Vaba Eestlane, January 20, 1965

              y
Lfak4 VABA EESTLANE kotaapieral 90 Jaanuaril 1M5 — Wettoeaday Jaa 30 1965 Nr 5
Kuidas tshekistld pidasid inimjahti
Eesti metsavendade hukkumine reetmise tulemusena
Kujutada tsheklste „rahva sõpradena ja tema huvide eest lõitlejaina" - seda agitpropl korral-dust
püüab kommunistlik ajakirjandus hoolikalt täita On kujundatud ulatuslik „erikirjasaatjate"
wlrk kes tihedas koostöös vastavate organitega" sepitsevad nõuetavaid lugusid tshekistide hea-tegudest
olgu need siis StalinI Beria Serovl Hrushtshovl %õi Shclepini ajal sooritatud teod Ka
okup Eesti komm ajakirjandus pingutab jõudu Eesti pinnal tegutsenud ja tegutsevate tshekist
i„ !„ nnricu- - teremlsel Ka siin terutsevad vastavad „erikirjasaatjad" Aga need on suures
jnaalimistuhinas" ilma et nad seda tahtnud oleks mitmeti paljastanud seda inimjahti mis tshe-- j
kistid Eesti pinnal pidanud ja praegugi seel peavad Eriti rohkesti on nende läbi teatavaks saanud
(
lugusid selle kohta kuidas metsadesse põgenenud end sõdurid põllumehed ja haritlased ennast
1—20 aastat tarjanud kas sõna otseses mõttes põranda all asudes tõi valepassidega elanud või j
muul titsil tshekistide eest varjuda osanud J
ühest uuemast tshekistide eri ära et Kaljukivil on sidemeid ka vastu niikaugele läinud et nime--
kirjasaatja" kirjeldusest kuuleme Tallinnaga Je et Just praegu istub tas talle k oma sõpradpõranda- - __ ~A4I 41teVnett n m a
ris Pärnus 20-aasta- ne Jaan Pilvet
keda Oskar ise Audrust linna too-ki- st
nud Ja keda ta Tallinna rongile
peab Juhtima Pilvetil on kaasas
Kaljukivi poolt Tallinna lakitata-raks-"
vaid kirju (Pilvet on koos Teo- -
liii mitauguiu unoincuju äaj- -
rust okupeeritud maal Selle on
kirjutanud Haspli nimeline tshe- -
JSov Estonias" (läbistab 9 1
lehenumbrit nov-det- s vahetusel
1964) Kangelaseks rahva sõb- -
katsutakse selles loos teha
eestlasest tshekisti Jaan Poderit
kes olevat pärit Tallinnast sünd
1912 1940 a RO-- s — rahva oma- -
kaitses (röövlid omavahel")
gutsenud ja samal ajal parteisse
astunud Kus tegutses sõja ajal
seda ei märgita Langes järje-kordsel
inimjahil Tallinnas ühe
metsavenna käe läbi aprillis 1948
(Kuidas sellest allpool)
Kuidas toimusid Põderi kan-gelasteod"
mida järgnevail põl-vedel
oleks tarvis meeles pidada
ja eeskujuks võtta nagu tshekist
rõhutab sellest saame tema kir-jelduse
kokkuvõtlikus ümberju-tustuses
teada järgmist
Ants KaljukUi — 4ulm"
Tshekistld on saanud andmeid
(1947 a) et Pärnumaal Audrus
varjab ennast grupp metsavendi
kelle Juhiks end sõdur Ants Kal-jukivi
Tshekistld kutsuvad teda
Julmaks" nähtavasti nende ka-ristuste"
mõjul mis metsavennad
kommunistide käsilaste juures
„täidc saatnud" Haspli järele aga
olevat Kaljukivi tapnud naisi ja
lapsi ja süütuid inimesi! Aga kui
Põderil
das ka tshekistid ei pinguta Kai- - sikasjunl Talle muretsetakse ko-Juki- vi
nad tabada ei suuda Kuni Euni erikorter
tuleb äraandja See on Kaljukivil langeb alekurjecri olnriks
kaasmetsavend temaga koos See kelle juurde pidi
Uho aasta ennast varja-- Kaljukivi ülesandel minema on
nud end kooliõpetaja Kas när- - elukoht Toompuies-vld- e
Ulesütlemiso tagajärjel või teel Kuidas valekurjeer tema
põhjusel läheb tn rpeturi juurde pääseb Ja kontakti siab
Saatnud Pärnu organile" ellest lähemalt ei kirjutata kuid
kirja Ja nõudnud kokkuspamist
juhtiva JulgestustegHasega Tal-linnast
Nüüd algabki Põderi
kangelastegude" sari Sest see
on tema kes Tallinnast Pärnu
saadetakse reeturiga kohtumise-le
Kokkulepitud märkide" Juh-timisel
saavad reetur Ja Põder
Ühes Pärnu õllepocs kokku Pär
nu tshekistid on reeturilo juba
varjunimegl Jõudnud anda —„Os-- 1
kar"
Esimene saak reeturilt on tshe- -
kistile suurepärane Oskar räägib
Mihkel Ervart
kõrtsmikule
olnud Kõrt- -
simees sellest inimestele
tõsiseks kaotus
Birger
eest
kõigist tea-tada
õhtul Birger j
hobusel linna
väravaid ei avatud Birgeli-l- e
Väravad alles
hommikul"
Birger muutus ägedaks ja
Avage
komandant tea-tama
et
pääsesin
Temal oodata Värava
m KOnSUirüUlV nUllC -- —— —
doriga grupi micmecu
valmib kohe Os
karit mitte arreteerida talle kor- -
Pilvet Tallinna saata
j
kes Pilvet
Audrus
Erich Snxg
muul
teele
ruttas
i _ _f__ _!__ _ 1 XiiJaMlrnl n paIaa JR POISS SlUUa amm- -
rida enne kui ta Jõuab oma kur--
jeeri ülesannete
Tshekist metsavendade
kurjeeruu
Pilvet saab Tallinnas vaevalt Ja-la
rongilt kui ta on Juba
tvr Mis temaep
Juhtus sellest ei kirjutata küll
aga selgub kirjeldusest et ta on
pidanud välja andma nime Ja
aadressi kelle Juurde Kaljukivi i
teda kirjadega oli saatnud! Nüüd
™ pahpHI n nlaan - maskeeri- -
rta Uks tshekistidest Kaljukivi
kurjeeriks ja saata see saadetist
ära viima Selleks valitakse tshe- -
kist Raun end Punase
Krulli" tööline kes Põderi kaitse
all karjääri teinud Muidugi on
Pilveti ülestunnistustest" teada
saadud et Kaljukivi sõbral Tal-linnas
on Pilveti täiesti tund-matu
Rauna ülesan
de Jaoks põhjalikult kõigi ük
ta Sorgi usalduse kuigi see
võttis nädalaid aega
on Juba ärevuses et Raun võib
vääratada Ja siis on ta
loetud sest Sõrg olevat tshekisti
andmeil kiire otsustamis-- Ja te-gutsemisvõi-mega
mees Kuid nad
võivad kergemini hingata kui
Raun viimaks tuleb et
Sqrg saadab tema kui kurjeeriga
kirja Kaljukivile sõidab
klriaea Pärnu poole kuid
Kaljukivini kiri muidugi
ei jõua oli usalduses Rauna
põletanud mõisa
Parun Ja tema tütar Ina tõusid'
korraga püsti Ja noor ntiu ütles-Jumal- "
Ta pani oma väikesed
pea Umber Rohkem
ei näinud sulgus i
jälle saali ütles sõdu-rile
„Mluge sõdurite majasse
puhkama" I
Birger lahkus majast Kõman-- 1
dant läks tagasi Ja rahustas
Ta teenril veini
pakkuda Ja köögist toite Aga
oli Ja
lahkusid varsti Skytte riietus
väljumiseks valvelolevale
tunnimehele korralduse kutsuda
linnatorni major Brömsen Unna
ratsaväe ja teised ülikud
ning leitnant Niis Pearson Tunni- -
ERASTVERE ÜHING
2
Birger ei vastanud sellele mida Juhatati komandandi elamu
Lühikese puhkuse Järgi sõitis Juurde Skytte oli algul pahane
ta Jälle edasi Teel liikus inimesi et teda tülitati sest temal oli ku-ja
kõik vaatasid väikesel hobusel lalised parun Tiesenhausen oma
ratsutajat rootsi saabastes Ja ve- - noore Inaga Ja veel muid
ne kasukas Birger Maid-- 1 inimesi ia raaKis mmesi narma- -
j
la kõrtsist ja Kambja kiriku poo-- tanud sõduriga eeskojas Kui i
le suunduvast teeharust Peatus Skjtte kuulis Erast vere lahin-Van- a
Kuuste kõrtsis Siin oli pai-- gust avas ta ukse kus küla--
Ju inimesi Ja Blrgeri kõrtsi naa- - Ilsed olid Sõdur nägi külaliste
simlsel hüüti: ' seas ilusat mustajuukselist neidu j
Venelane Väljas võib neid j Ja Erastvere parunit Tiesenhau-nallu- "
seni Skytte ütles saali: Parun
Sõdur astus leti juurde Ja kü- - Tiesenhausen Shermetjev oli
kruusi õlut mille ta jõi vitanud Erastveres rootslased ja
tühjaks ja Jutustas
Erastveres lahingust
rääkis
ja kõik jäid sest
oli Uiga suur olnud tasus
õlle Ja Tartu Unna poo-le
et kolonel Skyttele
jõudis väsinud
Tartu väravate ette
Ent ja
teatadi:
avatakse järg
misel
vas-tas
valvuritele- - kohe sest
ma pean Skytele
Erastveres hävitati kogu
rootsi korpus Ja mina
ainukesena sealt siia Kohe "
kästi
aVPnüaOP
Kaljukivi
plaan:
anda
juuumoci
täitmisele asuda
tõsta
pahpH edasi
Vello
isik
treenitakse
Ja
võitis
Tshekistid
päevad
teatega
Raun
küll
kunagi
Sõrg
käed Birger
sest komandant
ukse Skytte
saaU
külalisi lasi neile
kü-laliste
rahu rikutud kõik
andis
ülem
Teda
tütre
möödus
saali
olla
samas
juurest saadeti teade Skyttele ja mees lahkus kohe Kolonel sõitis
vatsti avati suure linnavarava saanis torni Juurde Keskqql jõud-uks
pool kriiksuvatel hingedel ! sid kõik kutsutud isikud sinna
ning Birger ratsutas Tartu linna peale leitnant Pearsoni
üiUOlC iUiioVA iicu vw uv '
K-at-i
fh Paim rtrtdo Nuud
' Leino Urm Feliks Krull Nende
kontrolli" alla võtmine e! val-mistanud
tshekistidele enam pai- -
ju vaeva
„ i
Olles Sorg läbi metsavendade
võrgule" jälile saanud o süsta- -
takse likvideerida kõgepealt Ka- -
JUK1V1 — „JUim ja ieua juu&
Audrus Ag? kulub siiski tükk
aega enne kui Pärnus närvitse-valt
istuvale Põdrale sidevõrgu"
kaudu tuleb reeturi teade: Täna
õhtul läheb Kaljukivi Suurmägi
tallu koosviibimisele mis arvata-vasti
kestab hommikuni Põder
kihutab öisel tunnil Audru teeris- -
tile valvama Reetur oli oma töö"
korralikult teinud-var- asel horn- -
miKuiunnu jangeuw rvajuuv
koos kolme sõbraga hobusel oma Puni poole sõites tshekistide
sMe Üllatusest rabatud metsa- -
vennad ei Jõudnud relvi tarvita--
da pealegi oli ülejõud suur Nen- -
de saatus oli otsustatud Nüüd
Peteti ka reetur Oskar kes oli
om?-tö- ö teinud trellide taha!
hilja
kaas-põrandaalus- ed
Järg Sorgi ja teiste kaes Jõudnud kõlas uus pauk Põder
Koho pärast ahmis õhku ja kukkus! Kink aga
sama saatuse osalisteks Sõrg ja I kargas püsti ja kadus põõsastes-tem- a sõbrad Tallinnas Vale-Pil-- 1 se andmed tema
veti „töö" läbi on aadressid tshe-- 0htp osutusid õigeks — kistidel olemas Põder läheb ta- - ta ei lase Hirmunud tshekis-bam- a Sorgi esimest abi" Edgar tid talle põõsastesse Järgneda ei
Palmi Tema korterisse Falkpargi ] julgenud See juhtus 17 apr 1948
tänaval pääsetakse pettuse Ja va-- 1 samal kohal kus praegu
lega Palm tabatakso une pealt
padja all leiduv tuleriist Jääb ka-sutamata
Tshekistidel näib tema
peidukorterl „plaan" teada ole-vat
ahjupottide tagant tõmma-takse
välja püstoleid Vahistatud
Palm teeb meeleheitliku katse:
tshekistidest piiratuna tungib ta
akna juurde ja seda õlgadega pu
rustades hüppab maja teiselt kor-ralt
alla Aga enne kui jõuab üle
plangu hüpata on tshekistid tal
jalust kinni
Sorgi vahistamine läheb palju
lihtsamalt Vale-Pilve-t korral-dab- "
talle kokkusaamise Palmiga
kuhu tuleb temaga parajasti
ajaks kui Palm juba käsist-Jalus- t
seotuna tshekistide või-muses
Nüüd avanevad Sorgi sil- -
Skytte teatas koosolejaile
Erastvere kurvast juhtumusest
Mõned teadsid juba seda sest lin-navarava
juurest oli edasi
läinud Torni ruumi saabus vai-kus
j? laual põlev küünal valgus-tas
ähmaselt meeste tõsiseid nä-gusid
Skytte jätkas: „Nüüd peak-sime
vaenlasi lööma ma arvan
nii et Sheremetjev pidutseb
Erasteres Major Brömsen lah-kub
kohe linnast kogu sõjaväega
ja tasub vaenlasele hävituse
eest"
NUUd räägiti kolonelile vastu
kõiki sõjaväge ei tohi Unnast
eemaldada Sest kuskilt võiks tul-la
uus venelaste salk Unna piira-ma
sel juhul pole kedagi kes ki
viga viskaks müürilt alla
Lõpuks lepiti kokku et Major
Brömsen läheb ratsaväega Erast-veress- e
venelasi karistama kuigi
Brömsen ise arvas et nad on en-did
kindlasti valjapuhanud ja
Peipsi Järve taha tagasi läinud
Major Brömsen lahkus ratsa- -
üksusega Tartust Järgmisel päe-val
Teda saatis leitnant Pearson
Birger ratsutas väikese hobusega
teejuhina ees Tartust oli talle an-tud
uus rootsi sõjaväe sinel ja
müts Brömsen jäi peatuma õhtul
ühte kõrtsi Kõik sõdurid ei mah-tunud
siia ära osa majutati
majadesse Hommikul jätkati va-ra
teekonda Major oli ettevaat-U- k
Ja ei tahtnud pimedas Erast-veress- e
minna ei olnud
ühtegi venelast Nad oUd lahku-nud
sealt eelmisel päeval kürestl
Lahinguplats oU masendav Lu-mel
lamasid langenud venelased
Ja rootslased Tuul oU langenute
mad vale-Pilv-etl suhtes kuid on
juba Tshekistld Irvitavad
Tsheklsti surm
Sörgile ja Palmile Järgnesid
nende Mih-kel
ja Erik Kruusmaa Endel
Põldroos Richard Mäger Ants
Kaljukivi saavad
Tshekistide
mööda
asub
sel-leks
jutt
küla
Mõisas
Soom Ja Oskar Solding Nende
i aadressid olid vale-Pilvet- il Sörgilt
i välja uuritud Kuidas nende va-Ihistami- ne
toimus sellest „kange--
lasloc" autor ei kirjuta samuti
kui ta piirdub ka ainult konsta- -
teerimisega et ka kapt Tuisk
olevat kätte saadud
Veel oli sellest grupist vabadu- -
ses Alfred Kink Tedagi on juba
j£ S-UrSSa-f£
kS' leriisfa St!
seJa- - ei laskva ku™& mööda
Kink puges põranda alla ööbis
k°rd sii" rd seal Aga kui ta
aprl"ikuu11homniik"L(1!)
majast viimased ööd ühe
naisterahva Juures varju oli leid- -
"ud tanale astub märkab ta
Lohei et tshekistid on kannul
Ta kohtuvad tshekistide ada Kulmavärinad
sammub Kink edasi — Tondi
poole Aga seljataha piiludes
näeb kuidas tshekistid talle järg-nevad
Nüüd peab kiiresti tegut-sema!
Raudtee Ulesõidukohast
üle Jõudes pöördub Kink äkki
vasakule Kohe kostab selja ta-gant:
stoi! (seisa!) Kink peatub-k- l
kuid ainult silmapilguks et
jälitajaile saata paar kuuli Kink
jõuab üle raudtee valli ja jookseb
ülemiste poole Nähes et „saak"
võib silmist kaduda haarab „kan-gelane- "
Põder kes jahti juhib
revolvri Ja tulistab Kinki See t„h katp{ra _„ H(nih' _
Wkukub R00rnustades tabamuse jookseb põder Jangenu juur
de Aga enne ku keeg tJahiselts
konnast suudkl avad? 0ieks
„Uus Kalevi" shokolaaditööstus
Põder suri paar päeva hiljem
Kinki kuul oli teda pähe tabanud
Vale-Pih- et tapab Kinki
Tshekistide käest pääsenud
Kink põgenes Tartu Kuidas sel-lest
ei saa tshekistid kunagi tea-da
Mitu päeva hiljem kui Põder
juba mulda pandud hakkavad
tshekistid ennast uuesti „kogu-ma- "
et Põderi surmajat kätte
saada Seal saabubki Tartust
agentuurteade" et seal on Kinki
nähtud Nüüd astub tegevusse
vale-Pilv- et Põderi all karjääri"
teinud Raun Raun märkas Kinki
Tartus Toome" hotelli juures
See oli südapäeval (!) Seisl"
Aga Kink ei Jäänud seisma vaid
pistis jooksma Jälle on tshekist
le lume peale ajanud Nad kõik
olid külmunud jr mõnel olid
klaasistanud silmad lahti Paljud
hoidsid kätega mõõkade pide-mest
kinni Mõne langenud mehe
oli vibuga lastud nooled Nii et
venelastel olid kaasas olnud ka
vibumehed Palju rootslasi oli
surmatud tääkide torgetega Roh-kesti
oli surnud ka kahuri kuu-lide
läbi Külmanud lumi oli ve-rest
punane Varesed ja kullid
lendasid tiireldes õhus kisades
lahinguplatsl kohal Sest pühas-kirja- s
mainitakse: kus ilal on rai-be
sinna koguvad kotkad Vene-lased
olid tõstnud enne lahku-mist
ühe külmunud rootsi sõduri
laiba puu najale püsti ja ta seisis
nagu lahinguplatsl valvur Samuti
lamas eemal Ahja jõe kallastel
rootslaste ja ka venelaste laipu
sest lahing oli sealt alanud
Mõisa peahoone asemel oli suit-sunud
tükid Major Brömsen saa-tis
leitnant Pearsoniga ratsaväe
I külasse ööbima ja ise sõitis Kane-p- l
kirikumõisa Ja ööbis seal öh--
tui Istus ta söögitoas samal kohal
! kus mõned päevad tagasi oli istu- -
nud kindral Shlippenbach õpe
taja rääkis:
Kindral Sheremetjev tuli Nov-gorodist
kümnetuhande mehega
Teel pole ühtegi maja põletanud
sest tuli paistab alati kaugele ja
oleks saanud äraandjaks Erast-vere
mõisas nähti venelasi hilja
Shlippenbach oli eelmisel õhtul
meil külas ja lahkus siit rõõmsa-na
Ta pääses põgenema ainult
vüe mehega Talupojad olid teda
eemal küladest läbisõites näinud
ja tundsid kindrali ära tema suu
SIDRUNISAIAD VARSSAVIS
Kommunistliku Poola pealinnas vähe autosid
Apelsinikoored jootrahaks
WARSSAV — „The New York TimesT4 korrespondent David
Hälbes tarn kirjutab Warssawst et ehkki kauplustes on nüüd
üht-teis- t saadaval on kaupade ilme niisama monotoonne naga
sealne tähine ilmastik ja tavalise mantli ostmiseks peab kesk-mise
sissetulekuga inimene kulutama oma kuupalga Tarbe-kaupade
ostmiseks ei ole enam tarvis sabas seista küll aga
eksisteerivad endiselt toidusabad Perenaised lähevad tavaliselt
juba kella 7 ajal hommikul sabasse lootuses saada õhtusöögiks
korraliku praetükl
Kõige pikemad on aga sabad
siis kui poodides müüakse sidru-neid
ja apelsine Sidrunid on eriti
hinnas sest poolakad joovad pal-ju
teed Ja kasutavad piima ase-mel
sidruneid Apelsine on aga
veelgi vähem saada Ja tegelikult
ilmuvad need äridesse müügile
ainult paar korda aastas millal
algab nendele suur tormijooks
Apelsinikoored säilitatakse kui-vatatak- se
ja kasutatakse siis
tal kannul Kink Jõuab planguni
hakkab sellest üle ronima Raun
jõuab järele Kinki jalad on juba
plangu äärel kuid üle ta ei jõua
Raun tulistab Kui tshekist plan-gult
alla langenud Kinki juurde
jõuab on Kink juba surnud
Sellised on tshekistide „kange-lasteod- "
milliseid nad „eriklrja-saatjate- "
juttude Järele soorita-nud
Põderi taoliste kangelaste
tegusid ei tohtivat kunagi unus-tada
Küllap leidub meelespida-Jai- d
Neid oli ju 20—25 eesti
oma
päevas
Aud-rust
Ei
ka
See
oma
koha
soome rootsi
saapad sidemed ja kolmap neljap ja
kl 10—2
1 AVE (Yonge'i nurgal) L
raha
raha leob katu 15 25% aastat Riskivabad ja II hinna
alandusega (boonusega) Helistage Ja oma aadress nr Ja
meie informeerime teid hüpoteekidest
DANFORTH AVENUE 98-168- 6
McKay
A
66 (Pape— Danforth) Toronto
Meie eriala
ja eelarve tasuta Ttl: HO M155 õhtuti — 247-694- 4 Jaan
rest valgest hobusest Kindlasti
põgenes ta Tallinasse ja alustab
seal uue korpuse loomisega Teil
härra major pole mõtet neljasa-ja
ük-sust
jälitama minna Ta
teid kõiki Parem on ettevaatus
Kindlasti on nemad juba üle
Peipsi järve omal maal Soovitan
teil homme tagasi Tartusse
„Seda ma Ainult kunin-gas
Karl XII oleks nii julge ja lä-heks
neljasaja ratsanikuga
üksust ründama"
Jumal ise hoidis venelased
ei Kanepi kirikut ega
(Visel tõusis kuu
i söögitoas Külaline ju-hatati
määratud tuppa
ning suur rahu saabus
Üösel tõusis kuu
mille valgusel hundid tulid lahin- -
hulkusid seal ringi Ja
sõld langenud hobuseid Issand
oU Eesti-J- a Liivimaalt oma pale
ja laskis seal
sundida
hommikul läks
Brömsen Tar-tu
linna Skytte pöördus
poole et tema la-seks
oma Erastve-res
langenud sõdurid maha mat-ta
Parun olnud algul sellega
nõus kuid hiljem saatis valitse-jale
teate ja seUel
kaevasid külmanud
maasse auke sin-na
kõik langenud sõdurid oU
raske Ja kuid seda
oU talvel soodsam teha kui
sooja oli
karta hiiguste levimist Kuid veel
lisaainena kookide
välismaalane jätab
teenijatüdrukule
peetakse sedr väga te-retulnud
jootrahaks
Tänapäeva Warssavis ei ole
mingisugust parkimisprobleemi
sest autosid on äärmiselt vähe
Seetõttu on Warssav täiel mää-ral
jalakäijate linn Välismaalane
saab mõnikord enesele auto üüri-da
kuid see on kallis lõbu maks-tes
17 dollarit
meest keda tshekistid reeturi
abil likvideerisid" lisan-duvad
need talumehed
ja naisi Tallinnast ja
Tartust noori mehi Laanemaalt
ja rida teisi kes metsavendi abis-tasid
kõik nad said kannatada
Kuidas saab seda unustada?!
unusta mitte seda kes
mehi tshekistide kätte andis
olevat „töö" tasuks saanud
matemaatikaõpetaja kuski
Pärnumaal Kõlab üsnagi
— reetur kasvatab lapsi!
Willem Tiskre
Müügil
ja MURDMAASUUSAD
kepid määrded Avatud
reedel kl 6—8 õhtul laupäeval päeval
SHERWOOD Torontos Joselin
Paigutage oma tulutoovalt
hüpoteekidesse (mortgage)
Teie — I hüpoteegid
andke või telefoni
pidevalt müügilolevatelt
RUSNELL-McKA- Y REALTY LIMITED
2077A TELEFON
Küsige Mr
A AUTOMATIC TRANSMISSIONS
Gough Ave
— kõiklda lükid käigukastid parandamln
Vea kindlakstegemine kulude
Sikk
KÕIK KERETÖÖD JA VÄRVIMINE
ratsamehega Sheremetjevi
hävitab
sõita"
teengi
küm-netuhandeli- st
et
põletanud
kirikumõisasse
tuajamlse
temale
'magama
kirikumõisasse
Jguplatslle
ärapööranud hirm-said
asju
Järgmisel Ma-jor
ratsameestega
tagasi
Tiesenhauseni
talupoegadel
ei
korraldusel
talupojad
suuri ja matsid
Töö
vastumeelne
keva-del
kuna saabumisega
küpsetami-sek- s
Kui
apelsini-koored
Neile
veel
mehi
reeturit
nõuko-gulikult
kevadel leiti mõned laibad ja
maeti maha Erastverre jäi suur
rootslaste haud Rohi kasvas sel-lele
Ja ajajooksul ununes kurb
sündmus Suvel õitsesid põllulll-le- d haual Talvel kattis hauda lu-mi
Aga rahvasuus kanti mälestus
rootslastest edasi põlvest põlve
Tartusse saabus peagi teade et
tsaar Peeter oli ülendanud She-remetjev!
Erastvere võiduka la-hingu
eest feldmarssaliks Suvel
heinaajal tuli Sheremetjev suure
väega faile üle Peipsi järve Koda-vere
juures Kodavere õpetaja
J Gunterhacki lahkus kiriklast
Ja vaenlased teda ei leidnud Ve-nelased
põletasid Kodavere kiri-ku
Ja terve kirikumõisa Naabru-ses
oleva Maarja Magdaleena ki
rikla põletati maha ja sealt liikus
vaenlane edasi Laiusele kus põ-letati
kirikule Üsaks kõik kiriku-mõisa
hooned ainult Uks ait Jäi
Järgi Praost Broocmann pääses
ise koos perega põgenema Laiu-sel
vaenlane kaua ei peatanud
vald liikus edasi Tartu suunas
Teel peatus sõjavägi Palamusel
Külades põletati maju Ja rööviti
loomi Inimesed kes ei suutnud
põgeneda vangistati või tapeti
Palamuse õpetaja perekond põge-nes
varem kiriklast olles teada
saanud venelaste tulekust Vene
vägi peatus mitu päeva Palamu-sel
Ja sealt lahkudes süüdati põ-lema
Palamuse kirikla Edasi kul-ges
venelaste teekond Tartu poo-le
Palju vangistatud inimesi ja
röövitud loomi saadeti Peipsi
äärde kus nad üle Järve vene-maale
vüdi Nuttu ja leina oU
kõikjal
(Järgneb)