1986-10-23-07 |
Previous | 7 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
I T -1 •' . • .1
' \ > . r
I S . 1 • . 1 I •:
Nf. EESTLANE eeijapäeval, 23. oktoobril 1986 Thursday, October 23, 1986
WS;: ..
s vi"*-"*
Foto: Tommy Tomso
1 i.i iMu >va^^yvmn^a»ovai^^,s^M>
ABA EESTLANi
on valvel eestlaskonna
üldhuvide eest!
00
la on uus maailmarekord,
lesid USA 1768, Norra
I, N. Liit 1753. Individuaal-oli
piarim H. Hiederer 592
|aga.
[. Liidu naislaskurite kolmik
fis kõik individuaalsed meda-ja
naiskondlikus arvestuses
li meistritiitel maailmarekor-
1767 silmaga, sellejuures
jmuselt teine laskur oli 16-
lane.
liliiliiililliSlllliiiiliiilllilSSIiSliifSSlIllf ittillliililii
Tamsel Rahakivi, millel
raha lugenud ja Painase
lamaal Rinsi-kiriku tee ääres
Iratekivi, kus Mare meest
ites istunud ja igavuse pä-nutnud.
Mõlemal kivil on
i : ühel raha, teisel pisarate
livärimetsa kannab vägilane
|kii terveid kivikuhje kavatsu»
neist ehitada endale vihu-mis
teadmata põhjusel
jti jääb teostamata ja kivid
jahvad Kivaril tänapäevani,
'äikeväina Saaremaa poolsele.
)ale otse vastu Nautseküla
|kab Must-Mart kaevama
gut, kuid vesi segab. Et veti
le saare vahel vähendada asub
Muhust laevateed läbi kae-la.
Alustab Igaküla Ekuärust.
[ahab selle läbi saare Ahen-inani
välja viia. Töö ei meel-aevale.
Pikne lööb laeva poja
ja surmab Mardi. Nii jää-mõlemad
algatused pooleli,
n (põrgu) madal, vesine hei-laa,
asub aga" veel praegu
il kohal, samuti kaevaja
^It hunnikusse loobitud muld
Itud Kuutrimäe (Kuradimae)
je äll. Igaküla Ekuarus aga
J näha laevatee, laeva ase ning
sti auk. Samas asub ka Must-
Irdimägi, kuhu rahva jutu jar-luhu
muistne hiid maetud.
laan Saartok, -
irka Jaan, sünd. 2. juulil 1864
ihu-Tamsel, surn. 19. ser)t.
1 Muhu-Tamsel, oli üks Mu-
P viimaseid ja omapärasemaid
falauiikuid, muistendite tund-
^, kelle abi vanade juttude,
ilestusmärkide jne. kogumisel
[vitasid mitmed, nagu v.
fünthal-Ridala, M. Küla-Nur--
V. Randmets j.t.
LÕPP
kunst • muusika
9 9 00 00
'üll. Siin qntäja; See kõik ei oleks rootsi
20—30 kirjaEikku, kes publikule nii vastuvõetav, kui ei
Need asjad on nüüd mul lin- end kirjutamisest elatavad. Aga oleks hiljuti juba nii palju ma-dikettail
kodus ja ma olen haka- nad ei ela kaugeltki nii hästi, terjali Baltimaade kohta ilmunud
neid välja trükkima. Selle kui seda üks edukas reklaami- nud. Ma usun, et rootsi ühistöö
lõpetan arvatavasti sügiseks mees võib teha. Näiteks mul on kond on nüüd palju teadlikum
ja siis annan jnad Bernard Kang- 5 autot, 5 paati, suur maja, pe- Baltikumi olukorrast kui näiteks
ro'le Lundis läbilugemiseks. Isa rekond ja isbgi kass. Osa asju viis aastat tagasi."
suri 27. ^aprillil ja seetõttu ei ole oü küll päritud — aga kirjani- jjMainisid mm, et m roraaai»
asja läbitöötamine lõpule vii- kuna ei saa endale keegi sellist nai alahindamine andis SsBÜe tea
dud. Kuid' Kangro lubas aidata, elatisstandardit lubada." ted „võimaBpositsiooni". Mida sssa
Pärast ^ ijipuks raamat Kirjanike „Mind hmiUh asjaole, et Sa kavased sellega siis tefea, mM
Kooperatiivi- väljaandel .eesti « i s i d Mati Undi romaani. See kwi oled niiöeSda „Famliiivalge°
keeles". mältafe, et sa siiski tunned min- ses" > kirjanik?^''
„§a oled'siis konkreetse otsai- gisiigest Jisivi ka eest! kirjaindiiise ,,Katsun . edaspidigi .Rootsi
§e teinud, et kirjutad aimiult root» vastu," ' avalikkusele teatavaks teha neid
§1 keeles?" „Muidugi. See on ju ainult probleeme, mis Eestis ja teistes
„Kirjänik p^äb kirjutama sd= Eestis poliitili- Baltimaades eksisteerivad. Võib-les"
keeles, mis( tal ori kõige pa- olulcord teistsugune, oleks si- olla aitab see ka pisut kodueest-rem.
Minu kõige suupärasem ^^"^^^^^^^^i^^^^^smaadejSe^^^ lasi. Vene kultuur on seal eesti
keel, minu töö-keel, on rootsi Skandinaavia riikide, vahel kultuuri võibolla kui mitte päris
keel! See on üks päris terav riis- o^i^^d päris tihedad. Meid oleks ära tapmas, siiski vähemalt vä-tapuu,
teenin sellega endale rek- kahtlemata Euroopas ja kogu ga häirimas. Kui ma saan seda
iaamiWhena Ueiba Kuid mu "^^^^^^^^ rohkem tuntud oma survet veidi kergendada oma te- ,3oreas Publishing House" ninielise
eesti keel ei ole kaugeltki nii teatri, literatuuri, teadlaste ja^nii gevus^ tõttu Rootsis, siis loodan japanekud Fraiikfurdi raamatumessiL Kirja
täpne ja painduv." ^^^^i poolest. Mida ma tahan et venelased ei julge endale seal r J
„seaa tunne®. eM.si»isass« Frpowo«ts,si hf'e... iff»ö ie lda •o n see, ^ et sa• ei pea mit*t e jiu3«mi^a*lotke ab\« ,,> m«i«d/a^ oes;noairm.' lll/u^/b^la;ld/oar^. 0 alati ajalooga leppima nn nagu ta Paistab, et nad siiski noolivaa
^ .. * ' , . ,L o^- Seda saad sa mõnikord isegi sellest, mis neist välismail arva-
„Ma olen eestlane, aga jah, ^^j^jj ^^^^^ ^^^^ ^^üd oma takse. Kuna ma olen siin teatud
ma olen rootsi kirjanik. See on ^^ikese algatuse teinud ja ma määral nüüd „avalik tegelane",
niisamuti nagu sa voisid olla j^Q^g^j^^ g^jj^ ^^^^^ ^^jg^^j on minu kohus aidata selgi-
Eesti Vabariigi ajal näiteks Eests ^^ipavad — see ei olegi nii pa- tada, miks me siin oleme, miks
kodanik aga juudi päritolu. Ehk j^^gke. Suletud ukse saab me koju tagasi ei saa pöörduda
voisid olla rahvuselt venelane ^^^^^^ j^hti muukida — kas nii ja mis seal praegu toimub. Loo-
¥01 mistahes. Selles ju midagi teisiti«, dan, et 20—30 aastat edasi ei
uudist ei ole. Eesti Vabariigis oi- ^^Q^ gf^g ^©©1 Mwm tõlketöid ole see enam vajalik — kuid tädi
ilmselt asjakoMa palju libe- ^^^^PU napäeval veel on."
raalsemaks, kui näiteks ollakse et- J^^H pj.^^ pj.ggg« g^Q. ^^Noh, tänan väga — Sa oled
niliselt vaga homogeenses Root- ^^^g^ ^5jgj^g ^^^j yjj^i ja väga elokventne inter-sis
Siin paistab see olevat suu- L^jgg ^^Seitsmenda rahukevade", vjuu-objekt. Keerame siis seks
reks uudiseks, et sa ei pruu^ oi- pidime seda isaga koos tegema, korraks masina kinni ja rääg«™^
la uks ega|teine, vaid võid --"-^ • • - - •
mõlemad korraga."
Foto: Daisy Martveli
raamatumess. Tänavusest messist võttis
stiistS4-st riigist, pandui
aga nüüd pean üksi asjaga hak- veidi erajuttu ka;"
kama saama. Viivi Luik teatas
ftootsis elab nii pällu mulle Ivo liiste kaudu, et ta soo-väiišeesti
kirjanikke ju vib minuga kontakti. Siis sõlmi-teatud
mõttes 'pagulas-eestlasksime selle tõlketöö, kohta lepingu MAAEIAMAA kiirjastissel ilmus
kirj^ndus-keskus siis tahaksim ja arvatavasti ilmub see järgmi- ,
küsida: Oled sa tunnetanud ka sel aastal. Rootsi raadiomehed iLOMÄILi
teiste eesti soost kirjanike kade«= käisid aprillikuus Eestis materja- ^^^^i mlavaSaulud ingliskeelses
dust?" • i • li kogumas ja see saadetakse ^
— „Ma ei tea õieti. Näiteks, nüüd varsti eetrisse. Tutvusta-on
arutatud, et kas mind saaks takse Viivi Luike, Jaan Kap-vastu
võtta Välis-Eesti Kirianike linski't ja veel teisigi, nagu Sigi pluss saatekulu $1.-—
Nendest olid 92.000 ühikut Einar Maasik, Teet Kallas, Mata
esitrükised, mis olid välja pan- Unt, Heino Toming ja veel paK
dud järgmistes sektsioonides: jud teised.
Ilukirjandus, M , laste- ja noor- Eesti Kirjanduse V
sooraamatud, teadus ja tehnika, Hallis nr. 4
kooliõpikud, kunst, maakaardid^ raamatumessi külastajate
jaTCisijuhised. poolt, . \ . , ^
Paljud riigid olid esindatud Nende hulgas olid paljud kir-oma
rahvuslike stendidega; nen-jastajad mitmest riigist, kes õlid
de hulgas oli ka Vaba Eesti kir- huvitatud eesti kirjandus
janduse väljapanek enam kui maadelt nagu Taani, Soome,
200 ühikugav millest 15 olid esi- Norra, Inglismaa, Rootsi, ' S ri
trükised. Trükised olid nii eesti, Lanka, ÜSA, Kreeka. Itaalia,
Liitu. Ma pole selleks kunagi tas Geda't, kes on Leedu l u u l e - i n g l i s e , saksa, rootsi kui ka soo- Prantsusmaa, Iisrael ja
ssoooovvii aavvaallddaannuudd,, ÜagQÜa rmnaa nollpenn me keeles. Samuti õli esindatud Rnamiisn
kuulnud, et asja olevat mainitud.
Ja olevat otsustatud, et ei saa
teda võtta, sest ta ei ole mingi
eesti kirjanik, vaid hoopis rootsi
oma. Iseenesest on see otsus ju
loogiline^ ma ei olegi „eesti
kirjanik". Mulle tundub siiski, et
mõned eesti kirjamehed on selle
otsusega hästi rahul, sest siis
langeb neil üks väga suur prob-leem
õlgadelt, et ise otsustada,
kumb bia olen.
Aga kadedusest ma • ei tea.
Viul on raske sellist võimalikku
kadedust mõista, sest kui kellelgi
on väga ilusad silmad, siis mida
saad sa sinna parata? Mõnel on
kas kirja- või muusika-anne
kaasa sündinud — ja kui nad
leiavad, et neil on võimalus seda
kasutada, siis miks mitte? Mõned
oskavad, teised ei oska,
miks sellepärast siis kade olla?
Via elatan ju end reklaami-tööst.
Ma olen elukutselt reklaamimees
ja ma ei lähe kellelegi kelkima,
et ma ka kirjanik olen. Juba
sellepärasit, et minu meelest
kui sa oled ikirjanik siis
. Enamus neist tundis ka huvi
eesti stendis läti-, leedu- ja vene- Eesti Vabariigi peakonsuli Ernst
keelseid raamatuid, mis on kir- Jaaksoni brozhüüri vastu„Eest-jastätud
vabas Läänes. jaste võitlus vabaduse eest*' ja
Võrdluseks olgu öeldud, et N. konsul Aarand Roosi teose vas-
Liidu stendis oli välja pandud ai- tu„Eesti rahvas on võitmatu",
nult 6 eestikeelset raamatut. Mõlemad trükised on ingiiskeel°
Need olid August Roosileht, sed. Eesti stendis olid ka voldi-kunstniku
biograafia"; Wil-kud USA Eesti Rahvusnõuko^
lem Raami ,,Exlibris ja Evald gult ja Saksamaa EesÜas^
Okas"; — siis Friedebert Tüglase komiteelt.
raa- Praegu on käsil Robert- Raidi
gu"; pildialbum romaani y,,Kui nõukögudelafeed
Eesti Nõukogude tulid" tõlkimine ühe Põhja-Eu»
Entsüklopeedia uue sarja I köi- roopa rahva keelde ja raamatu
auhinnaga
matus ,,
ise a
' Ž . ' t ö S l ' " ' l ' ? e ? F r a n k f u r d i raamatumessist osa võtnud eestlasi
Ma olen vaba-aia kirjanik, kel kult Ruudi Ruu§, tundmatu daam, Einar Sanden (Borea- raamatut, mis on kirjutatud sel
olla täisajaliselt kirjanik?''
ude sealne kirjastamine.
Frankfurdi tänavune raamatu-
J J ... . J V mess oli eriti edukas Eesti ja ees-dud
järgmised eesti auto^^^
sed: Lilly Promet i ^„Ühe suve pa kultuurrahva tutvustamisel
* eriti rõhutades sed^^t et
^ . J ^ ' ^ alistunud
vabariikidest ^; ja teaduslik „Tar- vabaduse ja iseseisvuse nimel!
tu ulikooh ajalugu .Saksa kee- ' .
les oli Enõ Raua „ Kolm lõbusat
semu", I, II ja III osa; vene
keeles AinieBeekmanH „Mirja- :: .-v'';./^.^; ••^ f.-^--;
mi triloogia" — seega kokku 14 « « « « « « O T T O S ^^
raamatut okupeeritud Eestist.
Vaba Eesti kirjandüse-stendis
oli välja pandud rohkem kui 30 RXNDAMAIE^^
Lmrietiiskogii
r-^ nuitdnilii 70 e
l r .(
( t • s
I f !:
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 23, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-10-23 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e861023 |
Description
| Title | 1986-10-23-07 |
| OCR text | I T -1 •' . • .1 ' \ > . r I S . 1 • . 1 I •: Nf. EESTLANE eeijapäeval, 23. oktoobril 1986 Thursday, October 23, 1986 WS;: .. s vi"*-"* Foto: Tommy Tomso 1 i.i iMu >va^^yvmn^a»ovai^^,s^M> ABA EESTLANi on valvel eestlaskonna üldhuvide eest! 00 la on uus maailmarekord, lesid USA 1768, Norra I, N. Liit 1753. Individuaal-oli piarim H. Hiederer 592 |aga. [. Liidu naislaskurite kolmik fis kõik individuaalsed meda-ja naiskondlikus arvestuses li meistritiitel maailmarekor- 1767 silmaga, sellejuures jmuselt teine laskur oli 16- lane. liliiliiililliSlllliiiiliiilllilSSIiSliifSSlIllf ittillliililii Tamsel Rahakivi, millel raha lugenud ja Painase lamaal Rinsi-kiriku tee ääres Iratekivi, kus Mare meest ites istunud ja igavuse pä-nutnud. Mõlemal kivil on i : ühel raha, teisel pisarate livärimetsa kannab vägilane |kii terveid kivikuhje kavatsu» neist ehitada endale vihu-mis teadmata põhjusel jti jääb teostamata ja kivid jahvad Kivaril tänapäevani, 'äikeväina Saaremaa poolsele. )ale otse vastu Nautseküla |kab Must-Mart kaevama gut, kuid vesi segab. Et veti le saare vahel vähendada asub Muhust laevateed läbi kae-la. Alustab Igaküla Ekuärust. [ahab selle läbi saare Ahen-inani välja viia. Töö ei meel-aevale. Pikne lööb laeva poja ja surmab Mardi. Nii jää-mõlemad algatused pooleli, n (põrgu) madal, vesine hei-laa, asub aga" veel praegu il kohal, samuti kaevaja ^It hunnikusse loobitud muld Itud Kuutrimäe (Kuradimae) je äll. Igaküla Ekuarus aga J näha laevatee, laeva ase ning sti auk. Samas asub ka Must- Irdimägi, kuhu rahva jutu jar-luhu muistne hiid maetud. laan Saartok, - irka Jaan, sünd. 2. juulil 1864 ihu-Tamsel, surn. 19. ser)t. 1 Muhu-Tamsel, oli üks Mu- P viimaseid ja omapärasemaid falauiikuid, muistendite tund- ^, kelle abi vanade juttude, ilestusmärkide jne. kogumisel [vitasid mitmed, nagu v. fünthal-Ridala, M. Küla-Nur-- V. Randmets j.t. LÕPP kunst • muusika 9 9 00 00 'üll. Siin qntäja; See kõik ei oleks rootsi 20—30 kirjaEikku, kes publikule nii vastuvõetav, kui ei Need asjad on nüüd mul lin- end kirjutamisest elatavad. Aga oleks hiljuti juba nii palju ma-dikettail kodus ja ma olen haka- nad ei ela kaugeltki nii hästi, terjali Baltimaade kohta ilmunud neid välja trükkima. Selle kui seda üks edukas reklaami- nud. Ma usun, et rootsi ühistöö lõpetan arvatavasti sügiseks mees võib teha. Näiteks mul on kond on nüüd palju teadlikum ja siis annan jnad Bernard Kang- 5 autot, 5 paati, suur maja, pe- Baltikumi olukorrast kui näiteks ro'le Lundis läbilugemiseks. Isa rekond ja isbgi kass. Osa asju viis aastat tagasi." suri 27. ^aprillil ja seetõttu ei ole oü küll päritud — aga kirjani- jjMainisid mm, et m roraaai» asja läbitöötamine lõpule vii- kuna ei saa endale keegi sellist nai alahindamine andis SsBÜe tea dud. Kuid' Kangro lubas aidata, elatisstandardit lubada." ted „võimaBpositsiooni". Mida sssa Pärast ^ ijipuks raamat Kirjanike „Mind hmiUh asjaole, et Sa kavased sellega siis tefea, mM Kooperatiivi- väljaandel .eesti « i s i d Mati Undi romaani. See kwi oled niiöeSda „Famliiivalge° keeles". mältafe, et sa siiski tunned min- ses" > kirjanik?^'' „§a oled'siis konkreetse otsai- gisiigest Jisivi ka eest! kirjaindiiise ,,Katsun . edaspidigi .Rootsi §e teinud, et kirjutad aimiult root» vastu," ' avalikkusele teatavaks teha neid §1 keeles?" „Muidugi. See on ju ainult probleeme, mis Eestis ja teistes „Kirjänik p^äb kirjutama sd= Eestis poliitili- Baltimaades eksisteerivad. Võib-les" keeles, mis( tal ori kõige pa- olulcord teistsugune, oleks si- olla aitab see ka pisut kodueest-rem. Minu kõige suupärasem ^^"^^^^^^^^i^^^^^smaadejSe^^^ lasi. Vene kultuur on seal eesti keel, minu töö-keel, on rootsi Skandinaavia riikide, vahel kultuuri võibolla kui mitte päris keel! See on üks päris terav riis- o^i^^d päris tihedad. Meid oleks ära tapmas, siiski vähemalt vä-tapuu, teenin sellega endale rek- kahtlemata Euroopas ja kogu ga häirimas. Kui ma saan seda iaamiWhena Ueiba Kuid mu "^^^^^^^^ rohkem tuntud oma survet veidi kergendada oma te- ,3oreas Publishing House" ninielise eesti keel ei ole kaugeltki nii teatri, literatuuri, teadlaste ja^nii gevus^ tõttu Rootsis, siis loodan japanekud Fraiikfurdi raamatumessiL Kirja täpne ja painduv." ^^^^i poolest. Mida ma tahan et venelased ei julge endale seal r J „seaa tunne®. eM.si»isass« Frpowo«ts,si hf'e... iff»ö ie lda •o n see, ^ et sa• ei pea mit*t e jiu3«mi^a*lotke ab\« ,,> m«i«d/a^ oes;noairm.' lll/u^/b^la;ld/oar^. 0 alati ajalooga leppima nn nagu ta Paistab, et nad siiski noolivaa ^ .. * ' , . ,L o^- Seda saad sa mõnikord isegi sellest, mis neist välismail arva- „Ma olen eestlane, aga jah, ^^j^jj ^^^^^ ^^^^ ^^üd oma takse. Kuna ma olen siin teatud ma olen rootsi kirjanik. See on ^^ikese algatuse teinud ja ma määral nüüd „avalik tegelane", niisamuti nagu sa voisid olla j^Q^g^j^^ g^jj^ ^^^^^ ^^jg^^j on minu kohus aidata selgi- Eesti Vabariigi ajal näiteks Eests ^^ipavad — see ei olegi nii pa- tada, miks me siin oleme, miks kodanik aga juudi päritolu. Ehk j^^gke. Suletud ukse saab me koju tagasi ei saa pöörduda voisid olla rahvuselt venelane ^^^^^^ j^hti muukida — kas nii ja mis seal praegu toimub. Loo- ¥01 mistahes. Selles ju midagi teisiti«, dan, et 20—30 aastat edasi ei uudist ei ole. Eesti Vabariigis oi- ^^Q^ gf^g ^©©1 Mwm tõlketöid ole see enam vajalik — kuid tädi ilmselt asjakoMa palju libe- ^^^^PU napäeval veel on." raalsemaks, kui näiteks ollakse et- J^^H pj.^^ pj.ggg« g^Q. ^^Noh, tänan väga — Sa oled niliselt vaga homogeenses Root- ^^^g^ ^5jgj^g ^^^j yjj^i ja väga elokventne inter-sis Siin paistab see olevat suu- L^jgg ^^Seitsmenda rahukevade", vjuu-objekt. Keerame siis seks reks uudiseks, et sa ei pruu^ oi- pidime seda isaga koos tegema, korraks masina kinni ja rääg«™^ la uks ega|teine, vaid võid --"-^ • • - - • mõlemad korraga." Foto: Daisy Martveli raamatumess. Tänavusest messist võttis stiistS4-st riigist, pandui aga nüüd pean üksi asjaga hak- veidi erajuttu ka;" kama saama. Viivi Luik teatas ftootsis elab nii pällu mulle Ivo liiste kaudu, et ta soo-väiišeesti kirjanikke ju vib minuga kontakti. Siis sõlmi-teatud mõttes 'pagulas-eestlasksime selle tõlketöö, kohta lepingu MAAEIAMAA kiirjastissel ilmus kirj^ndus-keskus siis tahaksim ja arvatavasti ilmub see järgmi- , küsida: Oled sa tunnetanud ka sel aastal. Rootsi raadiomehed iLOMÄILi teiste eesti soost kirjanike kade«= käisid aprillikuus Eestis materja- ^^^^i mlavaSaulud ingliskeelses dust?" • i • li kogumas ja see saadetakse ^ — „Ma ei tea õieti. Näiteks, nüüd varsti eetrisse. Tutvusta-on arutatud, et kas mind saaks takse Viivi Luike, Jaan Kap-vastu võtta Välis-Eesti Kirianike linski't ja veel teisigi, nagu Sigi pluss saatekulu $1.-— Nendest olid 92.000 ühikut Einar Maasik, Teet Kallas, Mata esitrükised, mis olid välja pan- Unt, Heino Toming ja veel paK dud järgmistes sektsioonides: jud teised. Ilukirjandus, M , laste- ja noor- Eesti Kirjanduse V sooraamatud, teadus ja tehnika, Hallis nr. 4 kooliõpikud, kunst, maakaardid^ raamatumessi külastajate jaTCisijuhised. poolt, . \ . , ^ Paljud riigid olid esindatud Nende hulgas olid paljud kir-oma rahvuslike stendidega; nen-jastajad mitmest riigist, kes õlid de hulgas oli ka Vaba Eesti kir- huvitatud eesti kirjandus janduse väljapanek enam kui maadelt nagu Taani, Soome, 200 ühikugav millest 15 olid esi- Norra, Inglismaa, Rootsi, ' S ri trükised. Trükised olid nii eesti, Lanka, ÜSA, Kreeka. Itaalia, Liitu. Ma pole selleks kunagi tas Geda't, kes on Leedu l u u l e - i n g l i s e , saksa, rootsi kui ka soo- Prantsusmaa, Iisrael ja ssoooovvii aavvaallddaannuudd,, ÜagQÜa rmnaa nollpenn me keeles. Samuti õli esindatud Rnamiisn kuulnud, et asja olevat mainitud. Ja olevat otsustatud, et ei saa teda võtta, sest ta ei ole mingi eesti kirjanik, vaid hoopis rootsi oma. Iseenesest on see otsus ju loogiline^ ma ei olegi „eesti kirjanik". Mulle tundub siiski, et mõned eesti kirjamehed on selle otsusega hästi rahul, sest siis langeb neil üks väga suur prob-leem õlgadelt, et ise otsustada, kumb bia olen. Aga kadedusest ma • ei tea. Viul on raske sellist võimalikku kadedust mõista, sest kui kellelgi on väga ilusad silmad, siis mida saad sa sinna parata? Mõnel on kas kirja- või muusika-anne kaasa sündinud — ja kui nad leiavad, et neil on võimalus seda kasutada, siis miks mitte? Mõned oskavad, teised ei oska, miks sellepärast siis kade olla? Via elatan ju end reklaami-tööst. Ma olen elukutselt reklaamimees ja ma ei lähe kellelegi kelkima, et ma ka kirjanik olen. Juba sellepärasit, et minu meelest kui sa oled ikirjanik siis . Enamus neist tundis ka huvi eesti stendis läti-, leedu- ja vene- Eesti Vabariigi peakonsuli Ernst keelseid raamatuid, mis on kir- Jaaksoni brozhüüri vastu„Eest-jastätud vabas Läänes. jaste võitlus vabaduse eest*' ja Võrdluseks olgu öeldud, et N. konsul Aarand Roosi teose vas- Liidu stendis oli välja pandud ai- tu„Eesti rahvas on võitmatu", nult 6 eestikeelset raamatut. Mõlemad trükised on ingiiskeel° Need olid August Roosileht, sed. Eesti stendis olid ka voldi-kunstniku biograafia"; Wil-kud USA Eesti Rahvusnõuko^ lem Raami ,,Exlibris ja Evald gult ja Saksamaa EesÜas^ Okas"; — siis Friedebert Tüglase komiteelt. raa- Praegu on käsil Robert- Raidi gu"; pildialbum romaani y,,Kui nõukögudelafeed Eesti Nõukogude tulid" tõlkimine ühe Põhja-Eu» Entsüklopeedia uue sarja I köi- roopa rahva keelde ja raamatu auhinnaga matus ,, ise a ' Ž . ' t ö S l ' " ' l ' ? e ? F r a n k f u r d i raamatumessist osa võtnud eestlasi Ma olen vaba-aia kirjanik, kel kult Ruudi Ruu§, tundmatu daam, Einar Sanden (Borea- raamatut, mis on kirjutatud sel olla täisajaliselt kirjanik?'' ude sealne kirjastamine. Frankfurdi tänavune raamatu- J J ... . J V mess oli eriti edukas Eesti ja ees-dud järgmised eesti auto^^^ sed: Lilly Promet i ^„Ühe suve pa kultuurrahva tutvustamisel * eriti rõhutades sed^^t et ^ . J ^ ' ^ alistunud vabariikidest ^; ja teaduslik „Tar- vabaduse ja iseseisvuse nimel! tu ulikooh ajalugu .Saksa kee- ' . les oli Enõ Raua „ Kolm lõbusat semu", I, II ja III osa; vene keeles AinieBeekmanH „Mirja- :: .-v'';./^.^; ••^ f.-^--; mi triloogia" — seega kokku 14 « « « « « « O T T O S ^^ raamatut okupeeritud Eestist. Vaba Eesti kirjandüse-stendis oli välja pandud rohkem kui 30 RXNDAMAIE^^ Lmrietiiskogii r-^ nuitdnilii 70 e l r .( ( t • s I f !: |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-10-23-07
