1986-10-01-04 |
Previous | 4 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk. 4: VABA EESTLANE reedel, 3. oktoobril 1986 — Friday, October 3, 1986 .74 . 74
• iiillllllllilll saar
yeilini Eestemaci dtlcisesf 175
^ Maapinna tõusuga miiütiab Eesti mnsiajoon pidevalt ja suhteliselt kiiresti.. Me-irest
kerkivad uued laiud ja rahud, endised saared ühinevad mandriga ja moodustavad
poolsaari, uusi merelahtesid, laguune ning rannajärvi. Aastast 1800 pärineval Eesti
kaardil on läänerannikul saared Noarootsi, Likholm ja Ramsholm, mida mandrist
eraldavad kaks väina. Nüüd on nende saarte asemel Noarootsi poolsaar.
Noarootsi omaaegne kaart pärineb
krahv Ludvig August Mellini:,
(1754—1835) Liivi- ja Eestimaa at-jasest.
Harjumaalt Kose kihelkonnast
Tuhala mõisast pärinev Ludvig
A. Mellin sai Shveitsis ja Itaalias
heal hariduse, mida ta täiendas
Bologna ülikoolis. Naasnult kodumaale
astus ta, nagu enamik bialti
aadlikke, Vene sõjaväkke ja tegutses
i seal kartograafina. 1783 kõrvaldati
Mellin sõjaväeteenistusest
: oma progressiivsete vaadete tõttu.
Ta asus Riiga, kus teenis mitmesugustes
tsiviilametites. Selle kõrval
asus ta kohe koostama oma elu- ^
tööks Wõetud Eesti- ja Liivimaa
maakaarte, mis seni puudusid.
- J U TU JÄRGI KOOSTATUD .
Krahv Mellinil ei olnud võimalust
atlases kavatsetud alade läbi-reisimiseks
ja mõõdistamiseks. Ta
koostas suurema osa oma kaarte
kirja keel kogutud andmetel ja
kaartvisandite järgi, mida talle
saatsid| kohalikud mõisnikud ja
pastorid. Selle tõttu on tema piltlikud
ja väga ilusasti joonistatud
kaardid geodeetiliselt ebatäpsed.
Kurioosumina leidub Mellini kaardil
Eestis isegi üks vulkaan. See
lasub Tartumaal Tudulinnas ja sat°
ius kaardile Viru-Jaagupi pastor
Rauchi vahendusel, kes Tudulinna
linnusemäe keskJohuga koonikui
pidas kustunud tulemäeks,
Mellin väitis, et tema atlas on
mõeldud August Wilhelm Hupeli
koguteose ,^Topograafiliste teadete'*
(„Topographische Nachrichten"
1774—1782) täienduseks. Kaartide
topogrlaafiline külg oli aga nõrk.
Kaartidel ei leidu maapinna kontuure,
vaid ainult administratiivpiirid.
Kuna Mellini atlas oli esimene
o^jnalaadne Eesti- ja Liivimaa kohta,
siis oli selle osatähtsus märkimisväärne.
Atlases leiduvad vead virgutasid
omakorda järgmise ja parema
koostamisele.
VABA EESTLASE^* kafendri koostama
igal aastal ohmd suuril
j noorte orgamsateioonide, kooli-
^ ^ ^_ aadressidega^mis sageli muutuvad
ja kakmdrisse satuvad valed
vääniähte kõrvaldamisste paluvad kalendri koostajad
kõigil Biendel eesti institutsioonidel, kes soovivad
oma aadresse , , V A B A E E S ^ TÄHT-RAAMAIIJS
avaldaäa, sa^^^^^^^n^ „Vaba Eestlase"
toimetusele aadressil: Vaba Eestlane, 1955
Leslie St. Don Mffls^^^^^
palutakse saata fallje 31.
x
5
= 55
Päevadega
Suvepuhkused on nüüd möödas ja VancoWeri eestlased
jätkavad uue hooga ettevalmistusi Lääneranniku
Eesti Päevadele (LEP), mis
.juulini.
Mellin sai oma atlase valmis
1798. aastaks ja selle aastaarvuga
trükiti ka atlase tiitelleht. Atlas sai
aga ootamatu' tagasilöögi osaliseks
— reaktsionäärne ja kõiki välismaalasi
kahtlustav vene tsaar Paul
I keelustas atlase Ilmumise ja ähvardas
Mellinit kaartide koostamise
eest ^koguni sõjakohtu alla anda.
Ta pääses sellest ainult Liivimaa
Kuid ka suve jooksul on rat- võimalik, et lubade hinnad ümb-
^ ^ tad käigus olnud. Selle tulemu- ruse odavamates hotellides pole-sena
on nüüd selgunud, et vahe- gikoodsaniad. Praegu käimas
^ tutt enne LEP-i ametlikku ai- oleva Expo'86 tõttu on
Joon. 3. Loode-Eesti L. A. Mellini atlases. gust, s.o. 30. juunil kell 8 õhtul ebastabiilne
toimub Vancouveris sümfoonia- sioori alternatiivsete ma3üt\is>Jõv-
Paul I omakorda oli hea eelkäija kuigi kirjutatud balti-saksa kaoge- kontsert eesti helitöödest. Kont- maiuste kohta järghebl^
paljudele hilisematele Venemaa va- keelses transkriptsioonis. Kohalike ^erdi annab Vancouveri Sümföo- fi^p .^^^^^
litsejatele, kelle umbusk on takista- nimede kasutamisega näitab Mellin niaorkester ^^-liikmeMses koos-^^^^
nud maa arenemist. Isegi praegu teatud respekti maa pärisrahvastele, seisus maestro Taavo Virkhäusi ,, „ M ^ ^ J .J
leidub Nõukogude Liidu kaartidel Praegused jäänukjärved, mis juhatusel 2800-istmelises Or- ™
teadlikult, tehtud vigu ja kaartide märgivad endise poolsaart mandrist pheumi saalis. Dr. Virkhaus vii- vaija^ saaöe^^^^
väljaandmine (Eestimaa koolikaar- eraldava väina asukohta, kannavad his hiljuti Vancouveris-läbirääki- '^^^^
did kaasa-arvatud) nõuab Moskva Sutlepa,vsilmade" nimetust. Mellini mistelsümfoöniaorkestri^^^^^^^^^^ j
lõplikku heakskiitu. järgi oli sama nimi käibel juba 200 LEP-i juhtivate jõududega. Ka- ]^uurördi^ Mpuntainil.
Faul L hukati aadli vandenõu- aasta eest. Mõlemad väinad kan-vas on Pärt, Tpbias ja Tubin. Sinna on Hotel Vähcouverist^^ 1^^^^^
laste poolt troonipärija Aleksander navad nime ..Silm^n" ja on kaar- Peale selle veel Beethoven, et minutit auto- või bussisõitu.
I teadmisel märtsis 1801. Võttis dil mõlemast otsas märgitud mitte- kohalikule kanada muusikapub- Mäkke viivad lOO inimest mahü-aega,
enne kui Mellin sai oma tööd läbisõidetavaks; likule kontserti meelepärasemaks tavad gondlid mis teevad sõidu
jätkata ja tema atlas ilmus alles Kas ja kui palju Mellini atlast muuta. On jü kontsert eestkätt mõn^^^
1810. Selle koostamine oli kestnud kasutati teiste kaartide koostamise mõeldud eesti muusika tutvusta- suurep all
seega 27—-28 aastat. Mellini atlas aluseks, selle kohta puuduvad and- miseks mitte-eestlästele. laiuvale Vancouveri lihnale kau-sisaldab
Eesti- ja Liivimaa üldkaar- med. Fakt on aga see, et veel 1930. Tiiu Haamer - - d o k t o r i k r ä a - g e l e Ameerikasse ning üle' mere
dl ja 14 maakonnakaarti, neist ip aastal ajas üks taani sumplaeva diga klaveriosakonna juhataja Vancouveri šaa^^
Eestimaa kohta. vana kippar onria aluse kirmiRigul- Alberta ülikooli juures — esitab Jaadhe vaade üksi
dl rannas ja näitas kohalikele appi Beethoveni klaverikontserdi. Tei- heolemin^^^
TAANflKIPPAHE EKSITUS tulnud meestele igivana merekaar- seks solistiks on meie tuntud ^v^^^ toimub
Mellin respekteeris oma atlases ^^J^^ ^ « ^ W u d läbisõit ku- sopran Epp Karike Jiirima-So^ Vancouveri^E^^^^
saksa kohanimede kõrval ka koha- ^ i S S ^ f a Ä Ž ^^J^^^^^^^ ÖS-aakriliirMekl Met-likke
nimesid. Nii on palju kohani- St MU^^^^^^^^^ ,,nmaneitsike- orkesm saatel saülikool Läänekaldal (MULK),
mesid- eesti- mesid- eesti- jjaa lläättiikkeeeellsseedd.. NNooaa-
it 'oolsa^^^^^ ^^"^'''^ ^"^^^^^^ k b i Vancouye- gefc
rootsi kaardil esinevad rootsikeelsed
nimed, mis kaardi lääneserval ^""C r-s""""»"- '-"^ Kanadas pat
muutuvad eesti asustuse tõttu ees- 'Z,m]^M saavutatakse tulumaksuva^ ^^^TÄ,^
tikeelseteks. Seal on Salajõgi, Oru, i • * ^. ^ .
äägu, Saunja, Vedra, Sutlepa j.t.
Toronto Central Mgla juhataisel osa hea
alates 1. sept. 19@6 m
Dr. ANDRUS J. VOITK MD, MSe, FKCSC
rakeiBdatifid Gentira! haigla jiwde kirurgia osakoiiaa |
LdJäwts Ayfust M(si8iR 11714-^ |
Central haigla eriliseks eesmärgiks on teenida sisserännanud
vähemusrahvusi nende oma keeles, pakkudes neile
kõrgetasemelist arstiteaduslikku abi tänapäevaste ravivahendite'kaudu.
'
Dr. Voitki kabisiet asub- Central kliinikus
Gerrardi tänava nurgal, tel. 964-4000.
Tema jutule pääsete oma arsti soovitusel, kes ka kokku-võib.
^IBarry:l^weiS;':^ -r^-i
Central haigla nõukogu president
Dr, Paüi:Mekal:\^:^>
Central haigla juhataja
staatus kontserdi finantseerimi- Virkhäusi, Mare Taagepera
LHerjapca sel. Osavõtt MÜLK^^^^
ZIIIIIIIl 3^äev pärast siimföoniakont-^^ üpris o sest oma ma-serti,
S.O. 1. juuli õhtul, on gamiskotiga leiab ulualust Mae;
,,Hotel Vancouveris" Lä^ otsa peahoones,
ranniku Eesti Pä^^^
ne. Avainisel kõneleb Eesti
yabariigl^aukdnsul adv; Jaäk^^^^^^^^^^^^^^
kool Mäeotsal.
Südalinnas asuv ,,Hotel Vancou- 30, juunil ~
ver" (sõna „Hotel" kuulub ho-niakontsert Vancouveris.
telli nime sisse) ongi LEPpea-^^^^^V ... t - - ««si...
korteriks. KuuludI vanemõe ^^r!^.^^^ Laaneranmk«
soliidsete hotellide liiki, on ta^^^^^^^ Vancouvens.
üks Vancouveri tuntud tähiseid. Kuna Vancouverilön^^
Tubade hinnad on $ 100 üksik- ilma kuulsus, siis Idakalda rah-isikult,
$110 kahelt, $120 koi- va rahustamiseks võiks märkida,
melt, jne. et ilmastik pidustuste kestel
Toad on avarad. Rõõmsa ül-P^f^
latusena lapsed perekonnas on "^^^^
tasuta vaatamata vanusele! Need ^^^^^^^^
hinnad on mõõdukad, kuna nad ''l!''^^^-^^^^^^^^^^^
on LEP poolt välja kaubeldud
'giüürimise;M
Uued poliitvangi
Eesti Vangistatud Va
kus on saanud teateid järg
jritud Eestis.
Peet Laadi, Andrus Mihailovi
ja Jüri Pelju, kõik kolm sündinud
1968 ja Sindi kutsekooli nr.
7 õpilased, vastane protsess toimus
4. novembril 1983 Pärnu
linna rahvakohtus. Kohtu eesistujaks
oli .Vello Lahtvee, süüdistajana
esines Villem Lillerand ja
koolinoori kaitsesid advokaadid
Ants' Valli (Laadi), Boris Levin
(Mihailoy) ja Roosmaa (Pelju).
Koolinoori süüdistati 24. augustil
1983 Pärnu linnas asuval Alevi
kalmistul vene sõjaväelaste
kalmudel hauasammaste ümbertõukamises.
Kohus mõistis Eesti
NSV kriminaalkoodeksi § 195-2
järgi „kuritahtliku huligaansuse''
eest Peet Laadile ja Andrus Mi-hailovile
ZVi a. liing Jüri Pelju-le
4 a. sunnitööd tugevdatud re-zhiimiga
kasvatusliku töö koloonias.
Peet Laadi kannab karistust"
Vasaleihma lähedal asuvas
Rummu sunnitpölaagris. Andrus
Mihailov ja Jüri Pelju viidi„ka-ristust"
kandma Moskvast lõuna
pool asuvasse Bryanski sunnitöölaagrisse.
Urmas Oras, sündinud 1966
Võrus. Arvatavasti kooliõpilane.
Tema „süüasi" oli 7. mail 1984
arutusel Eesti NSV ülemkohtus.
Kohtuniku kohal oli ülemkohtu
liige Mart Lõiv, kaitsjana esines
advokaat Rein Raamets. Urmas
Orast süüdistati Eesti NSV kri
minaalkopdeksi § 194-2 järg*
,,riigilipu teotamises'', st. selles
et ta 11 .veebruaril 1984. rebi
Võru Vlinnas, Kingissepa tänava
asuvalt hoonelt nõukogude pu
nalipu ja murdis pooleks lipuyar
da. Ülemkohus mõistis Urma
Orasele „teo" eest 4 a. sunni
tööd üldrezhiimiga paranduslik
töö koloonias. Ta kannab om
„karistüst" Tallinna vangilaagris
Tiit Pädam, sündinud 1958
Õppinud arhitektuuri Tallinna
ENSV R:nkliku Kunstiinstituud
arhitektuuriosakonnas. Heidet
detsembris 1980 viimaselt kursu
selt välja „üliõpilasele ebavääri
ka käitumise" pärast, st. seepä
rast, et ta Eesti Kiriku noort
esindajana võttis osa 13.-17
septembril 1980 Tallinnas toi
munud Euroopa Luteriiku Kiri
ku konverentsist. Kui ta kursuse
kaaslased pöördusid Instituu
arhitektuuriosakonna dekaa
poole palvega, et Tiit Pädam*
lubataks kursus lõpetada, vasta
dekaan, et see ei sõltu temas
vaid et väljaheitmise korraldu
oli tulnud KGB-st. Tiit Päda
töötas enne arreteerimist kod
maise EELK Konsistooriu
ametnikuna, kuuludes ühtla
Konsistooriumi ajakirja toim
tusse. Ta on Tallinna Pühavaim
koguduse liige. Tiit Pädam arr
teeriti KGB poolt Tallinnas a
gustis 1985 süüdistatuna „valu
taga hangeldamises". Ta olev
nimelt püüdnud välisvaluuta ee
osta magnetofoni (helisalvest
-jat) Tallinnas välisturistide
määratud kaupluses. Tõeline a
reteeriniise põhjus on aga te
ülimalt aktiivne usuline tegevu
Tiit Pädamit ähvardab Ee
NSV kriminaalkoodeksi §86 ja
gi ^valuutaoperatsioonide eeski
jade rikkumise" eest kuni 8
sunnitööd ja lisaks veel 5
sundasumist. Tiit Pädam on e
uurimiseks paigutatud Tallin
keskvanglasse.
Robert Vaitmaa, sündinud 1
jaanuaril 1959 Kuressaares,.Sa
rcmaal. Inscncr-mehaanik. A
elus. Abikaasa Külli Vaitm
neiuna Tõnisson, sündinud l
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 1, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-10-01 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e861001 |
Description
| Title | 1986-10-01-04 |
| OCR text | Lk. 4: VABA EESTLANE reedel, 3. oktoobril 1986 — Friday, October 3, 1986 .74 . 74 • iiillllllllilll saar yeilini Eestemaci dtlcisesf 175 ^ Maapinna tõusuga miiütiab Eesti mnsiajoon pidevalt ja suhteliselt kiiresti.. Me-irest kerkivad uued laiud ja rahud, endised saared ühinevad mandriga ja moodustavad poolsaari, uusi merelahtesid, laguune ning rannajärvi. Aastast 1800 pärineval Eesti kaardil on läänerannikul saared Noarootsi, Likholm ja Ramsholm, mida mandrist eraldavad kaks väina. Nüüd on nende saarte asemel Noarootsi poolsaar. Noarootsi omaaegne kaart pärineb krahv Ludvig August Mellini:, (1754—1835) Liivi- ja Eestimaa at-jasest. Harjumaalt Kose kihelkonnast Tuhala mõisast pärinev Ludvig A. Mellin sai Shveitsis ja Itaalias heal hariduse, mida ta täiendas Bologna ülikoolis. Naasnult kodumaale astus ta, nagu enamik bialti aadlikke, Vene sõjaväkke ja tegutses i seal kartograafina. 1783 kõrvaldati Mellin sõjaväeteenistusest : oma progressiivsete vaadete tõttu. Ta asus Riiga, kus teenis mitmesugustes tsiviilametites. Selle kõrval asus ta kohe koostama oma elu- ^ tööks Wõetud Eesti- ja Liivimaa maakaarte, mis seni puudusid. - J U TU JÄRGI KOOSTATUD . Krahv Mellinil ei olnud võimalust atlases kavatsetud alade läbi-reisimiseks ja mõõdistamiseks. Ta koostas suurema osa oma kaarte kirja keel kogutud andmetel ja kaartvisandite järgi, mida talle saatsid| kohalikud mõisnikud ja pastorid. Selle tõttu on tema piltlikud ja väga ilusasti joonistatud kaardid geodeetiliselt ebatäpsed. Kurioosumina leidub Mellini kaardil Eestis isegi üks vulkaan. See lasub Tartumaal Tudulinnas ja sat° ius kaardile Viru-Jaagupi pastor Rauchi vahendusel, kes Tudulinna linnusemäe keskJohuga koonikui pidas kustunud tulemäeks, Mellin väitis, et tema atlas on mõeldud August Wilhelm Hupeli koguteose ,^Topograafiliste teadete'* („Topographische Nachrichten" 1774—1782) täienduseks. Kaartide topogrlaafiline külg oli aga nõrk. Kaartidel ei leidu maapinna kontuure, vaid ainult administratiivpiirid. Kuna Mellini atlas oli esimene o^jnalaadne Eesti- ja Liivimaa kohta, siis oli selle osatähtsus märkimisväärne. Atlases leiduvad vead virgutasid omakorda järgmise ja parema koostamisele. VABA EESTLASE^* kafendri koostama igal aastal ohmd suuril j noorte orgamsateioonide, kooli- ^ ^ ^_ aadressidega^mis sageli muutuvad ja kakmdrisse satuvad valed vääniähte kõrvaldamisste paluvad kalendri koostajad kõigil Biendel eesti institutsioonidel, kes soovivad oma aadresse , , V A B A E E S ^ TÄHT-RAAMAIIJS avaldaäa, sa^^^^^^^n^ „Vaba Eestlase" toimetusele aadressil: Vaba Eestlane, 1955 Leslie St. Don Mffls^^^^^ palutakse saata fallje 31. x 5 = 55 Päevadega Suvepuhkused on nüüd möödas ja VancoWeri eestlased jätkavad uue hooga ettevalmistusi Lääneranniku Eesti Päevadele (LEP), mis .juulini. Mellin sai oma atlase valmis 1798. aastaks ja selle aastaarvuga trükiti ka atlase tiitelleht. Atlas sai aga ootamatu' tagasilöögi osaliseks — reaktsionäärne ja kõiki välismaalasi kahtlustav vene tsaar Paul I keelustas atlase Ilmumise ja ähvardas Mellinit kaartide koostamise eest ^koguni sõjakohtu alla anda. Ta pääses sellest ainult Liivimaa Kuid ka suve jooksul on rat- võimalik, et lubade hinnad ümb- ^ ^ tad käigus olnud. Selle tulemu- ruse odavamates hotellides pole-sena on nüüd selgunud, et vahe- gikoodsaniad. Praegu käimas ^ tutt enne LEP-i ametlikku ai- oleva Expo'86 tõttu on Joon. 3. Loode-Eesti L. A. Mellini atlases. gust, s.o. 30. juunil kell 8 õhtul ebastabiilne toimub Vancouveris sümfoonia- sioori alternatiivsete ma3üt\is>Jõv- Paul I omakorda oli hea eelkäija kuigi kirjutatud balti-saksa kaoge- kontsert eesti helitöödest. Kont- maiuste kohta järghebl^ paljudele hilisematele Venemaa va- keelses transkriptsioonis. Kohalike ^erdi annab Vancouveri Sümföo- fi^p .^^^^^ litsejatele, kelle umbusk on takista- nimede kasutamisega näitab Mellin niaorkester ^^-liikmeMses koos-^^^^ nud maa arenemist. Isegi praegu teatud respekti maa pärisrahvastele, seisus maestro Taavo Virkhäusi ,, „ M ^ ^ J .J leidub Nõukogude Liidu kaartidel Praegused jäänukjärved, mis juhatusel 2800-istmelises Or- ™ teadlikult, tehtud vigu ja kaartide märgivad endise poolsaart mandrist pheumi saalis. Dr. Virkhaus vii- vaija^ saaöe^^^^ väljaandmine (Eestimaa koolikaar- eraldava väina asukohta, kannavad his hiljuti Vancouveris-läbirääki- '^^^^ did kaasa-arvatud) nõuab Moskva Sutlepa,vsilmade" nimetust. Mellini mistelsümfoöniaorkestri^^^^^^^^^^ j lõplikku heakskiitu. järgi oli sama nimi käibel juba 200 LEP-i juhtivate jõududega. Ka- ]^uurördi^ Mpuntainil. Faul L hukati aadli vandenõu- aasta eest. Mõlemad väinad kan-vas on Pärt, Tpbias ja Tubin. Sinna on Hotel Vähcouverist^^ 1^^^^^ laste poolt troonipärija Aleksander navad nime ..Silm^n" ja on kaar- Peale selle veel Beethoven, et minutit auto- või bussisõitu. I teadmisel märtsis 1801. Võttis dil mõlemast otsas märgitud mitte- kohalikule kanada muusikapub- Mäkke viivad lOO inimest mahü-aega, enne kui Mellin sai oma tööd läbisõidetavaks; likule kontserti meelepärasemaks tavad gondlid mis teevad sõidu jätkata ja tema atlas ilmus alles Kas ja kui palju Mellini atlast muuta. On jü kontsert eestkätt mõn^^^ 1810. Selle koostamine oli kestnud kasutati teiste kaartide koostamise mõeldud eesti muusika tutvusta- suurep all seega 27—-28 aastat. Mellini atlas aluseks, selle kohta puuduvad and- miseks mitte-eestlästele. laiuvale Vancouveri lihnale kau-sisaldab Eesti- ja Liivimaa üldkaar- med. Fakt on aga see, et veel 1930. Tiiu Haamer - - d o k t o r i k r ä a - g e l e Ameerikasse ning üle' mere dl ja 14 maakonnakaarti, neist ip aastal ajas üks taani sumplaeva diga klaveriosakonna juhataja Vancouveri šaa^^ Eestimaa kohta. vana kippar onria aluse kirmiRigul- Alberta ülikooli juures — esitab Jaadhe vaade üksi dl rannas ja näitas kohalikele appi Beethoveni klaverikontserdi. Tei- heolemin^^^ TAANflKIPPAHE EKSITUS tulnud meestele igivana merekaar- seks solistiks on meie tuntud ^v^^^ toimub Mellin respekteeris oma atlases ^^J^^ ^ « ^ W u d läbisõit ku- sopran Epp Karike Jiirima-So^ Vancouveri^E^^^^ saksa kohanimede kõrval ka koha- ^ i S S ^ f a Ä Ž ^^J^^^^^^^ ÖS-aakriliirMekl Met-likke nimesid. Nii on palju kohani- St MU^^^^^^^^^ ,,nmaneitsike- orkesm saatel saülikool Läänekaldal (MULK), mesid- eesti- mesid- eesti- jjaa lläättiikkeeeellsseedd.. NNooaa- it 'oolsa^^^^^ ^^"^'''^ ^"^^^^^^ k b i Vancouye- gefc rootsi kaardil esinevad rootsikeelsed nimed, mis kaardi lääneserval ^""C r-s""""»"- '-"^ Kanadas pat muutuvad eesti asustuse tõttu ees- 'Z,m]^M saavutatakse tulumaksuva^ ^^^TÄ,^ tikeelseteks. Seal on Salajõgi, Oru, i • * ^. ^ . äägu, Saunja, Vedra, Sutlepa j.t. Toronto Central Mgla juhataisel osa hea alates 1. sept. 19@6 m Dr. ANDRUS J. VOITK MD, MSe, FKCSC rakeiBdatifid Gentira! haigla jiwde kirurgia osakoiiaa | LdJäwts Ayfust M(si8iR 11714-^ | Central haigla eriliseks eesmärgiks on teenida sisserännanud vähemusrahvusi nende oma keeles, pakkudes neile kõrgetasemelist arstiteaduslikku abi tänapäevaste ravivahendite'kaudu. ' Dr. Voitki kabisiet asub- Central kliinikus Gerrardi tänava nurgal, tel. 964-4000. Tema jutule pääsete oma arsti soovitusel, kes ka kokku-võib. ^IBarry:l^weiS;':^ -r^-i Central haigla nõukogu president Dr, Paüi:Mekal:\^:^> Central haigla juhataja staatus kontserdi finantseerimi- Virkhäusi, Mare Taagepera LHerjapca sel. Osavõtt MÜLK^^^^ ZIIIIIIIl 3^äev pärast siimföoniakont-^^ üpris o sest oma ma-serti, S.O. 1. juuli õhtul, on gamiskotiga leiab ulualust Mae; ,,Hotel Vancouveris" Lä^ otsa peahoones, ranniku Eesti Pä^^^ ne. Avainisel kõneleb Eesti yabariigl^aukdnsul adv; Jaäk^^^^^^^^^^^^^^ kool Mäeotsal. Südalinnas asuv ,,Hotel Vancou- 30, juunil ~ ver" (sõna „Hotel" kuulub ho-niakontsert Vancouveris. telli nime sisse) ongi LEPpea-^^^^^V ... t - - ««si... korteriks. KuuludI vanemõe ^^r!^.^^^ Laaneranmk« soliidsete hotellide liiki, on ta^^^^^^^ Vancouvens. üks Vancouveri tuntud tähiseid. Kuna Vancouverilön^^ Tubade hinnad on $ 100 üksik- ilma kuulsus, siis Idakalda rah-isikult, $110 kahelt, $120 koi- va rahustamiseks võiks märkida, melt, jne. et ilmastik pidustuste kestel Toad on avarad. Rõõmsa ül-P^f^ latusena lapsed perekonnas on "^^^^ tasuta vaatamata vanusele! Need ^^^^^^^^ hinnad on mõõdukad, kuna nad ''l!''^^^-^^^^^^^^^^^ on LEP poolt välja kaubeldud 'giüürimise;M Uued poliitvangi Eesti Vangistatud Va kus on saanud teateid järg jritud Eestis. Peet Laadi, Andrus Mihailovi ja Jüri Pelju, kõik kolm sündinud 1968 ja Sindi kutsekooli nr. 7 õpilased, vastane protsess toimus 4. novembril 1983 Pärnu linna rahvakohtus. Kohtu eesistujaks oli .Vello Lahtvee, süüdistajana esines Villem Lillerand ja koolinoori kaitsesid advokaadid Ants' Valli (Laadi), Boris Levin (Mihailoy) ja Roosmaa (Pelju). Koolinoori süüdistati 24. augustil 1983 Pärnu linnas asuval Alevi kalmistul vene sõjaväelaste kalmudel hauasammaste ümbertõukamises. Kohus mõistis Eesti NSV kriminaalkoodeksi § 195-2 järgi „kuritahtliku huligaansuse'' eest Peet Laadile ja Andrus Mi-hailovile ZVi a. liing Jüri Pelju-le 4 a. sunnitööd tugevdatud re-zhiimiga kasvatusliku töö koloonias. Peet Laadi kannab karistust" Vasaleihma lähedal asuvas Rummu sunnitpölaagris. Andrus Mihailov ja Jüri Pelju viidi„ka-ristust" kandma Moskvast lõuna pool asuvasse Bryanski sunnitöölaagrisse. Urmas Oras, sündinud 1966 Võrus. Arvatavasti kooliõpilane. Tema „süüasi" oli 7. mail 1984 arutusel Eesti NSV ülemkohtus. Kohtuniku kohal oli ülemkohtu liige Mart Lõiv, kaitsjana esines advokaat Rein Raamets. Urmas Orast süüdistati Eesti NSV kri minaalkopdeksi § 194-2 järg* ,,riigilipu teotamises'', st. selles et ta 11 .veebruaril 1984. rebi Võru Vlinnas, Kingissepa tänava asuvalt hoonelt nõukogude pu nalipu ja murdis pooleks lipuyar da. Ülemkohus mõistis Urma Orasele „teo" eest 4 a. sunni tööd üldrezhiimiga paranduslik töö koloonias. Ta kannab om „karistüst" Tallinna vangilaagris Tiit Pädam, sündinud 1958 Õppinud arhitektuuri Tallinna ENSV R:nkliku Kunstiinstituud arhitektuuriosakonnas. Heidet detsembris 1980 viimaselt kursu selt välja „üliõpilasele ebavääri ka käitumise" pärast, st. seepä rast, et ta Eesti Kiriku noort esindajana võttis osa 13.-17 septembril 1980 Tallinnas toi munud Euroopa Luteriiku Kiri ku konverentsist. Kui ta kursuse kaaslased pöördusid Instituu arhitektuuriosakonna dekaa poole palvega, et Tiit Pädam* lubataks kursus lõpetada, vasta dekaan, et see ei sõltu temas vaid et väljaheitmise korraldu oli tulnud KGB-st. Tiit Päda töötas enne arreteerimist kod maise EELK Konsistooriu ametnikuna, kuuludes ühtla Konsistooriumi ajakirja toim tusse. Ta on Tallinna Pühavaim koguduse liige. Tiit Pädam arr teeriti KGB poolt Tallinnas a gustis 1985 süüdistatuna „valu taga hangeldamises". Ta olev nimelt püüdnud välisvaluuta ee osta magnetofoni (helisalvest -jat) Tallinnas välisturistide määratud kaupluses. Tõeline a reteeriniise põhjus on aga te ülimalt aktiivne usuline tegevu Tiit Pädamit ähvardab Ee NSV kriminaalkoodeksi §86 ja gi ^valuutaoperatsioonide eeski jade rikkumise" eest kuni 8 sunnitööd ja lisaks veel 5 sundasumist. Tiit Pädam on e uurimiseks paigutatud Tallin keskvanglasse. Robert Vaitmaa, sündinud 1 jaanuaril 1959 Kuressaares,.Sa rcmaal. Inscncr-mehaanik. A elus. Abikaasa Külli Vaitm neiuna Tõnisson, sündinud l |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-10-01-04
