1981-03-17-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 21 , 17. m i Marcli 17, .1981 Lk. 7 maa luiüetiiskogi |ga Lõnna-Eesfti Y&- Sõomest; selle sba-ist, aga ka oma is Ja t^elepanoerk. iiumd kogwSesl. >0 ceiatl tAUTUSES in iberis" m m L A M A T UD Idamisele kuuluvate Y^jaannete koond-md laamatast, 1963 KOKÄRAABIATUS; Styie Piirisiid |ga Caa. $ 13^ J" taltttis. igelesist. Ija mcialijcB ARNO VIHALEMM jnid kunstnik Eduard jthise korral tauakse |a Ja eesti Inmstnike iT lageda ka Mema-sada 50e) .ITUSES tele tekitavat tiirusid ja [hituse, need; ei saa kel-sõimata, sest nemad . . . Ja nüüd kamanda-rka meest kui eesti t a l u - I pealegi, et see oma pol-p juba ammugi venela-istat ees oli." ^urb jutt. Naised, olgugi ^letasid kõik veel hästi f i U s a i d põlde. Ja maisi lel ei mäletanud keegi. Inukraist kujutlustest vältis Mari jutu tagasi vär. pentaalsele külm ale maa-bd: ehitavad Tälvepalee- [maja, aga kus need lee-ukrainlased elavad,, kes iavad ja siia jäävad? isinna,.kus ennegi olid, ["ostetakse- koomale, nii barakid väljaspoole j ^ saavad sirs „ühiselamu" ai need vabad elavadki, [ab täpselt sama nari [vangina magas. Ja nii asemete peal ^ ikka Imber ühe posti. Ainult l'Jt on see nüüd elamis-lle eest makstakse oma fngi." vahepeal tagasi tulnud iNüüd sai igaüks oma [a tujule mõjus see pea-itus intiimsemaks ja op-aks. )re on siin teie seas olla liüüdis Jaak. „Aitüma!" Issid" olid plekist, aga [laist ei tulnud pähegi, iusugune tass kah võiks (Järgneb) ÄUNDU Pimedad talvised päevad on varsti möödumas ja kevadised elustavad päikesekiired; tubadesse tungimas. Talvel on meil olnud mõningaid probleeme toaliHede kasvatamisega. Alljärgnevas vaatleksime toälilledele vajalikku valgust, õhuniiskust, väetamist ja kastmist. Toälüled enamikus pärinevad pooltroopilistelt või troopilistelt maadelt. Saame osta leht- ja õitsev aid lüli, mis meie toa madala õhuniiskuse, ebasobiva temperatuuri ja väikesel valguse juures võivad eksisteerida, õhuniiskust sJaame suurendada kasutades mis-kuse tekitajaid (humidifiers-, veega täidetud nõusid või asetame taimed ühte gruppi kokku, mille piirkonnas on niiskem õhk ja rohkem valgust. Teame, et olenevalt akende asukohast on erinevaid valguse võimalusi. Mäiteks lõunapoolsed aknad võrreldes põhjapoolstega m palju Begooniad ja Aafrika Kannikesed õitsevad ja kasvavad talvel edukalt lõunapoolsetel aknalaudadel, suvel aga valguse -suurenendes peame need ülevüma põhjapoolsetele akendele. Lehttaimedest on vähem valguse nõudlikud Aspidistra Ela-tior (Gäst Iron Plant), Araujcaria Excelsa (Norfolk Island Pine),: Dieffenbachia Picta, Monstera De-liciosa, Sanseviera (Snake Plant), Promeliads, Peperomiad jt. Vähese valguse juures lehttaimed kasvatavad Iväiksemaid lehti, alumised lehed muutuvad kollaseks ja varisevad, üldiselt taimed muutuvad pikaks ja[ peeneks. Vähese valguse korral tbimiib taimede lehter des väga väikene suhkru tootmine nn. photsynthesise protsess on piiratud. Tavaliselt 90% toas olevatest taimedest kannatab üliliigse kast-ihise ali. Raske on öelda täpselt palju üks taim vett vajab. Kastmise järele peab mwld mis-ke blema aga mitte märg. Enne järgmist kastmist olgu potis olev muld kuiv. Liiga tugeva kastmise ja ^ähe kastmise tunnused taimede juures on kahjuks samad. Lehed närbuvad, nende otsad muutuvad kollaseks ja "need varisevad või isegi kogu taim hävib. Taimede vee tarvidus suureneb valguse ja temperatuuri suurenedes märtsist kuni oktoobrini, süs peab ka antavat vee kogust vastavalt suurendama. Kastmiseks kasutatav vesi olgu toa temperatuuriga ja vaba mürgistest ainetest (Fluorides). Ka kasutatav väetise hulk oleneb valguse tugevusest. Tavalised toa-lillede muUasegud sisaldavad taimedele vajalikke toitaineid. Talvel ei esine toitainete puudust. Märtsist k u k oktoobrini vajavad toalilled Mndjasti kord kuus vees laliustuvat väetist nagu näiteks 20-20-20, seda pannakse pool kuni üks teelusikatäis üke galloni vee kohta. Luga tugevalt väetades esinevad peaaegu samad tunnused kui tugeval kastmisel. Siis tuleks mullast pesta ülelMged soolad eriti tugeva kastmisega ja pärast seda lasta taime potimuld kuivada. Taimedel võivad putukate s.o. kahjurite kõrval esineda ka kloroos (Ghlorosis) haiguseid. Vümast võivad tekitada üleliigne väetamine, keemiliste ainetega põletamine, madal toa temperatuur, madal õhuniiskus, kõdu-lestade (Mites) kahjustused jne. Regulaarselt taimede lehti lapiga pestes väldime lehetäide, küptäide jt. kahjurite tekkimist. Kahjurite arvukal esinemisel peame pritsima paar kolm nädalat iga seitsme päe^ va järele toalüledele ettenähtud (indoor plant insect spray) tõrje-ainete seguga. E. Kuris mmmmm ADVOKAAT-NOTAR Room im, Royal Trust Towei Toronto Dominion Centre Postiaadress: P.O. 326, Toronta Ont. (Bay & King) M5K IKT Telefon: 8S9-1777 24-tundi telefoni valveteenistus ^dvokäat-rfiotar 1133 Richmond St. W., Ste Toronto, M5H 2LS Tel. 364-7072 S Ä Ä R . €hsrtered Abcoun^aRÖ 5 üniversi^-y-Ave.. St«. %m * Tel. 8S2-7115 Toronto, Ont. roim@tusel@ smdetud EESTI KIRIK nr. 1 — 1981. ^EELK häälekandja tänavuses esi-nieses numbris kirjutavad: R. Koolmeister „Uus elu kõrveteel'', E. Kuusler „Kinnitage lõtvu käsi", R. Koolmeister „Eesti kogudus Ruas", K: - Raudsepp „Jeesuse käsk, mis hämmastas tarka meest", E.Kägi „Viktoria palveraamat", P.A. Tammaru ,,200 aastat pühapäeyakooli"> „Anna Haava viimne teekond" (15, III. 1957), E . Kägi „Ligimise ja enesearmastus", U. Plank ,vAastav.ahetusel", „Aga muist kukkus hea maa peale ja kandis vüja.. ."*, R. Kiviranna ,;Apostliku usutunnistuse tõed meie hingele", K. Tammer Ustavuse" vajadus", ViUu Jürjo ja Liili-Anne Pario vaimulikke luuletusi. VALGUS nr. 3 — 1981. Evangeel-se kuukirja sisus Märt Vähi „Altar ja telk*V H. M-a „Eenoki usuelu", A. NurmUa ,,Evangeeliumi pidu roomaaegsetes areenides Lõuna- Prantsusmaal", toimetaja „Väike-ne episood praegusest Hiinast", S.K. „Jumala suurus ja ilu"^ Ö.R. „EUav vastus", E. Kiü „Nelipüha ärkamine Eestis", ja H. Ennis „Vaata Jeesusele!" USURÄNDUR nr. 2 — 1981. Ees-tl Baptisti Maaümalndu ajakirjas kirjutavad: T. Proos „Jutlustaja haud", O.T.. „Sõna ristist", E. Toompuu „TQeteri -sõnasalvest: Risti au", A. Roos „Maa ja rük on Jumalast", E.R.T.,,Issanda laud", lühemaid kirjutusi, vaimu-lücke luuletusi Kenneth Kaasiku, L. Sundja, V.P., Brigitta V ja M . Lääneoni loommgust, järelhüüdeid, sünnipäevakirjutusi, Toronto ja Vancouveri baptistikoguduste kroo-nücat. Misjonitöö rubriigis on öeldud, et maailmas on praegu 2Ö.717.206 baptisti, kes kuuluvad 115 baptistiühendusesse ja kel on 116.678 kirikut. 1979. a. suurenes baptistide arv maailmas 120.677 liikme võrra. Kõige rohlcem on baptiste Ameerika Ühendriikides, 25.. 378. 187^ teisel kohal on Inda 814.552 liikmega. Järgnevad Nõukogude Liit 545.000, Brasiüia ¥@ib®!b mitte. t@ elcate siin kunci teie ise või teie esivanemcid valisid omä elupaigaks Kanadel tundes.Kanada riiki ja rahvast ^ mida see neile pakubo Kanada ©n vabaduse |©i võimaluste maat see on riik ja rahvas, kes tervitab a austab kõiki rahvaid vaatamata nende tõulisele., usuliseb ja kultuurilisele kuuluvusele. Seepärast demegi kanadalased. uHJculturalism HonowoWe Jim Fteming L'honoufal)!e Jim Rwrtng Minister o! State MinisUe d £tat Multicutturalism Multculturaliim» Värskemad undised loete »VABA EESTLASEST" 464.000 ja Birma 357.891 liikmega. Kõige suurem juurdekasv on nn. arengumaades. Ka on Iisraelis baptistide arv peagu kahekordistunud, tõustes 225-lt 402-le. ' USK ja E L U nr. 2 —1981. 35-ndat aastakäiku ümuvas yabakoguduse vaimulikus ajakirjas kirjutavad E S . ,,Mis ma pean tegema Jeesusega, keda hüütakse Kristuseks", E.T. ,3:as Jumal või - ebajumalad?", S. Jones „Kannatus ja kristlane", B. Graham „Hoiduge põrgu eest!", K. E. „Ülestõusmme — mida see annab meüe?", 0. Smith „Mis on su eesmärk?", E.T. „Uu-endus" ja mitmeid lühemaid kirjutusi ning nende vahel valik Ira V. vaimulikke luuletusi. BALTIMORE EESTI ORaOT-SATSIOONIDE BÜLLETÄÄN hr. 158 — 1981. Sisus: Müa Ryan ,, „Kalevipoja" sündmustik". Meeta Liiv „Seaduse eelnõu number H.R. 6150 on tähtis meile", T.E. „Elmar Epneri filmiõhtu, ESTO- 80 ja muud põnevat", T.E. „Eesti Vabariigi 63. aastapäeva pühitsemine Baltimores", ,,Andkem jõudu eesti. kirjandusele!", J.P. „Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Washingtonis", lühiteateid ja informatsiooni ning nende vahel „Noor-te Lehekülg". Informatsoonist üm-neb, et 12. aprillü korraldatakse Baltimore Eesti Majas „Kalevipo-ja päev". Eestlaste Kesknõukogu Kanadas majandusliku panusega novembris kaasmaalased: Henn Paabo, Karl ja LeUi Paap, Juuljus Pahapül, R. Pahapill, J . Paidra, J . Paist, Elmar Pajo, Juhan ja Helmi Pajur, Artur Pakri, Täima Pallandi, August Pallas, Linda Pallop,K. Palmer, Konstantin Palo, Gustav Paloots^ E. Palu, Helen Parsohs, Tamara Pedjasalu, Aleksander Peel, Leida Peepre, S. Pehme, Aino Pello, Adolf ja G. Perle, Helen Peterson, Kalju Pihl, M; Pihlak, E. Piiberänd, Helme- Rutt Piir, Raimpnd Pürvee, HUde-gard Pikkand, Ülo Pikkov, Ilse Pilvet, A. Pint, A. Pirnsalu, Imbi Plinte, Olaf Poltov, Ed. Poom, -Valter Pormeister, Mary Prants, K. P r i i d i k , A . F . Pruul, M. Pruul, Richard Pulk, Lüs Purre, Alma Purres, Ida Puusepp, Alice Päri, Ilse Pärn, Tiiu Pämsalu, Olga Pääbo, Edgar Püss. Maret Raag, Robert Raag, Helmut Rae, Tarmo Rae^ Osvald ja Leida Raidlo, Valdek Raiend, EUa Raik, A. Rajaste, W. Ramat, Benno Randalov, Alice Randla, K. Randlaid perekonnaga. Leida Randlepp, Aadu Randpalu, Ärne Randsalu, Jaan Randsalu, Karl ja Helene Ranna, U. Ranne, Arved ^Rannik, Erich Raiinu, Salme Raud, V. Raudjalg, Martha Randsalu, K.H. ja Senta Raudsepp, Veronika Raudsepp, Leida Raudvee, August Reesalu, E. Reial, Jüri Reial, Ernst ja Salme^ Reima, Eduard Reihmaa, A. Reintamm,. E. Rein-rahvuslikku tegevust toetasid oma ja detsembris 1980; a. alljärgnevad tee, Jakob Remmelg, R. Remmel, Alice Rüsen,Ed. ja 0, Rüsna, Salme Riives, R. Ringsmann, Udo R i - ga, Oskar Ristmäe, R. Ritsing, Jaak Roand, Jüri ja Hermüde Roht, Johannes Roosimägi, Heino Rosenberg, Ene Runge, A. ja J . Rõika, Nilolai ja Gerda Rõuk, Helene Rähni, August Rätsep. Alice Saage, J . Saak, August Ed. Saar, Edward Saar, Erik ja Ingrid Saar, Hans Saar, R. Saarits, Kaljo Saama, Evi Saamok, L. Saidla, T. Saidla, Enn ja Klaudia Salurahd, Karl Salurand, Paul San^ der, E, Sandre, Arvo A. Sauks, E . ja M. Seeba, Richard Sepa, H . Sepp abikaasaga, Johannes Sepp, K. Sepp, Juhan Siig, Helene Sild, Helmi Sillamaa, Toivo- Süläots, Päuline Sinberg-Snieckus, R. Sinisalu, Georg ja Helga Soans, R.. Solom, Elmar ja Müde Soiu, Aure-lie Soo,v Ilmar Soom, Ermi Soo-niet, V. Soomet, Jaan Soosaar, Albert ja Marie Soosaar, ;A. Soosalu, Jaan Soots, Tõnu Soovere, Urmas Suits, Richard Sukmit, Helene Sultson, August Sumberg, Agnes ja Lembit Susi, Linda Sutt/S. Suur-mann, Johannes Säägi. Karl Taagepera, LeonoreE. Ta-bola, Alo Tael, Kaarel Tali, T. Tal-ving,' Elmar Tambek, Martin, ja Linda> Tamm, Aleks ja Maimu Tamme, V. Tammemägi, Anette Tammer, F^rdinand Tammer, Paul Tammeveski, Aarne Ja Anne ©Jaanuari algupoolel vübis prof. Feüx Oinas Indiana Ülikoolist ühe nädala Minneapolises Hubert H. Humphrey Fondi lektorina. Ta korraldas rahvaluule seminari Mäcalesteri koUedzhis ja pidas kaks avalikku loengut rahvaluulest ning mütoloogiast -7- ühe Macales-teris ja teise Minneapoüse Ülikoolis. Kuulajate hulgas oli ka kohalikke eesüasi. Tammisaar, E. Tammisto, E. Tammsaar, J, Tanner, Emilie Tapp, Alice Telmet, Jakob ja Frü-da Terts, A.E. Tibar, Arthur Tüdo, M. Tiik; Osvald ja; Erika Timmas, A. Tinits, August Tomband, Elisa. bet Toivonen, H. Toome, Inga ja Tarvo Toomes, Hugo Toppi, Leon Tretjakewitsch, V. Tretjakewitsch, Lydia Tuulit, Saline Tuvikene, Peeter Tõnisson, Jaan Täht. Eduard Uduste, Albert Uustallo. K. Vaher, Arvo Vahtra, H. Vaino, Marie Walderi, A. Valdma, R. Väliste, Evald A. Wallaste,Walter ja Nadia Walter, Hartvig Vanaselja, Voldemar Vanaselja, Koit Vanema, Jakob Vares, Oskar ja A l ma Vares, Ilmar Wark, Leida Varma, üla Vastopä, A. Veedler, Maria Veel, Voldemar Veelaid, A. Veelma, ST Veidenbaiim, T. Vel-lend, Oskar Vüa, William Vüa, H. ja V. Vüding, Ed. Vügi, KaUe Viires, Arvel Viirlaid, Jaak Vüjak, AUde Vük, M. Wilo-Nirk, Herman Vüu, Kari Vüu, J . Vüumets, Nigof Virro, Ema Visman, Karl Voldt, Adar Woode, E. Voogjärg, Arveid Voogjärv, Emü Vuks, A. Wällik, Elmar Väärsi, Elmar õiglane, A. õunapuu, 0. ja E ^ õunapuu, B. Zeisig. Toetuste laeSumine jätkub.
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , March 17, 1981 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1981-03-17 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e810317 |
Description
Title | 1981-03-17-07 |
OCR text | Nr. 21 , 17. m i Marcli 17, .1981 Lk. 7 maa luiüetiiskogi |ga Lõnna-Eesfti Y&- Sõomest; selle sba-ist, aga ka oma is Ja t^elepanoerk. iiumd kogwSesl. >0 ceiatl tAUTUSES in iberis" m m L A M A T UD Idamisele kuuluvate Y^jaannete koond-md laamatast, 1963 KOKÄRAABIATUS; Styie Piirisiid |ga Caa. $ 13^ J" taltttis. igelesist. Ija mcialijcB ARNO VIHALEMM jnid kunstnik Eduard jthise korral tauakse |a Ja eesti Inmstnike iT lageda ka Mema-sada 50e) .ITUSES tele tekitavat tiirusid ja [hituse, need; ei saa kel-sõimata, sest nemad . . . Ja nüüd kamanda-rka meest kui eesti t a l u - I pealegi, et see oma pol-p juba ammugi venela-istat ees oli." ^urb jutt. Naised, olgugi ^letasid kõik veel hästi f i U s a i d põlde. Ja maisi lel ei mäletanud keegi. Inukraist kujutlustest vältis Mari jutu tagasi vär. pentaalsele külm ale maa-bd: ehitavad Tälvepalee- [maja, aga kus need lee-ukrainlased elavad,, kes iavad ja siia jäävad? isinna,.kus ennegi olid, ["ostetakse- koomale, nii barakid väljaspoole j ^ saavad sirs „ühiselamu" ai need vabad elavadki, [ab täpselt sama nari [vangina magas. Ja nii asemete peal ^ ikka Imber ühe posti. Ainult l'Jt on see nüüd elamis-lle eest makstakse oma fngi." vahepeal tagasi tulnud iNüüd sai igaüks oma [a tujule mõjus see pea-itus intiimsemaks ja op-aks. )re on siin teie seas olla liüüdis Jaak. „Aitüma!" Issid" olid plekist, aga [laist ei tulnud pähegi, iusugune tass kah võiks (Järgneb) ÄUNDU Pimedad talvised päevad on varsti möödumas ja kevadised elustavad päikesekiired; tubadesse tungimas. Talvel on meil olnud mõningaid probleeme toaliHede kasvatamisega. Alljärgnevas vaatleksime toälilledele vajalikku valgust, õhuniiskust, väetamist ja kastmist. Toälüled enamikus pärinevad pooltroopilistelt või troopilistelt maadelt. Saame osta leht- ja õitsev aid lüli, mis meie toa madala õhuniiskuse, ebasobiva temperatuuri ja väikesel valguse juures võivad eksisteerida, õhuniiskust sJaame suurendada kasutades mis-kuse tekitajaid (humidifiers-, veega täidetud nõusid või asetame taimed ühte gruppi kokku, mille piirkonnas on niiskem õhk ja rohkem valgust. Teame, et olenevalt akende asukohast on erinevaid valguse võimalusi. Mäiteks lõunapoolsed aknad võrreldes põhjapoolstega m palju Begooniad ja Aafrika Kannikesed õitsevad ja kasvavad talvel edukalt lõunapoolsetel aknalaudadel, suvel aga valguse -suurenendes peame need ülevüma põhjapoolsetele akendele. Lehttaimedest on vähem valguse nõudlikud Aspidistra Ela-tior (Gäst Iron Plant), Araujcaria Excelsa (Norfolk Island Pine),: Dieffenbachia Picta, Monstera De-liciosa, Sanseviera (Snake Plant), Promeliads, Peperomiad jt. Vähese valguse juures lehttaimed kasvatavad Iväiksemaid lehti, alumised lehed muutuvad kollaseks ja varisevad, üldiselt taimed muutuvad pikaks ja[ peeneks. Vähese valguse korral tbimiib taimede lehter des väga väikene suhkru tootmine nn. photsynthesise protsess on piiratud. Tavaliselt 90% toas olevatest taimedest kannatab üliliigse kast-ihise ali. Raske on öelda täpselt palju üks taim vett vajab. Kastmise järele peab mwld mis-ke blema aga mitte märg. Enne järgmist kastmist olgu potis olev muld kuiv. Liiga tugeva kastmise ja ^ähe kastmise tunnused taimede juures on kahjuks samad. Lehed närbuvad, nende otsad muutuvad kollaseks ja "need varisevad või isegi kogu taim hävib. Taimede vee tarvidus suureneb valguse ja temperatuuri suurenedes märtsist kuni oktoobrini, süs peab ka antavat vee kogust vastavalt suurendama. Kastmiseks kasutatav vesi olgu toa temperatuuriga ja vaba mürgistest ainetest (Fluorides). Ka kasutatav väetise hulk oleneb valguse tugevusest. Tavalised toa-lillede muUasegud sisaldavad taimedele vajalikke toitaineid. Talvel ei esine toitainete puudust. Märtsist k u k oktoobrini vajavad toalilled Mndjasti kord kuus vees laliustuvat väetist nagu näiteks 20-20-20, seda pannakse pool kuni üks teelusikatäis üke galloni vee kohta. Luga tugevalt väetades esinevad peaaegu samad tunnused kui tugeval kastmisel. Siis tuleks mullast pesta ülelMged soolad eriti tugeva kastmisega ja pärast seda lasta taime potimuld kuivada. Taimedel võivad putukate s.o. kahjurite kõrval esineda ka kloroos (Ghlorosis) haiguseid. Vümast võivad tekitada üleliigne väetamine, keemiliste ainetega põletamine, madal toa temperatuur, madal õhuniiskus, kõdu-lestade (Mites) kahjustused jne. Regulaarselt taimede lehti lapiga pestes väldime lehetäide, küptäide jt. kahjurite tekkimist. Kahjurite arvukal esinemisel peame pritsima paar kolm nädalat iga seitsme päe^ va järele toalüledele ettenähtud (indoor plant insect spray) tõrje-ainete seguga. E. Kuris mmmmm ADVOKAAT-NOTAR Room im, Royal Trust Towei Toronto Dominion Centre Postiaadress: P.O. 326, Toronta Ont. (Bay & King) M5K IKT Telefon: 8S9-1777 24-tundi telefoni valveteenistus ^dvokäat-rfiotar 1133 Richmond St. W., Ste Toronto, M5H 2LS Tel. 364-7072 S Ä Ä R . €hsrtered Abcoun^aRÖ 5 üniversi^-y-Ave.. St«. %m * Tel. 8S2-7115 Toronto, Ont. roim@tusel@ smdetud EESTI KIRIK nr. 1 — 1981. ^EELK häälekandja tänavuses esi-nieses numbris kirjutavad: R. Koolmeister „Uus elu kõrveteel'', E. Kuusler „Kinnitage lõtvu käsi", R. Koolmeister „Eesti kogudus Ruas", K: - Raudsepp „Jeesuse käsk, mis hämmastas tarka meest", E.Kägi „Viktoria palveraamat", P.A. Tammaru ,,200 aastat pühapäeyakooli"> „Anna Haava viimne teekond" (15, III. 1957), E . Kägi „Ligimise ja enesearmastus", U. Plank ,vAastav.ahetusel", „Aga muist kukkus hea maa peale ja kandis vüja.. ."*, R. Kiviranna ,;Apostliku usutunnistuse tõed meie hingele", K. Tammer Ustavuse" vajadus", ViUu Jürjo ja Liili-Anne Pario vaimulikke luuletusi. VALGUS nr. 3 — 1981. Evangeel-se kuukirja sisus Märt Vähi „Altar ja telk*V H. M-a „Eenoki usuelu", A. NurmUa ,,Evangeeliumi pidu roomaaegsetes areenides Lõuna- Prantsusmaal", toimetaja „Väike-ne episood praegusest Hiinast", S.K. „Jumala suurus ja ilu"^ Ö.R. „EUav vastus", E. Kiü „Nelipüha ärkamine Eestis", ja H. Ennis „Vaata Jeesusele!" USURÄNDUR nr. 2 — 1981. Ees-tl Baptisti Maaümalndu ajakirjas kirjutavad: T. Proos „Jutlustaja haud", O.T.. „Sõna ristist", E. Toompuu „TQeteri -sõnasalvest: Risti au", A. Roos „Maa ja rük on Jumalast", E.R.T.,,Issanda laud", lühemaid kirjutusi, vaimu-lücke luuletusi Kenneth Kaasiku, L. Sundja, V.P., Brigitta V ja M . Lääneoni loommgust, järelhüüdeid, sünnipäevakirjutusi, Toronto ja Vancouveri baptistikoguduste kroo-nücat. Misjonitöö rubriigis on öeldud, et maailmas on praegu 2Ö.717.206 baptisti, kes kuuluvad 115 baptistiühendusesse ja kel on 116.678 kirikut. 1979. a. suurenes baptistide arv maailmas 120.677 liikme võrra. Kõige rohlcem on baptiste Ameerika Ühendriikides, 25.. 378. 187^ teisel kohal on Inda 814.552 liikmega. Järgnevad Nõukogude Liit 545.000, Brasiüia ¥@ib®!b mitte. t@ elcate siin kunci teie ise või teie esivanemcid valisid omä elupaigaks Kanadel tundes.Kanada riiki ja rahvast ^ mida see neile pakubo Kanada ©n vabaduse |©i võimaluste maat see on riik ja rahvas, kes tervitab a austab kõiki rahvaid vaatamata nende tõulisele., usuliseb ja kultuurilisele kuuluvusele. Seepärast demegi kanadalased. uHJculturalism HonowoWe Jim Fteming L'honoufal)!e Jim Rwrtng Minister o! State MinisUe d £tat Multicutturalism Multculturaliim» Värskemad undised loete »VABA EESTLASEST" 464.000 ja Birma 357.891 liikmega. Kõige suurem juurdekasv on nn. arengumaades. Ka on Iisraelis baptistide arv peagu kahekordistunud, tõustes 225-lt 402-le. ' USK ja E L U nr. 2 —1981. 35-ndat aastakäiku ümuvas yabakoguduse vaimulikus ajakirjas kirjutavad E S . ,,Mis ma pean tegema Jeesusega, keda hüütakse Kristuseks", E.T. ,3:as Jumal või - ebajumalad?", S. Jones „Kannatus ja kristlane", B. Graham „Hoiduge põrgu eest!", K. E. „Ülestõusmme — mida see annab meüe?", 0. Smith „Mis on su eesmärk?", E.T. „Uu-endus" ja mitmeid lühemaid kirjutusi ning nende vahel valik Ira V. vaimulikke luuletusi. BALTIMORE EESTI ORaOT-SATSIOONIDE BÜLLETÄÄN hr. 158 — 1981. Sisus: Müa Ryan ,, „Kalevipoja" sündmustik". Meeta Liiv „Seaduse eelnõu number H.R. 6150 on tähtis meile", T.E. „Elmar Epneri filmiõhtu, ESTO- 80 ja muud põnevat", T.E. „Eesti Vabariigi 63. aastapäeva pühitsemine Baltimores", ,,Andkem jõudu eesti. kirjandusele!", J.P. „Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Washingtonis", lühiteateid ja informatsiooni ning nende vahel „Noor-te Lehekülg". Informatsoonist üm-neb, et 12. aprillü korraldatakse Baltimore Eesti Majas „Kalevipo-ja päev". Eestlaste Kesknõukogu Kanadas majandusliku panusega novembris kaasmaalased: Henn Paabo, Karl ja LeUi Paap, Juuljus Pahapül, R. Pahapill, J . Paidra, J . Paist, Elmar Pajo, Juhan ja Helmi Pajur, Artur Pakri, Täima Pallandi, August Pallas, Linda Pallop,K. Palmer, Konstantin Palo, Gustav Paloots^ E. Palu, Helen Parsohs, Tamara Pedjasalu, Aleksander Peel, Leida Peepre, S. Pehme, Aino Pello, Adolf ja G. Perle, Helen Peterson, Kalju Pihl, M; Pihlak, E. Piiberänd, Helme- Rutt Piir, Raimpnd Pürvee, HUde-gard Pikkand, Ülo Pikkov, Ilse Pilvet, A. Pint, A. Pirnsalu, Imbi Plinte, Olaf Poltov, Ed. Poom, -Valter Pormeister, Mary Prants, K. P r i i d i k , A . F . Pruul, M. Pruul, Richard Pulk, Lüs Purre, Alma Purres, Ida Puusepp, Alice Päri, Ilse Pärn, Tiiu Pämsalu, Olga Pääbo, Edgar Püss. Maret Raag, Robert Raag, Helmut Rae, Tarmo Rae^ Osvald ja Leida Raidlo, Valdek Raiend, EUa Raik, A. Rajaste, W. Ramat, Benno Randalov, Alice Randla, K. Randlaid perekonnaga. Leida Randlepp, Aadu Randpalu, Ärne Randsalu, Jaan Randsalu, Karl ja Helene Ranna, U. Ranne, Arved ^Rannik, Erich Raiinu, Salme Raud, V. Raudjalg, Martha Randsalu, K.H. ja Senta Raudsepp, Veronika Raudsepp, Leida Raudvee, August Reesalu, E. Reial, Jüri Reial, Ernst ja Salme^ Reima, Eduard Reihmaa, A. Reintamm,. E. Rein-rahvuslikku tegevust toetasid oma ja detsembris 1980; a. alljärgnevad tee, Jakob Remmelg, R. Remmel, Alice Rüsen,Ed. ja 0, Rüsna, Salme Riives, R. Ringsmann, Udo R i - ga, Oskar Ristmäe, R. Ritsing, Jaak Roand, Jüri ja Hermüde Roht, Johannes Roosimägi, Heino Rosenberg, Ene Runge, A. ja J . Rõika, Nilolai ja Gerda Rõuk, Helene Rähni, August Rätsep. Alice Saage, J . Saak, August Ed. Saar, Edward Saar, Erik ja Ingrid Saar, Hans Saar, R. Saarits, Kaljo Saama, Evi Saamok, L. Saidla, T. Saidla, Enn ja Klaudia Salurahd, Karl Salurand, Paul San^ der, E, Sandre, Arvo A. Sauks, E . ja M. Seeba, Richard Sepa, H . Sepp abikaasaga, Johannes Sepp, K. Sepp, Juhan Siig, Helene Sild, Helmi Sillamaa, Toivo- Süläots, Päuline Sinberg-Snieckus, R. Sinisalu, Georg ja Helga Soans, R.. Solom, Elmar ja Müde Soiu, Aure-lie Soo,v Ilmar Soom, Ermi Soo-niet, V. Soomet, Jaan Soosaar, Albert ja Marie Soosaar, ;A. Soosalu, Jaan Soots, Tõnu Soovere, Urmas Suits, Richard Sukmit, Helene Sultson, August Sumberg, Agnes ja Lembit Susi, Linda Sutt/S. Suur-mann, Johannes Säägi. Karl Taagepera, LeonoreE. Ta-bola, Alo Tael, Kaarel Tali, T. Tal-ving,' Elmar Tambek, Martin, ja Linda> Tamm, Aleks ja Maimu Tamme, V. Tammemägi, Anette Tammer, F^rdinand Tammer, Paul Tammeveski, Aarne Ja Anne ©Jaanuari algupoolel vübis prof. Feüx Oinas Indiana Ülikoolist ühe nädala Minneapolises Hubert H. Humphrey Fondi lektorina. Ta korraldas rahvaluule seminari Mäcalesteri koUedzhis ja pidas kaks avalikku loengut rahvaluulest ning mütoloogiast -7- ühe Macales-teris ja teise Minneapoüse Ülikoolis. Kuulajate hulgas oli ka kohalikke eesüasi. Tammisaar, E. Tammisto, E. Tammsaar, J, Tanner, Emilie Tapp, Alice Telmet, Jakob ja Frü-da Terts, A.E. Tibar, Arthur Tüdo, M. Tiik; Osvald ja; Erika Timmas, A. Tinits, August Tomband, Elisa. bet Toivonen, H. Toome, Inga ja Tarvo Toomes, Hugo Toppi, Leon Tretjakewitsch, V. Tretjakewitsch, Lydia Tuulit, Saline Tuvikene, Peeter Tõnisson, Jaan Täht. Eduard Uduste, Albert Uustallo. K. Vaher, Arvo Vahtra, H. Vaino, Marie Walderi, A. Valdma, R. Väliste, Evald A. Wallaste,Walter ja Nadia Walter, Hartvig Vanaselja, Voldemar Vanaselja, Koit Vanema, Jakob Vares, Oskar ja A l ma Vares, Ilmar Wark, Leida Varma, üla Vastopä, A. Veedler, Maria Veel, Voldemar Veelaid, A. Veelma, ST Veidenbaiim, T. Vel-lend, Oskar Vüa, William Vüa, H. ja V. Vüding, Ed. Vügi, KaUe Viires, Arvel Viirlaid, Jaak Vüjak, AUde Vük, M. Wilo-Nirk, Herman Vüu, Kari Vüu, J . Vüumets, Nigof Virro, Ema Visman, Karl Voldt, Adar Woode, E. Voogjärg, Arveid Voogjärv, Emü Vuks, A. Wällik, Elmar Väärsi, Elmar õiglane, A. õunapuu, 0. ja E ^ õunapuu, B. Zeisig. Toetuste laeSumine jätkub. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-03-17-07