Vaba eestlane , July 26, 1983

              Nr. 55^
3«iüil fuesiay, Jtily 26, 1983 Lk. 7
iil antnd seo-
Teatajas ayal-sunrlnideta-le*
mis Marie
JŠES
õhtutel Eesti
AKEN
Itušest
le
ild
». $15.-
LTÜST
lOLIDE
ILIK"
MABLEY,
rABA E£ST-
•li
•J
I
IllilllHiilHiHIIHIUHtiHKS
süüdi ei leiaks,
ees selle peale
lõtlema, kuidas
i^at vastust pean
|Hähele, mis ma
>gukonna peava-seda
kuulsid,
ühest suust
:;rma ja lasksid
|ärast ja veel ühe
)a laval higista-tolmas.
Hstkm nes
pkk ^
'peavanem oma
ika ostab ja mis
Imand peavanem
unustanud lu-
Jst isandale sa­dada,
nagu õigus
^eavanema-isand
õigeks" näidata,
ise kasvatajaks
I (seatud, tõotust
emandale seda
õigus oli saa-
Jkogukonna-pea-lu
pärast küllalt
ji tal abikaasale
leelde. Sellepä-lehe
käest, kes
^as võite mulle
ülis karvasepp
müüb?"
kuuhiud, küsis
md kogukonna-ihilt:
5b)
Tuntud Hamiltoni seltskonna- ja.
kirikutegelane Vbld^mar Kurnand
tähistas 19. Juulil 60. sünnipäeva.
Juubüar on Ä d k u d 1^ aed­niku
pojana Suure-Jaanis, Vüjandi-maal.
Pärast kohaliku algkooli lõ­petamist
asus tä end ettevalmista-ma
kaubanduslikule 1 tegevusele.
Esimeseks sammuks selles suunas
oli Tallinna Kaubanduskooli astu-inine
ja selle õhtukursuse lõpetami-
Sõjavankri lähenemisel kodumaa­le
sürdüs ta Soome kaudu Rootsi,
kus: varem omatud kogemuste ja
teadmiste varal leidis tood Stok-hplmiš
tekstiili importfirma juures.
Elukutselisele tööle põhjalikum et­tevalmistus
jätkus esialgu Stokhol-miKaubandüsinstit|
mdiõhtukursus^
tel kuid juba 1947-^8. a. täisajaga.
PüüdÜkkus leiab tfekohal varsti
hindamist edutamisega firma pea­linna
esindaja positsioonile.
Avaramate võimaluste otsmgul
1951. a. Kanadasse ja Torontosse
saabumisel asus tpöle suurkauba-inajä
,Simpsoni* tekstüliosakonnaš,
kust aga varsti üle vndi firma lia-rukaupluse
juhtkonda. 1958. a: mur^
dis ta aga sidemed ,,Simpsoniga"
ja iihines Hamiltom suurenia ärili­se
ettevõttega tekstiüiosakönna sis­seostjana,,
mis tähendas vastutust
kogu tekstiiliala suunamisel ja edu­kuses.
Ta on jäänud seUe firma
juurde kuni tänaseni.
. Kanadas jätkus ehdatäiendamine,
mis estiti seisnes inglise keeles põh­jalikumas
õppimises. Sellele järg­nes
ülikooli astumine ja ,York Uni-versity'
lõpetamine õh|tukursustd
humanitaarteaduste harus, spetsia-liseerumiseg
a poliitiliste te aduste
alal. õppetöö sündis puht huvist ai­ne
vastu, s^st\6i olnud, ette näha
selle kasu elukutselises töös. :
igapäevase leivateenimise ja sa­maaegse
õppetöö kõrval on tar jät­kunud
indu kaasalöömiseks ühis­kondliku
tegevuse väljal. Problee­midesse
realistliku suhtumise ja or­ganiseerimisvõime
tõttü on ta va­litud
mitmeid aastaid juhtima Ha­miltoni
Eesti Seltsi esimehena ja
juhatuse; lükmena, samuti ka Eesti
Täienduskooli Toimkonda ja Skau-disõprade
Seltsi. Ta bn palju aas­taid:
ohiud tegev Hamütoni Esimese
Luteriusu Koguduse Nõukogu esi­mehena
ja abiesimehena ning liik­mena.
Käesoleval ajal on ta jälle
kiriku nõukogu esimees ja esindab
kogudust Sinodis.
• Voldemar abiellus Rootsis^M
Lepaga, kes on samuti aktüvselt
osavõtnud Hamiltoni seltskondlikust
tegevusest. Neil on kaks järeltuli­jat,
tütar, kes on omale nime tei­nud
Torontos moe alal ja poeg, kes
pärast ülikooli lõpetam^ist jätkab
seal spetsialiseerumist.
Akadeemüiselt kuulub Voldemar
ÜliõpüasseltsLüvika perre.
Sõbraükkus, küsimustesse põhja­lik
süvenemine, kame kaalutlemine
ja otsuste osav rakendamme on
omadused, mis on taUe võitnud
laialdase lugupidamise.
Sõbrad ja tuttavad soovivad juu­bilarile
paljudeks aastateks tervist
ja energiat senise viljaka töö jät­kamiseks.
L. Koobas
VABA EESTLANE
. TOIMETUS'lA- TAIiTUS
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9~-3-ni
Toimetaja H. Oja kodune
Telefonid: toimetus 444-4823
talitus 444-4832
tel. 481-5316
M istub Tallinnas rongi­le,
et sõita üle Tapa, Rakvere ja
Narva läbi Kirde-Eesti Petrogradi,
vaatab ta ajakirjaniku kombel
jälle aknast välja, nagu ligi kolm
aastat varem Kagu-Eestis, ning
teeb märkmeid. Nende ülestähen­duste
põhjal koostet seeriakirjutis
ilmub pärast tema peatset surma
jällegi ajakirjas The ;Lü>erätory
Reedi seekordne kirjeldus Eestist
on märksa sapisem võrreldes eel­damisega.
,,ÜIetada piir Nõukogude Liitu
pankrotistunud, spekulantidest ku­bisevast
Eestist, kus põllud seisa­vad
kündmata ja yabrikiöcOTstnad
suitsuta, kus räbalais inimesed
jooksevad rongi kõrval ja lierja-vad
— on nagu siseneda rikkasse,
hästi korrashoitud maale'*.
Pidageni siin aga meeles, et Va­badussõjas
laastet Põhja-Eesti nä­gi
kahtlematult välja kehvemana
sõjaeelsest Lõuna-Eestist, et maa­reform
ei olnud veel suutnud taga­da
korrapärast põldude harimist
ning et Virumaal leidus rohkesti
Judenitshi Loodearmee riismeid,
kelle majanduslik olukord oli üsna'
täbar: '
Valgete vangla üksikkongis vire-lend
Reedi kibestus ei püsi aga
kuigi kaua. Paar lõiku hiljemy rõõ-mutsedes,
et Nõukogude Liitu ümb­ritsev
majanduslik blokaad hakkab
nõrgenema, reedab ta tahtmatult
tunde, et just pisikesest Eestist on
kasu suurele Venemaale. ,,Pikad
rongid täispõUutöörUstu j a masina-.
osasid nirisevad aegamööda...
Tallmnast (Venemaa poole)" (lk.
9), kirjutab Reed, seega tunnusta­des
Tallinna ; sadama osatähtsust
Nõukogude Liid^ väliskaubanduse
elusoonena.
Tagasi Venemaal, ei saa Reed
isegi seal lahti seosest eestlastega.
Winston Chürchüli nõbu Claire
Sheridan, toosama kelle kirjapane­kut
Gukovski iseloomutusest va­rem
tsiteerisime, kohtab Moskvas
mitmel korral Reedi. Kahtlematult
kõnelevad nad Eestist, sest mõle­mad
sõitsid Nõukogude Liitu üle
Tallinna. Oma päevikus kirjeldab
Sheridan laevaga Eestisse:saabu­mist,
mis toimus 19. septembril
1920: j,Päikeseloojangul (jõudsime)
Tallinna, mille teravad tornid ja
vanade kellade helin, nagu Itaalias,
virgutasid su uude õhkkonda ..
Sadamast autoga hotelli sõites lä­bib
Sheridan „valjult tuututades
keskaegseid kõveraid tänavaid,
mis on, täis inimesi, kes ,,liikusid
nagu viirastused". Tallinnast sõi­dab
ChurchiUi nõbu edasi rongiga
parimas luksusvagunis mida ta iial
on näinud, sest see oli kuulund,
tsaariaegsele raudteede minis^trile.
Vahemärkusena olgu tähendet, et
kui inglannale tuletab Tallinn meel­de
Itaaliat (?), siis samal ajal
Maarjamaal viibinud hmdu Mana-bendra
Nath Roy võrdleb Eesti
pealinna Hispaaniaga (!)
•Moskvas kohtab Reed teiste kaas­maalaste
hulgas veel Marguerite
Harrisoni, kellel on eriti tihe kon­takt
eestlastega. Ameeriklanna
töötab norralase Fridtjof Nanseni
abilisena, repatrieerides välis­maalasi,
kes saadetakse Eesti pii­rile,
kust nad sõidavad Tallinna
ning sealt igaüks oma kodumaale.
Tagasipöördujate hulgas on loomu­likult
ka eestlasi, keda Harrison
näeb ühes endises Moskva vaeste-majas,
mis nüüd täidab kogumis­punkti
otstarvet. Edasi märgib Har­rison,
et
,,paljud inimesed; tegelesid, koos­töös
lätlaste ja eestlastega, vaipa­de,
maalide, kalliskivide ning ilu-äsjakeste
salaveoga riigist välja.
See oli suhteliselt lihtne tegUj sest
Läti ja Eesti kodanikud tohtisid
ömä isikliku vara, rahulepingute
alusfel, endaga kaasa viia ja nad
võisid väita, et esenied, mida nad
hiljem müüsid Tallinnas vÕiRüaS)
kuulusid neile. Olles võtnud vahe-kasü,
panid nad müügist saadud
rahad venelastest omanike nimel
pangaarvele**.
Peale repatrieerimisameti
Harrison inglise ja ameerika van­gide
abistamisega, kelle hulgas on
hüjuti üle Tallmna Venemaale tul­nud
USA fümimees härra Flinck.
Tshehhi Punase Risti kaudu muret­seb
Harrison Eestis asuvast USA
Punase Risti'laost vangidele suhk­rut,
kohvi, shokolaadi ning purgi-püma.
ühel heal päeval arreteeri-vad
punased ka ameerüdanna ning
paigutavad ta kurikuulsasse Lub-janka
vanglasse Moskvas, kus ta
kohtab eestlasi ning ukraina tüdru­kut,
kes on Harrisoni fraseeringus
„loomult lits ja elukutselt spioon-*.
Tütarlaps müüs end viieteistaasta­selt
paari kuigade eest mng jättis
hüjem maha oma lapse ja läks me­hega,
kes lubas talle liinkida siid-kleidi.
Lubjankaš istub .ta seepä­rast,
et ta reetis salga eesti kom­muniste
pudeli vahuveini eest.
Harrisoni kaasvangide hulgas on
veel rid^ isikuid, kelle süiiteqd või­vad
meile huvi pakkuda. Näiteks
istub seal kinni tuntud vene laulja­tar,
kes vahistati lubaduse pärast
esineda JEešti Vabarügi saatkonnas
MöskvaSi Vangistuses on ka prant-lasega
abielus olev noor rase eesti-tar,
Jfelle ainsaks ,,roimaks" näib
olevat TaUinnäs eluneva õe poolt
saadet piimakoUservide vastuvõt­mine.
Samuti on Lubjankaš Viktor
Tshernovi abikaasa, kelle mees,
mmekas vene poliitik ja endine
sotsialistide-revolutsionääride ; par­tei
juht, põgenes Nõukogude Lii­dust
Eestisse, kus Jacob ^Rubin
kohtab teda Tallinnas.
Ka Jacob Rubmi mälestused kä­sitavad.
Eestit ja eestlasi. Kuigi
ameerika ajaloolased ei usalda Rü­hini
memuaare autori tugeva anti­kommunistliku
kaUaku pärast, ei
ole meil põhjust kahtlustada tema
kirjeldust olengust Reedi Moskva
korteris 1920. a. suvel, mõni kuu en­ne
Reedi surma 17. oktoobril tüü­fusse.
Bubin kohtab Reedi külaliste
hulgas pikka, väärika olemusega,
umbes kolmekümneviiaastast blon­diini
nimega Piotuch. Daam vest­leb
kirjandusest ning osutub Eesti
saadiku sekretäriks. Rubin ise, kes
elab Moskvas hoones, müles asub
Eesti Vabarügi saatkond, lahkub
pärast Reedi surma Nõukogude
Liidust Eesti kaudu. Ta ^qrjutab
heatahtlikult eestlasist, eriti Mosk­vas
teenivast Vabariigi esmduse
liymest„Sear'est", ümselt A. Saa­rest,
ning haaravalt püriületami-sest
Narvas ja jumalagajätust Pi­ka
Hermaniga kui ta sõidab välja
TaUinna sadamast.
Warren Beatty produtseerit-, 11-
nastet ja koos Trevor Griffithsiga
kirjutet Oktoobrirevolutsiooni ülis­tav
füm annab mõista, et Reed, na­gu
Emma Goldman ja rida teisi
ameerika punaseid, kes elasid Nõu­kogude
Liidus, pettus enne surma
kommunismis. Tema eluloolased ei
ole selles Klio pilkes täiesti veendu­nud.
Eestlasile aga avab Reedi
suhtlemine Maarj amaaga oma j agu
iroonilise ajalooallikao
/V,
Eesti Majandusklubi Kanadas „päikeseloojäku laevasõidu*' puhul õn­nitleti
selle päeva sünnipäevalast Karin Rannalat, kellele klubi esimees
andis üle roose ja õnnitlus-suudluse. Seisavad vasakult J. Vihma ja
Harry Rannala. Foto: Vaba Eestlane
. Sanomat teatel oit. :i%|s :valmiiiiid.: Uue TestamemdI
tõlge. Seda teatasid Turus Soome-Eesli^übUtõUdjate sem^^
vad Eestist tulnud dotsendid Toomas Paid ja Kalle Kasemaa, kes üht­lasi
on. ütelnud, et aõiikögisde ameMvõimnd:oii smdned loä selle, ysmr:
tõlke •triiMdmiseks.:::^'^-^^^^
t a oli noor, ei veel kolmeküm­ne
lähedalgi. Ta oli tumedajuukse­line,
vapustunud tüdruk, keda
kohtasin Tallinnas, alustab' oma
tähelepanekuid ja tütarlapse kurva
saatuse khrjeldamist soome ajakir­janik.
See pole tütarlapse õige ni­mi,
ajakirjanik valis tema loo kir­jeldamiseks
Nadja. •
Oma noorusest hoolimata ta oli
vana veteran — vana „refusnik".
Nädalapikkune seminar soom­laste
ja eestlaste osalemisel oli ju­ba
kõhnas sellelaadne kokkutulek.
Toomas Paul ' on vastutav Uue.
Testamendi, Kalle Kasemaa psal­mide
tõlke eest.
Soome ajaleht märgib, et prae­gu
teostatakse 35 keeles piibli tõl-kunist
Euroopas. Rootsis valmis
rootsikeelse
Uue Testamendi tõlge aastal
1981, mida ajatiselt kasutavad
ka rootsi kogudused Soomes
kuni sealne tõlge valmib.
Piibli tõlkega loodavad soomlased
vahnis olla aastal 1988. Tõlkenäi­teid
Märkuse ja Matteuse evangee-liumeist
avaldatakse aga juba
käesoleva aasta septembris.
Teatavasti teostas EELK kiriku­valitsus
Rootsis Piibli tõlkimise ju­ba
hulk aastaid tagasi Piiblitõlke
Komisjoni kaudu, mida juhata?
teol.lic. Richard Koohneister ja
kus tõlketöö koorem lasus eeskätt
õp. Endel Kõpu peal. Trükkijaks
oli Briti Piibliselts, milline välja
andis ka iseseisvuseaegsed piibli-trükid.
Uuest Testamendist ilmus
samas väljaandes erltrükk juba
aastal 1947J enne kui asuti Piibli
uustõlke valmistamisele.
Väljaspool Eestit trükitud Piib­leid,
ei lase N. Liit sisse. Need
"koiÄiskeeritakse piiril,
: Selle taustal on arusaadav, et
Eestis püütakse pühakirja uus­trüki
küsimust lahendada sel
viisil, et see toimuks ametliku
Eesti, piiblitõlkijana katoliku ki-^
riku poolel pn üles kerkinud ka'
paater dr. Vello Salo Torontos,
kes varem alustas Markuse evan­geeliumi
tõlkimisega ja on nüüd
teatanud, et ta alustab heebrea
tekstide alusel uue eestikeelse Piibr-li
tõlke valmistamist. Ta on võt­nud
end töölt vabaks ja asub Mus-koka
suvituspiirkonnas esimese
Moosese raamatu tõlkimisega. Sa­lo
loodab tööga toime tulla lähe­ma
10 aasta jooksul (ER/K/EPL)
BtEQ.
VABA EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu. \
üks toll ühel veeruh
kuulutuste küljel ......... $4.75
tekstis $5.—
esiküljel $5.50
nädala esimesse ajalehte kuni
emasp. homm. kella 11-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm, kella 11-nL
M. 444-4832
Yä]
Helmi Liivandi 251-6495
Leida Marley 223-0080
Postiaadress:
9 Parravano Ct.
Wülowdale, Ont. M2R 3S8
ALFRED
ADVOKÄAT-NOTAE
1002, Royal Tnsst tow®r
Dominion Ceatre
föstlaadre^ P.O. 326, Torosiž0
Out, (Bay & King) M5E 1S7
Telefottj 869-1777
24-tundi telefoni valveteemstiKS
iipadejca mööbli
liline puhast&i^
ijStaingoard" hinna sees
Söögituba, elutuba ja koridoir
$59.95
Pensionäride kõrtereile Mnnaalsus'-
dras. Samuti akende pesemimeo
Karavanipidustuse Tallinna pavUjonis
muruhaMJaina. Pildil Kai Kirsiväli
teenisid külalisi ettekandjad
Mary-Lüs Randsalu.
Foto: Vaba. Eestlane
) JJ Tel. 690-4961
See nimetus antakse neile nõuko­gude
inimestele, kes on pööranud
selja sotsialistlikule ühiskoimale ja
elavad vaid seda päeva oodates,
mil nad saavad loa maalt välja
pääseda.
Nadja andis sooviavalduse
maalt lahkumiseks sisse üle kolme
aasta tagasi, Sooviavaldus • lükati
tagasi Nadja arvates põhjuseta.
Sellest peale on tulnud kannatada
raskusi. Kui ta välj arannuloa taot­lemist
alustas oli ta vaid vähe üle
kahekümneaastane. Ta õppis keeli
ühes õppeasutuses. Sooviavalduse
sisseandmise järel ta pidi õppimise
katkestama ja jäi mitmeks kuuks
töötuks.
Hiljem tal õnnestus hankida
töökoht. Ta arvestab ja valvab
nüüd ühe Tallinna ettevõtte too­dangu
arvulist suurust. Selle eest
saab ta 100 rubla kuus. Soome
ajakirjanik ütleb, et keskmine palk
N. Liidus on 180 rubla kuus, mis
on siiski tegelikult liiga kõrge.
„Kas mõistate kui raske on?
Näiteks talvesaapad maksavad vä­hemalt
100 rubla", seletas Nadja.
Nadja saatuseks on see, liiis
juhtub kõik]ai N. Liidust välja-rännata
soovijaile. Alul. neid val­landatakse
töökohalt või sunnitak­se
lõpetama õpingud. Selle järele
nad peavad end klaarima kuidas
oskavad.
Nadja on väga keeleandeline.
Ta räägib inglise ja soome keelt
nagu paljud Eestis ja lisaks ta või­vat
hakkama saada saksa keeleski.
„Ei tea, kuidas läheb?" ütleb ta
ja lisab, et tal on vaid lootust sel­lele,
et ta saab tulevikus väljarän­nuks
loa. „Mul ei ole muud vali­kuvõimalust
kui reisida välja või
jääda paigale ja surra. Olen laka­nud
olemast naine, ei ole enam
inimenegi" hädaldab ta.
Ta räägib samadest asjadest, na­gu
nõukogude USA ja. Kanada
uurimisasutuse juhataja Georgi
Arbatov rääkis äsja ühel teisel vii­sil
„Komsomolskaja Pravdas",
Sõna emigrant on saanud süno­nüümiks
sõnale pettur, ütles Arba­tov.
Arbatovi vestlus, mis oli eba­tavaliselt
avameelne, ei andnud
siiski viiteid sellest, et väljarännu-küsimused
oleksid muutumas N,
Liidus. Enam näis see vaatlevat
asju nn, et kõik jääb endiselt
sima.
Raske on saada aru Nadja prob­leemide
põhjusist. Ta räägib vaba­dusest,
vabadusest liikuda oma
soovi- kohaselt välismaale, Hollan­disse
ja Iisraelis olevate sõprade
juurde. Ta andis sisse väljarännu
soovi just lisraelisse, kuna üks tä
vanemaist on juudisoost. Juutlus
pole siiski tema väljarändamise
soovi peaasjalik mõjutaja.
Mõjutaja on selle asemel sõna
vabadus. Seda ta ehk kuuleb Soo­me
raadiokommentaatori häälest,
sest Eestis Võib raskusteta kuulda
Soome raadiot jä vaadata Soome
televisioonisaateid. •
Eesü rahvuslik meelsus elab tu­gevana
Tallinnas, ütleb soome aja­kirjanik;
lühikese külaskäigu ajal
saab sellest juba selgeid tõendeid.
Seda kinnitab ka Eesti kombunist-liku
parteijuhi Karl Vaino möödu­nud
talvel tähelepanu äratanud
artikkel partei teoreetilises ajakir­jas
„Kommunist". '
Nadja ei räägi siiski rahvuslik­kusest.
Ta ei kasuta mingeid polii­tilisi
lööksõnu. Ta räägib kui ük­sik
inimene, kes on teinud oma
valiku ja püüab nüüd püsida oma
jalul.
Selle järel kui ta esimene soovi­avaldus
vastu võeti, teda on taba­nud
veel teinegi löök. Ta sai oma
lahutatud isalt nõusoleku väljarän-'
daraiseks, mis on vältimatu tingi­mus.
Selle järel kui ta sooviaval­dus
tagasi lükati võeü temalt ära
ka isa nõusolek. See vihjab sellele,
et talle ei mõeldagi anda luba
maalt lahkumiseks.
Nadja ei ole dissident, selline
kes saab üsna suuri toetuspakke
Läänest ja kelle' eest presidendid
ja peaministrid paluvad N. Liidu
juhtkonda. Ta ei puuduta ka kunagi
midagi korravastast.
Võimalus sooviavalduse heaks-kiitmiseks
pn väga väike, pealegi
kui juutide väljarändamine N. Lii­dust
on kuivanud, kokku, võrreldes
sellega, mis see oli varem. See aeg
peatus vaid vähe pärast seda, kui
Nadja oli jõudnud esitada oma
emigreerumis-sooviavalduse.
eestlased — majaomanikud,
eitea
teen igasuguseid
raud-ja puua^du
kruntide ümber.
B. RISTMÄGJ, td. 759-6424