Vaba Eestlane, June 01, 1968

              'Mbl
'jr
„VAiA EESTLANE" ji CESTLANE koffflcpitvc ) flüpöevol vafecWt —tilast häähkinäji VABA Ilmub tori cfola- s-
Laupäeval 1 Juunil 1XJ} - Saturdav Junc 1 196
TÄNA ON JUTTU
KIREV MAAILM pMs7
PUNASED LIPUD LEHVIVAD PARIISIS iSVj
riõi eva r~& änpi '
BjVBBBBBbV '
--b-
LB
BjBBBBBBBBBBBBBBBJPPBj
BBT jbHbbbbbbbbbbhI
§JBjK
BBM =:Bl
LBL"BbbbBbbbBbbbbBbbbBbbbBbbBbbbBbbbBbbbbBbBhBbbHHbW1 BbbbbBHbHHI
Omaette linnaks Toronto järjest
kasvavas linnas on 56-kordn- e To-ronto
Dominion lluilding Küüni-liide- s
jalga pilvede poole on
see kõrgeimaks hooneks llritl
mõjupiirkonna riikides 160 mil-jonit
dollarit maksma Uinud pil-velõhkuja
avati hiljuti Ontario
praminUter Jolm Itobarlsl poolt
ATLANTA — Hiljuti mõrvari
kuuli läbi surma saanud USA
neegrite juht dr Martin Luther
King ei koostanud kunagi testa
mentl kuna ta vältis et tal puu-dub
Igasugune maine vara Maha
jäi tal vaid 20 000 dollariline bun-galo- w
Atlantas ja kaks pangaar-vet
mis on alla 5000 dollari King
annetas oma 1964 a Nobeli rahu-auhlnn- a
— 50000 dollarit — hea-tegevaks
otstarbeks Ja samuti
sissetuleku oma raamatutest Ta
perekonnal ei ole aga siiski karta
mingisuguseid majanduslikke
raskusi kuna laulja Harry Bela-font- e
kindlustas Juba mitu aastat
tagasi Kingi elu 50 000 dollari eest
Ja see läheb nüüd perekonnale
Ta lesk on ühtlasi võetud Sout-hern
Christlan Leadershlp Confe-rence- 'i
palgalehele palgaga 12000
dollarit aastas
Tallinnas " T
jane Keue mgu on sauunua Ka
USA suurajalehte „The New York
Times" Leht nimetab Dzhargor-vt
nimelt nõukogude Robin
I loodiks" kuna ta varastanud ri-kastelt
Ja Jaganud saagi
Nii näiteks oli ta kinkinud oma
tuttavaile telke raseerimlsapa
raadi
MOSKVA — Naised elavad
NLlidus keskmiselt 8 aastat va-nemaks
kui mehed väidetakse
uues sellekohases statistikas Va-litsuse
ametlikus statlstlkabülle-täänl- s
tuuakse esile et
keskmiseks elueaks X Liidus
74 ja mehel G5 aastat
BERN — Shveitst valitsus andis
nõusoleku St Gotthardl tunneli
ehitamiseks mis 11 miili pikku-sena
kujuneb maailma kõige pi
kemaks lilklustunnellks Tunnel
läheb umbes 70 miljonit
dollarit ja selle ehitamisega alus
tatakse järgmisel kevadel Tunnel
peaks kavakohaselt valmima
seitsmekümnendate aastate algu-seks
Ja tuleks umbes neil müli
pikem kui Mont Blancl tunnel
valmLs 19Ö5 a ühendab
Prantsusmaad ja Itaaliat
Mida taotlevad prantsuse üliõpilased — Moodne riik keskaegne
haridussüsteem
Charles de Gaulle armastas seni eriliselt uhkustada sellega et tema oli meheks kes taastas
poliitilise stabiilsuse Prantsusmaal Enne tema võimuletulekut peeti olukorda juba lootusetuks
ja paljud anusid et Prantsusmaad ei saa üldse korralikult talitseda Viimased sündmused mis
on viinud Prantsusmaa anarhia keerisesse näitas ad et kahtlejad oli õigus ja ka de Gaulle pole
silles suhtes mingi üliinimene Plahvatus Prantsusmaal mis ähvardab sõtta resolutsiooni mõõt-med
tuli nagu sälk selgest taevast ja ehkki see on haaranud nüüd rahvust üldises ulatuses olid
algatajaiks üliõpilased kes taotlevad põhiliste reformide läbiviimist Prantsusmaa
Prantsuse Ulipilaste mässu kol-deks
on kahtlemata Nanterre
hall töölisklassi linnaosa umbes
10 miili Pariisist väljas Mõned
aastad tagasi loodi seal humani-taarteaduste
haruosakond et lee-vendada
ruumlkltslk 't viimse
võimaluseni ülekoormatud Sor-bonne
Peatselt muutus aga
Nanterre nihilistide taimelavaks
- trotskistid maoistid Ja teised
äärmuslikult vasakpoolsed rüh-imituse- d
alustasid seal po-liitilist
agitatsiooni mis muutus
niivõrd intensiivseks et iadikaa
lid heideti ülikoolist välja Seeja-rei- e
siirdusid nad Pariisi et
jätkata oma protesti Sorbonnei
ülikooli maaalal ejt eemaldati nael aga de
(iaulle! valitsuse korraldusel
vägivaldselt ja peatselt suleti
mässumeelt' tõttu ka Sorbon-ne'!
ülikool — teist korda
700-aastas- es ajaloos
Esmakordselt oli see toimunud
Teise maailmasõja ajal millal
saksa vaed okupeerisid Pariisi
Nüüd tekkisidki verised kokku
põrked Üliõpilaste ja politseinike
vahel mis levisid kulutulena ka
teistesse ühiskonnakihtidesse ja
tekitasid isegi kartuse et ka po-litseinikud
kes pole oma töötin-gimustega
sugugi rahul võivad
hakata streikima
Sorbonne'is heisati punased li
pud Ja parast veriseid kahmlusl
milledes umbes 1000 üliõpilast ja
politseinikku said vigastada tõr
juti sandarmid ülikooli Juurest
minema „Me teame mida me
ei taha kuld mida me tahame
see pole meile veel selge" — see
on lause mis vast kõige paremi-ni
iseloomustab protestimeelt Ja
segadust üliõpilaskonnas Mõned
nõuavad põhilisi ühiskondlikke
muudatusi Prantsusmaal kuna
teised lepivad ainult reformide-ga
ülikoolide õppesüsteemis
Viimane on tõesti keskaegne ja
tundub valjaspoolselsjale peaae-gu
uskumatuna Professorid Jaga-vad
õpetust range asjalikkuse ja
konservatiivsusega nagu üheksa-teistkümnenda
sajandi patentars-tlmi- t
ja originaalsete mõtete
avaldamine üliõpilaste poolt on
eksamitel kõige kindlamaks läbi-kukkumise
garantiiks Osa prob-leemist
seisneb ka selles et ko- -
TALLINN - on £ ??! !"'"" alm tetamata tetud õpi-diml- r 10-k- s Dzhaargaostravkis nviamnegllnaseseveVnei-a- 1 J5™ Ja"Ule nlng drast1
vaestele
on
Kui 195X a oli Prantsusmaal
HAU ES SALAM — Rahvusva-heli- e torrn veeklaasis" on puhke-nud
puu otS3 ehitatavate majade
projekti ümber Tanzaania kuul-sas
Xgoronoro looduslikus par-gi-s Austria päritoluga turlsmi- - sõrmuseld ja muid ese-- ekspert ja arhitekt William Wald- - meid mis osutusid varastatuiks riech on saanud loa Tanzaania
naise
maksma
mis ning
valitsuselt 12 puuladvamala
ehitamiseks metsloomade joogi-koh- a juures kust turistid saak-sid
loomi ohutult jälgida See
on tekitanud aga protesti loodu-searmastajate
ringkonnas kes
väidavad et sellised hotellid rui-neerik- Id ühe vähestest kohtadest
maailmas kus loodus on veel
säilitanud oma loomuliku Ilu
--MEXCICO CITY - Mehhiko
võimud on avaldanud üleskutse
et lnimeed ei annaks enam raha
noortele kerjustele keda leidub
massiliselt eriti pealinna tänavail
kuna see võõrutab neid tööst
milleks nad cn täielikult võimeli-sed
Kuna peadelt toimuvad
Mexico Citvs olümpiamängud on
linnavalitsus eriliselt huvitatud
kerjuste eemalepeletamisest tä-navailt
la selleks on kSilcu nl-p-n
ly & M
2
710
oma
aga
onu
170 000 üliõpilast siis praegu --ains-amast
tehnilisest leiutusest
neid 511000 Uks kolmandik 60% tehtud ameeriklaste
nendest Pariisis poolt 14% inglaste 9% sakslaste
See demograafiline plahvatus ainult 237c prantslaste poolt
tekkis osalt pärastsõjaaegse sün üks teise aasta üliõpilane Sor-divus- e
suurest tõusust kuld bonne'is ütles möödunud nädalal
j muti üldise elatlstaseme parane 'ajakirjanikele: „Kul ma oma üll- -
tl
on on
ja
sa
misest Ja tormijooksust taludest kooliõptngud lõpetan tunnen ma
linnadesse See kõik aga põhjus ka kõige tähtsusetumaid Racinel
tas tohutu ruumipuuduse ning teoseid ja ma tean vaga palju
kaose Sorbonne! raamatukogus Montesquieust See aga ei anna
on näiteks ainult mõnisada iste-'mull- e veel mingit töökohta"
kohta Ja suurem osa üliõpilastest Reformide Juurde asumisel tu-o- li
seetõttu sunnitud tegema oma leb kahtlemata alustada admi-kodusei- d
õppetöid Boulevard St mstratilvsest osast mis nõuab
Germain'1 kohvikutes Loensusaa tungivalt detsentraliseerimist
lid ühiselamud ja laboratooriu Praegu on haridusministeerium
mid on lõhkemiseni taidetud Ja Pariisis koolide suhtes alnuvalit-pealeg- i
ajast ning arust maha'seja olukorras Siin ei asu mitte
jaanud üksnes kõik rahalised ressursid
Kõige teravamalt oli aga puu vaid ka absoluutne kontroll mis
dujaak märgatav õpilaste Ja pärineb Napolenl ajast ülikooli-õpetajat- e
omavahelises kontak- - des ei ole üldse osakondi vald al-tis
Sorbonne'1 Inglise keele pro- - nult õppetoolid
fessor Pierre Nordon iseloomus Vastavalt sellele võib iga pro--
tab olukorda „See ei ole üldse
mingi ülikool vaid vabrik Minu
klassis on 1700 üliõpilast Mis
kontakti saan ma sellise suure
hulgaga pidada?' Vabad diskus- -
sioonid mis Ameerikas omavad
ja
õppetöös nii suure tähtsuse ei j kui peavad loenguid kolm tundi
saanud tulla kõne ai--' nädalas hindavad kord ek-la-gi
Samuti nurisevad Uliõpila-- ! samitöld ja veedavad ülejäänud
sed et eksamid on aasta lõpus laja muuks teaduslikuks
karmid põhjustades kuni 501 seks Nende äärmine rahulolu
protsenti läbikukkumisi 'kehtiva olukorraga on seni
Pealiskaudsel vaatlusel j peamiseks takistuseks reformide
süsteem kõigiti demokratalikuna
kuna 23 prantsuse ülikooli jksed
on avatud igaühele kes on täit
nud 12 aastase eelhariduse nõu- -
ded Uued võistluseksamid otsus- -
tavad kes pääsevad sellistesse
koolidesse nagu Ecole Nomiale
Supeneure kus õpivad Prantsus-maa
juhtiva võsud
Kivistunud õpetamismoodus ja
ranged eksamid tähendavad
aga seda et suhteliselt vähesed
prantsuse noored suudavad
viia onu ülikooliõpingud edu-kalt
lõpule
Matemaatikaprofessor Man Za
mansky arvestab et 50"i mate-maatika
loodusteaduse üliõpilas-test
käib ülikoolis kaks aastat ja
lahkub siis ilma Igasuguse diplo-mita
Tegelikult esineb tihti t
rikkamatest perekondadest päri-nevad
noored pääsevad võistlus-eksamitega
parematesse üi'koi-dess- e kuna nad on majiridiisli-kul- t
võimelised pühendama pä-ra- st keskkooli lõpetamist veel
kaks või kolm eraviisili-seks
ülikooli ettevalmistuseks
Statistika näitab et alnuh üks
igast neljateistkümnest 20-aasta-s-est
prantslasest on üliõpilane
USAs on selles vanuseastmes
kaks igast viiest üliõpilased
Aegunud õppesüsteem annab
toimida enamvähem nii
kuidas ta ise soovib ülikoo-lide
rektoritel puuduvad sageli
võimalused õppejõudude distsi-plineerimiseks
Mõned professorid ei tee muud
Sorbonne'is aastas
tegevu-ltig-a
olnud
mõjub
klassi
aastat
fessor
läbiviimisel Leidub aga ka neid
professoreid kes soovivad Amee-rikas
kehtiva süsteemi maksma-panekut
mis jaotaks Pariisi üli-kooli
umbes 15 ks osakonnaks ja
instituudiks
Mõned vasakpoolsed radikaalid
otsivad oma eeskujusid nujalt
Nad pooldavad rahvaülikoole"
nll nagu need eksisteerivad Puna-Hllna- s
Ja oleksid kättesaadavad
kõigile töölistele Ilma igasuguste
eksamite või kraadideta ja kus
üliõpilased pühendaksid osa oma
ajast kehalisele tööle vabrikutes
ja taludes Need äärmuslased
moodustavad siiski vähemuse
nõudes Ullkoolideel autonoomiat
ja üliõpilastele kontrollimisõigust
eksamitesüsteemi üle Peaminis-ter
Pompidou on teinud ettepane-ku
erikomisjoni moodustamiseks
milline hakkaks uurima reformide
vajaduse Ja läbiviimise küsimust
Protest on aga nüüd muutunud
nüvõrd tormiliseks et sellllseks
uurimiseks pole enam aega ja mi-dagi
tuleb teha kõige kiiremas
korras
Juba see iseenesest tähendab
üliõpilaste võitu
Uks prantsuse pedagooge Ütleb
selle kommentaarina „Me oleme
püüdnud kümme aastat asjatult
valitsust nii kaugele viia et see
end ka Üldises elus tunda Statts-- 1 teostaks koolireformi kuid UU-tik- a
näitab et pärast Teist maa- - õpilased tulid sellega toime Uhe-llmasõ- da patenteeritud 1 40-s- t a'nsa nädala jooksul"
bbbbbbbsb1b1b1jIi9b1bVHk
bbbj bb3bbp 9TbbbHI BBBBfl sEe" CTBB5ä$ BBB9BBBBBBBf
BPPBL[j£"jjifc j-- n t fj rvBJBBl HHB4a _v 'k?HA£bH bjIbETä 'JbhrÜbIbbbH BBBMgHA'' ) 7 V'aH[H BBBPraN NS4MHHH BBRBYnfefeStr HflBEBBBBBBBfl
Vanimaks süleks inimesest mis Lüne-hemisfäir- is kunagi avasta- -
I tUcl IHMlUUOsad mis VlPlUl Hl 1963 U'lh nrtnnl n-MI- datud k„a_ks erilit politse_iüksut ' Nende— vanut hinnatakseMaiismjatutnadijjate poomlt i1ii1i0i0ii0v—iv1i3u000 a{ arsutgailse
O
KÄRLA JA PEETER
MUILM ON PUEGU KAGRS JA KEEIU)l ni
pesumasina rullide vahelt läbi tulnud särk" ütles Voldernun
ja pani ajalehe käest „Kõik asjad on mõõdu ja kaalu kaota-nu- d
ning need mis ongi veel vana moodi muutuvad ka varsti
Näe venelased leiutasid alles hiljuti ülitiheda vee nagu nid
ise kiidavad See ei külmuvat ka kõige kangema pakasega ji
keema ajada ei saa seda hoopiski Ameeriklastel olevat lei-utatud
ülikerge vesi mis on õhust kergem ega seisa enam pu-de- li
põhjas vaid üleval korgi all NU kui korgi pealt võtad nii
paneb sorinal otse taevasse Kui nad nüüd viinaga teevad
sellesama viguri siis on ju elu täiesti mokas õtad korra
nooruse rumaluses napsi ülitihedat kärakat ja oled kuni elu
lõpuni täis Ülikerget viina on muidugi hea valada — kergitad
ainult korki ja hoiad kummuli klaasi pudeli kohal g3 ku-idas
sa selle ülikerge pärast sealt klaasist ara rüüpad0 Ja kui
saadki kuidagi kätte siis lendab see sul enne peast välja kui
jõuad hakata mõnu tundma"
ÄIAPAPA KUULAS YOLUEKMAM ARUTLUST ja tähen-das
omalt poolt: „Sina Yolderman oled ikka küll üks õnnelik
inimene Sind on Looja varustanud igavese noorusega Teised
loevad lehest päevauudiseid ja tunnevad muret maailma saa-tuse
pärast Sinul on ikka niisugused karjapoisi mõtted
vahest tunnen koguni hirmu et ei tea millal sa vihmavarjuga
proovid kolmanda korra aknast alla hüpata Või et paned
nüüd pudeli seda ülikerget vett taskusse ja hüppad alt hoi-mand- a
korra aknasse"
SY VÕID SEIll NIMETAD V KVRJAPOISIKS või ku-idas
sa iganes soovid" muheles Yolderman ega saanudki pa-haseks
„aga võibolla näed isegi oma silmaga seda piev3 mil
inimene istub täna ülikiiresse lennukisse teeb tuuri umbe
maakera ja tuleb eile tagasi Siis võid seda nimetada nõidu-seks
nagu minu vanaema arvas raadio kohta"
HEAKENE KULL" oli äiapapa nõus Aga mind vaev-avad
ikka hoopis teised probleemid Maailma rahva arv kav
vab kiiremini kui jõutakse uut põldu teha Noored haritud
inimesed Venemaal tahavad kommunismist lahti saada Lä-änes
aga tõmbavad haritud noored punase lipu üles ja nõua-vad
kommunismi Katoliku preestrid tahavad hakata nais-emeesteks
protestantide juures aga hakkab usk hoopis ira
kaduma Meie ületee naaber käis täna siin ja ütles et varsti
tuleb maailma lõpp sest juutidel on nüüd terve Jeruusalem
käes ja nad hakkavad oma templit uuesti üles ehitama Ki-rjas
aga seisab et kui see on tehtud siis ongi maailma lõpp
käes Võta kinni sest ega kiri ka ei valeta"
YOLDERMAN: OLENEB SELLEST KELLE kirja si
usud! Juutide kirjas pole sellest sõnagi sest ega nad muidu
riski ei võtaks Ega nad rumal rahvas ei ole" — Noh
näed nüd sa oled ise sealsamas" manitses äiapapa „Kui sa
enam isegi ei tea kelle kirja sa usud siis on sul ju ainult veel
üks samm sinnapoole et sa midagi ei usu" Yolderman jäi
mõttesse: Jah niimoodi võib see ka olla"
VAVTA NUUD SEDA PRANTSUSE KARLAT — ammu
see oli kui ta käis siin Kanadas prantslasi riigi vastu üles k-ihutamas
Ta on kõiki teisi hoolega õpetanud kuidas tuleks
asju ajada — küll sakslasi inglasi ja ameeriklasi Viimati oli
Rumeenias ja inimesed olid seal ta jutuga üsna rahul Ad
kodused ei ole temaga sugugi nõus" ütles äiapapa ja katsus
nina Tal oli kombeks alati nina katsuda kui jutt vedas dr
Gaulle peale nagu mõjutaks sellest mehest rääkimine temagi
nina mõõtusid JUeil aga siin on prantsuse Peeter peaminis-triks
ja see ei tee muud kuid käib ringi plikadele niisutami-seks
— nagu oleks see mingisugune peaministri amet Pa-ljud
vanemad inimesed eriti aga vanemad naisterahvaa pa-nevad
seda kõlvatust üsna pahaks"
KUULE VANA NAERIS YOLDERMAN ja peksis katep
kintsusid mulle tull praegu suurepärane idee Kui kasuks
need kaks meest ära vahetada — saadaks Peetri Prantsuv
maale ja tooks Kärla päriselt siia Peeter oma liberaalsuse
oleks prantslastele nagu tellitud ja Kärla muudaks sün kohf
oma arvamist iseseisva Quebeci küsimuses Kanada peam-inistrina
ei oleks ta nõus et riik lagunema kipub ITantsus-maa- l
pole ta sealsetele provintsidele kunagi riigist lahkulö-ömist
soovitanud Seda asja peaks soovitama nendele eesti a-sjameestelt
kes on elukutselised riigijuhtide nõuanö d — l
kirjutavad ja soovitavad vahetust"
ÄIAPAPA OLI SELLEST IDEEST ALUL päris kohmet-anud
sest ega vanemal mehel pole kerge niisuguste mõttekä-ikudega
kaasa karata „Ega sellestki midagi tarka ei tule"
arutas ta siis pikkamisi Nendes küsimustes mis neid h
vitavad on Kärla ja Peeter üsna ühtemoodi Mõlemad soovi
tavad Puna-IIiin- a tunnustamist Vietnami sõja lõpetamist
sõbralikku läbisaamist kommunistidega ja nii edasi " --
Jvust sa seda nii hästi tead?" tõusis Yolderman pütl ja pai
käed püksitaskutesse „Sa ainult arvad — eriti Peetri koha
Ta pole ju kuskil veel oma programmi selgesti ära juUt
nud ja minu arvates ei tee ta seda niipea"
OJH SEDA PANNAKSE TALLE KA PAIIvK
field muretseb selle üle peaaegu igas oma kõnes Mis pean
nister ja partel juht see on kes oma plaane ei avalda" --
Selles ta kavalus seisabki" naeris Yolderman ja äiapPJ
pidi tõele au andma et ta väimeesporg ei olegi viga karja
poiss Valimiste propagandas" ütles Yolderman on lü
kergem teist maha materdada kui ennast kiita Materdab
saab aga ainult siis kui tead teise seisukohti Nüüd polf koa-servatlivid- el
veel eda õiget kaigast millega Trudeaule v
koibi virutada Peavad oma programmiga välja tulem J
seda liberaalide kriitika vastu kaitsma Liberaalid at t&
vad oma kava üsna enne valimisi kui enam materdid
jõua "