1981-06-23-06 |
Previous | 6 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk. 4 VABA EESTLANE teisipäeval, 23. juiiall 1981 — Toesday, June 23,1981 Nr. 47
SpOrdimCSfkmeicl piamängude 1500 m kuldmedali-
- . ja 800 m hõbemedalimees võttis
Halles, Ida-Saksamaal peetud omale eesmärgiks pžirandada oma
kümnevõistlejate meistrivõistluste! nimel olevat 800 m maailmare-oli
8161 punktiga parim Rainer kordi ja Steve Oyettt nimel olevat
Pottel. Kaheksast tuhandest punk- 1500 m maailmarekordi. Ta tatist
rohkem said veel ^^egfried hab nimelt 800 m viia alla 1,42
Stark 8036 ja Uwe Freimuth ja 1500 m alla 3,30 ja miili alla
8011. Moskva olümpiamängude 3,47.
kõrgushüppe pronksmedalimehe ' • • ^ •
Jörg Freimuthi (2.31) 19-aastase Roomas peeti N. Liidu ja Itaa-kaksikvenna
Uwe tugev ala on sa- lia vaheline maavõistlus kergejõus-muti
kõrgushüpe, milles ta ületas tikus, mille võitsid venelased.
2.15. Samal võistlustel Euroopa võistlustel märgatavaisttagajärge-kettaheiterekordiomanik
Wolfgang dest on Danis Kula odaheide
Schmidt -alustas hooaega 63.58-ga. 85.58, J. Sedõhhi vasaraheide
78,40, V. Granenkovi kõrgushüpe
Bulgaarias, Plevenis peetud juu- 2.24.
nioride võistlusel viskas 17-aasta-m
Antoneta Todorova oda 63.02; Heisj^gis peetud võistlusel vis-tema
möödunud aastal tehtud ^.^^ g^pp^ Hovinen oda 87.94, mis
maaihna noorterdcord on 66.40. ^^^^^ ^^^^^ ^^lemus tänavu
^ , ' soome odaviskajalt. Väikese üleas-
Soomes, Salos peetud kergejous- vise lendas 92.68-m.
tikuvoistlustel viskasid oda Arto
Härkönen 87.22 ja Seppo Hovi- "5^
nen 86.62. Kümnevõistlusel alustas jj^j^j j olümpiastaadionil saa-
Turus hooaega Johannes Lahti ^^^^^ Härköiien odaviskes
PcyrrmoidVfervffusi Vdidupüftafes
1^ IQ&nipäevaksl i
OMA PRESS LTD
135 TECUMSETH ST., TORONTO, ONT.
TEL. 368-3304
TÖÖ KVALITEET KINDLUSTATUD 0
MÕÕDUKAD HINI*f AD
T@rvifftfsl Võfdupüliaksi
Hüppelatt on ületatud! Noor
kerge jõustikuvotstkstel.
kõrginsMppäja eesti skautliku nooruse
Foto: Vaba Eestlaiie
7984 punktiga. esimese viskega 91.04, mis on tä-
Gamesvi•1l1le s TUTSc AA -s p^e et.u dJ 1k er- n^^^a^^v^ une ^ti^p^p^t^u^l emus ja Arto^ o^möa-gejoustikuvoistlustel
jooksis kee-^^^^^ ^^^^^^ ^^^.^^^^ .^.^. p^^^,
malane Samuel Koskei tänavuse . ^^^^^^^^ , j^^j^ ^^j,j^^r-parima
tulemuse 800 m jooksus _ ^u.*.«,;„<.
ajaga 1.45,32. köse esimene 90 m ületamine
Soomes, kuigi ta on Ungaris visa-
Karaiibi saarel, Pointe-A-Pte giafvõLüLÄ^^^^^
jooksis kanadalanna Angela Tay- ^^^^^.^^^ ^.^^^^ g^^^
Tervifggsf ymdupähaks /o iG&mpäevaks!
jlooor ks2ja0 0G.h man draaja gCah e2es2e,5b5o.r ouUghS'i,A E sa Utriainen 85.84.
kelle aeg 22,65, järel oli kolmas i(
Chantal Rega, kes püstitas 22,72-
ga Prantsusmaa rekordi. Laane-Saksamaal, Mannheimis
peetud sõuderegatil võttis nõuko-
Toronto jooksjad Angelia Tay- S^^® naisaerutajate ^ võistkonnas
lor ja Desai Williams võitsid mõ- osa eestlane Reet Palm, kes pä-lemad
oma alal Nürnbergis peetud ^ast pikemat vaheaega asus uuesti
võistlustel ja saavutasid uued Ka- aerutama. Võistkond kuhu ta kuu-nada
rekordid. Taylor jooksis nais- tuli neljal korral esikohale,
te 100 m ajaga 11,12, parandades -.. ... • ': '' • —; •" • •
i0T,8 setk unJdi? 'v^õ^rr^a. Willia^ms , 'k^e^lle^ f OSTETAKSE VÄHEM ÕLUT
nimel on meeste 200- m rekord On täheldatud, et õllemüük
ajaga 20,6.8, viis selle 20,65-le. Rootsis langeb. Näiteks konstatee-
Meeste 100 m võitis läänesakslane rib poolriiklik õlletehas Pripps, et
GhristianHaus, kelle ajaks oli õlut klass II ostetakse tunduvalt
10,23, Williams jäi teiseks ajaga vähem. Seevastu aga ostetakse
10,40. eksportõlu, s.t. systembolagetites
itr müüdavat kesvamärjukest umbes
i Austrias peetud mitmevõistleja- sama palju kui varem. Ajavahemi-te
võistlusel oli naistest edukaim kui oktoober 1980 kuni aprill 1981
ameeriklanna J. Frederick, kes ko- vähenes Prippsi müük karastavate
gus seitsmel alal 6308 punkti, jookide osas 2,7 protsenti.
Meestest saavutas esikoha auster- Pripps püüab nüüd leida oma
lane S. Zellbauer 8191 punktiga, õllele turgu ka USA-s, kuiia va-i(
rem on kinnitatud kanda Inglis-
24-aastane Loughborough üliõpi- maal. Läbirääkimised on käimas
lane Sebastin Coe, Moskva olüm- ka jaapanlastega.
CHEVROLET «OLDSMOBIli^
ROBERTSON MOTORS LTD^, ['
^155S. DANFORTH rÄVENUE ^"'^
TORONTO. ONT ^lvi4j'lN7
T E L E F O N 4 6.6'--r I 3 5
EESTI KARUSNAHATÕÖSTUS
LEE FURS
m Mt.PleasantRd. Toronto, M4S 2N4
Telefon 483-6851
tervffusi Võfcfupü/iafcs fo laanipäevaksl
SWEDISH FURHITURE HOUSE
Tsrvifml ¥@idupüh&k$ j& ia&mp&ev&k^l
;e$ti kellasepcsä
Queen St E. Toronto M5C ISI
lervifusl vmmsmhv&le!
• S C Ä N D i Ä D E L I C Ä C B ES
. 2079 YONGE ST. M4S 1P8 — TEL. 489-0162
Siaitsiilkakd, heeringad, juustud, Rooneeme leiSi ja
r soome pagäritooted
iiiylid, magamistoc^-, elutoamööblida
lambid im.
Suletekid ja tekkide katted jm.
AvaM: esmasp., teisip., neljap^, reedel 9—9, kolmap., laap.
Astuge sisse ja vaadake ringi!
SWEDISH FURNITURE
495-6016
Staelit ^
DCNISON
« ' .
c . .
2 .• • •J P
7498 Woodbine Ave. mm põhjapool steeies^i)
• t
Q3iiiniiiniiiHfii!iiiiiiiJiiii{eisii!iis!iii!iiiiiigiigj!j!iiiM:iieiigsi
Mattlilas JoiiaeDü iisei^
1 i . 4-
Ka Korju jõe silla ehitamist
Paadermaa vallas kuulutanud Jaan
ette. „Kui Korju jõele sild peale
ehitatakse, tulevad usutülid ja kahed
kirikulised käivad teel vastamisi!"
Korju jõele ehitati sild. Algasid
usuvahetused, kirikuõpetajate protsessid.
Paadermaasse ehitati kirik.
Üle Korju jõe silla käivad nüüd
kahed kirikulised. Ühed lähevad
Varbla evangeeliumi kirikusse, tei-*
sed Paadermaa vene kirikusse.
Teisendi järgi ütelnud Jaan
Mõtsus Koeri külas kord: „Kui
Türgi hobuste kabinat kuulda, siis
ehitatakse Koeri jõele sild!" Sild
ehitatud Türgi sõja ajal.
, Teise teisendi järgi ütelnud
laan Korju silla kohta, et sellest
^ehituse järel Türgi täkud esimestena
üle minevat. Ettekuulutus läinud
täide, sest Türgi sÕja ajal viidud
esimestena üle silla hobuseid,
kellega.Türgi sõtta sõidetud.
. V • • f ö r i ^ ^ , ••:.#itmist
kuulutanud Jaan ka Lõpe külas
ette. Seegi ettekuulutus on täide
läinud. Lõpe külast sõidab nüüd
läbi üks osa kirikulisi Kalli vene
kirikusse, teine osa Mihkli kirikusse.
Lõpe külas näidanud Jaan
ühe koha ja ütelnud: „Siia saab
kõrts!" Eks ehitatudki kõrts.
Mihkli kirikuvallas Alt-Tõnisel
kuulutanud Jaan kord: „Vastava
külla tehakse sildi Kui sinna sild
ehitatakse, lähevad Vastava ja Kuresoo
külade peremehed kohtadelt
Mitmele ehituselegi määranud
Jaan ammu ju koha ette ära.
Hanila kiriku juurest verst maad
Lihula poole pahemat kätt tee ää^
res niõõtnud Jaan maad, löönud
teiva püsti, ütelnud: „Siia saab
teise usu kirik ja kahed kirikulised
käivad üksteisest mööda!"
Praegune Virtsu Kõmsi vene kirik
seisvat just sel kohal, kuhu
Jaan teiva püsti löönud. Hanila ja
Kõmsi kirikulised sõidavad vastamisi.
Praeguse Kalli kirilcu kohale
löönud Jaan vaia maha ja ütelnud:
„Siia saab kirik!" A. Leppikuteir
sendi järgi: „Siin saab Jumalat
palutud." Vene usu tuleku ajal
ehitatudki sinna kirik.
Varbla Kügi suurde laande ühe
mäe otsa pannud Jaan märgi püsti
Ja üteilnud: „Siia ehitatakse kirik!"
Viimasel ajal on sinna laande
palju talusid asutatud.
Korra leidnud Jaan Paatsalu
Kahvatu kõrtsi lähedalt silla pealt
hobuse raua. Tulnud Paatsalu jõe
äärde, löönud hobuse raua lepa
sisse, ütelnud: „Kui see hobuse-raud
puu sisse kasvab, ehitatakse
sinna «maapealne põrgu" ehk tuleb
suur sõda!" Mõõtnud kepiga
põrgu platsi ära.
Rahvas ei ole kaua aega aru saanud,
mis Jaani «maapealne põrgu"
tähendab. Alles hiljemini selgunud
lugu. Paatsalu mõisnik ehitanud
viinavabriku just selle koha peale,
kuhu Jaan maapealse põrgu välja
mõõtnud. See maapeahie põrgu
valmistab kartulitest piiritust. Jäme
sammlepp, kuhu Jaan hobuser
raua sisse löönud, kasvab praegu
alles.
A. Leppiku teisendi järgi löönud
Jaan Matsalu mõisa juures
vaia maa sisse ja ütelnud: „Siiä
saab maapealne põrgu!" Sinna ehitatud
viinavabrik.
Vanasti puudus Pikaras palvemaja.
Käidud Saari peres palvel.
Kord tulnud^ Jaan sinna ja ütelnud:
„Siit viiakse palvemaja lära!"
Võtnud ahjuluua, läinud Maigu talu
õue, pannud luua püsti, ütelnud:
„ S i i t peab ohvrisuits tõusma."
Teisend: „Siin peab Siioni
Pikarasse ehitatud 1837 palve- Kord jõulu esimese püha hommi- nud Jaan kivi jalgade vahelt läbi
maja. kui tulnud Jaan RaWast Veltsa ja ütelnud: ,,Siia saab maantee teh-
Rabara küla palvemaja kohta mõisa juurde noor kask õlal, kase tud! Teise teisendi järgi pistnud
ütelnud Jaan: „Rabara lamp kus- latv rattarummust läbi* Visanud Jaan Kõima raba alla peergusid
tub ära!" Teine kord jälle ütelnud kase sinna maha, ütelnud: „Siit maha ja ütelnud niisama,
ta: „Enne viimast päeva saab Ra- peab kirikutee läbi minema!" . . .... , ,
bara palvemaja tuhahunnikuks." Nüüd lähebki seda sihti mööda tee 5°"^ hiljem andnud Koima
Rabaras käib nüüd vähe inimesi otse Veltsa kaudu. [^'^^^^ ^^.^^^'"^ ^^^^ ^^^^
palvel. Jaani ^jal puudus niisama Kõi-' «^f «^eed te-
Jaani ajal avaldanud vennaste ma raba all maantee. Kord pan- Koima raba aU kor-kogudus
Mihkli kihelkonnas oma nud Matsiannuse pereisa Kõima
mõju. Jaan kuulutanud sel ajal: raba all linu likku. Jaan tulnud Kõima ja Vee vahel oleva
„Saja aasta pärast tuleb suurem sinna, pärinud: „Isa, mis sa siin maantee vaheposti või -ristikivi
ärkamine kui nüüd!" (Vaimutöö, teed?" määranud Jaan A. Leppiku teatel
lk. 68). Pereisa vastu: „Eks näe, panen järgmist viisi ära: löönud vankri
Rahvas seletab, et Läänes (Lää- linu likku!" juhtme väädiga' kellegile mehele
ne-Eestis) 19. aastasaja viimasel Jaan kaevanud: „KüU on tee ümber keha ja ütelnud- „Siia saab
veerandil usuliikumine alanud, mis pehme ja porine!" ristikivi post!" Nii sündinudki,
oma tähtsuse poolest vennaste ko- Pereisa seletama: „Kui veel vih- Veel praegu seisab seal vahepost
guduse liikumise 18. aastasajal ära ma sajab, jäävad linad siia pai-võitnud.
ka!" ' Parasmaa ja Kõima vahel käidi
Jaan vastu: „'Pole viga. Edaspidi vanasti jalgsi ja hobustega läbi hei-
Teed ja siilid paraneb lugu. Siia saab kõva tee, namaa, kust aga juhtus. Mõnes
nii et päris hea sõita!" ^P^^s tallati sedaviisi palju heina-
Kalevala laulik laulab: Pereisa ei usu: „Kes selle pori- ^^^^ ^^a. Üks Hõbeda küla mees
Jäljed jätsin, ladva murdsin, se maa peale jaksab head mään- pahandanud niisuguse heinamaa
Oksad murtsin, tee näitasin, teed teha!" sõtkumise pärast. Jaaniga kokku
Siit nüüd maantee on Jaan jälle: „Kas tahad uskumise Puutudes kphe küsima: „Kuule,
minemas märki näha?" Jaan, sa oled tark mees; ütle
uusi rada algamass©. Võtnud maast kirve, mütši "^"^e, kas võin inimestele ära kee-
(L. 605—608) peast, ütelnud: „Vaata, ma viskan ^^t^ heinamaal mitmest kohast lä-
Need lauliku sõnad on just kui kirve üles. Ta kukub just mütsi käimist?"
Järve-Jaahi hingest kõneldud. Jär- sisse!" ' 'i"'
ve-Jaan murrab hea meelega oksi, Pereisa kartnud, et kirves pähe JtZl^l ffv"^' ^t"^'"
pistab tikke maha märgiks, ^ t larigeb, Jaan aga rahustanud: ^Ära luTt.^ .^^^^^^^
tulevikus maantee peab läbi käi- karda, ei kuku pähe'" ta kõrvale maha. Jaan seleta-ma.
Järve-Jaani ajal puudusid ena- Visanud kirve üles. Kirves sa- r«v;;i^ti;t?J li^l!""^^'
masti igal pool korralikud maan- danud just mütsi srsse! ^'^"^^^ ^''^
teed; läbikäimiseks tarvitati ena- „Kas usud nüüd?"
masti juhuslikke radasid. Kuival Pereisa kinnitanud: „Jah, nüüd
ajal pääsis vänkriline niisugusel sil- usun küll!"
lutamata teel sügavate rööbaste Teisendi järgi löönud Jaan Kõi-peale
vaatamata kuidagi viisi veel ma raba all tikud maa sisse ja
pikkamisi edasi, vihmasel ajal jäi ütelnud ise: „Siit peab maantee lä-aga
sõiduriist tihti porisse kinni, bi tehtama ja maanteel tõUagagi
Rabara külast käidi ennemalt sõidetama!"
kõverat külateed mööda kirikusse, A. Leppiku teisendi järele visa-
(Järgneb)
Kuulutamine
nVABÄ EESTLASES
täidab oma eesmärgi!
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , June 23, 1981 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1981-06-23 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e810623 |
Description
| Title | 1981-06-23-06 |
| OCR text | Lk. 4 VABA EESTLANE teisipäeval, 23. juiiall 1981 — Toesday, June 23,1981 Nr. 47 SpOrdimCSfkmeicl piamängude 1500 m kuldmedali- - . ja 800 m hõbemedalimees võttis Halles, Ida-Saksamaal peetud omale eesmärgiks pžirandada oma kümnevõistlejate meistrivõistluste! nimel olevat 800 m maailmare-oli 8161 punktiga parim Rainer kordi ja Steve Oyettt nimel olevat Pottel. Kaheksast tuhandest punk- 1500 m maailmarekordi. Ta tatist rohkem said veel ^^egfried hab nimelt 800 m viia alla 1,42 Stark 8036 ja Uwe Freimuth ja 1500 m alla 3,30 ja miili alla 8011. Moskva olümpiamängude 3,47. kõrgushüppe pronksmedalimehe ' • • ^ • Jörg Freimuthi (2.31) 19-aastase Roomas peeti N. Liidu ja Itaa-kaksikvenna Uwe tugev ala on sa- lia vaheline maavõistlus kergejõus-muti kõrgushüpe, milles ta ületas tikus, mille võitsid venelased. 2.15. Samal võistlustel Euroopa võistlustel märgatavaisttagajärge-kettaheiterekordiomanik Wolfgang dest on Danis Kula odaheide Schmidt -alustas hooaega 63.58-ga. 85.58, J. Sedõhhi vasaraheide 78,40, V. Granenkovi kõrgushüpe Bulgaarias, Plevenis peetud juu- 2.24. nioride võistlusel viskas 17-aasta-m Antoneta Todorova oda 63.02; Heisj^gis peetud võistlusel vis-tema möödunud aastal tehtud ^.^^ g^pp^ Hovinen oda 87.94, mis maaihna noorterdcord on 66.40. ^^^^^ ^^^^^ ^^lemus tänavu ^ , ' soome odaviskajalt. Väikese üleas- Soomes, Salos peetud kergejous- vise lendas 92.68-m. tikuvoistlustel viskasid oda Arto Härkönen 87.22 ja Seppo Hovi- "5^ nen 86.62. Kümnevõistlusel alustas jj^j^j j olümpiastaadionil saa- Turus hooaega Johannes Lahti ^^^^^ Härköiien odaviskes PcyrrmoidVfervffusi Vdidupüftafes 1^ IQ&nipäevaksl i OMA PRESS LTD 135 TECUMSETH ST., TORONTO, ONT. TEL. 368-3304 TÖÖ KVALITEET KINDLUSTATUD 0 MÕÕDUKAD HINI*f AD T@rvifftfsl Võfdupüliaksi Hüppelatt on ületatud! Noor kerge jõustikuvotstkstel. kõrginsMppäja eesti skautliku nooruse Foto: Vaba Eestlaiie 7984 punktiga. esimese viskega 91.04, mis on tä- Gamesvi•1l1le s TUTSc AA -s p^e et.u dJ 1k er- n^^^a^^v^ une ^ti^p^p^t^u^l emus ja Arto^ o^möa-gejoustikuvoistlustel jooksis kee-^^^^^ ^^^^^^ ^^^.^^^^ .^.^. p^^^, malane Samuel Koskei tänavuse . ^^^^^^^^ , j^^j^ ^^j,j^^r-parima tulemuse 800 m jooksus _ ^u.*.«,;„<. ajaga 1.45,32. köse esimene 90 m ületamine Soomes, kuigi ta on Ungaris visa- Karaiibi saarel, Pointe-A-Pte giafvõLüLÄ^^^^^ jooksis kanadalanna Angela Tay- ^^^^^.^^^ ^.^^^^ g^^^ Tervifggsf ymdupähaks /o iG&mpäevaks! jlooor ks2ja0 0G.h man draaja gCah e2es2e,5b5o.r ouUghS'i,A E sa Utriainen 85.84. kelle aeg 22,65, järel oli kolmas i( Chantal Rega, kes püstitas 22,72- ga Prantsusmaa rekordi. Laane-Saksamaal, Mannheimis peetud sõuderegatil võttis nõuko- Toronto jooksjad Angelia Tay- S^^® naisaerutajate ^ võistkonnas lor ja Desai Williams võitsid mõ- osa eestlane Reet Palm, kes pä-lemad oma alal Nürnbergis peetud ^ast pikemat vaheaega asus uuesti võistlustel ja saavutasid uued Ka- aerutama. Võistkond kuhu ta kuu-nada rekordid. Taylor jooksis nais- tuli neljal korral esikohale, te 100 m ajaga 11,12, parandades -.. ... • ': '' • —; •" • • i0T,8 setk unJdi? 'v^õ^rr^a. Willia^ms , 'k^e^lle^ f OSTETAKSE VÄHEM ÕLUT nimel on meeste 200- m rekord On täheldatud, et õllemüük ajaga 20,6.8, viis selle 20,65-le. Rootsis langeb. Näiteks konstatee- Meeste 100 m võitis läänesakslane rib poolriiklik õlletehas Pripps, et GhristianHaus, kelle ajaks oli õlut klass II ostetakse tunduvalt 10,23, Williams jäi teiseks ajaga vähem. Seevastu aga ostetakse 10,40. eksportõlu, s.t. systembolagetites itr müüdavat kesvamärjukest umbes i Austrias peetud mitmevõistleja- sama palju kui varem. Ajavahemi-te võistlusel oli naistest edukaim kui oktoober 1980 kuni aprill 1981 ameeriklanna J. Frederick, kes ko- vähenes Prippsi müük karastavate gus seitsmel alal 6308 punkti, jookide osas 2,7 protsenti. Meestest saavutas esikoha auster- Pripps püüab nüüd leida oma lane S. Zellbauer 8191 punktiga, õllele turgu ka USA-s, kuiia va-i( rem on kinnitatud kanda Inglis- 24-aastane Loughborough üliõpi- maal. Läbirääkimised on käimas lane Sebastin Coe, Moskva olüm- ka jaapanlastega. CHEVROLET «OLDSMOBIli^ ROBERTSON MOTORS LTD^, [' ^155S. DANFORTH rÄVENUE ^"'^ TORONTO. ONT ^lvi4j'lN7 T E L E F O N 4 6.6'--r I 3 5 EESTI KARUSNAHATÕÖSTUS LEE FURS m Mt.PleasantRd. Toronto, M4S 2N4 Telefon 483-6851 tervffusi Võfcfupü/iafcs fo laanipäevaksl SWEDISH FURHITURE HOUSE Tsrvifml ¥@idupüh&k$ j& ia&mp&ev&k^l ;e$ti kellasepcsä Queen St E. Toronto M5C ISI lervifusl vmmsmhv&le! • S C Ä N D i Ä D E L I C Ä C B ES . 2079 YONGE ST. M4S 1P8 — TEL. 489-0162 Siaitsiilkakd, heeringad, juustud, Rooneeme leiSi ja r soome pagäritooted iiiylid, magamistoc^-, elutoamööblida lambid im. Suletekid ja tekkide katted jm. AvaM: esmasp., teisip., neljap^, reedel 9—9, kolmap., laap. Astuge sisse ja vaadake ringi! SWEDISH FURNITURE 495-6016 Staelit ^ DCNISON « ' . c . . 2 .• • •J P 7498 Woodbine Ave. mm põhjapool steeies^i) • t Q3iiiniiiniiiHfii!iiiiiiiJiiii{eisii!iis!iii!iiiiiigiigj!j!iiiM:iieiigsi Mattlilas JoiiaeDü iisei^ 1 i . 4- Ka Korju jõe silla ehitamist Paadermaa vallas kuulutanud Jaan ette. „Kui Korju jõele sild peale ehitatakse, tulevad usutülid ja kahed kirikulised käivad teel vastamisi!" Korju jõele ehitati sild. Algasid usuvahetused, kirikuõpetajate protsessid. Paadermaasse ehitati kirik. Üle Korju jõe silla käivad nüüd kahed kirikulised. Ühed lähevad Varbla evangeeliumi kirikusse, tei-* sed Paadermaa vene kirikusse. Teisendi järgi ütelnud Jaan Mõtsus Koeri külas kord: „Kui Türgi hobuste kabinat kuulda, siis ehitatakse Koeri jõele sild!" Sild ehitatud Türgi sõja ajal. , Teise teisendi järgi ütelnud laan Korju silla kohta, et sellest ^ehituse järel Türgi täkud esimestena üle minevat. Ettekuulutus läinud täide, sest Türgi sÕja ajal viidud esimestena üle silla hobuseid, kellega.Türgi sõtta sõidetud. . V • • f ö r i ^ ^ , ••:.#itmist kuulutanud Jaan ka Lõpe külas ette. Seegi ettekuulutus on täide läinud. Lõpe külast sõidab nüüd läbi üks osa kirikulisi Kalli vene kirikusse, teine osa Mihkli kirikusse. Lõpe külas näidanud Jaan ühe koha ja ütelnud: „Siia saab kõrts!" Eks ehitatudki kõrts. Mihkli kirikuvallas Alt-Tõnisel kuulutanud Jaan kord: „Vastava külla tehakse sildi Kui sinna sild ehitatakse, lähevad Vastava ja Kuresoo külade peremehed kohtadelt Mitmele ehituselegi määranud Jaan ammu ju koha ette ära. Hanila kiriku juurest verst maad Lihula poole pahemat kätt tee ää^ res niõõtnud Jaan maad, löönud teiva püsti, ütelnud: „Siia saab teise usu kirik ja kahed kirikulised käivad üksteisest mööda!" Praegune Virtsu Kõmsi vene kirik seisvat just sel kohal, kuhu Jaan teiva püsti löönud. Hanila ja Kõmsi kirikulised sõidavad vastamisi. Praeguse Kalli kirilcu kohale löönud Jaan vaia maha ja ütelnud: „Siia saab kirik!" A. Leppikuteir sendi järgi: „Siin saab Jumalat palutud." Vene usu tuleku ajal ehitatudki sinna kirik. Varbla Kügi suurde laande ühe mäe otsa pannud Jaan märgi püsti Ja üteilnud: „Siia ehitatakse kirik!" Viimasel ajal on sinna laande palju talusid asutatud. Korra leidnud Jaan Paatsalu Kahvatu kõrtsi lähedalt silla pealt hobuse raua. Tulnud Paatsalu jõe äärde, löönud hobuse raua lepa sisse, ütelnud: „Kui see hobuse-raud puu sisse kasvab, ehitatakse sinna «maapealne põrgu" ehk tuleb suur sõda!" Mõõtnud kepiga põrgu platsi ära. Rahvas ei ole kaua aega aru saanud, mis Jaani «maapealne põrgu" tähendab. Alles hiljemini selgunud lugu. Paatsalu mõisnik ehitanud viinavabriku just selle koha peale, kuhu Jaan maapealse põrgu välja mõõtnud. See maapeahie põrgu valmistab kartulitest piiritust. Jäme sammlepp, kuhu Jaan hobuser raua sisse löönud, kasvab praegu alles. A. Leppiku teisendi järgi löönud Jaan Matsalu mõisa juures vaia maa sisse ja ütelnud: „Siiä saab maapealne põrgu!" Sinna ehitatud viinavabrik. Vanasti puudus Pikaras palvemaja. Käidud Saari peres palvel. Kord tulnud^ Jaan sinna ja ütelnud: „Siit viiakse palvemaja lära!" Võtnud ahjuluua, läinud Maigu talu õue, pannud luua püsti, ütelnud: „ S i i t peab ohvrisuits tõusma." Teisend: „Siin peab Siioni Pikarasse ehitatud 1837 palve- Kord jõulu esimese püha hommi- nud Jaan kivi jalgade vahelt läbi maja. kui tulnud Jaan RaWast Veltsa ja ütelnud: ,,Siia saab maantee teh- Rabara küla palvemaja kohta mõisa juurde noor kask õlal, kase tud! Teise teisendi järgi pistnud ütelnud Jaan: „Rabara lamp kus- latv rattarummust läbi* Visanud Jaan Kõima raba alla peergusid tub ära!" Teine kord jälle ütelnud kase sinna maha, ütelnud: „Siit maha ja ütelnud niisama, ta: „Enne viimast päeva saab Ra- peab kirikutee läbi minema!" . . .... , , bara palvemaja tuhahunnikuks." Nüüd lähebki seda sihti mööda tee 5°"^ hiljem andnud Koima Rabaras käib nüüd vähe inimesi otse Veltsa kaudu. [^'^^^^ ^^.^^^'"^ ^^^^ ^^^^ palvel. Jaani ^jal puudus niisama Kõi-' «^f «^eed te- Jaani ajal avaldanud vennaste ma raba all maantee. Kord pan- Koima raba aU kor-kogudus Mihkli kihelkonnas oma nud Matsiannuse pereisa Kõima mõju. Jaan kuulutanud sel ajal: raba all linu likku. Jaan tulnud Kõima ja Vee vahel oleva „Saja aasta pärast tuleb suurem sinna, pärinud: „Isa, mis sa siin maantee vaheposti või -ristikivi ärkamine kui nüüd!" (Vaimutöö, teed?" määranud Jaan A. Leppiku teatel lk. 68). Pereisa vastu: „Eks näe, panen järgmist viisi ära: löönud vankri Rahvas seletab, et Läänes (Lää- linu likku!" juhtme väädiga' kellegile mehele ne-Eestis) 19. aastasaja viimasel Jaan kaevanud: „KüU on tee ümber keha ja ütelnud- „Siia saab veerandil usuliikumine alanud, mis pehme ja porine!" ristikivi post!" Nii sündinudki, oma tähtsuse poolest vennaste ko- Pereisa seletama: „Kui veel vih- Veel praegu seisab seal vahepost guduse liikumise 18. aastasajal ära ma sajab, jäävad linad siia pai-võitnud. ka!" ' Parasmaa ja Kõima vahel käidi Jaan vastu: „'Pole viga. Edaspidi vanasti jalgsi ja hobustega läbi hei- Teed ja siilid paraneb lugu. Siia saab kõva tee, namaa, kust aga juhtus. Mõnes nii et päris hea sõita!" ^P^^s tallati sedaviisi palju heina- Kalevala laulik laulab: Pereisa ei usu: „Kes selle pori- ^^^^ ^^a. Üks Hõbeda küla mees Jäljed jätsin, ladva murdsin, se maa peale jaksab head mään- pahandanud niisuguse heinamaa Oksad murtsin, tee näitasin, teed teha!" sõtkumise pärast. Jaaniga kokku Siit nüüd maantee on Jaan jälle: „Kas tahad uskumise Puutudes kphe küsima: „Kuule, minemas märki näha?" Jaan, sa oled tark mees; ütle uusi rada algamass©. Võtnud maast kirve, mütši "^"^e, kas võin inimestele ära kee- (L. 605—608) peast, ütelnud: „Vaata, ma viskan ^^t^ heinamaal mitmest kohast lä- Need lauliku sõnad on just kui kirve üles. Ta kukub just mütsi käimist?" Järve-Jaahi hingest kõneldud. Jär- sisse!" ' 'i"' ve-Jaan murrab hea meelega oksi, Pereisa kartnud, et kirves pähe JtZl^l ffv"^' ^t"^'" pistab tikke maha märgiks, ^ t larigeb, Jaan aga rahustanud: ^Ära luTt.^ .^^^^^^^ tulevikus maantee peab läbi käi- karda, ei kuku pähe'" ta kõrvale maha. Jaan seleta-ma. Järve-Jaani ajal puudusid ena- Visanud kirve üles. Kirves sa- r«v;;i^ti;t?J li^l!""^^' masti igal pool korralikud maan- danud just mütsi srsse! ^'^"^^^ ^''^ teed; läbikäimiseks tarvitati ena- „Kas usud nüüd?" masti juhuslikke radasid. Kuival Pereisa kinnitanud: „Jah, nüüd ajal pääsis vänkriline niisugusel sil- usun küll!" lutamata teel sügavate rööbaste Teisendi järgi löönud Jaan Kõi-peale vaatamata kuidagi viisi veel ma raba all tikud maa sisse ja pikkamisi edasi, vihmasel ajal jäi ütelnud ise: „Siit peab maantee lä-aga sõiduriist tihti porisse kinni, bi tehtama ja maanteel tõUagagi Rabara külast käidi ennemalt sõidetama!" kõverat külateed mööda kirikusse, A. Leppiku teisendi järele visa- (Järgneb) Kuulutamine nVABÄ EESTLASES täidab oma eesmärgi! |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-06-23-06
