1983-09-27-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLANE teisipäeval, 27. sW^^Dabril 1983 — Tmday, September 27, 1983 Nr. 71
TeivasMppes j
SOOni yued
• 25 m vabaMJiiisusaes • v : • • v " '
8--9-ä. y Thomas McCöanori
24,8, 2) Kristjaa^^^^^^^L^
Valev Rebassoö. ^ '
8-—9 aastased: 1) Tlioma Mc-
10—11-aästased: 1) Peter Mc-
Goniiöii 47,15, 2) Riöky Hiir, 3)
M^in-Juuse.;-
12—13-a. 1) Thoriias : Ölvet
40,4, 2) Tarmo Röosild, 3) P
•Roose.-r
. 14__l5.a. 1) Indrek Lusik 29,5i
2) Mardi Nukk, 3) Andrus Küng.
HOO Mvabaujiimiise:
g_9.a. 1) Sven Linkms 2.07,0.
10__ll.a. 1) Peter McConnon
14l_15„a. 1) Indrek Lusik
L07,l, 2) Mardi Nukk, 3) Andrus
Küng. . .
200 m vabaiBJUEmiEes ..
, 14—15-a. Indrek Lusik 2.45,8.
25 mriiMMBis
8^9-a. 1) Kristjan Loosberg
35,0.
10_ll.a. 1) David Hogg 41,9.
50 m rinnuli:
8—9-a. 1) Kristjan Loosberg
51,4, 2) Sven Linkrus.
10—11-a. 1) Martin Juuse 41,7,
2) Ricky Hiii', 3) Tarmo Saks. '
12—13-a. \ 1) Thomas Olv^t
40,4, 2) Tarmo Roosild, 3) Maf°
cus Tamm.
14_-15.a: 1) Indrek Lusik
40,0, 2) Mardi Nukk, 3) Margus
Kask.
'iOOmrinniBÜs
10—11-a. 1) Peter McConnon
2.31,9. ^
12—13-a. 1) Thomas Olvet
1.47,5, 2) Marcus Tamm, 3) Tarmo
Roosild.
14—15-a. 1) Indrek Lusik 1,29,
2) Mardi Nukk.
25 m liblikDJumlMes
10—11-a. 1) Peter McConnon
32.0.
12—13-a. 1) Thomas Olvet
23,08.
14_-15.a. 1) Indrek Lusik 16,9,
2) Mardi Nukk.
25 m seMs
8—9-a.' 1) Thomas McConnon
27.1, 2) Kristjan Loosberg, 3) Valev
Rebassoo.
- l O - l l - a . 1) David Hogg 30,3,
mmmmmnmmm
8--^^a. 1) Sven Xinkrag 1>^^^
2) Thonias McConnon.
10—11-a. 1) Peter McConnon
1.06,5, 2) David Hogg.
12—13-a. 1) Thomas Olvet
48,4, 2) Peter Roose.
;>14--l5-a;,l) Tndrdc Lusik: 37,0,;
2) Andrus Küng.
EH
14^15_a^ 1): Indrek: Lusik- 1;,41,3...
25 mi^baiijiiEiMe:
8—9-a. 1) Liisi Linask 23,5, 2)
Katrina Küng, 3) Kairi Taul.
10—11-a. 1) Krisü Luik 26,9,
2 Leena Kalvik.
50 m vabaujumiiBes
8—9-a. 1) Ingrid Roosild 1.04,2.
10—11-a. 1) Lembi Veskimets
48,8, 2) Laine Rebassoo, 3) Betti
Veenpere. 1
12—13-a. 1 Leili Lukas 41,7,
2) Liisa Novek, 3) Kadri Linask.
14—15-a. 1) Linda Värve 42,5,
2) Kuth Küng, 3) Lia Metsala.
Kölnis; peetud kergejõustikiivõist" '
lusel püstitati kaks uut maaümare-kordit.
Pmntslane Pierre\ Quiiion
ületas teivashüppes 5.82, mis
sentimeeter parem Vladimir Po^
jakovi nimel dnud senisest rekor- ' JCuni 25-aastaste maletajate
dist ja 1500 m jooksis ameeriklane meeskondlikul maailmameistri-
Sydney Maree ajaga 3.31,24. Ei#võistiustel Chicagos sõitis N. Liir
ne rekord 3.31,36 OÜ inglase Steve koondis. Kuni 25-aastaste
pvetti nimel täpselt kolm aastat n^eskondlikuks maailmameistriks
sai fcüue mängija hulgas noorimana
jaanuaris 20-aastaste noorte
i n 11 1^ xr. ^ , , Euroopa meistriks tulnud Tartu
8—9-a. 1) Liisi Liiiask 35,0.
mrinisiiM; '
10-1 l-a. 1) M v^^t^
1:02,3/2) Laine Rebassoo. ^^-^f T^^^^f^^^
12-13-a. 1) Leili Lukas 54,7, m ^ a i l m r e M 47,13-lt 47^-Ie,
2) kadri Linask. •» -> - võisteldes Koblenz'is, L.-Saksa-
14—15-a. 1) Linda Värve 514,
2) Süvi Matsoö, 3^^^^^ ., „ „ ,
100 m rinnuli: - Maailmameister Tamara Byko-
10-11-a. 1) Kia Puhm 1 41,8. ? V- ^^^^ 25. au^ eff-
12-13-a. 1) Leili Lukas 2.^.6, ftog"selwppe maailmarekordi
2) Liisa Novek. 2.03 m, saades nuud 2.04 m rah-i4-
15-a. 1) Linda Värve vusvahelisel võistlusel Pisas.
2.00,1, 2) Süvi Matsoo. , .
25 m selili'
8-9-a. "D Kristina Hogg 32,3, J f Maailmameistri (MM)
2) Kairi Taul, 3) Liisi Linask. võistlused kergejõustike on otsus-
10-1 l-a. 1) Leena Kalvik 43,9. tatud pidada 1987. a. Roomas.
SOmselili: ; ^, .,
8-9-a. 1) Ingrid Roosild . ^<^s^V^^'T^- ^ " " ^ " " ' ^ M ^ '"
.1.11,0, 2) Missa Puhm, 3) Katrina ^^^f ^^^ff km komii maaibna-l^
üjjg V rekordi Moskvas ajaga 46.15,6.
10—11-a. 1) Pia Puhm 41,6, 2) • ~ .
Kersti Luik, 3) Leena Kalvik.
Kiltuyrifohdi auhinnaga kroonib
IVAR I poeem
Liisietaja kaheksas lanleraamat on püh^datnd omsk a i ^ ^
Tanemaile „kelle yaimost ]a Yaimustnsest ifündisid veranda
Mandaraamatq antor'^ V
Hind $7.06 pluss 50 eenti postikulu
Määgil VABA EESTLASE talituses
ILMUS
ARVI TINITSÄ koostatud
Lennuväe abiteenistuslaste sojasõitu maailmasõ
lõpupoolel kirjeldav suurteos
umargi
lk pluss 80 lk fotosid ja dokumente
Mind $47.00 plus!s $1.50 saatekulu Kanadas
$3.00 teistele maadele
Saadaval Vaba Eestlase talituses
11-a. 1) Kia Puhm 1.52,45. 12—13-a. 1) Liisa Novek 52,5, 12—13-a. 1) Kai Rannik 2.46,8.
2) Leili Lkas, 3) Kai Rannik. 2S nn libMkujumine: ,
14—15-a.- 1) Fia Metsala 49,5, 10—11-a. 1) Kia Puhm 18,5.
2) Ruth Küng. 14—15-a. 1) Linda Värve 22^4.
12—13-a. 1) Liisa Novek
1.31 2.
14_Ll5-a. 1) Ruth Küng 1.41,2.
IN MEMORIAM MIHKEL LÜDIG
Valik Mihkel Lüdigu loomingust
Ettekantud 100-aastase sünni mälestamise kimtserdlB
novembril 1980 Torontos
I MUjel: AVAMÄNG FANTAASIA, LINDA LAUI^
JGAISUS, BALLAAD. ^
ilMiljel: JAANIÖÖ — sümfooniline poeem, PÕLISMETSA
JÄRV, KITS ja HUNT, LAPSEPÕLVES, LAEVNIK,
ÜKS PISAR VEEREB, KOIT.
Kaastegevad sihnfooniaork^er, noortekoor „Looto^\ £.
Meeskoor, t. E. Segakoor, solistid õnne Lalkve, Irene Loos-tsheUist
Winona Zelenka. Juhataja P. P. Lüdig.
HIND $13.50 pluss saatekulu
Saadaval ,jVABA EESTLASE" talituses j a
Etöti Abistamiskomitee äris, 958 Broadview Ave., Toronto
V V , : | V ; : Ä -
Kalevi SV etoiliseS võri JõekääruL. Kalev! II meeskond mängimas. Foto: J. Säägi
Müügil VAB A EESTLASE talitusest
REHVITUD PURJEDKAII
Sündmusi ja jutustusi mereelust
Eesti Kaubalaevastiku Juhtkonna Koondise, Torontos
väljaandel, 302 lk.
HIND $8.— pluss saatekulu Kanadasse $ 1 . ^ , mujale $2.—
i!!if}iiii^tssi!wminiiismiH»ii^imm^m9mHiHimiiiiiiiiiiin
„¥aba Eestlane"' avaldab dokumendina
järgneva Eestis koostatud ja käest-kätte
liikuva eestipoolse katse 1944.
sündmuste kirjeldamisekso
3o
Peale mainitud grupeeringute
tegutses Eestis veel hulk eraldiseis^
vaid «kolmandat teed" kuuluta-vaid
rühmitusi, mis kutsusid rahvast
aktiivsemalt võitlema saksa
okupatsioonivõimudega. Osa gruppidest
1 oli ilmselt ka vene luure
poolt provotseeritud, mis. andis H.
, Riipalule alusejnende kohta kirjutada:
,,EVRK,'kelle start ja avalikkusele
esitatud suund ning mõtted
meie rahvuslike huvide seisukohalt
kõigiti hinnatavad,; oli põrandaalune
, organisatsioon ja tema
nime all võisid esineda kõik,
kellel ^elleks soovi. Puudusid niihästi
kontrollimise kui vastutusele
võtmise võimalused. Seda teadis
hästi vastane, kasutades seda täie
danaga» Samal ajal kui EVRK
oma vähestes lendlebtedes soovitas
mobilisatsiooni-kutsele järgnemist,
et tõsta maa kaitsevõimet,
külvas vastane tema allkirja kandvate
paberitega üle pool Eestit:
,,Suurtükilihaks sakslastele? Ei!
Mehed metsa!" Admiral Pitka
grupp oli veel noor ja alles loomisel,
kui saatuslikud sündmused
üle maa veeresid. Pitka algatatud
liikumine oleks võmud täita > rah-v^
jslikult õiget eesmärki taotleva
grupeeringu kohta, kuid see sündis
— lõpmata kahju — liig hilja."
Kuigi Riipalu EVRK-le võibolla
natuke liiga teeb, on tal pal-jüski^
igus. Eestis levis kahdaselt
palju EVRK allkirja kandvaid
lendlehti, kus rahvusliku ja kom-mimismi^
astase propaganda kõrval
nõuti mepste metsajäämist ja
koostöö lõpetamist sakslastega.
Siiani vaadeldud Eesti kõrval
eksisteeris aga veel teine Eesti
Eesti, mis relvaga käes võitles rindel
kommunistliku Venemaa vastu.
Meeleplud rindel erinesid oluliselt
meeieoludest tagalas ning
seetõttu tasub neif pikemalt pea-
;tuda:;;-:''-//oV':^;;/•:••
; Eestlasi hakkas Saksa väkke äs-.
tuma juba 1941. a. juulis venelastega
võidelnud metsavendade üksustest.
Paljud Eestis sakslaste
kõrval võidelnud mehed siirdusid
peale kodumaa vabastamist ^^sa
vägede koosseisus Venemaale. Üksused
. olid nõrgalt relvastatud,
kuid võitlesid siiski tublilt. Hitleri
vastuseisu tõttu (ainsaks relva-kandvaks
rahvaks pidid olema
sakslased) ei koondatud eestlasi
algul suurematesse üksustesse. Alles
1941, a. lõpul saavutas W^h^
mächt eestlaste koondamise patal-joni-
suurustesse üksustesse.
Loodi kuus politseipataljoni ning
mitu idapataljoni, kokku ca 900Q
meest. Jdapataljone kasutati ainult
rindete6nistuses, politseipatal-jonid
tegelesid ka võitlusega par-tisanüiikumise
vastu. Eriti kuulsaks
said A. Rebase, H. Soomeni
ja-MisIdyi juhtinüse^^^a^^
nud idapataljonid, kes võitlesid
peamiselt Volhovi jä Novgorodi
rinnetel.. Telliskivi pat kätte langes
Volhovi rindel vangi kindral
Vlassov. Rebast autasustati Novgorodi
juures ülejsnäidatüd vapruse
eest Rüütliristiga. Rebane purustas
pataljoniga venes,polgu, või-nialdades
nii taandumise kahele
saksa diviisile. RÜüüiristile üsal^s
annetas Hitler Rebasele nimelise
kuldtahvli. Alfons Rebase pataljon
G.rr ' " -
haruldaselt ühtehoidva ja idee-kindlaiiksuse.
Rebast on süüdistatud
liigses hoolimatuses inimelude
suhtes. On tõesti tõsi, et Rebane
pani lahingu , võitmiseks kõik
mängu, ega hoolinud ei enda ega
teiste elust. Samal ajal jäi ta alati
lõpuni oma meeste juurde, tuues
korduvalt pataljoni dvalja lootusetuna
tundunud olukorrast.
Eestlased jätkasid ka katseid
suuremate väekoondiste moodustamiseks.
Eesti eliitüksuste loomise
algatajaks oli J . Soodla, kes
taotles väeosade loomist „iga hinna
eest." Soodla tuletas tihti meelde
Laidoneri ütlust: „01eks. meil
Vabadussõja algul kasvõi üks kor-.
ralik rügement käepärast olnud,
oleks kõik hoopis kergemini läi-;
nud. Nüüd on meü vajaduse saabudes
olemas terve diviis!" Saksa lagunevas
sõjamasinas võis korralikke
relvi ja väljaõpet saada aga ainult
SS-i raames. Seetõttu esitatigi
Hitlerile palve „vabatahtliku Eesti
SS-relva-leegioni loomiseks".
28. aug. 1942 loodud Eesti Leegion
polnud rahva seas algul just
eriti populaarne. SS-i astumises
nähti allumist võõrale ideoloogiale,
iihinemist Saksa „üue Euroopa"
loomisega. Leegioni formeerimisest
ja kasutamisest puudus informatsioon,
mida Soodla avalikult
ka anda ei saanud. Leegioni
tutvustamiseks loodi „Eesti Leegioni
sõprade selts", kuid vabatahtlike
vool Leegioni jäi väikeses.
Osaliselt oli siin ka põhjuseks
leegionäridele esitatavad eriti
ranged nõuded. 1943. a. alguseks
oU kokku saadud 128p meest, kes
saadeti Heidelaagrisse ja Bad Tölzi
ohvitseridekooli väljaõppele^
Heidelaagris»esunesena väljaõp-
SS-pat. Narva, mis lülitati Himm-leri
Ijemmikdiviisi, ,,põhjarassi"
vabatahtlikest koosneva SS-diviisi
Viking koosseisu. Pataljon paigutati
Tsherkassõ rindele, kus ta katr
tis kotist väljamurdmisel diviisi
taandumist kümnekordses ülekaalus
oleva vaenlase vastu. Äärmiselt
raskeid kaotusi kandnud pataljon
pälvis Hitleri isiklikku kiitust, nii
et ta teatas Litzmannile saadetud
õnnitlustelegrammis, et „Eesti
rahvas võib oma nooruse üle tõeliselt
uhke olla."
1943.' a. algul kuulutati Eestis
välja poolsunduslik mobilisatsioon.
Teenistusse kutsuti aastakäigud
1919—24, kellele anti valida tööteenistuse,
sõjatööstuse ja leegioni
vahel. Leegion sai täienduseks
5300 meest. 1943. a. oktoobris
teostati täiendav mobilisatsioon
1925. a. sündinutele, mis samuti
õnnestus. Pärast õppelaagrit Poolas
hakati väeosi aegamisi rindele
saatma. Kui algul oli Himmler
eestlastesse ja nende ettevõtmistesse
suhtunud eitavalt, siis nüüd
hakkas tema suhtumine pikkamööda
muutuma. Bad Tölzi külastamisel
tegid eestlased Himmle-rüe
erakordselt hea mulje. Ta leidis,
et eestlased kuuluvad tõepoolest
nende väheste rahvaste, „põh-jarassi"
parimate esindajate hulka,
kes , ,võivad meiega ühineda
ainult väikese segunemise tulemusel."
Himmler huvitus Eestist ning
nõudis Eestile Hitlerilt isegi autonoomiat.
HiiTunler kinnitas H.
Riipalu ettepanekul ka Leegioni
eritunnused (teistel -relva-SS-divii-sidel
olid omad): käisel sini-rnust-valge
embleem kuldsete lõvidega
ning lõkmetel Eesti Vabadussõja
embleeem.
1943a a. sügist rakendati Eesti
Brigaadi (see anti Leegionile
uuöks mmetuseks juba Poolas)
võitluses Neveli all. Brigaad rii-vistas
ohtliku rünnakukiilu ning
saavutas mainimise Peakorteri
päevakäsius. EVRK tegelased süüdistasid
Eesti Brigaadi ja eriti tema
juhtkonda saksameelsuses.
„KoIme aasta eest läksid suure
vihaga rindele, õige ja ausa vihaga.
Nüüd on mõni mees koloneliks
tõusnud, rind riste täis. Rindel
on kõik selge — vaenlane on
ees, mehed, kes omal pool, hoiavad
kokkui Kõik on lihtne, must
ja valge. Aga siin on asjad vahepeal
muutunud. Kui üldse midagi
loota on, siis peame olema vaimselt
iseseisvad... Kui idarinne
aga vastu ei pea, siis on niikuinii
lõpp." Viimases olid veendunud
ka Eesti rindemehed ning neile tahendas
iga Saksa rinde nõrgestamisele
suunatud tegevus kuritegu.
Brigaad jäi igal juhul kindlameelseks
eesti üksuseks, kellele nende
võitlus tähistas tõepoolest Vabadussõja^
jätku. SS-i kuulumisse
suhtuti kui paratamatusse, pealegi
tagas see tõepoolest" parema väljaõppe'
ja relvastuse. Leegionis-brigaadis
(mis Eestisse jõudmisel
nimetati veelkord ümber, sedakorda
Diviisiks) valitsenud vaimu iseloomustab
hästi nende üle Eesti
levinud «Leegionäride marss":
Me Leegion sanunub ja kmdel
on ta rüht:
meil kohustus püha on täita —
Eesti tulevik, see meie
kõikide siht,
mille eest tuleb surra või
võita,
r (G. Helbemäe)
(Järgneb)
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , September 27, 1983 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1983-09-27 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e830927 |
Description
| Title | 1983-09-27-06 |
| OCR text | VABA EESTLANE teisipäeval, 27. sW^^Dabril 1983 — Tmday, September 27, 1983 Nr. 71 TeivasMppes j SOOni yued • 25 m vabaMJiiisusaes • v : • • v " ' 8--9-ä. y Thomas McCöanori 24,8, 2) Kristjaa^^^^^^^L^ Valev Rebassoö. ^ ' 8-—9 aastased: 1) Tlioma Mc- 10—11-aästased: 1) Peter Mc- Goniiöii 47,15, 2) Riöky Hiir, 3) M^in-Juuse.;- 12—13-a. 1) Thoriias : Ölvet 40,4, 2) Tarmo Röosild, 3) P •Roose.-r . 14__l5.a. 1) Indrek Lusik 29,5i 2) Mardi Nukk, 3) Andrus Küng. HOO Mvabaujiimiise: g_9.a. 1) Sven Linkms 2.07,0. 10__ll.a. 1) Peter McConnon 14l_15„a. 1) Indrek Lusik L07,l, 2) Mardi Nukk, 3) Andrus Küng. . . 200 m vabaiBJUEmiEes .. , 14—15-a. Indrek Lusik 2.45,8. 25 mriiMMBis 8^9-a. 1) Kristjan Loosberg 35,0. 10_ll.a. 1) David Hogg 41,9. 50 m rinnuli: 8—9-a. 1) Kristjan Loosberg 51,4, 2) Sven Linkrus. 10—11-a. 1) Martin Juuse 41,7, 2) Ricky Hiii', 3) Tarmo Saks. ' 12—13-a. \ 1) Thomas Olv^t 40,4, 2) Tarmo Roosild, 3) Maf° cus Tamm. 14_-15.a: 1) Indrek Lusik 40,0, 2) Mardi Nukk, 3) Margus Kask. 'iOOmrinniBÜs 10—11-a. 1) Peter McConnon 2.31,9. ^ 12—13-a. 1) Thomas Olvet 1.47,5, 2) Marcus Tamm, 3) Tarmo Roosild. 14—15-a. 1) Indrek Lusik 1,29, 2) Mardi Nukk. 25 m liblikDJumlMes 10—11-a. 1) Peter McConnon 32.0. 12—13-a. 1) Thomas Olvet 23,08. 14_-15.a. 1) Indrek Lusik 16,9, 2) Mardi Nukk. 25 m seMs 8—9-a.' 1) Thomas McConnon 27.1, 2) Kristjan Loosberg, 3) Valev Rebassoo. - l O - l l - a . 1) David Hogg 30,3, mmmmmnmmm 8--^^a. 1) Sven Xinkrag 1>^^^ 2) Thonias McConnon. 10—11-a. 1) Peter McConnon 1.06,5, 2) David Hogg. 12—13-a. 1) Thomas Olvet 48,4, 2) Peter Roose. ;>14--l5-a;,l) Tndrdc Lusik: 37,0,; 2) Andrus Küng. EH 14^15_a^ 1): Indrek: Lusik- 1;,41,3... 25 mi^baiijiiEiMe: 8—9-a. 1) Liisi Linask 23,5, 2) Katrina Küng, 3) Kairi Taul. 10—11-a. 1) Krisü Luik 26,9, 2 Leena Kalvik. 50 m vabaujumiiBes 8—9-a. 1) Ingrid Roosild 1.04,2. 10—11-a. 1) Lembi Veskimets 48,8, 2) Laine Rebassoo, 3) Betti Veenpere. 1 12—13-a. 1 Leili Lukas 41,7, 2) Liisa Novek, 3) Kadri Linask. 14—15-a. 1) Linda Värve 42,5, 2) Kuth Küng, 3) Lia Metsala. Kölnis; peetud kergejõustikiivõist" ' lusel püstitati kaks uut maaümare-kordit. Pmntslane Pierre\ Quiiion ületas teivashüppes 5.82, mis sentimeeter parem Vladimir Po^ jakovi nimel dnud senisest rekor- ' JCuni 25-aastaste maletajate dist ja 1500 m jooksis ameeriklane meeskondlikul maailmameistri- Sydney Maree ajaga 3.31,24. Ei#võistiustel Chicagos sõitis N. Liir ne rekord 3.31,36 OÜ inglase Steve koondis. Kuni 25-aastaste pvetti nimel täpselt kolm aastat n^eskondlikuks maailmameistriks sai fcüue mängija hulgas noorimana jaanuaris 20-aastaste noorte i n 11 1^ xr. ^ , , Euroopa meistriks tulnud Tartu 8—9-a. 1) Liisi Liiiask 35,0. mrinisiiM; ' 10-1 l-a. 1) M v^^t^ 1:02,3/2) Laine Rebassoo. ^^-^f T^^^^f^^^ 12-13-a. 1) Leili Lukas 54,7, m ^ a i l m r e M 47,13-lt 47^-Ie, 2) kadri Linask. •» -> - võisteldes Koblenz'is, L.-Saksa- 14—15-a. 1) Linda Värve 514, 2) Süvi Matsoö, 3^^^^^ ., „ „ , 100 m rinnuli: - Maailmameister Tamara Byko- 10-11-a. 1) Kia Puhm 1 41,8. ? V- ^^^^ 25. au^ eff- 12-13-a. 1) Leili Lukas 2.^.6, ftog"selwppe maailmarekordi 2) Liisa Novek. 2.03 m, saades nuud 2.04 m rah-i4- 15-a. 1) Linda Värve vusvahelisel võistlusel Pisas. 2.00,1, 2) Süvi Matsoo. , . 25 m selili' 8-9-a. "D Kristina Hogg 32,3, J f Maailmameistri (MM) 2) Kairi Taul, 3) Liisi Linask. võistlused kergejõustike on otsus- 10-1 l-a. 1) Leena Kalvik 43,9. tatud pidada 1987. a. Roomas. SOmselili: ; ^, ., 8-9-a. 1) Ingrid Roosild . ^<^s^V^^'T^- ^ " " ^ " " ' ^ M ^ '" .1.11,0, 2) Missa Puhm, 3) Katrina ^^^f ^^^ff km komii maaibna-l^ üjjg V rekordi Moskvas ajaga 46.15,6. 10—11-a. 1) Pia Puhm 41,6, 2) • ~ . Kersti Luik, 3) Leena Kalvik. Kiltuyrifohdi auhinnaga kroonib IVAR I poeem Liisietaja kaheksas lanleraamat on püh^datnd omsk a i ^ ^ Tanemaile „kelle yaimost ]a Yaimustnsest ifündisid veranda Mandaraamatq antor'^ V Hind $7.06 pluss 50 eenti postikulu Määgil VABA EESTLASE talituses ILMUS ARVI TINITSÄ koostatud Lennuväe abiteenistuslaste sojasõitu maailmasõ lõpupoolel kirjeldav suurteos umargi lk pluss 80 lk fotosid ja dokumente Mind $47.00 plus!s $1.50 saatekulu Kanadas $3.00 teistele maadele Saadaval Vaba Eestlase talituses 11-a. 1) Kia Puhm 1.52,45. 12—13-a. 1) Liisa Novek 52,5, 12—13-a. 1) Kai Rannik 2.46,8. 2) Leili Lkas, 3) Kai Rannik. 2S nn libMkujumine: , 14—15-a.- 1) Fia Metsala 49,5, 10—11-a. 1) Kia Puhm 18,5. 2) Ruth Küng. 14—15-a. 1) Linda Värve 22^4. 12—13-a. 1) Liisa Novek 1.31 2. 14_Ll5-a. 1) Ruth Küng 1.41,2. IN MEMORIAM MIHKEL LÜDIG Valik Mihkel Lüdigu loomingust Ettekantud 100-aastase sünni mälestamise kimtserdlB novembril 1980 Torontos I MUjel: AVAMÄNG FANTAASIA, LINDA LAUI^ JGAISUS, BALLAAD. ^ ilMiljel: JAANIÖÖ — sümfooniline poeem, PÕLISMETSA JÄRV, KITS ja HUNT, LAPSEPÕLVES, LAEVNIK, ÜKS PISAR VEEREB, KOIT. Kaastegevad sihnfooniaork^er, noortekoor „Looto^\ £. Meeskoor, t. E. Segakoor, solistid õnne Lalkve, Irene Loos-tsheUist Winona Zelenka. Juhataja P. P. Lüdig. HIND $13.50 pluss saatekulu Saadaval ,jVABA EESTLASE" talituses j a Etöti Abistamiskomitee äris, 958 Broadview Ave., Toronto V V , : | V ; : Ä - Kalevi SV etoiliseS võri JõekääruL. Kalev! II meeskond mängimas. Foto: J. Säägi Müügil VAB A EESTLASE talitusest REHVITUD PURJEDKAII Sündmusi ja jutustusi mereelust Eesti Kaubalaevastiku Juhtkonna Koondise, Torontos väljaandel, 302 lk. HIND $8.— pluss saatekulu Kanadasse $ 1 . ^ , mujale $2.— i!!if}iiii^tssi!wminiiismiH»ii^imm^m9mHiHimiiiiiiiiiiin „¥aba Eestlane"' avaldab dokumendina järgneva Eestis koostatud ja käest-kätte liikuva eestipoolse katse 1944. sündmuste kirjeldamisekso 3o Peale mainitud grupeeringute tegutses Eestis veel hulk eraldiseis^ vaid «kolmandat teed" kuuluta-vaid rühmitusi, mis kutsusid rahvast aktiivsemalt võitlema saksa okupatsioonivõimudega. Osa gruppidest 1 oli ilmselt ka vene luure poolt provotseeritud, mis. andis H. , Riipalule alusejnende kohta kirjutada: ,,EVRK,'kelle start ja avalikkusele esitatud suund ning mõtted meie rahvuslike huvide seisukohalt kõigiti hinnatavad,; oli põrandaalune , organisatsioon ja tema nime all võisid esineda kõik, kellel ^elleks soovi. Puudusid niihästi kontrollimise kui vastutusele võtmise võimalused. Seda teadis hästi vastane, kasutades seda täie danaga» Samal ajal kui EVRK oma vähestes lendlebtedes soovitas mobilisatsiooni-kutsele järgnemist, et tõsta maa kaitsevõimet, külvas vastane tema allkirja kandvate paberitega üle pool Eestit: ,,Suurtükilihaks sakslastele? Ei! Mehed metsa!" Admiral Pitka grupp oli veel noor ja alles loomisel, kui saatuslikud sündmused üle maa veeresid. Pitka algatatud liikumine oleks võmud täita > rah-v^ jslikult õiget eesmärki taotleva grupeeringu kohta, kuid see sündis — lõpmata kahju — liig hilja." Kuigi Riipalu EVRK-le võibolla natuke liiga teeb, on tal pal-jüski^ igus. Eestis levis kahdaselt palju EVRK allkirja kandvaid lendlehti, kus rahvusliku ja kom-mimismi^ astase propaganda kõrval nõuti mepste metsajäämist ja koostöö lõpetamist sakslastega. Siiani vaadeldud Eesti kõrval eksisteeris aga veel teine Eesti Eesti, mis relvaga käes võitles rindel kommunistliku Venemaa vastu. Meeleplud rindel erinesid oluliselt meeieoludest tagalas ning seetõttu tasub neif pikemalt pea- ;tuda:;;-:''-//oV':^;;/•:•• ; Eestlasi hakkas Saksa väkke äs-. tuma juba 1941. a. juulis venelastega võidelnud metsavendade üksustest. Paljud Eestis sakslaste kõrval võidelnud mehed siirdusid peale kodumaa vabastamist ^^sa vägede koosseisus Venemaale. Üksused . olid nõrgalt relvastatud, kuid võitlesid siiski tublilt. Hitleri vastuseisu tõttu (ainsaks relva-kandvaks rahvaks pidid olema sakslased) ei koondatud eestlasi algul suurematesse üksustesse. Alles 1941, a. lõpul saavutas W^h^ mächt eestlaste koondamise patal-joni- suurustesse üksustesse. Loodi kuus politseipataljoni ning mitu idapataljoni, kokku ca 900Q meest. Jdapataljone kasutati ainult rindete6nistuses, politseipatal-jonid tegelesid ka võitlusega par-tisanüiikumise vastu. Eriti kuulsaks said A. Rebase, H. Soomeni ja-MisIdyi juhtinüse^^^a^^ nud idapataljonid, kes võitlesid peamiselt Volhovi jä Novgorodi rinnetel.. Telliskivi pat kätte langes Volhovi rindel vangi kindral Vlassov. Rebast autasustati Novgorodi juures ülejsnäidatüd vapruse eest Rüütliristiga. Rebane purustas pataljoniga venes,polgu, või-nialdades nii taandumise kahele saksa diviisile. RÜüüiristile üsal^s annetas Hitler Rebasele nimelise kuldtahvli. Alfons Rebase pataljon G.rr ' " - haruldaselt ühtehoidva ja idee-kindlaiiksuse. Rebast on süüdistatud liigses hoolimatuses inimelude suhtes. On tõesti tõsi, et Rebane pani lahingu , võitmiseks kõik mängu, ega hoolinud ei enda ega teiste elust. Samal ajal jäi ta alati lõpuni oma meeste juurde, tuues korduvalt pataljoni dvalja lootusetuna tundunud olukorrast. Eestlased jätkasid ka katseid suuremate väekoondiste moodustamiseks. Eesti eliitüksuste loomise algatajaks oli J . Soodla, kes taotles väeosade loomist „iga hinna eest." Soodla tuletas tihti meelde Laidoneri ütlust: „01eks. meil Vabadussõja algul kasvõi üks kor-. ralik rügement käepärast olnud, oleks kõik hoopis kergemini läi-; nud. Nüüd on meü vajaduse saabudes olemas terve diviis!" Saksa lagunevas sõjamasinas võis korralikke relvi ja väljaõpet saada aga ainult SS-i raames. Seetõttu esitatigi Hitlerile palve „vabatahtliku Eesti SS-relva-leegioni loomiseks". 28. aug. 1942 loodud Eesti Leegion polnud rahva seas algul just eriti populaarne. SS-i astumises nähti allumist võõrale ideoloogiale, iihinemist Saksa „üue Euroopa" loomisega. Leegioni formeerimisest ja kasutamisest puudus informatsioon, mida Soodla avalikult ka anda ei saanud. Leegioni tutvustamiseks loodi „Eesti Leegioni sõprade selts", kuid vabatahtlike vool Leegioni jäi väikeses. Osaliselt oli siin ka põhjuseks leegionäridele esitatavad eriti ranged nõuded. 1943. a. alguseks oU kokku saadud 128p meest, kes saadeti Heidelaagrisse ja Bad Tölzi ohvitseridekooli väljaõppele^ Heidelaagris»esunesena väljaõp- SS-pat. Narva, mis lülitati Himm-leri Ijemmikdiviisi, ,,põhjarassi" vabatahtlikest koosneva SS-diviisi Viking koosseisu. Pataljon paigutati Tsherkassõ rindele, kus ta katr tis kotist väljamurdmisel diviisi taandumist kümnekordses ülekaalus oleva vaenlase vastu. Äärmiselt raskeid kaotusi kandnud pataljon pälvis Hitleri isiklikku kiitust, nii et ta teatas Litzmannile saadetud õnnitlustelegrammis, et „Eesti rahvas võib oma nooruse üle tõeliselt uhke olla." 1943.' a. algul kuulutati Eestis välja poolsunduslik mobilisatsioon. Teenistusse kutsuti aastakäigud 1919—24, kellele anti valida tööteenistuse, sõjatööstuse ja leegioni vahel. Leegion sai täienduseks 5300 meest. 1943. a. oktoobris teostati täiendav mobilisatsioon 1925. a. sündinutele, mis samuti õnnestus. Pärast õppelaagrit Poolas hakati väeosi aegamisi rindele saatma. Kui algul oli Himmler eestlastesse ja nende ettevõtmistesse suhtunud eitavalt, siis nüüd hakkas tema suhtumine pikkamööda muutuma. Bad Tölzi külastamisel tegid eestlased Himmle-rüe erakordselt hea mulje. Ta leidis, et eestlased kuuluvad tõepoolest nende väheste rahvaste, „põh-jarassi" parimate esindajate hulka, kes , ,võivad meiega ühineda ainult väikese segunemise tulemusel." Himmler huvitus Eestist ning nõudis Eestile Hitlerilt isegi autonoomiat. HiiTunler kinnitas H. Riipalu ettepanekul ka Leegioni eritunnused (teistel -relva-SS-divii-sidel olid omad): käisel sini-rnust-valge embleem kuldsete lõvidega ning lõkmetel Eesti Vabadussõja embleeem. 1943a a. sügist rakendati Eesti Brigaadi (see anti Leegionile uuöks mmetuseks juba Poolas) võitluses Neveli all. Brigaad rii-vistas ohtliku rünnakukiilu ning saavutas mainimise Peakorteri päevakäsius. EVRK tegelased süüdistasid Eesti Brigaadi ja eriti tema juhtkonda saksameelsuses. „KoIme aasta eest läksid suure vihaga rindele, õige ja ausa vihaga. Nüüd on mõni mees koloneliks tõusnud, rind riste täis. Rindel on kõik selge — vaenlane on ees, mehed, kes omal pool, hoiavad kokkui Kõik on lihtne, must ja valge. Aga siin on asjad vahepeal muutunud. Kui üldse midagi loota on, siis peame olema vaimselt iseseisvad... Kui idarinne aga vastu ei pea, siis on niikuinii lõpp." Viimases olid veendunud ka Eesti rindemehed ning neile tahendas iga Saksa rinde nõrgestamisele suunatud tegevus kuritegu. Brigaad jäi igal juhul kindlameelseks eesti üksuseks, kellele nende võitlus tähistas tõepoolest Vabadussõja^ jätku. SS-i kuulumisse suhtuti kui paratamatusse, pealegi tagas see tõepoolest" parema väljaõppe' ja relvastuse. Leegionis-brigaadis (mis Eestisse jõudmisel nimetati veelkord ümber, sedakorda Diviisiks) valitsenud vaimu iseloomustab hästi nende üle Eesti levinud «Leegionäride marss": Me Leegion sanunub ja kmdel on ta rüht: meil kohustus püha on täita — Eesti tulevik, see meie kõikide siht, mille eest tuleb surra või võita, r (G. Helbemäe) (Järgneb) |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-09-27-06
