Vaba eestlane , July 19, 1979

              ilmub 2 korda
feisfpäeyal jö nel/öpc
Neljapäeval, 19. juolü 1979 ^ Thursday, July 19, IS"?»
BONN — Mooäne sild autode
kiirtee jaöl?SieihiMi üle Rein! jõe
Konstanzi juures. See lafes^^ muiks-ma
24. milj. märlLa. Autotee ise
aga veel puifdüb ja müüd on sel­gunud,
k autoteed üldse ei eliita-tagi.
Kõigtest hoolimata tahetaik-se
silda 1. augustil pidülikuit ava­da.
Kas mälestusimärgina riikli­kule
pläneprimisikömisjonjle? ikü-sib
saki®' ajaikirjandus..
. NEW YORK — Puentoriikola-sed
pidasid oma, jaanipäeva (Ris-
' tija Johannese päeva) pühaipäeyM
Central paSrgis. K u i 200.0(>0 pidut­sejat
d i palrgist lahikmiud, tidi p i ­dustuste
komiteel palgata IOJ
dollaii eest erafirma, (kes
pargis jälle ära (koristas.
ŠlX^iOIOrM — aas­ta
oktoobris tabas Rootsi maail­makuulsat
laulu- ja filmitähte Za-raih
Leanderit verejooks ajju. Sel­lest
ajast peale on ta viibinud
haiglas. Nüüd, iiaiglast v
andis ta pressikonverentsi j a tea­tas,
©t ta tõmbub lõplikult tagasi
avalikust elust. Zarah Leander on
osaliselt halvatud ja on sunnitud
kasutaima ratastooli; Ta ön olnud
ia,val 50 aastat — praegu on ta 73
a. vana/
Lääneranhiku Eesti Päevade! austati ka meie vanu suurpidustuste traditsioone. Pildil näeme mä-lestusnaielteklnnitaimstJiito
-Foto: Edgar Igarik^
— Teherani
Continental hotellis laskis Kho-meini
.piirustada 1,2 milj. doliari
väärtuses a3k:oh!oolseid jooke,
suures, osas. h|nnalised margid,
kuna islami usk keelab alkoholi
tarvitamise.
; STOEIIOIM |- Rootsi kroon­prints
Carl Philip ristitakse Stok-holmi
l o s s i k i r i k Sl. augustil.
Talituse peab peapiiskop Olof
Sundby.
ZÜRICH — Oma trooni kaota­nud
Iraani shahh oli^ koolipoisina
tagasüipidllk, kuid siiski julge,
mõnikord" uhke| ja oma väärtust
tundev^ räägivad tema koolikaas­lased
j a õpetajad. Iraani tuleva-ne
riigipea saabus Shveitsi õppi­ma
1931. a. 12-kastasena. Tal o l i
kaasas arvukas kogu valvureid,
isiklik õpetaja, arst, autojuht,
kaks sõpra kaaslasteks j a luuleta­ja.
Sasatkönna koosseis oli Mo-hammed
Rezani üliku asendi tõt­tu
mõistetav, ainult lüuietaja osa
pole selge, võib-olla luges printsile
luuletusi enne magamamindkut ?
S T O K H p i M G k u p . Eesti^^
- dalaleht „Siip j a Vasar" 15. juu­nist
teatab, et näitejuhina tegut­sev
Mikk Mikivea: ori (kirjutanud
V k i r ja Ro\otsi, I%emar Bergmani-le
näitleja Jüri Järveti asjas. Ta
tegevat kirjas ettepanöku, et Ing­r
id Bergmianile filmitööle partiie-riks
võetaks Juri Järvet, kes on
„mees nõutavas küpses eas, suu­repärase
tehnikaga kunstnik".
L e h ^ loetletakse; tema häid näit-lejaomadusi
^a võimeid. Jüri Jär­vet
ise saab 60. a. vanaks.
MÜNCHEN — Lääae-Saksa,.Sõjatehnika" ninie^ äjaMrjas kirjeldataks© uut hävttajaleini-nuklt
Tomadot sõnadega „Sellel, kelle vaenlasel on Tomado, on halb õnn, kuaa lennuk võib pr
bada märklauda väga täpselt iihskõikmilMse i l t a või merel." See hlnnutav^usporimiit^^^^
on praegu veel viimases katsejärgus, Imid seeria valmistamisega alustatakse peagji Messersclmiitt
Bölkow Blolmii tööstuses Miincheni lähedal. Samas linnas valmistatakse ka Lääne-Saksa armee­le
uhkustunnet sisendavat Leopard tanki. Krauss Maffei tööstuses valmistatakse Leopard II tüüpi,
•mis on eeSmise .täiendatud ::väijaaiine. Need .on kaks näidet Miinchem^^^ rollist Läasie-Šaksa,
•suureneva .relvatööstuse pealinnana. \ .'-^ • •,
Kusagil m u j a l Lääne-Euroopas
ei ole sellist tänapäevast relva­tööstuste
koondamist, kui Baie­ris
ja eriti Müiioheni ümbruses,
kus tähtsamad ettevõtted on:
(D Messerschrnitt Bölkow Blohm,
MBB, Lääne-Saksa sõjavarustuse
ettevõte number üks, mis valmis­tab
hävitajalennukeid, rakette,
helikoptereid ja pomme. .
(D Siemehs'is valmistatakse elekt-roonilist
sõjapidamise varustust,
nagu radarid, rakettide eesmär-kideile
juhtimise varustust jm.
©Krauss Maffei valmistab seits­mele,
väljaspool liääne-Safea-maad
.olevale armeele Leppard
I tanke ja varsti ka kiiremat ja
tugevamat Leopard I i tanki, mi­da
on juba itellitüd 1800
nmg õhutõrjetaniki Geopardiat.
® Alpha Jet-lennukeid valmistab
Domier.
® Nürnbergis olev Diehli ettevõ­te
toodab laskemoona, pomme,
elektroonikat ja tankide osi.
® MTU valmistab lennuiMte ja
tankide mootoreid.
Kahel lennukeid valimistaval et­tevõttel
MBB-1 ja Domierü on
oma lennuväljad Müncheni lähfr-dal.
Mõlemad on k a osalised laia­ulatuslikus
rahvusvahelises ikoos-töös.
Domier valmistab kerget
Mpha Jet-lennukit koos prants­laste
Dassaultlkompaniiga.
PARIIS — Prantsusmaa tuntud
natside otsija S. Klarsfeldt teatas,
et 6. j u u l i l purustati tema auto
s e l l e r aseta,tud pommiga. Pä­rast
juhtunut sakbus iteonale kiri,
milles hoiatati natside otsijat, tea­tades,
et juudid lõpetagu endiste
SS-laste tagaajamine. Kirjal ol­nud
allki|i,,Odessa" j a sellest
saadetud ärakiri ka prantsuse
pr^iagentuurile. „Odessa" ole­vat
endiste SS-laste organisatsi­oon.
Sellel olevat õnnestunud pä-rasit
sõja lõppu saata rida endisi
imtsida tegelasi Lpuna-Ameerlfcas-
:se. r
Prantsuse - poolne ©ttevSte hoo­litseb
lennuMte väljaveo eest.
•Muuseas on letmukeld müüdM
;ka Lõuna-Äafrlkale.
Suurim ettevõte MBB, Messer-sohmitt
Bölkow ja Blohm valmis­tab
eriti tänapäevast Tornado-lennukit
koos inglaste ja itaallas­tega.
Tomadol on pöörduvad tii­vad
ja kaks mootorit. Sel on vä­ga
suur tegevusraadius ja see
võib kanda võrdleihist raskeid
pommikooranaid ning rakette. Li
saks see lendab kiiresti ja auto-maatpiloodiga
madalas kõrguses
radari eest varjumiseks. Sellisena
see pääseb oma eesmärgini süga-
Suuremate ku-1 vale Venemaale,
ritegude arv Ne^ Yorgis on kas-
NEW YORK
vanud-aasta esimese nelja kuuga
62,2% võrreldes sama ajavahemi­kuga
1978. a., teatatakse politsei-välitsusest.
Suijirema osa kurite­gudest
moodustavad röövimised,
milleks esitati 24.672 kaebust, mis
näitab l i ^ tõusu. Mitmetliiki ku^
ritegude arv oli nelja kuuga
182,728,. Möödunud aasta, samal
ajavahemikul I sooritati 172.032
kuritööd. ABmaaraudteel suure­nes
kuritegevus 24. juuniga lõpi^
nud nädalal 176 juhuni võrreldes
165 J T^ug^ nädal varem. - .
Tomado lennuki väljaveoga
kolme maa koostöökompanii po­le
veel alanud, aga seda siiski loo­detakse
iteha. Gma riig|d ön jut
teHlnud 800 lennukit.
Kuid varem valmistatud rakette
on müüdud igale poole maailmas
TankMJõrjeraketti Milaniät oii vii­dud
I S ^ s e rüki j a Roland-raket-t
l näida,ti äsja .ühel sõjaväeparaa-dll
Brasiilias. Tankitõrjeraketti
Cöbrat valmistati eriloaga.ka Pa­kistanis,
Türgis j a Brasiilias. In­dia
j a Pakistani vaiieMses"- • sõja^
kasutasid mõlemad vaenulised
pooled MBB itÖÖstustes tehtud
•relvi.
Uuemad raketid on tehtud
koostöös prantslaste ettevõttega
a neid müüb ,,Euromissile" nime-ine
müügikbmpanii, mille asu-taoht
on Pariisis. Lääne-Saksa. va-itsus
on kaua katsunud piiraita
relvade müüki väljaspool NATO
ütu kuuluvaisse, riikidesse, kuigi
suur allveelaevade j a muude sõja­laevade
müük Iraanile näitas, et
seda poliitikat võidakse muuta.
•Aga Lääne-Saksa valitsuse va-,
rajasem liin ei ole j takistanud
MBB sarnaseid üritusi.' koos
prantslastega organiseerimast
'ja reSvadega kaubiteemast.
Nii kaua kui Saksa-Praritsuse
lüiigiiihing asetseb Pariisis, al­lub
see ain^ult Prsmitsuse seaduste-
MBB on enne ikÕlke' 'ärengu-kompanii.
Sel on Euroopa suurim
tehniline-teaduslik tootearenda-misikeskus
Ottobrunnis Müncheni
iähedal. Seal töötab 4600 insene­r
i j a teadlast. Uurimistööd tehak­se
suuremiält osalt maksumaksja­te
kulul: küsimuses on kaitsemi­nisteeriumi
tellitud imirimis-^ ja
arengutöö.
MBB on koostöös euroopaliku
AirbuSiprojektiga ja plaanitse
muu hulgas tänapäevaseid lükhis-
. vahendeid nagu eriti ikiireftmag-neetraj
ai liikuvat rongi, mis ar­vatakse
korvavat tulevikus raud­teed.
Kuid k a õhuruumi tehnika
arendamiseks on kasutatud roh­kesti
energiaallikaid. Ettevõte pn
ehitanud suurel a l ^ satelliite.
Kuid MBB on edukam olnud siis­ki
varustusalal; V
on nelja miljardi
Saksa marga ulatuses tellimisi.
Pooled neist on raketid.
„Me valmistame ainult kaitse-relvi,"
'khmitavad ettevõtte esin­dajad.
,;Me ei produtseeri üldse,
rünnakrelvi, ega midagi sellist,
millega võiks vallutada maa-ala-sid.
Me ei tee näiteks sõjalisi liik­lusvahendeid
ega tanke."
Uus superpomm, kus ori suur
kereosa. j a sees lugematult väik­seid
pomme, rakette ja ihilnisid,
mida võib käsutada eri viisil tari-kide
peatamiseks ja tõrjumiseks
või lennuväljade hävitamiseks, on
iseenesest siiski käitserelv," öel­dakse
MBB-s. '
,,Miiss!? 120 dollarit (maksab see
„Jaa. .Kuid selle eest see hüliab
paparmamma, roomab mööda tu­ba
j a teeb isegi' anähkmed täis."
,^üid see maksab ju rohkem
kui ehtne beebi!" "
'•• „Võima.lik, kuid selle valmistar
mine 021 k a palju keerulisan."
James ja Julie on olnud juba
viis aastat abielus. Nad oh njü;
TV4iaiged ja isituvad ikogu oma
vaba aja TV ees. t M päeval lär
heb TV-®pamt featki. James osi
õnnetu, käib mööda tuba ega os-peks
võtab raamatu ja
lugema. James vaatab seda suu­ril
sümil pealt ja ütleb siis:
„Mis? Julie, sa oskad lügedar'
: • •' * •. '•
Tõnis Tõusik näitab külalisele
oma kodubaari. ,,Jumala eest!"
hoiatab külaline, „selles pudelis
on ju metüül-alkoholi! Kes sellest
joob, jääb pimedaikš "
,,Hea 'küll,-' vastab Tõnfe rahus­tavalt,„
siis ma pakun seda ainult
pn Üldiselt teada, et maa- kasutamiseks pofie yeel midagi
inimesed on vaesed. Makse mõistlikku leiutatud. ;
nad seBepärast suurt ei mak- Ristteelt eda^ ori see talu-sa
ja paljudele farmitoodetele nik, kes kanu peab. Tal on ka-peab
riik omaltpoolt veel juur- nade jaoks pikk/ kabe­de
maksma, et vaene talumees kordne ja punaseks värvitud
ikka kuidagi äraelatud saaks, häärber ja nüüd hakkas ta sin-
Meie maakodu naabrimees na kõrvale teist ja veel suure-peab
lehmi. Ta söödab, joodab matülesehitama. Hoone taha
ja lüpsabki neid masüiatega kaevati läi ja sügav auk ka,
nii, et piim jookseb torusid mille järele ma Aadamale oma-pidi
lehma seest otse kulme- meelest arukalt kuulutada või­tusse
ja sealt voolikuga auto­paaki,
et saaks linnarahvale
hõpsasti kättetoimetatud. Leh-sin:
,
• „Näe, ehitatakse kanadele
supelbasseiii ka!" Vastuseks
mi ön talumehel viisldhnmend saiii:
voi sada - - kes neid lugenud ,jMis sa pöörast juttu ajad,
on, kuigi iga! elukal on laudas see on ju hoopis sõimiku- ehk
oma latter ja nimigi. Hiljuti virtsahoidla."
ehitati laudale juurde veel „Äh soo! Aga see minu mõte
suurte, laiade akendega uus pole sugugi hü pöörane, sest
tiib ja sinna saali sits vasika- rikas mees võib teha mis tahab
tele uus tuba. ja kui meeldib, süs kanadele
Aga nüüd oli talumehel kar- sUplustügi kaevata ka. Kanad
japoissi vaja, kes suvel lehmad ei pruugi end süs liiva sees
laudast kaugemale karjamaale sopsutada ja võivad ujumisegi
ajab. Saigi ühe koolipoisi, kes ära õppida, kui vaja. Ja loii siis
algul seda karjuseametit üsna linnalapsed siit mööda sõida-vahvasti
pidas, aga siis jorise- vad ja kana näevad, on hea
ma hakkas: võimalus n^üe selgeks teha, et
>Pikk maa, ei vütsi mõnda mimad ei kasva mitte poes
palju kõndida." karbi sees."
Eks ta ole, lehmal neÜ jalga, t)ks teine naaber jälle kasva-marsib
selle maa ilusasti ära tab maisi. Ega ta nüüd õigu-ja
et tal sealjuures mitmed poolest meile naaber ei ole,
Intrid piima ka veel kaasas elab palju miüe eemal suure
kanda tuleb, see ei loe midagi, maantee ääres, aga kuna näib
karjapoisil aga ainult kaks jal- olevat jõukas mees, siis tuleb
ga ja katsu sa nendega... ikkagi naabriks Itigeda.
Talumees sai asjast üle nii, No jah, temal on keset mal­et
ostis poisile mootorratta, sipõldu pikalt vüja sisse jäetud
Nüüd siis sõidab karjapoiss sirge lennurada, mille ta tal-lehmi
ajades mootorrattal, velgi lumest puhtana hoiab,
koer lõriseb kõrvafl ja asjad Enaniasti on seal raja otsas
saavad aetud. üks väike Cessna lennuk, aga
Lehm on kaHis l o Ä , mak- vahest on kaks tükki ka. Ei
sab mituiuhat dollarit ja kui tea siis, kas teine on pereproua
iiks metsa ära kadus ning hil- "jaoks, et kui vahest vaja minna
jem surnult leiti, süs maksis linna oste tegema kui meest
kindlustusselts talumehele kodus ei juhtu olema, või mis.
kaotuse täies ulatuses välja Ega maksa nüüd kohe arvar
nüsuguse päragraali alusel, et ta, nagu oleks meie ka maa-välk
lõi lehma surnuks. Muidu rahvas, kellel oma lennuk on,
äikest ega müristamist sel ajal aga selle eest on meil jalgratas
küU ei olnud, aga ju see välk ja muruniitja ja pealegi ei ole
siis selle õnnetu looma kohal meie mitte vaesed maainime-vigurdama
hakkas ja ta kuidar* sed, vaid hoopis auväärsed
gi üles leicUs. _ linnabürjerid. Samasugused on
Muidugi, kui seaiine lüpsi- meie sõbrad-tuttavadki ega
lehm siis kord vanaks saab, ole nende hulgastkiiihtki, kel-el
saa tast peaaegu midagi, va- lel lennuk oleks. Kui ka oma
na looma liha ei taha heamee- tutvusringkonnast põhjalikult
lega keegi ja tuleb odava hin- otsida nii kaugelt kui aga suu­na
eest ära anda. Aga neü ta- dad/ süs ei ole isegi tuttavate
lumeestel, kes sigu kasvatavad, tuttavatelgi oma lennukit,
läheb küU hästi, sest tapama- Lihtsalt ei ole, ei seda väikest
jas picU paika pandama niitte Cessnatki mitte,
ainult sea liha, vaid ka kondid, Aga neistki ei kuulu .keegi
nahk, sõrad, harjased ja kõik vaeste maainimeste Mida, vaid
muu, nü et elajast kaduma ei oleme kõik keskeltläbi auväär-,
pidanud minema mitte midagi sed ja edasijõudnud linnakoda^
muud, kui vaid sea kisa. Selle nikud.
(D
Apteeker: „Soovite
rit kiohe Jaaasa i r ^ ^
Ostja: „Muidugi! Või arvate, ©t
saadan lutskad sila?l" -
Washington State University |
Pullmanis, Wash. lõpetas magist­rikraadiga
Toomas Käbin Root­sist.
Ta erialaks on rahvamajan-dusteadus.
USA-s õppis ta kaks
aastat ijliõpilasvahetuse alusel,
mis toimub Lundi ülikooli • ja
Washingtoni osariigi ülikooli va­hel.
Lundis oli ta lõpetanud üli­kooli
majandusteadusi, millele
järgnes nüüd magistrikraadi saa­vutamine.
Toomas Käbin on hu­vitatud
tööle asumisest USA-s,
kuid selleks .peavad avanema im-migratsiooiüvõimalüsed.
^
University öf Conneicticut lõpe­tas
bioloogia alal BS kraadiga
Virge Ann Kask Willimanticust.
Ta erialaks on bioloogiline illust-ratsiooii.
Töötama hakkab ta
Biological Sciences Group'i juu­res,
jätkates ühtlasi õpinguid ma­gistrikraadi
saavutamiseks. Te­malt
ilmus äsja erialane kirjutus
„Nature Cönservancy" aprilli
numbris. ,
Jaak Pedak, kes d i p l edasiõppi-jana
seisab Marylandi Ülikooli
teenistuses, lõpetas kõrgema eri­kursuse
kraadiga Master of Com-mutity
Planning. Magistri diplom
aiiti iile piduliku tseremooniaga
31. mall Balitimores. Jaak Pedak
on kirjutanud artikleid USA aja­lehtedes
ja' ajakirjades, olnud
ülikooli ajakirja peatoimetajaks,
pidanud Eestit tut^.rustavaid loen­guid,
võtab osa eesti ühiskondli­kust
tegevusest ja on korporatsi­oon
Rotalia tegevlüge.
Clarkson tehnilise instituudi lõ-petas
BS kraadiga Marcus Vaska,
Diplomitöö oli kirjutatud teemal:
Iriidiumi porfiiiü kompiekšid:
kured reversüvsed reaktsioonid
vingugaasiga lahuses ja tahkes
olekus". Ta jätkab õpinguid bio-anorgaanüise
keemia ja homo­geense
katalüüsi aladel. liõpetaja
cn prof. dr. L. Vaska poeg.
%owni ülikooli Providences,
R.I. lõpetas BS kraadiga Heikki
tJustal (EÜS). Ta töötaJj juba
Kent County haiglas, R.I. Sügisel
jätkab ta õpinguid arstiteaduse
alal. ^
AUegheny kolledzhi Meadvilles,
Pa. lõpetas BA kraadiga inglise
keele j a filosoofia alal Magna
cum laude Linda C. Romanenko.
Lõpetaja oli õpingute ajal selles
koolis „Alden Scholar". Esimese
imrsuse õppis ;ta Theil koüedzhis,
olles seal Deans's ListÜ. Ta jätkab
õpinguid samal kolledzhjs magisife»
rikraadi saaivutamissfes.