Vaba eestlane , July 26, 1983

              J.
VABA EESIXANE 'teisipäeval, 26. JUMMI 1983 - Tuesday, My 26, 1983 Nr. 55
Nr. 55
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDM
VÄUAANDJA: O/ü Vaba Eesüane, 1955 Leslie St. Don Mills,
V^:;:.rpBt.:M3B-2M3- •, ;; :i'
TOIMETAJA: Hannes Oja • '
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass
TELEFONID: toimetus ,444-4823, talitus (tellimised,, kuulutused^
. ekspeditsioon) 444-4832
TELLIMISHINNAD Kanadas: aasta $48.^, poolaastas $26.—
ja veerandaastas $14.--
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $58.— pool­aastas
$31.—ja veerandaastas $ 16,—
Aadressi muudatus 50 c.^— c. :
: /KUULUTUSTE H I N N A D ü h e l veerul:
keulütiiste kiüljel $4.75, tekstis $5.—^ Esiküljel $5.50
REl • E S T O N IA
Published by Free Estonian Publisher Ltd.
1955 Leslie St. Don Müls, Ont. M3B 2M3
Toronto Eesti Segakoor laulmas Seedriorul Suviliari '83 kontsert-aktusel, ees koorijuht Uno Kook.
^ • Foto: Vaba
Kui N. tiidus rahmissioönil
YÜbinad ^ Kanada arstide delegat­sioon
äsja raudeesriide tagant koju
näasiš^ siis ei ^Inud reisiseltekond
oma reisi tuleniusi kokku võttes
eriti õnnelik. Ametlike vastuvõtja­tega
kokkupuutumisel selgus ka-siadalastele/
et nende informeerija-tteks
Ja nendega „nõupidajateks"
olid vastava väljaõppe saanud par­teimehed,
kes aDa kriipsutaad ja
|>ropageerišid ainult nõukogude
võimude ametlikke seisukohti, kuid
kellega oli raske ajada „rahujuttu"
siira mõttevahetuse pinnal. Kuid
mõned delegatsiooni ^ükmed pida­sid
kodupinnale jõudmisel siiski
vajalikuks toonitada, et neil oli ka
viljakaid omavahelisi vestlusi tava­liste
nõukogude kodanikega, kelle­ga
mõtteid vahetades leiö harmoo­nilisi
toone ja tunti ühiselt muret
maailma tuleviku pärast V
• Võib; /arvaia,;et; ' Ika • aesadel
9,omavahelistel vestlustel*' M ka-madalaštel
kokkupuut
am^võlmude poolt van
meeste ja naistega, kes mäi
jahvuisyahelisi rahnapbštieid, kuld
M e põhiline liin önikka^ kind­laks
määratud partei propaganda-meeste
pooli ja kes peavad seflest
fangest liinist kinni hoidma. See ei
ole enam saladus,; et N . Liidust
väljasaadetud delegatsioonid ja
sealsed välismaiste delegateioonide
vastuvõtjad on ala,ti partei ja seHe
ideoloogia teenistuses ning igat
kõ^rvälekalduniist partei liinist val­vatakse
hoole^ ning kprvalekal-diqa
saab vastava karistuse.
Arstide delegatsio<mi liikmete
Venemaa elsiniiKtte vaagimisel võib
järeldada^ et ehkki doktorite sil­mad
d olnud igakoffd vene propa
ganda kinninaelutamiSel viimase
võimaluseni avatud, suutsid nad
siiski üldiselt eraldada suure tõe
suurest valest ning propaganda
tõelisusest, mis on suur samm eda­si
Ida ja liiäne-vahelise suhtlemise
tõelise tagapõhja hihdamiiseLKw^^
see Õiglane ja objektiivne Mndami-me
ei avaldu mitte ainult ärsüde
külaskäigu tulemuste j vaatlemisel,
vaid samale arvamisele on jõud­nud
ka Kanada Näiural Sciences
and Engmeering Research Coun-i
i l , kes kinnitab, et kanadalased
võtavad teadlaste delegatsioonide
vahetamisel venelased siin hästi
vastu ja näitavad ikõikie, mis Ka­nadas
näidata on, kuid Kanada
teadl^d seevastu ei pääse oma
reisidel N . Liitu kunagi lähedale
sealsetele akadeemikutele ja labo-iratooriumidele;
Sellise delegatsioo­nide
vahetuse tulemusena on vene­lastel
Kanada uurimisasutuste ja
-keskuste kiilastamisel suured ka­sud
sees, kima kanadalased peavad
N. Liidu külastamüsel leppima
peamiselt paari Bolshoi teatri pile-Äiga
ning ringsõitudega, mis ön
mõeldud tavalistele turistidele.
Need motiivi^ ja kaebused, mi­da
esitab Kanada Research Coun-cil
on üldised ja kehtivad kõigi
Ida j a Lääne vafiekordade kohta.
Õnnetu detente poliitika tulemu­sena
on Kreml saanud seniajani
takistamatult rakendada lääneriiki­dega
suhtlemisel
mis võimaldab Kremlü läänemaail­mas
vabalt levitada oma propa­gandat;
kuna tõde läänemaailmast
on nõukogude kodanikele kätte-isaamatu.
Meil tarvitseb vaadelda ainult
neid kasinaid võimalusi, mijs on
antud läänemaailma inimestele
nõukogude televisioonis esinemi­seks.
Sellest on nüüd üle kümne
aasta tagasi kui ühele nimekale
ameeriklasele anti Moskva televi­sioonis
pool tundi aega kõnega
esinemiseks. Selleks väljavalitukis
oli tolleaegne president Nixpii, kes
detente polütika iibe isana Leonid
Brezhneyiga kohtama oli tulnud.
Kuid samal ajal on vene propagan­damehed,
eesotsas partei keskko­mitee
liikme ja poliitbüroo nõu­andja
Ge(rt^Arbatoyiga,t^
riikide ja Kanada televisioonisaa-detes
alalised külalised. Neile ei
astu keegi varba peale, ta4 nad
teemast kõr^sle kalduvad ja puh­takujulisele
propagandalünUe tüü­rivad.
Kremli propagandaapaia-tsiiBr
kasutab täiel määral ka Lää-neis
kehtivat ajakirjanduse vaba­dust,
mis võimaldab simses. ajakir­janduses
pidevalt avaldada nõuko­gude
korda ülistavaid artikleid
ning atakeerida läänemaailma
ning siinset elusüsteemi.
N.-Lüdu ajakujandus on seevas­tu
lääneriikide diplomaatidele ja
ajaldrjanikele suletud maailmaks.
Möödunud veebruaris, näiteks,
saiatis tJhendriikide Isaadik Mosk­vas,
Arthur Martman, Pravdale ar­tikli,
milles ta käsitas Ühendriikide
ja N . Lüdu suhteid vihriase 50<
aasta jooksul. See artikkel ei näi­nud
U i a g i trükimusta. N . Liidu
lennuväljadel ja sadamates korja­vad
tolliametnikud vilkalt Läänest
tulnud inimestelt nende ajakirjad
j a ajalehed. Isegi selline apoliitili­ne
ajakiri nagu National Geogra-phic
peab lahi minema tsensuurist.
TäyaMseie nõukogude kodanikule
e! anta luba väliismäalt ajakujade
tellimiseks ning sellised soodustu­sed
on antud ainult eriasutustele.
Vastutasuks selle eest, et vene-lasei
võivad Ühendriikides vabalt
levitada oma propagandaajakirju,
lubas nõukogude valitsus ameerik­lasi
N . Liitu sSsse tuua Ühiendrüki-de
valitsuse ajakirja „Amerika".
Kogusummas lubatakse Venemaale
importeerida 64.000 selle ajakuja
üksiknumbrit, millest aga 8000
antakse järjekuidlalt ameeriklaste^
le tagasi —-selle ettekäändega^ et
ajakiijal e! leidu N . Liidus ostjaid.
Raske on kontrollida, mis juhtub
ajakirja teiste numbritega —- kas
neid müiiakse knisagil või hävita­takse
lihtsalt^l^
Eeltoodud andmed ei vaja enam
lähemaid kommentaare* On selge,
et lääneriigid on temud venelaste­ga
suhtlemisel suuri vigu ja nüüd
on viimane aeg hakata neid pa­randama.
MiUal seda aga hakatak­se
tegema va
ja põhjalikk«!sega^
küsimusekSö-- : / -
-•^l.-A.-
Reedel, 20. mail avaldas Tamperes ilmuv Soome ajaleht „AamuIehti" Eesti olusid puuduiava ar­tikli
Reijo HärkÖneni sulest. Autor on sama kui lul3ttti„Suomen Kuvalehtis" ilmunud Eestit puudutava ar­tikli
kirjutajia. Edastame järgn^^ Artikkel on illustreeritud Lagle Rareki
j a - E K F Kesidkomitee '
VABA
— Mis- teil on ölnüd tegemist
sowne' ajakirjanikuga?
— Kust te tunnete teda?
Mida te teate tema artlik-list
„Šiiomen Kuvalelrti's"?
— Eas te olete kuulanud Vaba-dusraadio
programmi, mis käsitles
seda artiklit?
Noor tallinlasest üliõpilastiidruk
istub KGB ülekuulamisruumis ja
püüab ausalt vastata ülekuulaja
küsimustele. Temale on just näi­datud
pilte, kus ta jalutab Tallinna
tänaval soomlasega. Eriti palju po­le
tal aga ülekuulajale rääkida;
soome ajakirja faktilised andmed
on pärit hoopis mujalt kui toime­taja
ja : üliõpilasneiukese vestlu­sest;
Sellised ülekuulamised on
Nõukogude Eesti argipäev.
Ega see tallinlane polnud ainiike,
kes sattus KGB ülekuulamist^le
pärast oma vestlusi soomlast
ajakirjanikuga. — Iga nat&egi
tähtsama või kahtlasema välis­maalase
lükumišt jälgitakse nii
Eesti kui mujalgi Nõukogude Lu­dus.
Eriti tähelepanelikid on
KGB ametnikud olnud viimasel
ajal selliste isikute puhul, keda ole­tatakse
olevat huvitatud Eesti ve­nestamisega
seotud probleemidest,
üÜeb üks hästi informeeritud alli­kas.;;'.
TALLINNAS
POOLED V E N E L A S ED
— Parteijuht Karl Vaino äsjased
väited selle kohta, et Eesti venes­tamine
oleks ainult lääne propa­ganda,
ei pea paika, ütleb nelja­kümnendatel
aastatel küüditamise
üleelanud eestlane. Nõukogude pro­paganda
rõhutab üha kirglikumalt
nõukogude rahvaste üksteisele lä­henemist.
Nõukogude Eestit külas­tades
saab olukorrast aga teist­moodi
mulje.
Venelaste osatähtsuse tõustes
Eesti rahvastikus on ka konfliktid
teravnenud. Tallinna .elanikest on
ainult 51,5 protsenti eestlased.
Eestlased kardavad, et projektee­rimisel
olev suursadam toob vaba­riiki
n i i palju võõraid rahvusi, et
eestlaste osatähtsus langeb isegi
35 protsendile.
• Kolmteist teisitimõtlejat saatsid
hiljaaegu kirja neile soome ette­võtetele,
kes olid teinud pakkumu­se
sadama ehitamiseks. Kirjas tule­tati
meelde ehitusprojekti võima­likke
tagajärgesid, nagu eesti rah­vusest
elanikkonna osatähtsuse ka­hanemist.
Allakirjutajad hoiata­sid
ehitusfirmasid ka sadama sõ­jalise
tähenduse eest ning sõjalise
ohu kasvamisest mh. Stokiolmi
ja Helsingi suunas.
Võimude hoiak Nõukogude Eesti
teisitimõtlejate vastu paistab ole­vat
karminenud viimaste nädalate
jooksul. Märtsis kuulati üle ja va­histati
mitmeid eestlasi, -kes olid
varem esinenud mh. sadamapro-jekti
ja venestamist puudutanud
apeüido allakirjutajatena. Neist on
vahistatuna praegugi arhitekt Lag­le
Parek. Ta ootab protsessi Tal­linna
vanglas j a teda süüdistatak­se
„nõukogudevastases propagan­das
ja agitatsioonis".
Läbiotsiirtistel aeti taga eriti põ-
"IJniid kon­fiskeeritud
esemete hulgas oli ka
jõulu- ja uueaastakaarte. Helsingi
konverentsi lõppdeklaratsibon ning
ÜRO inimõiguste deklaratsioon,
mis alles 1970-aastatel on eesti kee­les
avaldatud väga väikeses tiraa^
zhis.
LÄÄNE PROPÄGANBÄ'
Võtete karminemine arvatakse
olenevat Juri Andropovi uuest dist-sipliinikämpaaniast,
teisalt mullu
Eesti KGB ülema kohale nimeta­tud
eesti-ingeri päritoluga Karl
Kortelaise korraldustest. Ka Ees­timaa
Kommunistliku Partei pea­sekretär
Karl Vaino on muutunud
hoiakult järsumaks. Moskvas ilmu­vas
ajakirjas „Kommunist" väitis
ta, et terve:venestamine olevat lää­ne
luureagentuuride ja eesti emi­grantide
väljamõeldis.
— Eesti kultuuri probleemid al­gasid,
kui Siberis sündinud Karl
Vaino tuli parteijuhiks, ütleb lään­de
ärahüpanud teatrijuhataja Aar­ne
Vahtra Pariisis. Vahtra juhtis
omal ajal Eesti teatreid, kuid ar­vestas
siis olukorda väljapääsma­tuks.
Kuid noorte passiivsus on na­gu
ära pühitud. Kümneid noori ole­vat
vümasel ajal vahistatud „huli-ganismis"
süüdistatuina, näiteks
lööklausete hüüdmise pärast.
Mitmeid noori on mõistetud van­gi
aastaks ja pikemakski ajaks,
ktu nad on heiskanud vabariigiaeg-se
sini-must-valge lipu. N i i sai. näir
teks Alatskivist pärit Andres K a ­ru
2,5 aastat lipu heiskamise eest.
Viis aastat sunnitööd sai tööline
Alar Alu, kes Leonid Brezhnevi
matusepäeval heiskas punalipu
asemele sini-müst-valge.
Eestlaste ja venelaste omavahe­lise
vaenulikkusie kasv on selgesti
märgatav. Mitmed Eestisse koli­nud
ei ole võtnud vaevaks õppida
eesti keelt, kuid töötavad sellele
vaatamata teenindusülesannetes.
Kõik eestlased aga — põhimõtteli­selt
— ei räägi vene keelt.
LOODUSKAITSE'
LOHAKIL
Eestlaste järgi lähevad venela­sed
korteri- ja telefonijärjekorda-des
kohalikest elanikest mööda.
Venelastel on oma restoranid, ku­hu
eestlased meeleldi ei lähe.
.Kakskeelseid tänavasilte on pide­valt
vaja kõrvaldada ja uutega
asendada, kuna venekeelne tekst
värvitakse üle.
Ajakirja ,,Eesti Loodus" järgi
pole võimud huvitatud looduse
kaitsmisest. Näiteks Kohtla-Järve
tööstuspiirkonnas ületab õhu reos­tatus
lubatud piirid ning põhjavee
puhtus on allpool kinnitatud norme.
Juba viis aastat tagasi pöördusid
eesti loodusteadlased oma soome
kolleegide poole teatades Eesti loo­duse
hädaohtlikust olukorrast.,,Loo­duse
saastamine, loodusressurs­side
.liigne ekspluateerimine ning
ökoloogilise tasakaalu kõikumine
hädaohustab Läänemerd", hoiata­sid
loodusteadlased, ka mitmed ko­halikud
ametmkud kriipsutavad
alla olukorra tõsidust, kuid Mosk­vast
tulnud määrustele pole mida­gi
teha. ;
E r i allikate järgi veetakse 40—
50 prots. eesti rahva toodangust
mujale Nõukogude Liitu. Kolman­dik
Eestis toodetud lihast tarbitak­se
mujal. Eestlaste satiirilme aru­saam
Eesti ja ülejäänud Nõukogu­de
Liidu kaubavahetusest ongi see:
kolm vagunitäit kartuleid Mosk­vasse,
üks vagunitäis venelasi Tal­linnasse!
Kuigi Eestis elatakse veidi pare-mmi
kui mujal.Nõukogude Liidus,
pole toiduainete olukorras midagi
kiita. Lüiakaupade valik on taga­sihoidlik,
esineb ainult kana. Aed-ja
köögiviljakauplused ei paku just
rohkemat, enamasti sibulaid j a sid^
runeid. Piimast on puudus ja koh-vipaki
sisust on ainult kolmandik
puhas kohv. „Mujale Nõukogude
Liitu veetavate toiduainete hulk
kasvab kogu aeg", ütleb toidukau­pade
nappuse üle kurtev eestlane.
Eesti tööstustoodang on kasva­nud
40-kordseks võrreldes 1940.
aastaga. Samal ajal on (pealmna,
tõlkija märkus) elanikkond ksva-nud
kolmekordseks, kuid elamu-pind
ainult 1,5-kordseks. Haigla-kohtade
arvus on toimunud sama­sugune
areng: 40 aastat tagasi oli
üks koht 68 elaniku kohta, praegu
82 elaniku kohta. Kui veel võtta
arvesse parteilükmete ja teiste
eesõigustatute erikohad haiglates,
on olukord veeL sellestki viletsam.
• (EPL/T)
Sõprusühingu Rootsi-Nõukogude Oidu ajakirjas Sovjet-Kontakt
nr, 2 käesoleval aastal on keegi Janis Ozols Idrjutanud „selgitava"
artikli venestamisest Baltikumis. Algul kaebab l a selle propaganda iile,
mida läänte tehtavat venestamise vastu Baltikumis.
ESTO-loterii
Hiljutisel ESTO-84
ja sektsioonide esindajate koosole^
kui märgiti seda aeglust, kuidas
on edenenud ESTO-loterii piletite
müük. ESTO-loterii toimkond on
jääimd omaette töötama, saamata
p6ale paarirealise informatsiooni
andmist mingit propagandalist tõu­get
ja ka vajalikku selgitust. Kuna
vaid kuus kuud on Jäänud piletite
müügi lõpp-tähtajahi, siis on kar­ta,
et peale esimest uudsust ei suu­deta
müügile enam täiesti tühjen­davat
ulatust anda.
ESTÕ-84 peatoimkond vajab ra-ha
just nüüd, mü on lõplike lepin­gute
sõlmimine uuritavate ruumi­de
saamiseks, kus nõutakse sisse^
makse. ESTO-si ruumid on suured
Ja kallihimialised, mis tmgib ka
sissemaksudeks vajaliku raha suu­rust.
Nüüd, kus vähem kui aasta
on pidustuseni, peab peakomiteel
käiberaha olema, et suurepäraselt
algatatud ja plaanitsetud pro­gramm
ei takerduks majandusli­kesse
takistustesse.
Kui Rootsi eestlaskond asus
ESTO-80 korraldama lahendati seal
majanduslik küsimus eeltööde osas
nü, et umbes 600 üksikisikut Ja l i -
gi 80 organisatsiooni tegid sealse­le
peakomiteele rahalisi annetusi.
Nendest saadud summa koos muu­de
toetussummadega võimaldas
„Stokholmi jn|ie" teostamise, mis
on meelde Jäänud oma lippude roh­kusega.
See on inspireerinud ka"
väiksemaid eesti üritusi oma rah­vuslippude
rohkusega iildpUdile
meeleolu andma.
kanada ESTO-84 peakomitee
pole pöördunud üksikisikute poole
toetuse saamiseks: vähesel mää­ral
on mõned organisatsioonid seda
temud. Aluskapitaliks on ohuid
Sihtasutus Eesti Päevad tagavara-summad.
r
Kanada peakomitee katsus küsi­must
lahendada teisiti, üma otse­se
abi palumiseta. Korraldati lo-terü
ja loodeti, et kõik eestlased
ise, aga nende kaudu ka kanada-lasist
tuttavad, toetaksid ESTO-84
peakomiteed loterüpiletite ostmi­sega.
20000 püetit a $2.00 annab
üldsummaks 140.000, mis aitaks
peakomitee välja ta muredest. Te­gelik
summa on kiili mõnevõrra
väiksem ettenähtud rahaliste või­tude
Ja muude loterii korraldami­sega
seotud kulutuste tõttu. ESTO-loterü
piletid on eesti ürituste pu­hul
olnud müügUaual, suur osa
neist on saadetud eesti perekonda­dele
Torontos levitamiseks või
omamiseks Ja saadud tulu kuluks
hädasti praegu ära peakomiteele
vajalike sissemaksude Ja muude
kulutuste katmiseks.
Nüüd suvekuumusest üle Jõudes
on õige aeg mõelda neUe vajadus­tele,
millega tuleval aastal toimu­va
suurürituse rahvusükku pidus­tusi
tahetakse kujundada. ESTO-
84 on Kanada, peamiselt aga Just
Toronto eestlaste suurüritus ka
paljudele loodetavaile külalistele
näitamiseks, kes eri maailmajagu­des
on juba oma süatuleku plaane
temud Ja ühissõite organiseerinud.
Nüüd on aeg osta Ja levitada ES­TO-
loterii püeteid. See on väga hea
toetamise viis. Jättes ostjale/oma­jale
väikse võiduvõimaluse, eesti
ühiskonnale antava suure rahvus­liku
toetuse kõrval.
ESTO-loteru toimkond on olnud
Mga tagasihoidlik Ja oodanud, et
inimesed ise tuleksid püeteid nõu­tama.
Loterüpileteid, nagu kõiki
muid müüdavaid asju, tuleb pak­kuda,
reklameerida Ja müüa. See
on selle mandri omapära Ja lote-riipaetite
levitamist, kui ärilist te»
gevust tuleb selle mandri tavade
kohaselt korraldada. Tuleb hoida
elavana teadmine , mis saadud
summad eesti ühiskonnale võimal­davad,
mis Ott otstarve Ja miks
eestlased otse peaksid tormi Jooks­ma,
et EST0.84 hästi võiks oma
eeltöid läbi vüa.
pärast hakkab ta imeliku statis­tikaga
õigustama praegust poliiti­kat.
Ta toob esile Lätis .välj aanta-vate
ajakirjade ja ajalehtede arvu,
kuid ei maini midagi tiraazhidest.
Samuti võrdleb ta ainult Lätis väl­jaantavate
venekeelsete ajakirjade
ja lehtede arvuga, ilma, et nime­tada
tõsiasja, et venelastel muidu­gi
on võimalik tellida ka kõiki ve­nekeelseid
ajakirju, mis kusagil
mujal liidus välja antaks©.
Täiesti valelikult väidab ta, et
vene keele õppimine pole Baltiku­mis
sunduslik.
Aga tal on õigus, kui ta hiljem
mainiti, et vene lapsed ei pea
õppima kohalikke keeli, kui nad
elavad väljaspool Vene Oidurii-
Artikkel Sovjet-Kontaktis ei ütle
midagi venestamisest — muud kui
et sellest kõnelemine häirib nõu­kogude
yõimumehio
orgi Cl
avas teateveery
eestlastee
Göteborgi eestisõbralik nädala­leht
GHT (Göteborgs Handels-och
Sjöfarts Tidning) avas pärast
Estival '83-e samas linnas eestlas­tele
eriyeeru „Eesti Nädal", milles
edasi antakse eestlaste ürituste tea­ted
kogu Rootsi ulatuses liing ees­tikeelsete
raadiosaadete ajad ja lai-
VALVI
NÄDAL
30., 31. juulil ja l j
dr, M . Leesmcl
(5. ja 7. augustil
dr. T. Kuulan,!
AABS-i9
Montrealis
AABS'I (Associd
vancement of Ball
kaas-käendajaks
nõustunud ünivers
nõnda toimuvad 1^
loengud, näitused 1
Universite de Moii
Konverentsi teemj
muiste sildade Ic
prantsuskeelse ii
Peakeelteks konvel
prantsuse ja inglisj
Soodsa hinnaga
da tundengite ühi^
mikusööki on yc
sööklast saada aiij
selleks küllalt soo]
' reerimisel teada.
Registreerimise
vad; üldpääse eel
kuni 1. aprillini 19^
da $75. Ühepäeva
närid ja õpilased $1
16. juunil toimubj
tusöögiga Queen E[
Piletid selleks on
reerimisel.
Igal A A B S l konj
se ette ligi 100 tl
Nende teemad on
sugused: ajalugu,
kirjandus, rahva|
bibliograafia ning
rükide pürkonnasj
Soome» Skändinaa^
jne.
Konverentsi peal
data Euroopast. K|
arvulist eestlaste
rentsil, sest kuu
mub ESTO 84 To(
võimalik kahte rsü|
külastada.
AABS'I koi
Jälgif
organisaj
teg(
VABA EE!
sa
Tallinna Dn
teater kiilal
Stokholmisl
Seoses Balti Ii
hölmi tJlikooli s(
vahelise teaduslil
külastas 'Tallinn|
Stokhohni Linnat
tusega, millel on|
verentsl peateenu
lükumisega, ärk|
möödunud SJ
Draamateatri kui
peanäitejuhi M i l
kõige silmapaistva
Jaan Krossi
Heino Mandri
osaliseks saanud |
ja Aino Undla-P<
lik ja I Koidular
kahe ärkamisaja
hetuse alusel.
Heino Mandri,
Sööt.
Heino Mandril
dueti kohta „Vii
dulas" on teatril
ütelnud muuseas]
süvne ja psfiih
ja dramaatiline,
sioonirikas. Vain
pinevil tunnid kj
hulgast, kes enni
tasid rahvuslikku]
perspektiiv veel
oli".
tJldistavast vai
lugu Kceutzwald^
sildusest, teiselt,
va Koidula eluc
teel kulminatsio^^
lauliku ja Koid
fyühendatud ^ Tari
aasta juubeli tälrf
tJrksmeelne kr
mõlemad lavastuj
mis' eesti teater
on lck)nud.