1986-10-23-02 |
Previous | 2 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
EES'
VABADE EESTLASTE
Vaba Eestlane, 1955
Ont. M3B 2M3
PUBLISHER: Free Estonian Publishers Ltd. 1955 Leslie ^
\ . Don Mills, Ont. M3B. 2M3 .
JECEVTOIMETÄJÄ-;;^
TOLMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass.
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimisedv kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832 avatud esmaspäevast reedeni 9—3-ni
tELLIMISHINNAD Kanadas:, ajalehe tariifiga aastas $57.—,
poolaastas $32.— ja veerandaastas $17.—, kiripostiga lisandub
postikulu — vastavalt $107.—, $57.—, $29.50.
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $77.—, poolaastas
$42.— ja veerandaastas $22.-^. I klassi posti ja lennuposti
hinnad vastavalt — USA $111.—, $59.— $31.—, mujal välismaal
-$136.—, $72.—, $38.—.
Aadressi muudatus $1.— ™ Üksiknumbri hind 70 e.
KUULUTUSTE HINNAB: üks toll üliel veerul: $5.00, esikul-jel
$6.—.KMUIUM võetakse vastu nädala esimesse ajalehte kuni
reede -homm. kella 10-ni' ja nädala teise ajalehte kuni teisip.
homm. kella 10-ni. Väljaspool tööaega: Leida Marley 223-0080
: Vasakult Stephel Deahl,
Jaan Reitav;. Jaak
^and, Andres Edur, Mihkel Holmberg,
Aunbu, Anu Reitav. Foto: Lillevaüs
, . „ . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .... ...
Enne president ReagamiB. ja muses pole. iBSidagI tülbetki smuu-peasekretär
Gorbatshovi kohtaB- tunud. Venelased ja teised konii- S -^igiffli rÄoTSMS "« is. kunagi » j a , ä « ei .le .«„i
leriti esile tõsta inimõiguste küsi- Õigusteta ja elavad suur^^ Emada seni k õ i g e noorem
muse ning nõuda venelastelt Hei- kogude vanglas, kus vanglaõueks ter. Beatty ifleb, et ta oll „kõige viletsam reamees" kuul-singi
koMepete rakendam^^^^ • Toronto erakeskkooli kadeJnrühmas „Upper Canada
Teatavasti, ei tulnud, sellest suu-.impeerium,^^m^^ «6 ^
rest plaanist midagi välja, kuna mine'on surmanuhtlusega keela- ' College GadetCorpSo"
Gorbatshov oli ainult huvitatud tud. 'Isegi perekondade ühenda- . : • . . . ' . ..
^tähtede sõja^^programmS^lõpe-^^^m on N . Beatty sooviks meeleldi. Kana- .hele- ja tumesmiste (või musta-tamisest
ning nõudis eriti tuu- Liidu kommunistlik rezhiim oi- ^ ^ i kaitsejõudusid tugevdada, kir- de) vormide juurde tagasi ja ai-marelvastuse
piiramise küsimuse nud erakordselt julm^ning ainult jutab Toronto StarM kommentaa- nult |maaväelased jäävad rohelis-arutamist.
Inimõiguste küsimusi üksikutel isikutel, peUaselt juu- ^^r Ron Lawman, kuid ta^ teab, teks. Kuid nemadki saavad uued
pikudutati seetõttu ainult mööda- tidel, on õnnestunud Nõukogu- võimalused selleks on pura- suvevormid — | liivakarva(tan)
minnes ning nendest ei rääkinud demaalt välja pääseda ning siin- , Kanada riigivõlg ulatub 150 värvitooniga.
Biliõlemad pooled ka nõupidamis- pool raudeesriiet elavate omas- niiljardile dollarile ja tänavuaaS" Kawadfl i«*®(PvvniFP^^
te käigu ja saavutuste kohta an- tega ühineda. - | ^^^^ eelarve-puudujääk hinna- _ ^ u^gc vagcu^s
tuid aruannetes. Kuivõrd ülbe ja sihilik on ^^^^e 32 miljardile dollarile.
•.Sellest on. tõssseli kahju. Kuigi nõwikoPMrie k(n.mimB8rtktl5k r^^^ibi^ Praegune Kanada kaitseiõudu--
• > . » . •> . - l i
"''.v:>v
küsimus ::bn: .maailmas praegu mpses
^ ahtlemata üks tähtsamaid prdb-eme,
ei tohi sdle kõrval unus-
I, et see pole ainuke maailma mainiti, et ühe vene
valutav hammas^ vaid et lieid ametimehe i
on üsna
„lsikut" (neist vähemalt 7000
(maa-õhü-^ ja mereväe, ehk naissoost), kes kõik uusi vor=
Noor kaitseminister Perrin
Beatty, kes kunagi sõjaväes
pole teeninud. ' i
i) aastaeelarve on 10 mil- ^® ^
jardit dollarit, millest suürem^^o geyreservis
milles läheb uute vormide muretsemiseks.
Teatavasti lähevad sellest
jgj sügisest alates õhu- ja mere-ele-äes
(supple^
on suurem
uigas esirinda kuulub inim^i- osa ne
guste rakendamise ja kõigüerah-inim^^^
vastele e^^^ . .0 • •. MS
iiusi vorme ei saa — kui neid
just vahepeal tegevteenistusse
mine
eriti
ning
'ffielsliigIMppaktis; andis; R meerliiiist, kes;on ri
isgne suurem
id Brezhnev oina
tõotuse, et tema riigis _
takse kõigile inimestele Eende tuhandetele Ida-Euroopašt
" "ised õigused. ~ '
Helsingi - kokkulepete: • lallaklr-^ kes sattusid venelaste : kü
isest oii niiüd
aasta. Pärast seda
nende kokkulepet^
mise. analüüsimiseks terve rida dakse häiiematult näkku, et
Lokkulepe-d kutsuta. Peale selle 0
või :on^näd::ilie- te rakendamise
. J küsi- ti'V kes söjajõud^^
isikud|. Nõukogude ,võim muses midagi; on tehtii^d, siis on dust, kaitsejõudude paberi-el
annavkunasi luba selliste pere- need aktsioonid peamiselt 'kont« tööd teevad ja köökides korda
see sentreerunud nõaikooiide Juutidele peavad. prabgu yornie
«*5e«i,«, ja ei kanna, kuid on kuuldud hää-i
- li, mis nõuavad, et kõik ^ k^^^
sete. See tendents kajastub kar- jõududes teeiliivad isi
ies
ja inimoi
tuua
:ele illegaalselt
olevat kaalumas mit-okkuhoiumeetmeid.
KOi-tahtvat
ta Küproselt ära
' iibivad 550 kartada sõ-kes
peavad kreeklasi
ja turkksi lahus holdnia. Kuid
" kuna kanada sõdurite püssid on
' ^ 1" laadimata, türklased ja kreekla-
' sed aga kõik hambuni relvasta-
" tud, siis on raske taibata, mis
^^p^ otstarve neil ,,rahupidajater' seal
. on, peale tseremoniaalsete ko-ei
oie l^ost^a ^ning^^me^il ja^ab^ ^^^^^^^^^^ võimelised kokkupõrkdd
_ sellistest ta ja soovida, et ta järgmisel ^^^^^^ T^*:!..
, Liidu valis- kohtamisel ^. G . ; ^ /'^
ei tõstab. Tähtis Ja oluline ei - ole v Samuti
võidelda m
Trnesteeest^;
ja teised lää- surutud^ Moskva;
leebed, feaiipasfatsst© Vsiiele»
voi
list kontin-.
edasi jätta,
lida. Võib»
ipist,
ied on nüüd mood»*
•s toodetud CFIŠ
, lubab oma NA"
TO liitlasmaadega selle üle
läbi rääkida.
Siis, kui tahtis on Norra abistamiseks
märgitud ^OObi „isiku-line"
(ei maksa unustada püssi-naisi)
grupp? Kas jõuaks necjd
vaprad mehed- ja naised õigeks
ajaks Põhja^r^orrasse, et N. Liidu
„Spetsnazi" poiste sissetungi
takistada? Olek^ nad üldse võimelised
seda tegema? Ka seda
peab Beatty kaaluma. Aga ta
olevat nõus nõuandeid vastu
võtma ja kiire poiss õppima. Enne
kui ta mingit otsust teeb, ootavat
ta ära brig2(adi-kindral Al.
McLellani raporti, mis tegeleb
naiste ja homoseksuaalide rolliga
Kanada Kaitsejõududes. Siis alles
otsustab t i kuhu kedagi pai-
Merejõud olevat praegu kõige
viletsamas olukorras. Erine 1992.
aastat ei valmi need küüs uut
fregatti, mis on juba ära tellitud.
Neli uut konventsionaalse jõuga
töötavat allveelaeva (Kanadal riik
ja rahvas ilmseltj j^olgab tuuma-joul
töötavaid masinaiid) valmivat
aastaks 1995 jä ka uued all-veelaevade-
tõrje helikopterid ei
saabuvat enne 1992i aastat. Samuti
peab Beatty otsustama, kas
tema „mere-el^ment" peab võitlema
merepinnal; merepinna all
või ehk hoopis ohus? Kõigel kolmel
viisil nad kuidagi/moodi võidelda
ei;jõua. Kas peaks võimaliku
vaenlase käest järgi küsima,
kustkaudu need pealetungi kavatsevad?
I
Beattypeetakse võimalikuks
Maarahva-ajakiri „1
Jaanuaris kellegi Helen S
reageerinud sellele. Mõn^
mille üle polnud vaja m
seda lõpuni lugeda. Nee(
ka mõtlesid, said shoki.
talumehe elumaja vundai
gemal, Kanada eri linna(
sionaalset maailmaparant
trükkis ära veel kaks kirjs
Lugu seisis selles, et Hellen
vas: Toiduvilja kasvatamise
loomapidamise pealt ei tohi k
gi profiiti saada, kuna toit
inimeste esmajärguline elutar
mis peaks olema kättesaadav i
ühele, ka vaesemast vaesem
Profiidi taotlemine sellise
eest oleks lausa kuritegelik ja
ebamoraalne.
John ja Mona olid ammugi
nud samal arvamusel, kuid m
ilmarahu eest ja tuumapomm
vastu võitlemise kõrval poln
jätkunud aega selle ideega a
likkuse ette tulla. Nüüd oli T
len seda teinud. John lisas o
lugejakirjas, et peaaegu kõik
lunikud on ahned egoistid,
pole kunagi teistest inimest
põrmugi hoolinud. Neile>)
täiesti paras, kui nad peale t
võla, maksude ja igapäevase
du ning teiste elutarvete, auto
masinavärgi ärämakšmist roh
mat tasu ei saa. Kindlasti m
nii palju et see võiks põhjust
toiduhindade tõusu! Milleks
talurahval vaja sõita Kaliförn
se puhkusele, miks ei võiks
puhata oma talu õunaaias?
leks on neil vaja mängida vid
masinate ja muude aparaatide
kui nad võivad piiramatult na
da värsket õhku, imetleda 1
dust ja kuulata lindude laulu
hommikust õhtuni ja jumala
•;.du!' "^^^ - • \
Mona filosoofia oli veelgi
gavam. Maa peaks kuuluma
gile. Sellega spekuleerimine
kuritegu — vargus. Ta"
nc peaks olema õigusepool
rahva käes, mitte üksikute s
kulantide rikastumiseks. Põ
mehe töötasu peaks olema mi
maalne, et toiduhinnad oleks
ged ja rahvapärased. Igal inii
sel on õigus toidule, see p|
olema nii odav, et igaüks sj
daks osta. Kuid mis juhtub"
ncd talumehed on ajanud hini
kõrgele ja upitavad neid alatj
Mona arvas pealegi, et talui
naised ei osale täie jõuga ti
töödes ja sellepärast -kuuleme
talunikel, pole abilisi saada,
na palgad oh nii närused. "
ci võiks lapsed talutöödel yal
olla selleascmel, et niisama r
jooksta ja mängida?
„Farm & Country" toime
sai sellejärel suure hunniku
testikirju. Sellekohane ajaki|
ruum tuli laiendada kolmek(
seks. Nii on see
tänapäevani...
Kirjade hulgas oli mõistlij
proteste statistiliste andmct(
mis näitasid,: et põllundus 0
rips on 11-miljardiline töösti
et iga viies inimene on taiui
ses rakendatud. Sinna kuult
ka kooperatiivid, ehitised, si
masinad, seemned, kei
väetised^ transport jne.
pealegi telefon ja elekter ka
kui linnades. Teistes kirjades
Ictati, et põllult tarbijani on
tee ja vaheltkauplejad saj
lõviosa sissetulekuist. Näiteki
hunikud saavad 42,7%. kus|
res nad töötavad mõned tui
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 23, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-10-23 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e861023 |
Description
| Title | 1986-10-23-02 |
| OCR text | EES' VABADE EESTLASTE Vaba Eestlane, 1955 Ont. M3B 2M3 PUBLISHER: Free Estonian Publishers Ltd. 1955 Leslie ^ \ . Don Mills, Ont. M3B. 2M3 . JECEVTOIMETÄJÄ-;;^ TOLMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass. TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimisedv kuulutused, ekspeditsioon) 444-4832 avatud esmaspäevast reedeni 9—3-ni tELLIMISHINNAD Kanadas:, ajalehe tariifiga aastas $57.—, poolaastas $32.— ja veerandaastas $17.—, kiripostiga lisandub postikulu — vastavalt $107.—, $57.—, $29.50. TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $77.—, poolaastas $42.— ja veerandaastas $22.-^. I klassi posti ja lennuposti hinnad vastavalt — USA $111.—, $59.— $31.—, mujal välismaal -$136.—, $72.—, $38.—. Aadressi muudatus $1.— ™ Üksiknumbri hind 70 e. KUULUTUSTE HINNAB: üks toll üliel veerul: $5.00, esikul-jel $6.—.KMUIUM võetakse vastu nädala esimesse ajalehte kuni reede -homm. kella 10-ni' ja nädala teise ajalehte kuni teisip. homm. kella 10-ni. Väljaspool tööaega: Leida Marley 223-0080 : Vasakult Stephel Deahl, Jaan Reitav;. Jaak ^and, Andres Edur, Mihkel Holmberg, Aunbu, Anu Reitav. Foto: Lillevaüs , . „ . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .... ... Enne president ReagamiB. ja muses pole. iBSidagI tülbetki smuu-peasekretär Gorbatshovi kohtaB- tunud. Venelased ja teised konii- S -^igiffli rÄoTSMS "« is. kunagi » j a , ä « ei .le .«„i leriti esile tõsta inimõiguste küsi- Õigusteta ja elavad suur^^ Emada seni k õ i g e noorem muse ning nõuda venelastelt Hei- kogude vanglas, kus vanglaõueks ter. Beatty ifleb, et ta oll „kõige viletsam reamees" kuul-singi koMepete rakendam^^^^ • Toronto erakeskkooli kadeJnrühmas „Upper Canada Teatavasti, ei tulnud, sellest suu-.impeerium,^^m^^ «6 ^ rest plaanist midagi välja, kuna mine'on surmanuhtlusega keela- ' College GadetCorpSo" Gorbatshov oli ainult huvitatud tud. 'Isegi perekondade ühenda- . : • . . . ' . .. ^tähtede sõja^^programmS^lõpe-^^^m on N . Beatty sooviks meeleldi. Kana- .hele- ja tumesmiste (või musta-tamisest ning nõudis eriti tuu- Liidu kommunistlik rezhiim oi- ^ ^ i kaitsejõudusid tugevdada, kir- de) vormide juurde tagasi ja ai-marelvastuse piiramise küsimuse nud erakordselt julm^ning ainult jutab Toronto StarM kommentaa- nult |maaväelased jäävad rohelis-arutamist. Inimõiguste küsimusi üksikutel isikutel, peUaselt juu- ^^r Ron Lawman, kuid ta^ teab, teks. Kuid nemadki saavad uued pikudutati seetõttu ainult mööda- tidel, on õnnestunud Nõukogu- võimalused selleks on pura- suvevormid — | liivakarva(tan) minnes ning nendest ei rääkinud demaalt välja pääseda ning siin- , Kanada riigivõlg ulatub 150 värvitooniga. Biliõlemad pooled ka nõupidamis- pool raudeesriiet elavate omas- niiljardile dollarile ja tänavuaaS" Kawadfl i«*®(PvvniFP^^ te käigu ja saavutuste kohta an- tega ühineda. - | ^^^^ eelarve-puudujääk hinna- _ ^ u^gc vagcu^s tuid aruannetes. Kuivõrd ülbe ja sihilik on ^^^^e 32 miljardile dollarile. •.Sellest on. tõssseli kahju. Kuigi nõwikoPMrie k(n.mimB8rtktl5k r^^^ibi^ Praegune Kanada kaitseiõudu-- • > . » . •> . - l i "''.v:>v küsimus ::bn: .maailmas praegu mpses ^ ahtlemata üks tähtsamaid prdb-eme, ei tohi sdle kõrval unus- I, et see pole ainuke maailma mainiti, et ühe vene valutav hammas^ vaid et lieid ametimehe i on üsna „lsikut" (neist vähemalt 7000 (maa-õhü-^ ja mereväe, ehk naissoost), kes kõik uusi vor= Noor kaitseminister Perrin Beatty, kes kunagi sõjaväes pole teeninud. ' i i) aastaeelarve on 10 mil- ^® ^ jardit dollarit, millest suürem^^o geyreservis milles läheb uute vormide muretsemiseks. Teatavasti lähevad sellest jgj sügisest alates õhu- ja mere-ele-äes (supple^ on suurem uigas esirinda kuulub inim^i- osa ne guste rakendamise ja kõigüerah-inim^^^ vastele e^^^ . .0 • •. MS iiusi vorme ei saa — kui neid just vahepeal tegevteenistusse mine eriti ning 'ffielsliigIMppaktis; andis; R meerliiiist, kes;on ri isgne suurem id Brezhnev oina tõotuse, et tema riigis _ takse kõigile inimestele Eende tuhandetele Ida-Euroopašt " "ised õigused. ~ ' Helsingi - kokkulepete: • lallaklr-^ kes sattusid venelaste : kü isest oii niiüd aasta. Pärast seda nende kokkulepet^ mise. analüüsimiseks terve rida dakse häiiematult näkku, et Lokkulepe-d kutsuta. Peale selle 0 või :on^näd::ilie- te rakendamise . J küsi- ti'V kes söjajõud^^ isikud|. Nõukogude ,võim muses midagi; on tehtii^d, siis on dust, kaitsejõudude paberi-el annavkunasi luba selliste pere- need aktsioonid peamiselt 'kont« tööd teevad ja köökides korda see sentreerunud nõaikooiide Juutidele peavad. prabgu yornie «*5e«i,«, ja ei kanna, kuid on kuuldud hää-i - li, mis nõuavad, et kõik ^ k^^^ sete. See tendents kajastub kar- jõududes teeiliivad isi ies ja inimoi tuua :ele illegaalselt olevat kaalumas mit-okkuhoiumeetmeid. KOi-tahtvat ta Küproselt ära ' iibivad 550 kartada sõ-kes peavad kreeklasi ja turkksi lahus holdnia. Kuid " kuna kanada sõdurite püssid on ' ^ 1" laadimata, türklased ja kreekla- ' sed aga kõik hambuni relvasta- " tud, siis on raske taibata, mis ^^p^ otstarve neil ,,rahupidajater' seal . on, peale tseremoniaalsete ko-ei oie l^ost^a ^ning^^me^il ja^ab^ ^^^^^^^^^^ võimelised kokkupõrkdd _ sellistest ta ja soovida, et ta järgmisel ^^^^^^ T^*:!.. , Liidu valis- kohtamisel ^. G . ; ^ /'^ ei tõstab. Tähtis Ja oluline ei - ole v Samuti võidelda m Trnesteeest^; ja teised lää- surutud^ Moskva; leebed, feaiipasfatsst© Vsiiele» voi list kontin-. edasi jätta, lida. Võib» ipist, ied on nüüd mood»* •s toodetud CFIŠ , lubab oma NA" TO liitlasmaadega selle üle läbi rääkida. Siis, kui tahtis on Norra abistamiseks märgitud ^OObi „isiku-line" (ei maksa unustada püssi-naisi) grupp? Kas jõuaks necjd vaprad mehed- ja naised õigeks ajaks Põhja^r^orrasse, et N. Liidu „Spetsnazi" poiste sissetungi takistada? Olek^ nad üldse võimelised seda tegema? Ka seda peab Beatty kaaluma. Aga ta olevat nõus nõuandeid vastu võtma ja kiire poiss õppima. Enne kui ta mingit otsust teeb, ootavat ta ära brig2(adi-kindral Al. McLellani raporti, mis tegeleb naiste ja homoseksuaalide rolliga Kanada Kaitsejõududes. Siis alles otsustab t i kuhu kedagi pai- Merejõud olevat praegu kõige viletsamas olukorras. Erine 1992. aastat ei valmi need küüs uut fregatti, mis on juba ära tellitud. Neli uut konventsionaalse jõuga töötavat allveelaeva (Kanadal riik ja rahvas ilmseltj j^olgab tuuma-joul töötavaid masinaiid) valmivat aastaks 1995 jä ka uued all-veelaevade- tõrje helikopterid ei saabuvat enne 1992i aastat. Samuti peab Beatty otsustama, kas tema „mere-el^ment" peab võitlema merepinnal; merepinna all või ehk hoopis ohus? Kõigel kolmel viisil nad kuidagi/moodi võidelda ei;jõua. Kas peaks võimaliku vaenlase käest järgi küsima, kustkaudu need pealetungi kavatsevad? I Beattypeetakse võimalikuks Maarahva-ajakiri „1 Jaanuaris kellegi Helen S reageerinud sellele. Mõn^ mille üle polnud vaja m seda lõpuni lugeda. Nee( ka mõtlesid, said shoki. talumehe elumaja vundai gemal, Kanada eri linna( sionaalset maailmaparant trükkis ära veel kaks kirjs Lugu seisis selles, et Hellen vas: Toiduvilja kasvatamise loomapidamise pealt ei tohi k gi profiiti saada, kuna toit inimeste esmajärguline elutar mis peaks olema kättesaadav i ühele, ka vaesemast vaesem Profiidi taotlemine sellise eest oleks lausa kuritegelik ja ebamoraalne. John ja Mona olid ammugi nud samal arvamusel, kuid m ilmarahu eest ja tuumapomm vastu võitlemise kõrval poln jätkunud aega selle ideega a likkuse ette tulla. Nüüd oli T len seda teinud. John lisas o lugejakirjas, et peaaegu kõik lunikud on ahned egoistid, pole kunagi teistest inimest põrmugi hoolinud. Neile>) täiesti paras, kui nad peale t võla, maksude ja igapäevase du ning teiste elutarvete, auto masinavärgi ärämakšmist roh mat tasu ei saa. Kindlasti m nii palju et see võiks põhjust toiduhindade tõusu! Milleks talurahval vaja sõita Kaliförn se puhkusele, miks ei võiks puhata oma talu õunaaias? leks on neil vaja mängida vid masinate ja muude aparaatide kui nad võivad piiramatult na da värsket õhku, imetleda 1 dust ja kuulata lindude laulu hommikust õhtuni ja jumala •;.du!' "^^^ - • \ Mona filosoofia oli veelgi gavam. Maa peaks kuuluma gile. Sellega spekuleerimine kuritegu — vargus. Ta" nc peaks olema õigusepool rahva käes, mitte üksikute s kulantide rikastumiseks. Põ mehe töötasu peaks olema mi maalne, et toiduhinnad oleks ged ja rahvapärased. Igal inii sel on õigus toidule, see p| olema nii odav, et igaüks sj daks osta. Kuid mis juhtub" ncd talumehed on ajanud hini kõrgele ja upitavad neid alatj Mona arvas pealegi, et talui naised ei osale täie jõuga ti töödes ja sellepärast -kuuleme talunikel, pole abilisi saada, na palgad oh nii närused. " ci võiks lapsed talutöödel yal olla selleascmel, et niisama r jooksta ja mängida? „Farm & Country" toime sai sellejärel suure hunniku testikirju. Sellekohane ajaki| ruum tuli laiendada kolmek( seks. Nii on see tänapäevani... Kirjade hulgas oli mõistlij proteste statistiliste andmct( mis näitasid,: et põllundus 0 rips on 11-miljardiline töösti et iga viies inimene on taiui ses rakendatud. Sinna kuult ka kooperatiivid, ehitised, si masinad, seemned, kei väetised^ transport jne. pealegi telefon ja elekter ka kui linnades. Teistes kirjades Ictati, et põllult tarbijani on tee ja vaheltkauplejad saj lõviosa sissetulekuist. Näiteki hunikud saavad 42,7%. kus| res nad töötavad mõned tui |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-10-23-02
