1987-01-29-03 |
Previous | 3 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
f
ü Lahori
oto: Ati ms
; ja sus jalie oma
tagasi pöörduvad. Ja parast seda!
on jälle kõik vabadüsvöitle^ •
valduses, et matta surnuid hing
üles- korjata ;vigastatüd;n
lapsi mahapõletatud külade vahel.
• Kas Afganistani vabadusvõitlejad
on teadlikud ka Balti
rahvaste vabadusvõitlusest?
paev kahe nädala Kestel ikka ja
jälle uutele gruppidele ja võitlejatele.
Kõjgepäält tuli kirjeldada
Balti rahvaste ornariiklusele ee -
nenud Vabadussõda, siis vastupanuliikumist
ja metsavendi okupatsiooni
.algaastail ja praegust vaba-dusvõitlust/
Saime kohe vendadeks
j a Balti rahvaid arvestati
kui ; relva vendi ja
..mujahideesid;*. Vangilangenud
balti mobiliseeri tuid lubati
vastavah kohelda. ; / : V
:^ Aga Afganistani vastupanuliikumise
võitlejad on sügavalt pettunud
selles osas tehtud kokkulepetest.
Nõukogude armeest ära-hüpani\
id ja vangilangenus sõdureid
hakati saatma Rahvusvahelise
Punase^Kisti kõrraldusse Shveitsi.
Hiljem selgus, et neid hakati säält
tagasi saatma N. Liitu. Afganista-
.ni vabadusvõitlejad on peaaegu
kõik -pettunud nn. abist väya
poolt''.^^N
summad on selleks annetatud ja
ihääratud: Aga örneti ei
jad hädavajalikku ja efektiivset
relvastust.. See tuieb valdavas osas
^endiselt ^ ^,harikida^^
okupantide armeelt;
iMis mind Afganistanis kõige
rohkem üllatas, oli siiski see, et
afg aanlas ed, > vaata raata
kohutavale olukorrale ja kannatustele,
on nii suurel määral säili-tandu
oma sõbralikkuse, huumori
ja inimlikkuse kõige paremas
mõttes:; Ja nad on kaljuk
veendunud, et vihatud oku
ja agressorid lõpuks siiski Afga-hisfäni
pinnalt välja tõrjutakse:
— Kas jõudsite siis lõpuks
Labori sõjavangide laagrisse ja
I loodetud balti mobiliseeritute
3 •
i
— Lahingud selles piirkonnas
olid ootamatult nii ägedad, et
säälne f)artisanijuht tegi k^
se. et mind kiiresti Pakistani viiakse.
Olen nüüd oma Afganistani
reisi tähelepanekud avaldanud läti
mõistaiuse eest nad hävitasid
küll küüditani!stega> mõrvami^-
tega, hävituspataljonide operatsioonidega,
mobilisatsioonidega
ja teiste sellelaadiliste ettevõtmistega
peaaegii ühe kümnendiku
eesti rahva aktiivsemast
koosseisust y kuid vaatamata
nendele aadrilaskmistele on
eestlased ikka veel venelastest
kaugelt ees ja okupeeritud Eesti
elustandardit .peetakse tunduvalt
kõrgemaks N. Liidu keskmisest
elustandardist. Selles on
veendunud ka Tallinnas käinud
väiiskorrespondendid, kes jagavad
ohtralt kiidusõnu
eestlastele^ nende töökusele, ettevõtlikkusele
ja kõrgele kultum-rile.
Eestlaste eesrindlikkus on
Kremiis eriti akuutselt päevakorrale
kerkinud Mihhail Gor-batshov!
võimule tulekuga ja
tema >,uutmise" poliitika rakendamisega,
mis taotleb N.
Liidu kodanikelt suuremat produktsiooni
,^^ndaalgatust ja
töödistsipljmiy Kuna Gorbat
shovi pomtika üritab vene rahva
elu parandamist --kuigi kahjuks
kommtinisliku süsteemi
raamidešl—siis võib oletadarCt
partei peasekretär ^i kavatse
eestlaste elujärge alla viia,venelaste
elustandardi täsemde väid
vastupidi — katsuda kogu
Venemaad viia siellisele täseme-
^ mida omavad eestlased.
See 6n muid|igi suur unistus
fantastiline idee, kuna küsimus
ei seisa ainult rahvamassi-;
de õiges rakendamises ja nende
juhtimises, vaid rahvas endas
ning siin ei saa hurraa-verielast
kuidagi edasipüüdliku, kaine ja
tasakaaluka eestlasega võrrelda.
Kuid Gorbatshoy on ilmselt
optwnist ja loodab siiski võimatu
teha võimalikuks.
Partei peasekretär on tulnud
nähtavasti otsusele, et eesti
värki ning tööd ja tegemist
tuleks lähemalt uurida. Tal endal
ei passi seda tehavkuidrnöö-dunud
detsembri teisel poolel
saatis ta oma tähtsama abilise,
N. Liidu peaministri Nikolai
Rõzhkovi, Eestisse maad^
ma ja oma silmaga vaatama
ning kõrvaga kuulama, kuidas
Eestis asju aetakse. Ettekään-dekis
õli Tallinna lähistele rajatud
vene suursadama nn.,, Uussadama"
avamine, kuid kõrge
külaline ei leppinud ainult esinduslike
ülesannetega vaid külastas
Tallinnas ka ühte isemajandamise
alusel tegutsevat populaarset
toitlüstuspunkti ja I^r-numäal
asuvat„Edasi"
kolhoösL
alates .11 <,
4&S-465f
I: esmesp.-reedeni 10-^3$
" I. ja neljap.
® 0 e
la
tegelastelt, kuidas nende ettevõte
oii kujunenud nü lühikese
ajaga populaarseks ja suudab
produtseerida kvaliteettoite.
Talle vastati, et asi seisab isemajandamises
ning seletati üksikasjaliselt,
kuidas ettevõte töötab.
Lepingutingimuste kohaselt
peab ettevõtb realiseerima toodangut
18.000 rubla eest kuus.
Suurem osa sellest summast
kulub ruumide rendiks, koondisele
riiaksmiseks^^^^^^^ ~
protsent^!); tasumiseks toorainete
eest ja muudeks tootmisvaja-düsteks.
Ülejääk, 3000 rubla,
on brigaadi tulUj mis jaotatakse
vastavalt kyalifikatsioonile
töötasudeks.
,jEdasi" kolhoosi, kus elab ca
500 kölhoosnikku, peetakse
kes möödunud aasta detsembris põge^
väest üle piiri Lääne-Saksaniaaie^ jõudsid j p ^ 14.
Ameerika Ühendriikidesse. Praegu viibivad nad Ne
kus nende eest esialgu hoolitseb Tolstoi Sihtasutus. Nendeks
on 19-aastane T a ü n o V a i d l a , pW Tallinnast Ja 19-aastane
Tartu poiss Peeter Sakarias
teenis sõjaväes 9 kuud, Tauno
Vaidla ainult 1 kuu. Sakarias oli
rheditsiiniroodus, kuigi tal selleks
puudus ettevalmistus. Eriala õppimine
toimus kohapeal. Leipzigi
lähedal Ida-Saksamaal paiknevas
nõukogude sõjaväebaasis. Täites
oma teenistuskohuseid sõjaväehaiglas,
kohtas ta seal Vaidlat; kes
oli lasknud end haiglasse kirjutada,
kuigi tal polnud suuremat midagi
viga. Mõlemad noormehed
olid Eestis teineteist varehi
põgusalt kohanud, kuid nad ei
teadnud ette, et sõjaväes uuesti
kokku puutuvad.
Haiglas kokku saades otsustasid
nad Läände põgeneda. Nõukogude
sõjaväes valitseb kord, et tavalistel
sõduritel ei tohi olla tsi-viilriideid.
Erariietust tohivad
omada vaid ohvitserid; Põgenemiseks
hädavajalikud erariidedva-rastatigi
ohvitseride tagant. Põgenemist
alustati reede õhtul, 5. detsembril.
Valiti nädalalõpp, kuna
siis on kord ja jäfelvalye sõjaväes
väiksemad. Kiirsammul, pooljoostes
mindi 25 km eemalolevasse
Leipzigi suurlinna, kuhu
jõuti öösel.
Leipzigi tänavalt,,laenati" par-keeritüd
auto, mis juhtus olema
vene masin Lada. Sellega sõideti
kuni hommikuni, jõudes Halle linna
lähedale. Päeval oldi autos,
varjulises kohas, katsuti magada.
Laupäeva, 6. detsembri õhtul sõideti
edasi pii ri suunas.
Noormeestel ei olnud õiget ettekujutust,
milline on piiritsoon,
kuidas see on tõkestatud. Auto
jäeti maha; mindi edasi jala.
Selgus, et piiritõkestused olid
suuremad, kui nad arVasid. Need
koosnesid kahest traataiast,
millede vahel oli umbes 500 m
laiune piiririba, kraavide ja
ülesküntud mullaga. Hiljem
selgus, et nad olid kogemata sattunud
soodsasse kohta, sest mõnedes
lõikudes on see vaheriba palju
laiem, mitu kilomeetrit.
Piiritsooni läbimist ahistas
ööpiiTiedus ja tugev udu. Esimesest
okastraataiast saadi üle ilma
suurema vaevata, see oli kahe jä
; poole meetri.kõrgune."Traadi.kül-
Peeter
Mõleniad noormehed on lõpeta^^
nud keskkooli. Pärast kooli lõpetamist
võeti nad sõjaväkke aega
teenima. Tauno Vaidla käis Tallinna
Spofdiinterriaatkoolis, kus
tema erialaks oi i laskespört. Laskjana
on ta saavutanud päris häid
tulemusi, 'kusjuures ta parimaks
tagajärjeks on lamades asendist
lästurf 592 punkti võimalikust
600-st. -
rajoonis. Kolhoosi kasutuses on
3600 hektarit haritavat maad.
Iga i^llumajandustöötaja kohta
antakse aastas ILOOO rubla eest
toodangut. Peaminister esitas
kolhoosi esimehele terve rea küsimusi
ja oli eriti huvitatud, kas
ühe või teise kooli lõpetanud
noored tulevad tagasi kolhoosi.
Venelased nähtävastitahavad, et
eestlased jääksid maameesteks,
kuna nad on võimelised põllumajanduse
alal palju suuremat
kad venelased.
Rõzhkov viidi ka
Rein ja Tiiu Merisaare kodussej
mis asub indlviduaalelamus,
mille majaperemees oli ehitaniid
kaheksa aastat tagasL
Tallinnas külastas Rõzhkov
kä Eesti rahvamajanduse saavutuste
näitust, tundes erilist huvi
tarbekaupade vastus Eriti hüvS°
tas teda esemete kvaliteet ja vär
lisilme, millest võib järeldada,
et Gorbatshov ja tema uutmise-polütitika
kaaslased vaatavad
valusa pilguga seda rämpsu, mis
Vene vabrikutest kauplustesse
voolab ja liiida inimesed on sunnitud
ostma kuna pareiiiaid
kaupu saada ei ole.
Nikolai Rõzhkovil oleks Eestis
kindlasti palju rohkem vaadata
ja imestada olnud kui need
sadatuhat aktiivset inimest,
kelle kommuniistlik rezhiini on
hävitanud. Eesti tööprotsessi
praegu oma panuse oleksid andnud,
l^ing kui välke Eesti
praegu toidab Leningradi miyo-nilinna,
siis oleks ta tõenäoliselt
võimeline olnud toitma ka
Moskva
29, 1987
AUŠimALIA
y ÜLEMAAILMSED EESTI PÄEVAD
ESTO :'88 MELBOURNE
, 8 . VEEBRUARIL KELL 3 P X ,
TORONTO EESTI MAJAS
ESTO '88 KANADA KOMITEE VAHEN
• ®LENNUREIS .KÕIGE SOODSAMA WlNNÄGA:: i: • "i-:
® VAHEPEATUSED LÕUNAMERE SAARTEL
® MAJUTUS, HOTELLID JÄRINGREIS^^^^^
«5 PILETID KÖIGIDELE ESTO '8
Informatsiooniks helistada:\ TORONTOS: Too^^^
493-7853; LiviaHolmberp33-6482; Kaius Me
HAMILTONIS^ Härnald Toomsalu 529-3760. MONTREALIS:
Lekham 631-9331. OTTAWAS: Tormi
ERIS:^
informatsioon:
.ESTO.'88 KANADA:KOMITEE, 958 Broädview Ave. Toronto M4K 2R6
j es oi id s ignaal mehhan ismid V
mida nad katsusid kaKjutuks teha,
kuid siiski anti häire .Traataedade
vahelises piiriribas otsiti neid autoga
taga, kuuldi idasaksa piirid
va Iv urit e kisa ja koerte
haukumist .Teiseks aiaks oli üle 3
meetri kõrgune raudvõrk, mida
ületada oli raske. Katsuti ait läbi
ronida, kuid traataed oliIcaevatud
maa sisse. Neil olid kaasas-näpitstangid,
kuid tuldi mõttele
torgata tangid raudvõrgu vahele,
saades niimoodi ronimiseks jalale
toetuspunkti, astme. Teineteist
aidates suudeti traataed ületada.
Siirdüti kaugelt läbi udu ja pimeduse
paistya kuma suunas, arvati
et seal on mingi asula. Nähti
üht asulasilti ja kaasasolnud kaardilt
selgus, et ollaksegi Lääne-
Saksamaal. Piiri ütöamine toimus
Alamsaksimaa lõunaosas, W61-
fenbütteli kreisis, umbes 40
kilomeetrit Braunschweigi linnast
kagus. 7. detsembri varahommikul
astusid noormehed sisse ühte
majja, kus neid sõbralikult vastu
võeti. Helistati^ Dolitseiiaosiconda:
ja politsei ; saatis nad^^^^^^^p^^^
ülekuulamist Läänesaksa piirival-^
ve käsutusse. v :••
Järgnevatel nädalatel kuulati
neid üle nii sakslaste küi ameeriklaste
põpltv Viimati viibisid nad
Münchenis: Sealt lendasid nad
New YorkiV kuhu jõuti 14. jaanuaril
. Praegu viibivad noormehed
ühes Icölmandajärgu New y
hotellis, kus nende elamiskulud j
tasub taoliste põgenike^est hoolitsev
Tolstoi Sihtasutus. Nad on ju
ba kontaktis New Yorgi eesüaste-ga.
Mõlemal noormehel olla kau^-
gemäid sugulasi Ameerikas.
•Edaspidiste kavade osas ütlevad
Peetpr Sakarias ja Tauno Vaidla, p.
et nad kavatsevad elama jääda
ÜhendriikidesseV milleks neil on
ameeriklaste luba. Mõlerriad
toonitavad, et kõigepealt tuleb
selgeks õppida inglise keel. Ja siis
tuleb elule rajada ,;mäteriaain
baas' ' , s .L leida töökohad j a kindlustada
enda eest hoolitsemine iseseisvalt.
Mõlemad ütlevad, et neil
on ata õ mõnes
gemas
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , January 29, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-01-29 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870129 |
Description
| Title | 1987-01-29-03 |
| OCR text | f ü Lahori oto: Ati ms ; ja sus jalie oma tagasi pöörduvad. Ja parast seda! on jälle kõik vabadüsvöitle^ • valduses, et matta surnuid hing üles- korjata ;vigastatüd;n lapsi mahapõletatud külade vahel. • Kas Afganistani vabadusvõitlejad on teadlikud ka Balti rahvaste vabadusvõitlusest? paev kahe nädala Kestel ikka ja jälle uutele gruppidele ja võitlejatele. Kõjgepäält tuli kirjeldada Balti rahvaste ornariiklusele ee - nenud Vabadussõda, siis vastupanuliikumist ja metsavendi okupatsiooni .algaastail ja praegust vaba-dusvõitlust/ Saime kohe vendadeks j a Balti rahvaid arvestati kui ; relva vendi ja ..mujahideesid;*. Vangilangenud balti mobiliseeri tuid lubati vastavah kohelda. ; / : V :^ Aga Afganistani vastupanuliikumise võitlejad on sügavalt pettunud selles osas tehtud kokkulepetest. Nõukogude armeest ära-hüpani\ id ja vangilangenus sõdureid hakati saatma Rahvusvahelise Punase^Kisti kõrraldusse Shveitsi. Hiljem selgus, et neid hakati säält tagasi saatma N. Liitu. Afganista- .ni vabadusvõitlejad on peaaegu kõik -pettunud nn. abist väya poolt''.^^N summad on selleks annetatud ja ihääratud: Aga örneti ei jad hädavajalikku ja efektiivset relvastust.. See tuieb valdavas osas ^endiselt ^ ^,harikida^^ okupantide armeelt; iMis mind Afganistanis kõige rohkem üllatas, oli siiski see, et afg aanlas ed, > vaata raata kohutavale olukorrale ja kannatustele, on nii suurel määral säili-tandu oma sõbralikkuse, huumori ja inimlikkuse kõige paremas mõttes:; Ja nad on kaljuk veendunud, et vihatud oku ja agressorid lõpuks siiski Afga-hisfäni pinnalt välja tõrjutakse: — Kas jõudsite siis lõpuks Labori sõjavangide laagrisse ja I loodetud balti mobiliseeritute 3 • i — Lahingud selles piirkonnas olid ootamatult nii ägedad, et säälne f)artisanijuht tegi k^ se. et mind kiiresti Pakistani viiakse. Olen nüüd oma Afganistani reisi tähelepanekud avaldanud läti mõistaiuse eest nad hävitasid küll küüditani!stega> mõrvami^- tega, hävituspataljonide operatsioonidega, mobilisatsioonidega ja teiste sellelaadiliste ettevõtmistega peaaegii ühe kümnendiku eesti rahva aktiivsemast koosseisust y kuid vaatamata nendele aadrilaskmistele on eestlased ikka veel venelastest kaugelt ees ja okupeeritud Eesti elustandardit .peetakse tunduvalt kõrgemaks N. Liidu keskmisest elustandardist. Selles on veendunud ka Tallinnas käinud väiiskorrespondendid, kes jagavad ohtralt kiidusõnu eestlastele^ nende töökusele, ettevõtlikkusele ja kõrgele kultum-rile. Eestlaste eesrindlikkus on Kremiis eriti akuutselt päevakorrale kerkinud Mihhail Gor-batshov! võimule tulekuga ja tema >,uutmise" poliitika rakendamisega, mis taotleb N. Liidu kodanikelt suuremat produktsiooni ,^^ndaalgatust ja töödistsipljmiy Kuna Gorbat shovi pomtika üritab vene rahva elu parandamist --kuigi kahjuks kommtinisliku süsteemi raamidešl—siis võib oletadarCt partei peasekretär ^i kavatse eestlaste elujärge alla viia,venelaste elustandardi täsemde väid vastupidi — katsuda kogu Venemaad viia siellisele täseme- ^ mida omavad eestlased. See 6n muid|igi suur unistus fantastiline idee, kuna küsimus ei seisa ainult rahvamassi-; de õiges rakendamises ja nende juhtimises, vaid rahvas endas ning siin ei saa hurraa-verielast kuidagi edasipüüdliku, kaine ja tasakaaluka eestlasega võrrelda. Kuid Gorbatshoy on ilmselt optwnist ja loodab siiski võimatu teha võimalikuks. Partei peasekretär on tulnud nähtavasti otsusele, et eesti värki ning tööd ja tegemist tuleks lähemalt uurida. Tal endal ei passi seda tehavkuidrnöö-dunud detsembri teisel poolel saatis ta oma tähtsama abilise, N. Liidu peaministri Nikolai Rõzhkovi, Eestisse maad^ ma ja oma silmaga vaatama ning kõrvaga kuulama, kuidas Eestis asju aetakse. Ettekään-dekis õli Tallinna lähistele rajatud vene suursadama nn.,, Uussadama" avamine, kuid kõrge külaline ei leppinud ainult esinduslike ülesannetega vaid külastas Tallinnas ka ühte isemajandamise alusel tegutsevat populaarset toitlüstuspunkti ja I^r-numäal asuvat„Edasi" kolhoösL alates .11 <, 4&S-465f I: esmesp.-reedeni 10-^3$ " I. ja neljap. ® 0 e la tegelastelt, kuidas nende ettevõte oii kujunenud nü lühikese ajaga populaarseks ja suudab produtseerida kvaliteettoite. Talle vastati, et asi seisab isemajandamises ning seletati üksikasjaliselt, kuidas ettevõte töötab. Lepingutingimuste kohaselt peab ettevõtb realiseerima toodangut 18.000 rubla eest kuus. Suurem osa sellest summast kulub ruumide rendiks, koondisele riiaksmiseks^^^^^^^ ~ protsent^!); tasumiseks toorainete eest ja muudeks tootmisvaja-düsteks. Ülejääk, 3000 rubla, on brigaadi tulUj mis jaotatakse vastavalt kyalifikatsioonile töötasudeks. ,jEdasi" kolhoosi, kus elab ca 500 kölhoosnikku, peetakse kes möödunud aasta detsembris põge^ väest üle piiri Lääne-Saksaniaaie^ jõudsid j p ^ 14. Ameerika Ühendriikidesse. Praegu viibivad nad Ne kus nende eest esialgu hoolitseb Tolstoi Sihtasutus. Nendeks on 19-aastane T a ü n o V a i d l a , pW Tallinnast Ja 19-aastane Tartu poiss Peeter Sakarias teenis sõjaväes 9 kuud, Tauno Vaidla ainult 1 kuu. Sakarias oli rheditsiiniroodus, kuigi tal selleks puudus ettevalmistus. Eriala õppimine toimus kohapeal. Leipzigi lähedal Ida-Saksamaal paiknevas nõukogude sõjaväebaasis. Täites oma teenistuskohuseid sõjaväehaiglas, kohtas ta seal Vaidlat; kes oli lasknud end haiglasse kirjutada, kuigi tal polnud suuremat midagi viga. Mõlemad noormehed olid Eestis teineteist varehi põgusalt kohanud, kuid nad ei teadnud ette, et sõjaväes uuesti kokku puutuvad. Haiglas kokku saades otsustasid nad Läände põgeneda. Nõukogude sõjaväes valitseb kord, et tavalistel sõduritel ei tohi olla tsi-viilriideid. Erariietust tohivad omada vaid ohvitserid; Põgenemiseks hädavajalikud erariidedva-rastatigi ohvitseride tagant. Põgenemist alustati reede õhtul, 5. detsembril. Valiti nädalalõpp, kuna siis on kord ja jäfelvalye sõjaväes väiksemad. Kiirsammul, pooljoostes mindi 25 km eemalolevasse Leipzigi suurlinna, kuhu jõuti öösel. Leipzigi tänavalt,,laenati" par-keeritüd auto, mis juhtus olema vene masin Lada. Sellega sõideti kuni hommikuni, jõudes Halle linna lähedale. Päeval oldi autos, varjulises kohas, katsuti magada. Laupäeva, 6. detsembri õhtul sõideti edasi pii ri suunas. Noormeestel ei olnud õiget ettekujutust, milline on piiritsoon, kuidas see on tõkestatud. Auto jäeti maha; mindi edasi jala. Selgus, et piiritõkestused olid suuremad, kui nad arVasid. Need koosnesid kahest traataiast, millede vahel oli umbes 500 m laiune piiririba, kraavide ja ülesküntud mullaga. Hiljem selgus, et nad olid kogemata sattunud soodsasse kohta, sest mõnedes lõikudes on see vaheriba palju laiem, mitu kilomeetrit. Piiritsooni läbimist ahistas ööpiiTiedus ja tugev udu. Esimesest okastraataiast saadi üle ilma suurema vaevata, see oli kahe jä ; poole meetri.kõrgune."Traadi.kül- Peeter Mõleniad noormehed on lõpeta^^ nud keskkooli. Pärast kooli lõpetamist võeti nad sõjaväkke aega teenima. Tauno Vaidla käis Tallinna Spofdiinterriaatkoolis, kus tema erialaks oi i laskespört. Laskjana on ta saavutanud päris häid tulemusi, 'kusjuures ta parimaks tagajärjeks on lamades asendist lästurf 592 punkti võimalikust 600-st. - rajoonis. Kolhoosi kasutuses on 3600 hektarit haritavat maad. Iga i^llumajandustöötaja kohta antakse aastas ILOOO rubla eest toodangut. Peaminister esitas kolhoosi esimehele terve rea küsimusi ja oli eriti huvitatud, kas ühe või teise kooli lõpetanud noored tulevad tagasi kolhoosi. Venelased nähtävastitahavad, et eestlased jääksid maameesteks, kuna nad on võimelised põllumajanduse alal palju suuremat kad venelased. Rõzhkov viidi ka Rein ja Tiiu Merisaare kodussej mis asub indlviduaalelamus, mille majaperemees oli ehitaniid kaheksa aastat tagasL Tallinnas külastas Rõzhkov kä Eesti rahvamajanduse saavutuste näitust, tundes erilist huvi tarbekaupade vastus Eriti hüvS° tas teda esemete kvaliteet ja vär lisilme, millest võib järeldada, et Gorbatshov ja tema uutmise-polütitika kaaslased vaatavad valusa pilguga seda rämpsu, mis Vene vabrikutest kauplustesse voolab ja liiida inimesed on sunnitud ostma kuna pareiiiaid kaupu saada ei ole. Nikolai Rõzhkovil oleks Eestis kindlasti palju rohkem vaadata ja imestada olnud kui need sadatuhat aktiivset inimest, kelle kommuniistlik rezhiini on hävitanud. Eesti tööprotsessi praegu oma panuse oleksid andnud, l^ing kui välke Eesti praegu toidab Leningradi miyo-nilinna, siis oleks ta tõenäoliselt võimeline olnud toitma ka Moskva 29, 1987 AUŠimALIA y ÜLEMAAILMSED EESTI PÄEVAD ESTO :'88 MELBOURNE , 8 . VEEBRUARIL KELL 3 P X , TORONTO EESTI MAJAS ESTO '88 KANADA KOMITEE VAHEN • ®LENNUREIS .KÕIGE SOODSAMA WlNNÄGA:: i: • "i-: ® VAHEPEATUSED LÕUNAMERE SAARTEL ® MAJUTUS, HOTELLID JÄRINGREIS^^^^^ «5 PILETID KÖIGIDELE ESTO '8 Informatsiooniks helistada:\ TORONTOS: Too^^^ 493-7853; LiviaHolmberp33-6482; Kaius Me HAMILTONIS^ Härnald Toomsalu 529-3760. MONTREALIS: Lekham 631-9331. OTTAWAS: Tormi ERIS:^ informatsioon: .ESTO.'88 KANADA:KOMITEE, 958 Broädview Ave. Toronto M4K 2R6 j es oi id s ignaal mehhan ismid V mida nad katsusid kaKjutuks teha, kuid siiski anti häire .Traataedade vahelises piiriribas otsiti neid autoga taga, kuuldi idasaksa piirid va Iv urit e kisa ja koerte haukumist .Teiseks aiaks oli üle 3 meetri kõrgune raudvõrk, mida ületada oli raske. Katsuti ait läbi ronida, kuid traataed oliIcaevatud maa sisse. Neil olid kaasas-näpitstangid, kuid tuldi mõttele torgata tangid raudvõrgu vahele, saades niimoodi ronimiseks jalale toetuspunkti, astme. Teineteist aidates suudeti traataed ületada. Siirdüti kaugelt läbi udu ja pimeduse paistya kuma suunas, arvati et seal on mingi asula. Nähti üht asulasilti ja kaasasolnud kaardilt selgus, et ollaksegi Lääne- Saksamaal. Piiri ütöamine toimus Alamsaksimaa lõunaosas, W61- fenbütteli kreisis, umbes 40 kilomeetrit Braunschweigi linnast kagus. 7. detsembri varahommikul astusid noormehed sisse ühte majja, kus neid sõbralikult vastu võeti. Helistati^ Dolitseiiaosiconda: ja politsei ; saatis nad^^^^^^^p^^^ ülekuulamist Läänesaksa piirival-^ ve käsutusse. v :•• Järgnevatel nädalatel kuulati neid üle nii sakslaste küi ameeriklaste põpltv Viimati viibisid nad Münchenis: Sealt lendasid nad New YorkiV kuhu jõuti 14. jaanuaril . Praegu viibivad noormehed ühes Icölmandajärgu New y hotellis, kus nende elamiskulud j tasub taoliste põgenike^est hoolitsev Tolstoi Sihtasutus. Nad on ju ba kontaktis New Yorgi eesüaste-ga. Mõlemal noormehel olla kau^- gemäid sugulasi Ameerikas. •Edaspidiste kavade osas ütlevad Peetpr Sakarias ja Tauno Vaidla, p. et nad kavatsevad elama jääda ÜhendriikidesseV milleks neil on ameeriklaste luba. Mõlerriad toonitavad, et kõigepealt tuleb selgeks õppida inglise keel. Ja siis tuleb elule rajada ,;mäteriaain baas' ' , s .L leida töökohad j a kindlustada enda eest hoolitsemine iseseisvalt. Mõlemad ütlevad, et neil on ata õ mõnes gemas |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-01-29-03
