Vaba eestlane , June 23, 1981

              Lk. I VABA EESTLANE teisipäeval, 22. jmiiiil 1081 - Tuft<Kiay, June 2r^, 1&?Jl
""'
i«i'WL'gi,iii
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth ^ Toronžoo
PEATOIMETAJA: SÄTI ÄITO
TOIMETAJA: Haas® Oja
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, StEu C, Toroato Ofit M8J 3M7
TELEFONID: toimetas 364-7521, talitus r t e l l i m M , kuulutused,
ekspeditsiooü) 364-7875
TETJ.TMISHE^^NAD. Kaaadas: aastas S38.~, poolaastas $21.- ja
veerandaastas $11.~r, kiripostiga aastas S81.—, poolaastas fSS*—
ja veerandaastas $17.—
TELLBUSHINNAD väljaspool Kaaadat: a a ^ $42—, poolaas­tas
$23^— ja veerandaastas $12.—; Kiripostiga üSA-s: aastas
$57.—, poolaastas $35.50 ja veerandaastas |18i0
LENNUPOSTIGA ülemere-maadasse: aastas $7i-—. p o o l a a^
ja veeraMaastas $20.—
Aadressi mimdatus 50 c. — Üksikmimbri hiad gO e.
REi i S T O N IÄ
PöblMed by Fr©8 Estonian Publisher Ud./135 Tecqias<st& S l^
T0T00t« Oot. M6J 2H2
Eesti Vabariik reedeti Hitleri Saksamaa ja Stalini Venemaa vahel jiõlmitad Moimy^hHrMntmi pakti^ž, miKt?^ sjsdis Balti
riigid Venemaa võimusräari Stalia kasutas kiiresti ära saavutatud võidu ja preÄsiÄ Balti riikid^iü pe^ie fmxUi^. {«>>VA^M rÄt.id»i fiž«me pu-naramee
üksuste saabumist 1939. a. sügisel Narva lähiste! ižle Eest! piM«
Slarobielskis? Koflin^iaar
Täna, 23. jminil, pühitseme fäl- das see jialhitis, et
le Võidupüha. Kõikjal sTraremates joniUse rahva JiaivastI vamseaftid
Kahtlased Ji!vciö«gud. kus vene politsei peab alalist valvet 1 - ^^S']£:t:^f;
Korduvalt on avaldatud arvamusi, et Katõnis avastatud poola ohvitseride haud ei paljastaflud kiiilci teal^ psljed eksi^^ oma
ohvreid. Pärast 40 aastat ®nBÜud hakanud selguma rohkem poolaiohvitseride %zSitu5^t n Umn0>, Ks- M Jõua üks-tõnil
oli vaid väike osa po^la ohvitseride massimõrvas. Nüüd on saadud andmeid N. I J i dM ja Poolast^ m^hp^tl?^ ^s^Xt\t vaid kellede
mis on andntid uue kohamme-^ Starobielsk teSse masshaua asukohana. • -r,. . \ ^.^htA.^ sa|eü üksteisega
tmva:.? vasmöias. See eš ka loo-
Seoses seUega räägitakse, et lasti oma perekondadele koju kk-- PJ//i poola ohvit^^ri rnaet^jd ja 721- ^sniii. im kõik hindajad ei ole
eestlaste""keskustes 'korraldatakse väike sõjavägi saotis võidelda Ika» 12.000 poola sõjaväe, ja politseioh» jutada.ja süs nende kirjade ssd^ t,iva!i p%!a w.rn-etele KÄir^ Pu- ^H . . , , , U ; ; ^ , ^.
.^1 pohBf kokküttsleknid la-meena- hei rindel kahe smire vaenlase vas- vitseri, kes jäid N. Liid-i sõjavan- resside alusel arreteeriti ja k u i , ! : - hskut^ Päeval ^ c X ^ hauda-f
. .... -rj.,... r..;^.. r , . , — , . . . ..^1 i - _ i-.^-.j Ipeamiselt i^iii" c:^& kuürilad.. •
•Kui politsei- sooviž 'teadav,k^iit. .fe
ajakiri ..Engi- =enist uudLst kuuüi. ei^
Shü viUii%2i löödud: paljud neist
oa Tene sümpatisõõrid ja teised
pQbtaksluIrsed akadeemikud, kes
oma järelduste tegemisel unusta­vad
šstfeli inlmllkiid momendid ja
minevad alimlt statistiliste aren­datakse
kitsamas mõttes eestlaste ta Ja tiBÜ lõpnks mõlema ründa^ii Sideks N. Lüdu-Saksa ühisel sis- tati ka sugulased,
võitö Võnnn lahingus sataa Lan- üle võ5it|aks? Mis oli selleks fego- setungil Poolasse, saadeti kolme sed.
deswehri üle koid laiemas mõttes riks, mis andis meie sõduritele joo- kontsentratsioonilaagrisse. Neist Ehitusettevõtete
ka teisi võiflo.si Ja kogw võidujkat da lüüa tsästi varosHaM Balti avastati 4500 ohvitseri laibad Ka- neerig Neyvs Heeords" avaldas §. tööline sedagi. Ta ut!es. e: : i 2^1 ^
Vabadnssõda, mis kindflustos Eesti- sakslaste tagevat võitliasüksust tõnis, keda venelased olid mõrva- jaanuaril artikli, kus kirjeldati N. tas seües piirkoDr,a= o.T.a vab-^dc! de^a^aing teoreetiliste kombinatsi-
8e IseseJsvTsse. Landeswehri ja kindlustada lõpulks nud 1940, Valgevene ja Vene püri Liidu hügelettevõtet õUjuhtmesti- tundidel ja ko.btas siis "^ozOk^ ooidesa,
Võidapöha tähistamisel |a pü- võitu ka idast lakkamalnlf peale- lähedal Smolenski juures' 1943. ehitamisel, mida poola insene- inimest, kes kuuldes.^ et terna 05 " '
yfsemiselkmileme sageli väiteid, tungivate punaannee hord^^^ '
et selle püha tähistamisel ei ole tn? nr -t J r. n A A 1 J . J
enam m5te., kuna eesH rahvast on "Üks ameerika ajakirjanik mär- "«"'S. ülejäänud kad«id sa
iabanud viimase neljakümne aasta kis hiljuti pärast Eesti kütasfamist,
jooksul ainule kaotused. Meilt on et ainult vähesed rahvad võivad!
röövitud meie iseseisvus ja meie uhkustada punaarmee võitmLsega
maa on ida.st .saafonnud vallutajate ja nende üjalgas on ka eestlased. Liidu—Poola õlijuhtmcstiku pane-küüsis,
kes on sihikindlalt häyita- Kahtlemata aitasid-selleks-võiduks j^^l Siberisse,. viidi poola töölised
nud soiöire osa meie väikesest rah- kaasa ka soodsad rahvusvahelised j^oj^alike elanike poolt liivaaugu
vast, kes on moodustanud Eesti- olukorrad kuld meie oma panus juurde Starobielskis Ukrainasj In-maast
snore Venemaa teenimiseks selle võida saavntamlseks oli tohu- formeerijad ütlesid et seal asub
koloniaalriigi ning kes röövivad Mt mw^ Ja nõndts kogis rahvalt ^^^sshaud teistele poola ohvitseri-tasknvarga
väledusega eesti maa- uhmat pmgutnst. Ko meie nuud ^^^^ ^^-^^^ Starobielskis van-nõnevarasld^
tagant Järele loeme ja selle soja_,:„rn-,r. ^,1.*,;..^,^* ^ A . A ^ - - _ - M
mai viisU, pole seni nende Jäänu­seid
fassagilt leitud.
Nüüd aga, 2050 müü pikkuse N.
põnevarasid^
Mlleks siis meenratadla antud läbifeimiud veel elus olevatelt vete-i;
kte büvöavaj ekepertüsi võisi-:
ime. Mljsti Mgeda ühest Toronto
paeYaleie^ .V, l i i d u pÕMnmaian-daie
kohtan • tjievaate iirjutajaks
oli kõllaitM prömineiitiie isik —
meest enam näinud,: ega ei nm- dissideiiilike: kalduvuste: pä^^^
neksM teda, kuna kohtQi:|ise. aj^l • jižrlgvt välp^agdfitnd- venp bioloog
oli juba hämar. Ztee-s Medvöiev;^
Aga mälestus sellest elas ehms- täb praegu Inglismaa],' Londonis j
töölistes ja liivaauku külastatakse kelle lähemas tegevuskavas on
ka teiste tööliste poolt küll üksin-i kirjiitsda pikemat põhjalikumat
tarna' välistualette ka jäätumis- küll paariti. Nad lähevad sinna teosi N. Liidu põBumajandusest.
V eeskätt uudisMmust, et näha mi^^^ -
ne see kohtoon.
ridekompanii mitme tuhande poola poolakas, ütles et sellesse Iiivs:S:-i'
töölisega teeb ja kus on ehitustöö- ku on hukatud ja maetid fcici ^ y / i
del tekldnud mitmesuguseid rasloi- poola ohntserl ^
si.. Ta ei oie hüjsm kuiiagi seda
Artiklis kirjeldatakse tööUste
elutingimusi selles ebasõbraliku
kliimaga juhtmestiku paigutami­se
piirkonnas, kus töölised ela­vad
raudhüttides, mis on õlivaa-di
kujulised ja on sunnitud kasu
ilmadega. Medvedevi artiklis käsitatakse
gis 1939. a. oktoobrit 1940. a! april- Kahtlustatav liivaauk asub juht- Artikli lõpus öeldakse süski, et P^J^^niajandussaaduste kriisi' N .
ivincKs sm um«u - .... « i c v . . cu v c . . . j.^. ^^.^ ^.^^^^^ gruppidena mestiku paigutamise asukoha lä- ei ole teada kui palju õi<nist on '^^^^^
"'"^"'1 ? J^^'' "^1"? r" " ^ T ' • vanglast välja ja mõrvati! hedal ja kui üks poola tööliste selles rapord^s Aga me teame et J^itak-võidupüha?
Ka.s see ei tondn ns vaga rasketes t.ngimnstes, VH- välisministeeriumi Poola grupp tuli möödunud aastal Poo- ^ n e^mle otsenfiTe ko^a '""^ 'S:t^1:^^ 11^; KZ t r L:^1::Z ^^^-^^^ — ^^^^^«^ ^^^^ ^e, kus suur:m ^rsLotlskS^e P - g u kasutusel oleva põllu,
vtiduks on v rdS^i^^^^ " pürkonna kohta, j ^ , , , a t u d poola ohvitseridest hu- Tu^e^a^^'^Tü^^
väSlavaated Eesti vabanemisel rutud vabadu.siha, mis SÕI lõkkele ^' ^ " /^ ^^^^^^"^ f f "^^^^^ laiiiade jaanuseist. 13 fo- kati ja maeti. Seal ei saa oUa min- Z7'Zf. ^'^""r' f^" - ^
moodsast orjaikkest ü.sna kasinad? suMeks jõupingofnseBcs ja andis ^'''^^ ^^^^^^^^^^^^ neid kuuldusi, tot oü sniugeldatud Parüsi ja aval- git kinnitavat tõendit enne, kuifseal f ! ' ^ , ^'
" dati 284ehekuljehse poolakeelse kaevama haka^^
tekstiga.^^^; ^^^^^^^^/; teha ainult N . Ludu v a m s u s eW
Sellised küsimused on teatud meile vaba Eesti,
määral põhjendatiöd kold meie ei Võidupüha tähistamise ja mee-tohl
nna.stada, et Võldapüha mee- nntamise tähtsus praegu seisabki
nutamisel Ja tähistamisel on prae- peamiselt selles, et meie meenuta-gö
peamiselt sümboolne mõte, mis me oma rahva võitlusi oma ole-meenotab
kõiki eesti rahva suuri masolu, vabaduse ja õiguste eest
võitlusi anastajate ja vallutajate läM aegade ning tuletame meelde
vastu ning toob meie silmade ette inieid mehi ja nažsi, kes on ohver-
See informatsioon, mis saadi
ühelt ehitustööliselt koos fotode­ga
sellest piirkonnast, smugelda-
Pealkirja aU „Mälestusi Stäro- ga; v süüdistatakse ümastikuÄid, mi-i\
M liiduR^ i« Pnnf..f P . r i k i ^'^^'^'^^'^ kirjeldab artikkel detaü- StarobielsM kontroversiaalne ^^^^^^^ ^^'-^ tähtsamaks te-
L aväfdat tunnusfatld nod^^ selt massüiaua avastamist. Artik- probleem on ka N. Lndu poolt f ^ ^ / e ^ e vüjasaakide ebaõmies.
kus avaldati tunnustatud poola ^^.^^^ .^^ 1970-ndate aastate Genfi konventsiooni rikkumine sõ- .
Medvedev libiseb sujuvalt mööda
vene põllumajanduse kõige suure-vaata-bielski
piirkonnas, aga seekord mata Punase llistikorduvaüe kat-jälle
need meliied —- noored ja va- danud nende kõrgete paleuste saa- pealkirja aU „Czy drugi Katõn?" olid nad mitmesugustes tööliste geüe, pole venelased võimaldanud mast Achillise kannast — pankro-lad,
kes relvaga käes on võidel- vutamiseks oma elu. Kui need tuim- (Teine Katõn?), Antoni Rekulski vormiriietustes, nimesildiga „Ener- nende saatuse uurimist egaj leid- tiseernnud riigistatud kolhoosi- ja
nud eesti rahva eluliste huvide ja tud ja tundmatute sangarite pikad autorinime all. gopol" (Poola . ehitusettevõtte ni- mist.
selle maakamara eest, mis aasta.ša- read marsivad täna meie vaimusil- Artikli kohaselt rääkisid poola mi) riideile õmmelduil.
du on kuulunud eestlastele kuigi made eest mööda, siis peame mee- töölised intensiivsest politsei jä- Töölised ehitasid n.n. Orenburgi
selle peale on oma ahneid pilkusid les, et üks irahvas, kes on kandnud relvalvest seUes liivaaugu piirkon- juhtmestikku. Nad olid puutunud
SDeitnud ümberkaudsed rahvad. minevikus oma kõrgete ideaalide nas pärast seda, kui .seal süüdati kokku kohalike neist huvitatud ini-
Nende võitluste kõrgpunktiks h maa eest naa sTJuri ohvreid, ei mälestustuli möödunud aasta 1. no- mestega. Kui mõni tööline juhtus
oli Vabadussõda, mis kindlustas J«ao mi kergesti maakamaralt ja vebril Kõikide Pühakute Päeval, üksi töötama,- tulid sageli kohali- 20 tunnistajat NendI teadetel kõik sevaid väik
rahvale iseseisvuse ning an- jaab elujõulisena püsima vaatama- Seda poola'töölist, kes süütas tu- kud inimesed eesti ta juurdu ja surusid mungakloostris olevad vaneid vii harijaid nins
dis
oma
sovhoosipoliitikast, mis on vünud
Kuid on saadud andmeid, et ve- vene põllumajanduse viimaste aas-nelased
on teinud .katseid selle tate jooksul nüvõrd allamäge, et
koha välisilme muutmiseks ja Kremli polütbüroo mehed on pida-kaotamiseks.
nud hambaid kokku pigistades soo-
Starobielski vangistusest on järel dustama kolhooside Jiuires tegut-äikeste
eramaalappide
ning lehma- ja seapõrsa
is seega võimaluse ee.stla.stele ise ta Eestis rakendatud terrorile ja le, oli pärast üle kuulatud ja kogu taUe pihku leiba, sibulaid ja siga- ^ ükshaaval läbi värava ia kõik pidaiaid NPPH i n i m ^ c ^ r - - *
ma e.o rajameeks, ™eie ku.t^uH — venestas s^^^^^^^^ ning võeti valve ai- - t t e ning kadusid kiiresti. SSlendd oleks v S Ä a r ' "
viljelemiseks ning meie maa üles Konstantin Pätsi, Jaan Tõnissoni,
ehitamiseks. Vabadnssõda on kaM- Laidoneri Ja Jüri Viimsi .
lemata eesti nihva elus üheks suu- asemele tulevad nüüd Jüri Kuked, . Washmgtonis
remaks ja tähtsamaks sündmuseks. Mart Niklused ja teised vabadus- f^^'^ mingisugust m-knna
koos iseseisvuse kindlustami- võitlejad, kes on valmis vaba Eesti formatsiooni mis valgustaks Sta-robielski
tragöödiat. Saatkonna
rasketes ja piiratud tingimus-
Neile oli raske seletada, et nud indentifitseerida võeti ära. Nad tes, kuid ometi annavad nad väga
ehitustööliste gruppidel oli küllal- viidi ükshaaval läbi kitsa käigu ja suure ja märkimisväärse osa N.
daselt toitu, isegi paremat kui kadusid teiste sümist ning ajaloost Liidu põllumäjandušsaadüstest,
kohalikel inimestel. ühtki jälge jätmata'. I Medvedev jätab need inimesed
sega saavutasime Vabadussõja või- eest ohverdama oma elu. Meie ko- ^ öaaiKonna vähehaaval . . l . n • DlTdi selt j,äta7b ^vä^gfa/^ k^a^h^t^la^s^e mul- täielikult "m^a^iinmimmaattaa,, rrääääkkiimmaattaa
endega suure sisemise kindluse ja hus siin vabas maailmas on nende f^^^.^^^^^^^f/^^f, ^'^^'^^'^^ ml k u f eMtustöfe^^ ^'t 1^^''' '''^
ene.setunde tõusu, mis oli vajalik tegevusele kaasa aidata ja teha siin ^^^f\ „Post-Gazette'', et ta ei tea ^f* ^'^^yet «^Ue liivaaugu juures, kuidas nende eramaalappide hari-omal
käel eesti elu organiseerima- kõik rais võimalik eesti rahvale ta sellest loost midagi, samuti pole ^^^l^e inimestega arendada lahe- Niipea kui keegi katsub seal küü- Jate Umastikuolud on ilmselt pare-seks
Ja üScseMtamiscks. vabaduse Ja õiguste taastamiseks. ^^1 andmeid,, mis räägiks liivaaugu maid sidemeia. biis selgus ka et nalt süüdata, tuleb politsei vahele, mad kui kolhoosi- ja sovhoosipõldu-
Kui meie oma tagasivaates polgu Oma vaimu teritamiseks, ridade avastamisest. Küsimusele, kas N . kohalikele ini"f^estele antud mfor- See teeb juba ise asja kahtlaseks, del.
Bneldame Vabadussõjale Ja kahe- koondamiseks ja rahvustunde sü- Lüdu valitsus tahaks asja uurida matsioom konaselt on juhtmestiku sest miks peaks mahajäetud liiva- '
rinde sõjas saavutatud võitudele, vendamiseks mõtleme Võidupühal alustada kaevamisi Starobielski P^"/^^^, ': *
siis ei ole melfl mitte ainult põhjust kõigile nendele suurtele ennastsal- liivaaugus, vastas ametnik, et te Starobielski juures oleva metsa
BJhked olla oma isade ja isaisade gavatele tegudele mis meie esiisad küsite midagi, mida ei teata, kui- -^^^^ ootamatult suur tuhi liiva-võitlusvaimule
ja suurele vapruse- ja esiemad on teinud eesti rahva das saaksin ma vastata. Mul ei ole ^^"^ ^^^^ ^^^^^^ kasutatud
ie, vaid meid väldanud imestus säilitamiseks ja öa eluõiguse kind- sellele midagi lisada, kinnitas ta luvaaugu ase. Liivaaugu lõhestab
auku selliselt valvatama?
tõstatab paratamatult küsimuse listainiiiiselkSc
•IkuidasoSi see M i k võimalik? KuS- K. A .
leste s€iatkonn^
(arhiiv Itaalicss
ja pani telefoni hargile. kaheks maantee. Seal on kaks au-ku,
üks umbes 150 m pikk, 90 m
Oidu valitsus pole seni veel lai ja 69 m sügav, vastandina ma-
Katõni mõrva omaks võtnud, dalamale mis on rohkem ringi ku-rääkimata
süs Starobielski mass- juline.
mõrvast, veeretades need mõle- 1977. a. Kõigi Pühakute Päeval
mad B^atsidele, põlesid selles augus kaks leeki,
. Suhteliselt täielik nimekiri Sta- f™'","^ "^^^"^^«^^
saatkonna kaudu' bakicas BÕudma
saatkonna üleandmist ja Icui selles
probleemis Itaalia selleaegne Mus-solini
valitsus näitas passiivsust, robielski'"'oh;;;išr ZZii im """^ ^^'^"^
. Teatavasti suri Rootsis Itaaliast ^^TJl^Z. 2 ^^^TVT^' '1
sunna asunud E. V. saadik Itaalias ^ ebameeldivusi väheseist Starobielskis säüunuist.
dr. Johann Lcppik. Tema lesk on ' Ta kasutas informatsiooni, mida oli
pärast saadiku sorma seletanud, et Ülevõtjad tungisid isegi vägivald- saanud kadunud ohvitseride pere- See tööline, kes süütas küünlad, ei
E.V. Itaalia saatkonna arhiiv ei selt saatkonda. See sundis saadi- kondadelt, kellest paljud olid ka varjanud midagi. Ta oU valmista-sattunud
Vene võimumeeste kätte, kut tegutsema ja ta põletas kogu arreteeritud ja kellest enam rai- nud küünlad, viinud need kohale ja
Kui N . Vene pärast Eesti an- arhiivi, et vältida selle sattumist ^agi ei kuuldud, üks tooremaid süüdanud. Kui temalt küsiti, miks
nekteerimist' Itaalias oma sealse Vene saatkonna tegelaste k^tte. võtteid vangistuses oli, et vange ta seda tegi, vastas ta, et augus on
Neljavärvitrükis
HIIUMAA KAART
$ 4 . - . '
SAAREMAA KAART
$ 5 . -
Kaartide mõõtkava 1:200 000
Medvedev esineb küU dissidendi-na,
kuid ometi kaldub ta sümpaatia
ilmselt praegusele riigistatud ja
tsentraliseeritud' põllumajandussüs-teemile.
Omamoodi argumendiga
tuleb ta välja Stalini ohvriterikast
sundkolhoseerimist kirjeldades,
mainides, et „teravüjaprobleem^'
oli tähtsamaks põhjuseks 1930-^31
toimunud sundkolhoseerimisele.
See er olevat lahendanud toiduai-neteprobleemi
koheselt kuid Qlevat
siiski kaasa aidanud, et toit olevat
hakanud maalt voolama linnadesse.
.Kohe sellejärel twlLvene politsei . Medvedev ei puuduta miljonite ta-tööliste
laagrisse ja liakkas kü- I^Iüügil „Vaba Eestlase" talituses Jwinimeste näljasurma Ukrainas,
dtlpma töüli«sTl , kellelt võeti toore kolhoseerimise
smema toolist. Kaarti kahjustamise vältimiseks kampaania raamides ära toit ja
postiga ^ i saadeta lasti üiimesedptsalt nälga s
Medvedev kinnitab, et N . Liidu
elanike arv lilatiib^ tdenäoliselt