1977-06-07-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
/
/ •
Nr. 42
Saatekula
35
35
W
15
40
35
35
35
35
15
15
40
25
25
15
40
25 30
20
85
40
40
40
20
20
15
40
30
30
40
40
40
40
40
35
)ige heledanaha-
Vahemer&-tõm-
|sid, okei? Päris
atagoonlast, või
olid end meie
lud. üks istus
-voodil, seljaga
riist, mis itä-mudel
1911, 45
lautomaatpüstol.
(ta OÜ ta suuna-
|>mpaiiero k ^ u -
ihmanägü otsis
ipanero taskuid
[liud relva käes
3llist võimalust
|i tule. Relvaga
poole^ ja rõdu-
^ta, õieti prao-
3sin sormeotste-le
laiemaks, as-
.ise ikka veel
ja siis tõusin
^tolimehe selja
mul ainult põl-täes
kamraadile
|aela kõverdada
|l'4nni suruda —
iseenesest. Va-fsin
tulirelva ta
aud sõrmede vadasin
ma raske
lagipea. Selle
huvi kogu oma
ja vajus kerge
iie. Ta seltsi-
JiUis Jose Maria
It tõstes järsku
itumas, kiljatas
lläbüõikava hää-f
s pika hüj^yega
sellest läbi ja
elingu 'tagahwj-
Nr. 42
isperantd keel
Käesoleval aastal täitiib 90 aastat
esperanto keele tarv|tösele võtmisel.
Ka Eestis sai esperanto-liikumine
varakult alguse, peamiselt
selletõttu, et eesti haritlas-konnal
oli tihedaid sidemeid Peterburiga,
kus esperanto juba oma
algaastail leidis kasutajaid jä levita
j M . Esimene esperantokeele
kursus eestlastele ilmus 1893. aastal
;,Postimehes-v ja seda aastat
peetaksegi eesti e^rantoUikumi-se
algu3aja;ks. Esperanto keele lõi
poolakas di-. L . Zamerxho! ja esimene
õpik ilmus Varssavis 1887. a.
Esperanto keeles on iWunud
eesti klassikute F r . R. Kreutzwaldi,
A.. H. Tammsaare, M. Underl ja
kaasaegsete E. Krusteni jt. töid.
Praegu on kpduniaal trükkimisel
esperantokeelne eesti luuleantoloo-pa..
Originaalselt on esperanto
keeles kirjutanud luuletaja H.
Adamson, Hilda Dresden jt. Ka
praegu õn okupeeritud Eestis pöoi-teisttühat
esperanto .harrastajat ja
N. Liit on seda keelt mõneö osas
katsunud kasutadai ka oma propaganda
huvides. I
Esperanto keele-sõnavara koosneb
peamiselt romaani ja germaani
keelte tüvedest; Ees- ja järellü-detegä
on võimalik moodustada
rikkalikult uusi sõnu. Grammatika
on lihtne ja eranditeta. Rahvusvahelistest
abikeeltest on espesrantol
suurim levik, 1966. aasta| kasutas
seda kuni 8 miljoni inimest. Selles
keeles ilmub üle 100 ajalehe ja ajakirja,
rohkesti algupärast ]i tõlkekirjandust,
mitmes riigis õpetatakse
seda koolides, paarkümmend
raadiojaama annavad regulaarselt
esperantokeelseid saateid. 1954. a.
võttis UNESCO vastu resolutsio(fm
tunnustades seda kui tähtsat tegurit'
rahvaste kultuurüises suhtlemises
ja üksteisele lähendamises.
iuse
150»aä§tane
1822. aasta sügisel alustas Laiusel
Sootaga külas' tegevust üks
esimesi kihelkonnakoole .Eestis.
Kooli lõpetanuist organiseeriti
õpetaja Ludvig Nieländeri õhutU-sel.
meeskoor, kelle esimesed avalikud
esinemised toimusid 1827.
aastal, Nü sündis seni teadaolevail
andmeü Eesti esimene meeskoor.
Hiljem viisid Laiuse kultuurielu
edasi kooliõpetajad W. C.
Heinrich Nieländer, Jüri Soo,
Jaan Laasman^ jt. 1865. aastal
oli Laiusel suur kontsert, mida
kohaüik rahvas ;kutsus Laiuse lau-,
lupeol^. laiuse laulumeh|ed võtsid
osa k a I üldlaulupeost 1869.
aastal.
Hiyem on laulukoor olnud tegev
Laiuse kultuurielus, esinedes
Laiuse kihelkonna lauiupäevadal
koos teiste laulu- ja pasunakooridega.
1926. aastal loodi Laiuse
Muusika- ja Lavalcunstiülung,
mis nime k a väljaspoole tuntuks
•tegi. . . .( • •
Aprilli lõpul peeti kohalike laulumeeste
poolt oma tähtpäeva
tähistamiseks 150 aastaj^äeva p i dustus
kuhu ka naabrikeskuste
meeskoorid, tütarlaste kõnekoor,
poistekoor j a pensionäride naiskoor
olid kaasosalisteks tulnud.
ADVOKAADID
ENN ALFRED
ADVOkAAT-NOTAR
Room 1912, Royal Trust Toweir.
Toronto Dominion Centre
Postiaadress: P.O. 326, Toronto
Ont. (Bay & King) M5K 1K7
Telefo»: 869-1777
24-tundi telefoni valveteenisti^s
RAAMATUPIDAJAD
JOHN E. SOOSAAR.
Chjirtered Acconntant
725 Don Mills Rd. SulteMZ
DoD IfliUs, Ontario
483-6?08, 429-4944
VABA EESTLANE teisipäeval, 7. juunil 1977 -~ ^ June7,1977
lii* . •H'.i\li>i- •
1975. aastal levis Ontarios esmakordselt erüiil
müle levitajateks olid teatud sääsed. Regist;
haigus juhtumit, enamuses Ontari© edelaosas.
Ilmastikutingimused olid paremad möödunud suvel..
Ning Ontano keskkonna-ja tervishoiuministeeriumid _t^^
koos omav^tsustega ja elanikonnaga, et võidelda sääskede
vastu seal; kus nsui hammustasid ja siginesid.
Möödunud aastd registreeriti ainult iseU u^^
juhtumit. Meie o M e õmielikud. Kuid meie olime ka ette
valmistatud. Eltte -i^aimistatud oleme deme ka jälle käesoleval •
suvel.
Suurem osa sääsehammustustest on lihtsalt tülikad. Kui aga
esinevad sellised unehaiguse tunnused nagu unine olek,
-söögiisu puudumine, palavik, peavalu, pööritus ja oksendamin©,
tuEeb pöörata oma perekoiinaargti poole.
Tasuta broshüünd sääske^ kontrollimiseks on saadaval
tohalikest itervishoiEasuttästest või tekfeoma ministeeriumi
George Ke?'?; •' p
Minister of th© "
Envirohment
Denrtlš Timbreil,
inister of Health
on mosquito control, in
English or Frenchj send this couponto; .
\ Information Services Branch
- Ministry of the Environment '
. 135 St. Clair Avenüe West,
• Toronto, Ontario M4VtP5
Äddrešs.
1.
CityorTown» , Postal Gode=
.|t*<*.v.v.v.v.v.v.-.v.-.
• -'^«•.-.-.'^.v.v.v.v.j.v.*/.-;
.'.v.-.v.v.v-y.viv.v.v.w. v> I'
MITTE ÄRA VAHETADA
kahekeelsus — silniakirjaaikkiis, variseiilika^
kakskeelsus — kahe keele tarvitamine'
vahel — mõnikord
vahest — võib-olla
l ä b i m a l ä b i Hiinenia
läbistaina — läbi puürinm, läbi torkama, läbi pistma
käsitsana — a jn saama, mõistma
käsitlema — tegemist tegema, arutama (ainet, küsimust teost)
käsitsema — Ckäte abjl) tarvitama
järgi — miEegikohaseÜit-järele
— muus tähenduses
saniane— raBegi taoline, nünegagi t^^ '
niisugune, šellime — näitavas loenduses
tagajärg — miHegi järelmõju
järeldus— millegi kohta järeldatud otsus
viitama 1 näitama, juiiatama
vihjama — mõista andma
lupjimia — lubjaks muuituma
lubjastuma — lubjaseks muutuma (näit. veresooned)
amie'(gen. ande) — vaimuanne, talent
and (gen. anni) annetus, kingatus
e^tistama — eesiüaseiks, eestüiseks muuturm
eestindama — eesti keedde tõlksma
TULEB KIRJUTADA
tere tulemast kaks müJoElti ..
muu hulgas käks miljardit
veel kord teise järgu (kaup 1
aja jooksul üle jõu käiv
telefoni teel eespoolnimetatud
igal pool osa võtta soovijad
põhja pool hästi pakitud
ühel pool 50 aasta sünnipäev
teisel pool 10 a. juubel
omaltpoolt küresti reageeriv
välja arvatud Varssavi pakt
ksuLsa arvatud eesti keel
mis tahes ^ välja arendama
paar tuhat ' nõu pidama
kaks tuhat HELMI ELLER
Londoni Eesti Maj^o
Londoni Eesti Maja otsib oma
ülemere kolinud osanikke, sooviga
neid paluda üle kanda oma
osaiMed mõnele Inglismaal ©lavale
kaasmaalasele või organisait-siobnile.
Mõned aastad tagasi 34
kanada eestlast juba kandsid oma
219 osatähte Inglismaale üle.
k u i d Kanadas on veel imibes 40
osanikku — enamuses teadmata
kus. Telefoniraamaitute ja tutta-vs;
te abiga ei ole võimalik kõiki
avas.tada. Pailutaikse kõiki E. M.
osanikke endist teatada dr. E.
Arujale, 37 Groveland Crescent,
Don Mills, Ontario, M3A 3C4, või
telefon (416) 447-8958, kes saadab
teile ametliku voimi ailakirjuta-misdks.
Londoni Eesti Maja aimandest
näiitub, et Eesti Majal
Londonis on olnud 1976. a. kulusid
3380 naelsterlingit, sellest pisut
üle poole remondikulud, siis
linnämalcs ja amortisatsioon. Sis-setulekuitest
moodustavad üürid
pisut alla poole laekumistest, üle
poole tuludest tojili ^annetusest"
(selle nimega, vormilistel põhjustel)
Eesti Klubilt — s. o. baarist,
jättes siiski 169 naelalise puudujäägi.
Eesti. Maja esimeheks on E.
Pämsalu, sekretäriks prl. S.
Toimefys^Be
Sdrjandifis
SÕNUMID nr. 1 (63) — 1977.
Eesti Komitee, Eesti Rahvusfondi,
Eesti Abi Keskuse ja E . A. Suvekodude
bülletään, sisus „®esti
Rahvusfondi 30. a. tegevuse tähistamine,
„Kõigile Euroopa Julge-it^
kii- j a Koostöökonverentsist
osavõtvatele; riigivailitsustele",
„Euroopa julgeolek j a koostöö
on ka seotud inimõiguste rakendamisega
Balti riikides", ,,Balti*
riikide taastamine Euroopa ühiskonna
iseseisvaifce liikmetega on
vältimatu eesti j a läti rahvaste'
püsimisele", senaator E . M . Kennedy
vastus, Eesti Rahvusfondi
märgukiri ",^1115 ei nõuta vabadust
Baltikumile?", ,,tJliõpilas-meeleavaldused
Tartus", Soldato-vi
kiri sõpradele, E. Komitee tegevusest
j a Eesti Abi jõulukorjan-dus
1976 annetajate nimekiri, viimasel
leheküljel E. A. Suvekodude
informatsiooni.
TULEHOIDJA nr. 1 - 1977. Eesti
noorte ajakirja tänavune esimene
number avaldab Jaan Eero luuletuse
„Emakene kodumaa", katke
E. Bornhöhe „Tasujast", Ä. Võsu
„Tasu emale", L. Tigase jutustus
„Valged ülased", Hüja .,Eesti
skautluse maaihnauudiseid", A i me
Nurmse „Eesti noore mõtteid
ja arutlusi", mis Raamatu-Aasta
kirjandite võistusel auhinnati esimese
auhinnaga, Jämesaare lugu
„Must-valgest karust", kaks nootidega
laulu, M. Toomese intervjuu
Alice KuUangoga, noorte oma lehekülg,
erimaade eesti noorte tege-vuski^
oomka, ristsõna, E. Särgava
jutustus ,,Lindude ja loomade sõda"
ja Mai Tiina Viiburgi nooremas
grupis atdiinnatud töö „Minu
lemmik". Ajakirja teevad meeldivaks
lugemisvjaramuks L. Tigase
ja E. Särgava jutustused, mis võetud
kunagi Eestis ilmunud „Talu-perenaise"
lisalehest „Laste
Maailm". , : >
VALCJED PÕLLUD nr. 60 - 1977.
Toronto Eesti Baptisti Kcjguduse
Misjonitoünkonna väljaandel ilmuva
ajakirja uues numbris on M.
Folasheki „Tõotus*', F. Järvise
, J^raeguse sajandi kuritegu", mis-jönikirjü
Uus-Gineast, Lõuna-Aaf-rikast,
Keeniast, Argentiinäst,
SAN FRANCISCO - Ameerika
keemik Melviri Calvin on leiutanud
menetluse millega võidakse valmistada
bensiini ühe p^uüliigi piim-mahlast.
Calvin sai 1961. aastal
Nobeli keemiaauhijina rohttaimedes
toimuvate ühtumisreaktsiooni-de
uurimistöö eest.
Uute uurimiste tegemiseks on
vaja raha. Calvin oii arvestanud,
et kolme aasta kogemused hektari
suuruse ^ maa-ala viljelemiseks
nõuaksid 300.000 dollarit, Katse-platsil
viljeletakse erilisi piimalille
(Euphorbia) taimi, milledG
piimniahlast on võimalik Calvini
menetlusel valmistada bensüni
asendavat kütteainet. Piimalillede
mahlas leidub kuni üks kolmandik
siisivesinikku. Need süsivesinikud
meenutavad tooroli ja neist võidakse
teha kõike mida õlistki >-
nü bensiini kui ka plastmassi. Calvini
arvates tuleks nüüd leida just
sobivaim taün sellest suurest ja
erivormirohketest taimeperekon-nast,
kus on üle 2000 liigi rohttaimi,
põõsaid, puid ning kaktustega
sarnanevaid lihaktaimi. Calvin
kavatseb üürida just Euphoria lat-hyruä^-
nimelist piimalille liiki.; P i i malilled
on osalt ka kummipuude
sugulased ja varem on neid uuritud
võimalike kummipuude asenda
jaina. Aga keegi polnud tulnud
mõttele neid kasutada bensiini
asenda jaina peanaiselt seetõttu, et
õlist pohiud puudus.
Piimalilled kasvavad kuiva^
maapinnas ja sellepärast võimaldub
neid kasvatada kasutamatull
tJhendriikide lõunaosariikides^
Iraanis, Brasülias, Austraalias ja
Lääne-Aafrika tühimaadel. Sellised
„bensiinipuud" võivad kunagi
asendada praegusi õlipuurimis-
Calvin tuli mõttele piimalillede
lähemaks uurimiseks 1973. aastal
suure õlikriisi ajal, mil ^ta pidi
kaks tundi bensinijaamas ootama.
Tema arvates see kava on teostatav,
kuigi ta pole veel saanud välja
arvestada kui suuri vüjelusala-sid
on vaja, et rahuldada praegust
õlivajadust. Kogu asja arenemist
takistab bürokraatlik suhtumine
kõigi uuenduste vastu ja kogu algatus
aeglustub seletuste andmisega.
Mis võÜK kujuneda uue bensiini
fiümäks, selle kohta Calvin an^al),
et õlitonni hinnaks võib tulla 15—
70 dollarit, kusjuures võrdluseks
tuleb nimetada, et praeguse i tooi*-
õli tonni hinnaks on 100 dollarit.
Olenedes maapinnast, puuHiglst, ilmastikust
ja kogumisviisist on
võimalik ühelt hektarilt saada õli
70-^50 tonni.
Brasiiliast, Lähis-Ida ja Araabia
maadest, Ladina-Ameerikast, P .
Richardsoni „Rahulaps", J . Masoni
, .Surve'', lisaks rohkesti lühemaid
kirjutusi ja teateid.
Pruuden, teised liilmled on H.
Posti. T. Reigo, H. Heinastü, O.
Kerson, A. Ojasoo, A. Avelov ja
0. Rausberg.
Frederictonist 23 müU lääne pool asuv ajalooUne asula Kings
Landing elab isellist pioneeride kiila elu nagu see eksisteeris seal
Samt Jol^n'! Jõe orus 1790. ja 1870. aastate vaheL Pudil nä^me
famierite naisi toitmas kanu.
C^adian Government Travel Buiem foto
s
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , June 7, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-06-07 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770607 |
Description
| Title | 1977-06-07-07 |
| OCR text | / / • Nr. 42 Saatekula 35 35 W 15 40 35 35 35 35 15 15 40 25 25 15 40 25 30 20 85 40 40 40 20 20 15 40 30 30 40 40 40 40 40 35 )ige heledanaha- Vahemer&-tõm- |sid, okei? Päris atagoonlast, või olid end meie lud. üks istus -voodil, seljaga riist, mis itä-mudel 1911, 45 lautomaatpüstol. (ta OÜ ta suuna- |>mpaiiero k ^ u - ihmanägü otsis ipanero taskuid [liud relva käes 3llist võimalust |i tule. Relvaga poole^ ja rõdu- ^ta, õieti prao- 3sin sormeotste-le laiemaks, as- .ise ikka veel ja siis tõusin ^tolimehe selja mul ainult põl-täes kamraadile |aela kõverdada |l'4nni suruda — iseenesest. Va-fsin tulirelva ta aud sõrmede vadasin ma raske lagipea. Selle huvi kogu oma ja vajus kerge iie. Ta seltsi- JiUis Jose Maria It tõstes järsku itumas, kiljatas lläbüõikava hää-f s pika hüj^yega sellest läbi ja elingu 'tagahwj- Nr. 42 isperantd keel Käesoleval aastal täitiib 90 aastat esperanto keele tarv|tösele võtmisel. Ka Eestis sai esperanto-liikumine varakult alguse, peamiselt selletõttu, et eesti haritlas-konnal oli tihedaid sidemeid Peterburiga, kus esperanto juba oma algaastail leidis kasutajaid jä levita j M . Esimene esperantokeele kursus eestlastele ilmus 1893. aastal ;,Postimehes-v ja seda aastat peetaksegi eesti e^rantoUikumi-se algu3aja;ks. Esperanto keele lõi poolakas di-. L . Zamerxho! ja esimene õpik ilmus Varssavis 1887. a. Esperanto keeles on iWunud eesti klassikute F r . R. Kreutzwaldi, A.. H. Tammsaare, M. Underl ja kaasaegsete E. Krusteni jt. töid. Praegu on kpduniaal trükkimisel esperantokeelne eesti luuleantoloo-pa.. Originaalselt on esperanto keeles kirjutanud luuletaja H. Adamson, Hilda Dresden jt. Ka praegu õn okupeeritud Eestis pöoi-teisttühat esperanto .harrastajat ja N. Liit on seda keelt mõneö osas katsunud kasutadai ka oma propaganda huvides. I Esperanto keele-sõnavara koosneb peamiselt romaani ja germaani keelte tüvedest; Ees- ja järellü-detegä on võimalik moodustada rikkalikult uusi sõnu. Grammatika on lihtne ja eranditeta. Rahvusvahelistest abikeeltest on espesrantol suurim levik, 1966. aasta| kasutas seda kuni 8 miljoni inimest. Selles keeles ilmub üle 100 ajalehe ja ajakirja, rohkesti algupärast ]i tõlkekirjandust, mitmes riigis õpetatakse seda koolides, paarkümmend raadiojaama annavad regulaarselt esperantokeelseid saateid. 1954. a. võttis UNESCO vastu resolutsio(fm tunnustades seda kui tähtsat tegurit' rahvaste kultuurüises suhtlemises ja üksteisele lähendamises. iuse 150»aä§tane 1822. aasta sügisel alustas Laiusel Sootaga külas' tegevust üks esimesi kihelkonnakoole .Eestis. Kooli lõpetanuist organiseeriti õpetaja Ludvig Nieländeri õhutU-sel. meeskoor, kelle esimesed avalikud esinemised toimusid 1827. aastal, Nü sündis seni teadaolevail andmeü Eesti esimene meeskoor. Hiljem viisid Laiuse kultuurielu edasi kooliõpetajad W. C. Heinrich Nieländer, Jüri Soo, Jaan Laasman^ jt. 1865. aastal oli Laiusel suur kontsert, mida kohaüik rahvas ;kutsus Laiuse lau-, lupeol^. laiuse laulumeh|ed võtsid osa k a I üldlaulupeost 1869. aastal. Hiyem on laulukoor olnud tegev Laiuse kultuurielus, esinedes Laiuse kihelkonna lauiupäevadal koos teiste laulu- ja pasunakooridega. 1926. aastal loodi Laiuse Muusika- ja Lavalcunstiülung, mis nime k a väljaspoole tuntuks •tegi. . . .( • • Aprilli lõpul peeti kohalike laulumeeste poolt oma tähtpäeva tähistamiseks 150 aastaj^äeva p i dustus kuhu ka naabrikeskuste meeskoorid, tütarlaste kõnekoor, poistekoor j a pensionäride naiskoor olid kaasosalisteks tulnud. ADVOKAADID ENN ALFRED ADVOkAAT-NOTAR Room 1912, Royal Trust Toweir. Toronto Dominion Centre Postiaadress: P.O. 326, Toronto Ont. (Bay & King) M5K 1K7 Telefo»: 869-1777 24-tundi telefoni valveteenisti^s RAAMATUPIDAJAD JOHN E. SOOSAAR. Chjirtered Acconntant 725 Don Mills Rd. SulteMZ DoD IfliUs, Ontario 483-6?08, 429-4944 VABA EESTLANE teisipäeval, 7. juunil 1977 -~ ^ June7,1977 lii* . •H'.i\li>i- • 1975. aastal levis Ontarios esmakordselt erüiil müle levitajateks olid teatud sääsed. Regist; haigus juhtumit, enamuses Ontari© edelaosas. Ilmastikutingimused olid paremad möödunud suvel.. Ning Ontano keskkonna-ja tervishoiuministeeriumid _t^^ koos omav^tsustega ja elanikonnaga, et võidelda sääskede vastu seal; kus nsui hammustasid ja siginesid. Möödunud aastd registreeriti ainult iseU u^^ juhtumit. Meie o M e õmielikud. Kuid meie olime ka ette valmistatud. Eltte -i^aimistatud oleme deme ka jälle käesoleval • suvel. Suurem osa sääsehammustustest on lihtsalt tülikad. Kui aga esinevad sellised unehaiguse tunnused nagu unine olek, -söögiisu puudumine, palavik, peavalu, pööritus ja oksendamin©, tuEeb pöörata oma perekoiinaargti poole. Tasuta broshüünd sääske^ kontrollimiseks on saadaval tohalikest itervishoiEasuttästest või tekfeoma ministeeriumi George Ke?'?; •' p Minister of th© " Envirohment Denrtlš Timbreil, inister of Health on mosquito control, in English or Frenchj send this couponto; . \ Information Services Branch - Ministry of the Environment ' . 135 St. Clair Avenüe West, • Toronto, Ontario M4VtP5 Äddrešs. 1. CityorTown» , Postal Gode= .|t*<*.v.v.v.v.v.v.-.v.-. • -'^«•.-.-.'^.v.v.v.v.j.v.*/.-; .'.v.-.v.v.v-y.viv.v.v.w. v> I' MITTE ÄRA VAHETADA kahekeelsus — silniakirjaaikkiis, variseiilika^ kakskeelsus — kahe keele tarvitamine' vahel — mõnikord vahest — võib-olla l ä b i m a l ä b i Hiinenia läbistaina — läbi puürinm, läbi torkama, läbi pistma käsitsana — a jn saama, mõistma käsitlema — tegemist tegema, arutama (ainet, küsimust teost) käsitsema — Ckäte abjl) tarvitama järgi — miEegikohaseÜit-järele — muus tähenduses saniane— raBegi taoline, nünegagi t^^ ' niisugune, šellime — näitavas loenduses tagajärg — miHegi järelmõju järeldus— millegi kohta järeldatud otsus viitama 1 näitama, juiiatama vihjama — mõista andma lupjimia — lubjaks muuituma lubjastuma — lubjaseks muutuma (näit. veresooned) amie'(gen. ande) — vaimuanne, talent and (gen. anni) annetus, kingatus e^tistama — eesiüaseiks, eestüiseks muuturm eestindama — eesti keedde tõlksma TULEB KIRJUTADA tere tulemast kaks müJoElti .. muu hulgas käks miljardit veel kord teise järgu (kaup 1 aja jooksul üle jõu käiv telefoni teel eespoolnimetatud igal pool osa võtta soovijad põhja pool hästi pakitud ühel pool 50 aasta sünnipäev teisel pool 10 a. juubel omaltpoolt küresti reageeriv välja arvatud Varssavi pakt ksuLsa arvatud eesti keel mis tahes ^ välja arendama paar tuhat ' nõu pidama kaks tuhat HELMI ELLER Londoni Eesti Maj^o Londoni Eesti Maja otsib oma ülemere kolinud osanikke, sooviga neid paluda üle kanda oma osaiMed mõnele Inglismaal ©lavale kaasmaalasele või organisait-siobnile. Mõned aastad tagasi 34 kanada eestlast juba kandsid oma 219 osatähte Inglismaale üle. k u i d Kanadas on veel imibes 40 osanikku — enamuses teadmata kus. Telefoniraamaitute ja tutta-vs; te abiga ei ole võimalik kõiki avas.tada. Pailutaikse kõiki E. M. osanikke endist teatada dr. E. Arujale, 37 Groveland Crescent, Don Mills, Ontario, M3A 3C4, või telefon (416) 447-8958, kes saadab teile ametliku voimi ailakirjuta-misdks. Londoni Eesti Maja aimandest näiitub, et Eesti Majal Londonis on olnud 1976. a. kulusid 3380 naelsterlingit, sellest pisut üle poole remondikulud, siis linnämalcs ja amortisatsioon. Sis-setulekuitest moodustavad üürid pisut alla poole laekumistest, üle poole tuludest tojili ^annetusest" (selle nimega, vormilistel põhjustel) Eesti Klubilt — s. o. baarist, jättes siiski 169 naelalise puudujäägi. Eesti. Maja esimeheks on E. Pämsalu, sekretäriks prl. S. Toimefys^Be Sdrjandifis SÕNUMID nr. 1 (63) — 1977. Eesti Komitee, Eesti Rahvusfondi, Eesti Abi Keskuse ja E . A. Suvekodude bülletään, sisus „®esti Rahvusfondi 30. a. tegevuse tähistamine, „Kõigile Euroopa Julge-it^ kii- j a Koostöökonverentsist osavõtvatele; riigivailitsustele", „Euroopa julgeolek j a koostöö on ka seotud inimõiguste rakendamisega Balti riikides", ,,Balti* riikide taastamine Euroopa ühiskonna iseseisvaifce liikmetega on vältimatu eesti j a läti rahvaste' püsimisele", senaator E . M . Kennedy vastus, Eesti Rahvusfondi märgukiri ",^1115 ei nõuta vabadust Baltikumile?", ,,tJliõpilas-meeleavaldused Tartus", Soldato-vi kiri sõpradele, E. Komitee tegevusest j a Eesti Abi jõulukorjan-dus 1976 annetajate nimekiri, viimasel leheküljel E. A. Suvekodude informatsiooni. TULEHOIDJA nr. 1 - 1977. Eesti noorte ajakirja tänavune esimene number avaldab Jaan Eero luuletuse „Emakene kodumaa", katke E. Bornhöhe „Tasujast", Ä. Võsu „Tasu emale", L. Tigase jutustus „Valged ülased", Hüja .,Eesti skautluse maaihnauudiseid", A i me Nurmse „Eesti noore mõtteid ja arutlusi", mis Raamatu-Aasta kirjandite võistusel auhinnati esimese auhinnaga, Jämesaare lugu „Must-valgest karust", kaks nootidega laulu, M. Toomese intervjuu Alice KuUangoga, noorte oma lehekülg, erimaade eesti noorte tege-vuski^ oomka, ristsõna, E. Särgava jutustus ,,Lindude ja loomade sõda" ja Mai Tiina Viiburgi nooremas grupis atdiinnatud töö „Minu lemmik". Ajakirja teevad meeldivaks lugemisvjaramuks L. Tigase ja E. Särgava jutustused, mis võetud kunagi Eestis ilmunud „Talu-perenaise" lisalehest „Laste Maailm". , : > VALCJED PÕLLUD nr. 60 - 1977. Toronto Eesti Baptisti Kcjguduse Misjonitoünkonna väljaandel ilmuva ajakirja uues numbris on M. Folasheki „Tõotus*', F. Järvise , J^raeguse sajandi kuritegu", mis-jönikirjü Uus-Gineast, Lõuna-Aaf-rikast, Keeniast, Argentiinäst, SAN FRANCISCO - Ameerika keemik Melviri Calvin on leiutanud menetluse millega võidakse valmistada bensiini ühe p^uüliigi piim-mahlast. Calvin sai 1961. aastal Nobeli keemiaauhijina rohttaimedes toimuvate ühtumisreaktsiooni-de uurimistöö eest. Uute uurimiste tegemiseks on vaja raha. Calvin oii arvestanud, et kolme aasta kogemused hektari suuruse ^ maa-ala viljelemiseks nõuaksid 300.000 dollarit, Katse-platsil viljeletakse erilisi piimalille (Euphorbia) taimi, milledG piimniahlast on võimalik Calvini menetlusel valmistada bensüni asendavat kütteainet. Piimalillede mahlas leidub kuni üks kolmandik siisivesinikku. Need süsivesinikud meenutavad tooroli ja neist võidakse teha kõike mida õlistki >- nü bensiini kui ka plastmassi. Calvini arvates tuleks nüüd leida just sobivaim taün sellest suurest ja erivormirohketest taimeperekon-nast, kus on üle 2000 liigi rohttaimi, põõsaid, puid ning kaktustega sarnanevaid lihaktaimi. Calvin kavatseb üürida just Euphoria lat-hyruä^- nimelist piimalille liiki.; P i i malilled on osalt ka kummipuude sugulased ja varem on neid uuritud võimalike kummipuude asenda jaina. Aga keegi polnud tulnud mõttele neid kasutada bensiini asenda jaina peanaiselt seetõttu, et õlist pohiud puudus. Piimalilled kasvavad kuiva^ maapinnas ja sellepärast võimaldub neid kasvatada kasutamatull tJhendriikide lõunaosariikides^ Iraanis, Brasülias, Austraalias ja Lääne-Aafrika tühimaadel. Sellised „bensiinipuud" võivad kunagi asendada praegusi õlipuurimis- Calvin tuli mõttele piimalillede lähemaks uurimiseks 1973. aastal suure õlikriisi ajal, mil ^ta pidi kaks tundi bensinijaamas ootama. Tema arvates see kava on teostatav, kuigi ta pole veel saanud välja arvestada kui suuri vüjelusala-sid on vaja, et rahuldada praegust õlivajadust. Kogu asja arenemist takistab bürokraatlik suhtumine kõigi uuenduste vastu ja kogu algatus aeglustub seletuste andmisega. Mis võÜK kujuneda uue bensiini fiümäks, selle kohta Calvin an^al), et õlitonni hinnaks võib tulla 15— 70 dollarit, kusjuures võrdluseks tuleb nimetada, et praeguse i tooi*- õli tonni hinnaks on 100 dollarit. Olenedes maapinnast, puuHiglst, ilmastikust ja kogumisviisist on võimalik ühelt hektarilt saada õli 70-^50 tonni. Brasiiliast, Lähis-Ida ja Araabia maadest, Ladina-Ameerikast, P . Richardsoni „Rahulaps", J . Masoni , .Surve'', lisaks rohkesti lühemaid kirjutusi ja teateid. Pruuden, teised liilmled on H. Posti. T. Reigo, H. Heinastü, O. Kerson, A. Ojasoo, A. Avelov ja 0. Rausberg. Frederictonist 23 müU lääne pool asuv ajalooUne asula Kings Landing elab isellist pioneeride kiila elu nagu see eksisteeris seal Samt Jol^n'! Jõe orus 1790. ja 1870. aastate vaheL Pudil nä^me famierite naisi toitmas kanu. C^adian Government Travel Buiem foto s |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-06-07-07
