Vaba eestlane , May 6, 1982

              VABA E E S T L A N E neljapäeval, 6. maü 1982 - Thursday, May 6, 35
CSB
BSDSSKQBCE
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
VASAgeSTLANe
VÄUAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 1955 Leslie St Don Mills,
Ont M3B 2M3
T O I M E T A J A : Hannes Oja
T O I M E T U S E K O L L E E G I U M : Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass
T E L E F O N I D : toimetus 444-4823, taütus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832
T E L L I M I S H I N N A D Kanadas: aastas $45.—, poolaastas $24.—
ja veerandaastas $13.—.
T E L L I M I S H I N N A D väljaspool Kanadat: aastas $55.—, pool­aastas
$29.— ja veerandaasiÄs $ U
Aadressi muudatus 50 c. — Üksiknumbri hind 60 c„
FREE I S T O N iÄ
Published by Free Estonian Publisher Ltd.,
1955 Lesüe S t Don Mills, Ont. M 3 B 2M3
kommentaarid
Diplomaatia asemel relvai
Vawa kohaselt
jpvalsetf üteJda, et ^millest | suu
rpgöjj geüest fi»üda m
meuUile ^Idamest i ^ ^^
fcecllatr^ k i i ^ tflktatrmrirezhiim
k a f c ^ knitikajL $ antakse ai-niölt
rezhiifliile ja^ esindavate-;
j e partciüilimi^ keÜ^? ülesan­deks
on rpkidai ja propageerida
kõike/ mida ^eab oma sü­dameasjaks
|a mida ta tabab rah­vamassidele
edasi anda. Üheks sel­liseks
partei mõtete
edasiandmises moodös^ ön pu­haste
pidopä^vade roG^äikude
ajal (siktod loosöngi^^
tahetakse anda ilmselt roh^
käaiu seüe v ö t t e^ et r ^ ^
neid löosiingiteplakateid oma sei-
Jas kandma. See trikk peab jätma
niulje^ et tegemist ei ole p ^ e i
eeskirjade ja hüüdlaasete ptops.
geerimisega, vaid et kõik need
, . rongkäiku toodud läägelt toju^a^^^^^^
Kajaleidjate" gaidlipkonna lauluvõistlusel tuli kolmandale kohale vanemgaidide grupp. Pildjl nähtaval ja ^ ^ j j ^ j ^^^,3 looming,
sireas vasakult Karina Tamm, Siiri Oder, Tina Sermat, Lydia van der Veen, MaretLiik, Ingrid_Kütt, Kai kajastuvad rahva oma mõt-ted,
Soovid ja püiicttused.
esireas
Xüll j a Susan Valvur. Foto: Vaba Eestlane
Nö-siis — diplomaatilised läli)i<-
irääkimised In^ismaa ja Ai^entii°
nia tüli lahendami§ek§ Falklandi
saarte pärast on nurjiniid ning
diplomaatide asemd on hakanud
kõnelema relvad. Preisi kindralO
|a sõjateoreetiknl Karl von Clanse-witz'il
on õigus kui ta oma 19. sa­jandi
algul ilmmiud teoses „Vom
Kriege" väitis, et sõda on ralin-aegse
poliitika jätkamine vägivalla-vahenditega.
Kui London nägi, et
Ühendriikide välisministn Alexan»
der Haigi rahusobitused ja diplo­maatilised
sammud kriisi lahenda­miseks
tulemusi ei anna j a Argen-tima
kangekaelselt keeldub komp-romissettepanekute
aktsepteerimi­sest,
otsüistasid inglased möõdu-
Eud laupäeval alustada sõjaliise te°
gevusega.
Inglased piu-dnsid sõjategevuse
esimeses faasis õhurünnakutega
Falklandi lennuväljadele, üritades
Jlmselt nende rivist välja löömist,
et takistada isellega Falk^andO asu­vate
argentüna üksuste varustamist
õhutranspordi abu. Argentiina vas­tas
sellele aktsioonile omapoolsete
õhujõudude atakkidega Briti sõja­laevade
vsistu. Mõlemad pooled
iraägivad vastaspoole lennukite al-
Hatulistamiseist, kuid autentseid
andmeid sõjategevuse ja tekitatud
kahjude kohta on raske saada, ku­na
sõjateated lähevad läbi ametli­ku
tsensuuri ja kumbki pool su­vatseb
esile tõsta oma võitusid ja
läakida vähe kaotustest
l u i s t e atakk ei tulnud oota­matult,
kuna paljud tegurid kiiruis-tasid
pika teekonna selja taha jät­nud
sõjalaevastiku ja õhujõudude
feäiku rakendamist ühest külj^
tiivustas Londoni valitsust kiirele
tegutsemisele Ühendriikide ametlik
poole valik j a toetuse andmine
inglastele kima teisest küljest pea­vad
Briti ekspeditsioonlarmee ju-
Md arvesse võtma ka üha halve-nevaid
ilmastikuolusid Falklandi
saarte piirkonnas, mis ei luba
enam pikemaks ajaks* ooteolukor-da
jääda. Pealegi on kõik diplom
maatilised kanalid tüli rahulikuks
lahendamiseks juba tühjaks am­mutatud
ning rahvuslik uhkus ja
prestiizh «sunnivad (wnakorda ing­lasi
tegutsema.
Argentüna sõjameeste valitsus
Hegi paljude diplomaatiliste asja­tundjate
ja välispolütiliste küsi­muste
ekspertide arvates suure
vea kui ta lootis, et Ühendriigid ei
suma oma toetuist Inglismaale ja et
Ameerika kontinendi riigid asuvad
Ameerika Riikide Organisatsioon]
iraamides kindlalt Argentüna selja
üaha. Need lootused siiski ei täitu­nud,
kuna Washington loobus oma
neutraalsest hoiakust, keelustades
relvade väljaveo Argentüiass®,
loobuda argentimalastele krediiti­de
andmisest ja lubades Londonile
tulevüais sõjategevuse suurenemi­sel
š,materiaalset abi'^ Buenos A i ' '
reises erakorraliseks istungiks kok­ku
tulnud Ameerika Riikide Orga­nisatsiooni
riikide esindajad; toeta­sid
küH Argentüna nõudmist Falk­landi
saartele, kuid pooldasid ss^
mai ajal rahu säilitamist ja argen­tüna
sõjajõudude väljatõmbamist
Falklandilt kuni olukorra diplo°
maatüiss lahendamiseni.
• • • • • *
Rinded ja olukorrad on seega
juba enam-vähem välja kujunenud
ja diplomaatüine tuleväli ja mõõ­kade
täristamine on asendunud
esimeste relvaistatud kokkupõrgete­ga.
Jääb amult küsida — mis saab
edasi ja kas kogu see opereti la­vastusena
alanud mäng ei arene
lõpuks suuremaks sõjaks, mis kaa-sa
tõmbab ka teüsed rügidf
Mis puutub inglaste aktsioon!»
desse, süs näib, et nende operatsi­oonid
on põhjalikult läbi kaalutud
ning ülemjuhatus püüab maksi­maalseid
tulemusi saavutada vähes­te
ohvritega. Briti sõjaline stratee­gia
taotleb õhu- ja mereblokaadi
tihendamüst Falklandi saarte üm­ber,
takistades seega varustuse
juurdevoolu saartel asuvatele ar­gentüna
sõduritele. Suureskaalali-sest
invasioonist kavatsetakse ilm­selt
h o i d u d a— vähemalt esialgu
— kuna Isee nõuaks palju inim­ohvreid,
mis kujuneks saatuslikuks
Margaret Thatcheri konservatüvi-de
valitsusele. Kuid samal ajal
kostab Inglismaal hääli, mis nõua­vad
konflikti kiiret lahendamist,
kuna sõjategevuse pikale venimine
läheb inglastele tohutult ka ma­janduslikult
maksma. Tagasihoidli­ke
arvestuste järele on Londoni
valitsus juba nüüd sõjakäigu fi­nantseerimiseks
.mängu .pannud
480 miljonit dolIarg|
Washingtonis muretsetakse eriti
sündmuste võimaliku arengu pä­rast
tulevikus. K u i ^ inglaistel õn­nestuks
saari vallutada, ei < oleles
sellega probleem kaugeltki lahen­datud,
kuna saarte kaitsmine Ar­gentüna
võunalike kallaletungide
vastu muutub inglastele pikkade
distantside tõttu kumavaks. Presi­dent
Reagan ei saa jätta kahe sfl-ma
vahele ka võimaloüst, et ingla­sed
võivad sattuda Falklandi lähis­tel
kitsikusse Ja paluvad ameerik­lastelt
sõjalist abi, mis nõuaks
Reaganilt suurte ja ]kaugeleulatu-vate
otsuste tegemist Nende otsus­te
tegemine on Iseda raskem, et see
võib kaasa tuua Ladina-Ameerika
riikide täieliku eemaldumise
Ühendriikidest, millist olukorda
Moskva on valmis kürelt oma hm-vides
ära kasutama, >
K. A.
Moskva tõsises välisvaluuta puuduse:
Kaniada katsub USA kitsendusist profiiti lõigata
Ka seekord kanti Tallinnas ja
teistes Eestimaa linnades toimu-i
i u d maiparaadidel plakateid, mii-ledel
kajastuad partei käsud, ees­kirjad
ja korraldused. Need hiiüd-lauised
ei ole sepitsetud Tallinnas,
vaid on produtseeritud Moskvas ja
WASfflNGTON (Vaba Eestlase kirjasaatjalt). - Käesoleval aastal läheb Nõukogude Ludul tarvis kujutavad endist «ülelüdulise" par-seitsme
ja poole miljardi dollari väärtuses välisvaluutat amuiiksi teravilja ostmiseks Läänest, kirjutab tei loommgut Nagu Eestis Umu-
Dhendrükide tuntud majandusküsimuste ajaleht „The Wall Street Journal*'. Kuid lisaks sellele on vaja v^el vatest parteiajalehtedest nähtub,
müjardeid dollareid moodsa tehnoloogia ostmiseks, mida Moskva hädasti vajab oma tööstuse modemisee- oli kogusummas valmis kombinee­rimiseks
ja loodusvarade ekspluateerimiseks. ritud84 loosungit, mis vUjelesidül-
. ^ . U M diseid propagandafraase, kuid Selle
Nõukogude Lüdu võlg Lääne-Eu- Nõukogude Ludust 3a Ida-Euroo- dik, kui alguses Afgamstam ja hil- ^^^^^ spetsiifiliselt sise- ja valis-roopale,
Ameerika- Ühendrükidele past. SeUes nähakse Austria peami- jem Poola sündmustele reageeri- ju^g- lööklauseid. Sisepoliitüi-ga-
ning Jaapamle ületas möödunud nistri Bruno Kreisky järjekordset des USA valitsus hakkas Moskva eeskirjad taotiesid eriti pro-a
a s t a l lS mUjardi doUari piiri. Va- sammu neutraUteedipolütika aren- osas kitsendusi rakendama. duktsiooni tõstmist ja rahvalt Snu-luutat
on tarvis ka seUe võla järk- damisel Lääne ja Ida vahel. Kanada suurendas teravüjaeks-, ^^^^ tööpanuse väljapmgutamist,
järguUseks tagasimaksmiseks vas- Austria vastutulek Moskvale ise- porti Nõukogude Liitu, vaatamata välispolütilises sektoris pandi
tavate laenulepingute kohaselt, või loomustab ühtlasi neid raskusi, president Carteri poolt rakendatud ^^^^ rahukampaaniale, N .
vähemalt laenuprotsendi regulaar- mis eksisteerivad Lääneriikides embargole. Ning nüüd, kui presi^ j » ^ ^ rahuarmastuse üleskiitmisele
seks tasumiseks. Kõike eelnevat ühise ja koordineeritud finantspolii- dent Reagan katsub purata mood- , j^^^^^ j^^i^^ jg j^^^
sumas pidades arvavad New Yorgi tika arendamisel Nõukogude Lüdu sa tehnoloogia väljavedu Nõukogu- i ^ g g ^ k a s asuvate marksistiike
panganduseksperdid, et Moskva on suhtes. de Lütu, ^ . ^ ^ rezhümide üüstamisele.
sattunud tõsisesse väHsvä^^^^^^ Washingtonis on vtimasel ö!r^ti v^^^^^^^ Sisepolntiliselt oü sUmatorkavat
nappusesse, mis voib lähematel ..j^^ust ühtse ^ ' ^ ^ a ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ tähelepanu omistatud nõukogude
majandus, ja finants-strateegia o n " i S m i s e ^ õli ja 'tõSe'""k,;;;;
rakendamiseks, mfla^aa^i toormiseks tarvilike m a - P^^oduktsioom tostnübele, ^ 1^^^
.. , ..... , maagaasi toonniseks tarvilike m a - ^^^^^^^^ produktsiooni tõst-
Nõukogude Ludule on olnud Lääne- seUeks et ara kasutada Laane hu- smate ja mstrumenüde muugiks^ ^ ^ j ^ pühendatud lööklaused la-riikidesse
eksporteeritud õli ja õli- vides Nõukogude Lüdu praegusi Nõukogude Ludule • kusjuures ka-^ ^ oletada et Venelastel on
tooted ning kuld. majanduslikke raskusi ja välisva- nädalased on valmis Moskvale ^^^'^^ maapõuevarade
Kuld õHhind rahvusvahelisel tu- l^uta nappust. müüma just sedasama .tehnoloo- .väljaarendamise programmidega,
rul on oma vahepealsest kõrgsei- Sellise koostöö võimaluste osas giat, müle andmise Nõukogude ^ j . ^^^^^^ ^^^^ ^ü^^ ^gg^^.
sust järsult langenud. Järelikult oUakse Washingtonis aga küllaltki Ludule president Reagan USA fu:- . kürendaksid Uurali,
on langenud ka Moskva sissetule- pessimistlikud, üksikute lääneriild: madele ära keelas. ' g.^^^^ . t^^^ike jõudu-kud
õli müügist. de endi majanduslikud huvid ras- Kanada suhtumine kaubandusse ^^^^ . suurendaksid Bai-
Veelgi rohkem on aga langenud lendavad ühise strateegia räta^^^ Nõukogude Luduga on täielikult magistraali ehitamise
kuUa hind maailmaturul ja jällegi " ^ f • Washington ei saa seUe va- mittepolntüme ki^^^ ,3usmess ^ ^..^^^^
väga ebasoodsalt Nõulcogude Lüdu .^!!!'!!^ dam^e, et mid töötaksid „löök.
väliskaubandusbilansile.
Nõukogude Lüt on praegu üm-selt
suurtes finantsilistes raskustes, . ^ .™ , , . , ^ , . , ,
üties ajalehele The WaU Street majanduspolutikat Nõukogude rappajooksnud majanduse vee peal
T r. .'• ' „ ^« Liidu suhtes Washingtoniga, katsub hoidmiseks. Muidugi, Moskfval lä^ . . .
Joumal" Prantsusmaa nigipanga , . f, ^,' , . , , , , . ^ n -j r r J ^ J jatele
ekspert Yyps Laulan Seda saab ^^"^^^ rakendatud heb tarvis dollareid Kanadast ostu-järeldada
ka seUest,'et nõukogude sanktsioonidest endale profnti lõi- de tegemiseks, aga küllap Kanada
hoiused Lääne pankkdes on vnma- kurdetakse Washmgtoms. pankurid ja vahtsus juba selle eest
aastatel kujuneda Nõukogude Liidu
majandust halvavaks krüsiks.
Peamiseks-välisvääringu allikaks
Kanadat, rääkimata eri Lääne-Eu- kaubandusükud sidemed Kanadaga j^^jy^J*; ^i^y^^
rfooopa rnkidest. teretuhiud võimaluseks arendada ^ ^ ^ ^ ^ - i^teraatsioilaatae
Selleasemel, et koordineerida muretut ja soodsat äri nõukogude-es
kohus."
Kolhoosnikele ja sovhoositööta-suunatud
EÕuti kategoorilisel
se efektüvsuse tõstmžst, loomakas­vatuse
söödabaasi tugevdamist, U-hüüdlausetes
põllumajandu-
• ., ... . 7 -V Ajakiri ,,BusmessWeek-* kirjutab, hooütsev^^ ... j .•u Si,
sel ajal järjest kahanemas. See j - 1 T^T- i J ha, uuma, munade, vdla ja muu-fakt
näitab nõukogude väliskauban- et Kana, dau kia ubJa. n^d us JMoskvUa ^g a on pTo—rdJ i 1 su-u.r-enn d. aim iseks Nõukogude '^^^^ tootmise suurenda-dusbüans:
Läänega üha negatiivse- P^^^^ kahekordistunud sellest saa- Ludule jällegi laenu antakse.
maks muutumist —• eksporditud • • - - • ••• • • • - • • • • - • • — • • • •••
kaupade eest tuleb välisväärmgut
sisse vähem kui kulutatakse kau­pade
importimiseks "Läänest.
Väljapääs välisvääringu kitsiku­sest
lahendati varasematel aastatel
Raamat venestamisest Baltikumi!
mist ning riigUe müümist. Eriti
vägevalt kõlaad need põUimiiaJMV
duse loosungid^ mis kuulutasid lõo- ,
makasvatiise lööktöÖrindeks ning
esitasid kolhoosnikele pateetilise
nõudmise: „Rõõmuslagem kodu-
Princetoni ülikooli Mrjastuse väljaandel on Ümunud uus uurimus maad suure saagiga!"
lisaks kõrgendatud ekspordile ka venestamise kohta Baltikumis-pealkirja all ,,Russification in the Baltic Välispolütiliste loosungite järele
laenude hankimise teel Lääne pan- Provinces and Finland, 1855—-1914'*. Raamatu on toünetanud prof. otsu^des ei ole ameeriklastel kui-kadest.
Edward C. Thaden (University of Illmois) ning raamatu nelja kaas- gi suuri väljavaateid saavutada lä-
Vümasel ajal on aga Läänes autori hulka kuulub ka prof. Toivo Ü. Raun (California State Uni- hemat koostööd ja vastastikust
muututud Moskvale laenude and- versity); arusaamist Ühendriikide tagahoo-mise
osas palju ettevaalikumaks ^ u - . \ * T » I I • .vis asuvate kommunistiike riikide
Ja tõrksamaks. ^^^"^^^ koosneb viiest osas prof. Plakans ja prof. Raun on j u - ^uuba ja Nikaraaguaga. Nü km-mille
esimese osa ,>Vene valitsus ba varem avaldanud uurimusi oma nitac Knnhnli^ nüht^ndafnd k)o-
Seda on eelkõige põhjustanud Poo» kirjutanud prof. Thaden. I Teise kodumaade ajaloo kohta. , et K^ute rah^^^^^^^
la'maksujouetus oma välislaenude „Baltisakslased" on kirjuta- On huvitav märkida, et seUe, ^p^riSi s^^^^^^
asumisel, samuti on krutihsse olu- dr. Michael H . Haltzen (As- raamatu idee tekkis kui need a j a - ' ' ^ J , f ^ ^ ^^
S l e ' " ^^^^^^^ kim r.m^ """"r'^ Bam teadusHku ^ t Ti^tad^T^^^^^
S d i dX^fLat n^^^^ dies), kuna kõhnas , a neljas osa on ühingu A A B S V kolmandal ja nel- ^ ^y,^,^ ^^hiselt mhva-müjaröi
öouari. Laane pangandus- kihutatud balti päritoluga teadlas- jandal Balti uurimuste konverent- dt^mokraat kii «'voliif^inoni «aavu-rmgkondades
on tõstatatud küsi- poolt. Prof. Andrejs Plakans sü Torontos ja Chicagos 1972 ja J ^ ^ C v t L i S e l ^ ^ ^ ^ ^^
mus, kas laenude andmine kõmmu- (lowa State University) on kirjuta- 1974. Ideest kuni raamatuni võt- Vf^ H ^ ^ J f ^«
nistlikele riikidele on enam üldse ^ud peatüki „Lätlased" ja prof. tis veel mitu aastat uurimistööd ja ^ ^g«rmse vastu,
kooskõlas ärinduse põhimõtetega, j^iy^ Raun peatüki „'Eestlased". raamat sai teoks Ford Foundatio- ^^^^ ^ '
voi on see muutunud juba Higa ris- ^^Q^Q k^hta käiva peatüki on kir- ni majandusliku abiga. ,
kantseks. E r i t i ameerika pangad j^tanud prof. C. Leonard Landin Autorid on vaadelnud' venesta-on
uute laenude andmisest peagu (indiana University). mise probleemi seoses seUega, nus gude Ludus. Küll aga puudusid
Kõik viis teadlast on juba va- toimus Vene impeeriumi sisemaal, autoritel võimalused, tutvuda arhii-videga
Nõukogude Baltikunjiis, sa-
Samal ajal aga oKd autond e n t i ; ^ u t i : v^^^^
huvitatudseUest,millistmojU/ve.neü uurid
nestamise polütika avaldas Bai- Nõuko^de Liidus, InilHsed just
ti provintside ja Soome elanike oleksid ohiud tähtsad! venestamise:
küsimuse üurimišöl;
uVABA EESTLANE" on valvel
eestloskonna UIdhuvitie eesff
loobunud.
Läänest laenude otsimisel oma avaldanud ajaloolisi uurimusi
väliskaubandusbüansi saneerimi- ida-Euroopa ja Baltikumi kohta,
seks, ei jäta Moskva ühtegi kivi p^of. Thaden on kirjutanud Lüvi-umber
pooramta. Nii näiteks käes- Kuramaa ajaloo üle, samuti mit-oleva
aasta märtsikuus sõlmiti kok- j^eid raamatuid Vene ajaloo koh-kulepe^
Austria pankadega, kes ta nagu ,,Konse^^^
nõustusid andma Nõukogude Liidu- ijgjji saj. Venemaar^-ning „Ve- Sellest tingituna on autorid püüd- Raamatu väärtust tõstab k a ' u l a -
le 600 miljonit dollarit laenu aasta- ne ja Halkani L i i t 1912" mirl VirintšYln nii #»fniliRft sntsiflat- tnciiv WKi; i ^ f T t . o o f ; r.
tel 1982 j a 1983 ning seejuures in­flatsiooni
arvestades väga madala
laenuprotsendiga, ainult 7,8% üit-ressiga.
Sellme soodne laen Mosk­vale
Austria poolt pani paljud
Lääne finantseksperdid hämmastu­nud
kirjutada n i i etnilise, sotsiaal- tüslik bibliograafia,
se ja intellektuaalse ajaloo kui ka kasutatud arhii^lkogudele tahele-
Nü proL Heltzeli kui ka prof. Venemaa rahvuste poliitikal ajaloo panu juhtimine^^
Lundini uurimisalaks on olnud Krimmi sõja j a Esimese maailma-^^^^^^^^ü^ isiku^ ja
Baltikum, kusjuures prof. Lun- ^ÕJSL vahel. kohanimede kohta,
dün on pikemalt töötanud Soo- .Raamatu koostamisel on auto- 497-fehekiiljefe
snes, . rid kasutanud parimaid kättesaa- on $40. Raamat on-piiratud mää-^
ma, kuna see suurendab selle väi- avaldades muuseas uurimuse ,,Suo- davaid allikmaterjale tJhondriiki- r?.l saadaval ka broshtiüritult hin-keriigi
majanduslikku sõltuvust mi toisessa maailmansodassa". K a des, Soomes, Saksamaal ja Nõuko= naga $17.50.