariibi rügidTrmi-dad
j i Tobago võiksid saata saa­rele
oma korrapidamise üksused,
kui USA sõjavägi on lahkunud. Vä-nute
arvu sõjaolukorras mitte suu­reks.
Kaotused vastaspoolel on se­ni
jäänud täpselt teadmata. Shveit-si
lennuk Inernatsionaalse Punase
^ , „ Risti käsutuses viis Kuubale tead-jad
tahtsid ^kohe kohtuda Kanada ^^^^ langenuid, kuni 40 haa-valismmistnga.
^t arutada^ voima- ^atut kmibalast ja 17 vigastamata
lust Grenada põgenike (?) Kana-dasse
toomist.
USA invasiooni ohvrite arv on 18 Elu saarel on kiiresti normalisee-surmasaaniut
ja 86 haavatut näda- rumas,. esmaspäeval avati ärid.
nsminišteeriumi ametnik üties siis- Mliste võitluste ajal, mitmed neist koolid ja valitsusasutused, mis olid ^msui^sseel1nlee. , ^Ü*ivsckei ss^^enis^mvj!:uZJdsie«e '^ les e.U lreas^t suj4^õv;hieik,rSwäroaä*;snVt -^ y' yaa.jVa.g 'g^aa ' 'l^vü^jh^^^ifk^ en^e, ^50' ^imn^uti tm/^^^ ^m^ . ; jio^ab, e\t, kKiiK, ee.ax tr saseeH-een ttee^aan^dan^ree^l n^oor^nnr^ ip vvnaäHggiaac i eennnnfjeeraapeengganndeea. ' õsm_usite ot iis„,sju~ohDut,ru^aimliiKtid„U v.t„õui^lio< U * S.tA-ox t|otum„ . a ük- ,om,h,-smctfdr^ i sMMualae«utrur, vidc/ Rep iäBcrhiasnsnrto xpei ni dmmisneor r. rvp5a,enmaimiics^it -.
Ja küünilisest teiste riikide asjades^ rentsüaua feber istumise järje- president peab olema kristiane, :^siniuste arutiemisel peaminister ... . ; V • . ; ... V'.-- • ,
se sekkumisest on Ühendriikide
laimav fabrikatsioon, mida on levi- ^uvad viles erilauas, mis asetatud ja pariamendi spiiker shiite-muhar^^^^^^^^^e partei ettepane^, et
tatud üRO-s; kui dokumenti A 38^^-^^^^ pariament saadaks ^ G^^^
318; mis tegeleb (nõukogude Balti^^t^^^^ kolm parlamendiliiget,^^^^^^^
vabariikidega. Washington on ür^^ raeli ja Liibanoni vahel söhnitud^^^^^^^^^
tamasjultimult nõudma enesele isegi otsa vaatamast,^^^^M^^^ saatis omal
nii. ,,õigustav otsustada, ^ i s laa^^
rezhiim peaks mingil antud rahVal ^äga\jahe.
oleniä ja miUist teed sotsiaalseks
™ . u . ^ x x „ . ^ , , , ^ , PEKING ~ Punaste märWdega näidatakse snurtelplakatiteLfc
mis lättis lisraeme iiriaeoIekiB ^ ^ ^ ^ f ^1 suski ^^^^ Mngi Kargema Rahvakohtu ees, et 40 immest on jäUe ühe nädala
tsooni Lõmna-Lübanomiš lamendis Trudeau süüdistas kon-ja
majanduslikuks arenguks ta Kui druuside juht Walid Jiimb-^^^1^ servatiive, et nad pole Grenada kü- Inimesed kogunesid plakatite reldes madal, 7,2 juhtumit iga
peaks yalima. /O- \m« ,a« katses s^ertgratod/lao latt Tkreae«ll/d1iuVsc. hotelü vimecs+tJibk iüi iüi lliios l1äär_ tilised ia suhted. SITYIUSP cnVifoe v^mo coicnlrnhi-i Wil- iimV»Ar Vnc rvli 1iinrfl.HQ M tinlrntnirl tA.Anh inimoco Irnltia
teiste riiMde siseasjadesse laskub bimetallidetektori minemast,
ameerika administratsioon ajaloo­liste
faktide jämeda võltsimiseni."
Sellele lõigule N. Liidu peadele-gaadi
30. septembri 1983 küupäe- Jiimblatt torises kui
yaga ametlikule kirjale vastaski Amin andis oma ära?
ja kaubanduslikud suhted, simusesufe ümber, kus oli higeda, et hukatud 10.000 inimese kohta,
laldase selgusega avaldanud.
Kanadasse jõudsid tagasi kuus
CüSO (endise Canadian Uhiversi-ty
Services, Overseas) teenistujat,
jardit dollarit maksti Kanadas jaa­nuarist
kuni augusti lõpuni. Sum­ma
on 34% suurem kui samal ajal
möödunud aastal.
mehed .olid mõistetud süüdi kuri- , .,. ^. . . , ,^
tegudes mõrvadest grapivägista- ^'^ ™nbes miljardi immese kohta
miseni on see siiski nigi kohta suur.
Pärast augustis alamid kurite^^^ Kuritegevuse v ^ ^ ^ võiti^^
kes siia jõudes mõistsid hukka yuse vastu võitlemise aktsiooni on '""^^^ '^^^ ^una Juht^Deng
USA invasiooni ja soovisid, et saa- Hiinas kuni 2000 kurjategijat hu- ^laoping .sattus maanteeroovlite
reie saadetakse rahaUst abi. katud, andestatakse diplomaatlikes ^^^^^^ aütodekplomus koos
^ ringkondades. president L i Xianmmga. Üks L i
Kuus saabunut süüdistasid, et ^ ' abilisi sai pussitada ja sellest oli
ameeriklased oM purustanud . Ametlik kmitegevüse protsent küllalt, et puhastusaktsiooniga
Grenada elanike lootuse ise oma ~ on Hiins^ läänemaailmaga võr- alustada.
Toronto Eesti Seltsi korraldusel
pühap., 20. nov. kell 3 p.l. Etesti Majas
KONTSERT
l,10.'nov.1l983keH:7.3t©oV
E ^ l M a j a väikeses saalis.
vastab küsimustde.
UFER jt
Kobvikavatudalates kell 2 p.B.
Fä& $6.—, õpilased, pensionärid ja seltsi liikmed