1977-01-18-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
lational.Lfbrary
Gen e. A G qui s i t ions
. Ottawa ^Onta,
Se^ond class mail regis-tl
ation number — 1S89.
S f I A
DCDEa
Nr. 4 (2351) XXVI aaistakaik Teisipäeval» 18. jaanuaril 1977 -r January 18, 1977 Üksiknumbri hind 35 ce&@
Vendased heidavcid HeSssBigi kokkulepped y!epcard@i^^^^^^^^
V U N — N . Liidus on pärast Helsingi kokkulepete sõlmimist vanglatesse, sunnitõölaagrtose või
iomajadesse paigutatud vähemalt 90 teisitimõtlejat keda kOEEmunistiik rezhüm peab oma vastaseks.
Organisatsiooni Amnesty International teades! leiutatakse N , Liidus üha uusi võtteid rezhümir—^^^^^^
ajutiseks või Jäädavaks kõrvaldamiseks. ;
Organisatsiooni Austria osakonnast
mainitakse, et nende uute võ-lete
raamides tehakse poliitiliste
vastaste elu kibedaks, nende sugulasi
ja sõpru häiritakse
Ming esitatakse nende vastu kriminaalseid
valesüüdistusi, mis
Võimaldab nende kriMimaaikoh-fcute
alla andmist.
Amnesty Internationaii inforaiat-sioöai
kohaselt on N. Liidu võjmud
pärast Helsingi kokkulepete sõlmimist
saatnud vaimuhaiglatesse valjemalt
15 vaimselt täiesti normaalset
inimest, kes on julenud
kommunsitliku rezhümi kritiseerida.
Helsingi kokkulepped olid teatavasti
iihelt poolt Kissinger—Ni-xon—
Fordi ja teiselt poolt Brezh-nevi
detente poliitika lõppakordikis
ning läänemaailmas pandi nende
kokkulepetele suuri lootusi.
S*oikiiolniis Varbeirgi
haiglas suri 5. jaan. eesti
luuletaja,. ajalörjanik ja
teatrikriitik Arthur Adson.
Ta on sündinud 3. veebr.
1889 Tartus. Lapsepõlve
veetis ta Viõrumaal Sänna
koolimajas ja hariduse
omandas Võru iinna ja
Pilikva fflaaanõõtjatekoolis.
Aastail ;907—1912 elas Ve-nemaal.
Selle järele on ta
tegutsenud kodumaal algul
oma erialal, hiljem ajakirjanikuna,
dramaturgina,
kirjanduse ning teatri arvustajana
ja filmiinspekto-rina
TaHinnas, 1944. a. sügisest
peale elas ta paguia-
Eena Stokhohnis.
Tallinnas olles tutvus ta
,3iuru" kirjanjikega, ^lul
- rohkem kirjastuse maj an-dusliku
külje korraldajana,
kel aga omar oli valmis juba
kogu luuletusi, mis ilmus
1917. Selles kogus oli aineks
armastus ja kodukohaga
seotud lapsepõlvemälestused,
mis kirjutatud pehmes,
võru murdes, millise keele
juurde on ta ka oma järgnevais
. ssitsmes kogus jäänud.
Hiljem tuli ta luulesse
juurde ka looduspildistik,
üliiskondliku elu vaatlused
ja nukrameelne maailma-murel.
ne -toon, mis juba
1937. a. ilmunud koguS; „Le-hekülg
ajaraamatust" oli
kaduvikumõtteline j a resig-natsioonimeeleoluline.
Sellekõrval on i tähelepandav
ta näitekirjanduslik
looming. Ta on kirjutanud
kümmekond näidendit, kus
tähelepanu võitsid eesti
ajälooainell^ed tööd või ärkamisaegseid
isikuid dra-matiseeriv
,,Lauluisa ja Kir-.
janeitsV'..
1924. a. abiellus ta luuletaja
Marie Underiga, kelle
truufes elukaaslaseks, kaitsjaks
j a valvajaks ta on üle
50-ne aasta olnud, jagades
elu Eestis ja pagulasena
Rootsis. Kuid ka sel ajal on
ta olnud loov oma memuaaride
iklrjutamisega, mis on
olnud laialt haaravad. Nende
kõrval omab aga eriti
tähtsa koha eesti teatrielu-line
ülevaateteos „Teatri-raamat".
Ta on koos Marie ünde-riga
olnud juba pikemat aega
haiged ja jaganud sama
haiglaruumi, kus Stokhol-mi
eestlased on neid käinud
külastamas. Pärast Arthur
Adsöni surma tahtvat Marie
Under haiglast koju minna,
kuna tal tuleb tulevikus
ruumi mõne teisega jagada,
aga poetessi tütar Hedda on
ise haige ega suuda ema
eest hoolitseda.. >
Vastutasuks veneSasto lubadustele
andsid lääneriigid kaudse
tunnustuse N. Lüdn vallutustele
Ida-Euroopas psrasfc Teist
maailmasõda,
Amnesty Internationaii ringkondadest
mainitakse, et dissident
Vladimir Bukovski läänemaailma
saatmine ja väljavahetamine
Tshiili kommunistliku partei peasekretäri
vastu ei lüldca ümber tõsiasja,
et N. Liidus viibivad tuhanded
rezhümi poliitüised vastased
vanglates, kelledest paljud on haiged.
Nendelt on röövitud nende vabadus,
kuna nad on kasutanud põhiseadusega
neile omistatud õigust
oma arvamiste avaldamiseks.:
•
Vabasse maaihna pääsmid Vladimir
Bukovski mainib, et lääneriikide
detente poliitikal on N, Ludu
inimvabaduste liikumisele
^mõrvarlikud tagajärjed". 34-aas-tane
Bukovski kinnitas Inglise ajar
lehele „The Times'dle", et ida
ja lääne vahelise kaubavahetuse
eest maksetakse. N. Lüdu inimõiguste
eest võitlejate verega.
jBukovškiga ühel arvamisel ob ka
N! Liidust eksiili saadetud rezhü-mivastane
kirjanik Alexander Solz-henitsõn,
kes kinnitas Londonis televisioonisaates,
et „Helsingi
vaim" on toonud N. Liitu suurema
tagakiui^amise kui see eksisteeris
seal varem. N, Lüdu dirigent Rudolf
Bars|iai, kellel õnnestus juudina
saada N. Ludust väljasõiduviisat,
mainis Viinis ajakirjanikele,
et Moskva sümfooniaorkestrist
vallandati "äsja 30 muusikut, kes
julgesid väita, ©t orkestrijuht, kes
an tuntud suure kommunistina, on
vilets muusikamees. •
Balti rahvusgruppide esindajad kuulavad Toromto Eesti Majas toimunud informatsioonikposole-kul
Kanada parlailieiadllükniete. ettekandeid. HelsJngfi kokWepete i i^endsm^ kotota
Kilonete väljafoomiseks N. Ludust.
Balti Lüt Kanadas korraldas kokkusaamise Kanada föderaalvalitsuse parlamendi liikmetega, et ema©
käesoleval aastal toimuvat Belgradi konverentsi läbi aiiitleda Helsingi kokkulepe täitmisega olevaid
küsimusi, eriti humanitaarsetel aladel, kus üheks punktiks on perekondade ühendamine. Kokkutulekul,
kus oli üle 100 inimese Eesti Majakeskmises saalis, olid külalistena kohal Hiduparlamemdi liikmed
Martin 0'ConneIl, Aideen Nicholson ja Chas Ca^icia.
Koosoleku avas Balti Liidu abiesimees
dr. L. Lukas, lugedes Hel-singr
kokkuleppest ette neid punkte,
mis puudutasid perekondade
iiliGnda?inise, välismaal olevate
omaste külastamise ja kultuuriva-bi^
nduse korraldamist.
:.^^lm8i3ö;i3 oli pücem sõnavõtt
parlQmendüiikmelt Martin Ö'Con-iiellilt,
kes käsitles - Helsingi deklaratsiooni
põhimõtete küsimust
hu.manitaarseil aladel, eriti lahus-öievatö
perekonnaliikmete ühendamist.
Kuigi leping tehti usus, et
venelased seda peavad, siis senine
praktika on toonud-pettumuse.
fiCIssingera
EESTI GAIDERITE KOGU korraldusel toimub 30. jaan„ 1977
/ Eesti Maja suures saalis algusega kell 2 p.I,
Kaastegevad: ÕNNE LAIKVE — laul, LTOiÄ VOHU — deklamatsioon,
NORÄ-MALL KERSON — klaver, Vanemgaidide Koor
GUNNAR MITT'i juhatusel, noortelt ettekandeid kohvilauas
Tulu Vanemgaidide Koori klaveri katteks
L O t ER
NSW YORK ~ ühendriikide ajaleht
New York Daily News mainib,
et Iisraeli ekstremistid on lubanud
150i00 dollarit mehele, kes mõrvab
ühendriikide välisminister Kissin-geri,
kes lahkub ametist pärast
uue presidendi ametisse õnnistamist
20. jaanuaril. Ajaleht mainib,
et summa oh juba väljamaksetud:
ühele või mitmele palgalisele mõrvarile.
Mõrvamise motiivina mainitakse,,
et juudi ekstremistid ei
nõustu Kissingeri välispoliitiliste
kombinatsioonidega Kesk-Idas ja
süüdistavad Kissingeri Iisraeli huvide
mahamüümises. President
Gerald Ford on pöördunud Kongressi
juhtide poole,: et nad astuksid
samme Kissingerüe politseikaitse
säilitamiseks kui Kissinger oma
ametist vabaneb. Ford annetas
Kissingerüe ühendriikide Vabaduse
medali ja nimetas teda „kõige
suuremaks välisministriks ühendriikide
ajaloos".
WASHINGTON — Ühendriikide
Valge Maj a rahvusliku julgeolekunõukogu
uus juhataja poola
päritoluga Zbigniew Brzezsins-on
täielikult ümber organiseerinud
julgeolekunõukogu juht- ja
ametkonna ning on kõrvaldanud
sealt" Kissingeri^ aegsed välispolü-fcika
tegijad. I Kuna. Brzezinski on
väga dünaamiline isiksus,, siis
kardavad paljud poliitilised vaatlejad,
. et ta hakikab välispolütilis-tes
küsimustes domineerima ja
jätab tahaplaanile väJisminister
Vance. Seega kordukS' sama lugu,
mis juhtus Kissingeriga kui ta
julgeolekunõukogu : juhatajana
jättis täielikult tahaplaanile tolleaegse
välisministri Dean Ruskl.
Brzezinski kinnitab siiski, et tema
kavatseb kõige tihedamalt
välispoliitilistes .küsimustes koos
töötada välisministriga ning ei
mõtle halkata ajama isesisvat poliitikat.
Pääsmed $ 4 , ^ , pensionäridele Ja noortele $3.-
Sissepääs koos sooja einelauaga $3a50
• •'.' -J . •
KÕEK TERE TULEMAST!
Tal on enesel olnud sel alal kogemusi,
nii pole N. Liidu sažit-kond
teda vastu võtnud, ja ta!
pole edu olnud kä konsulaadiga.
Helsingi deklaratsioon on siiäki dokument;
mille alusel saab midagi
nõuda, kas suuremat liikumisvabadust
või kontsessioone humanitaarsel
alal nõudega, et venelased antud
lubadusi täidaksid. Enne Belgradi
uut konverentsi äga tahavad
parlamendiliikmed saada sellistest
kokkuleppe rikkumistest dokumentatsiooni,
et / neid seal venelaste
vastu kasutada. Ta kirjeldas raskusi
perekondade kokkuviimise küsimuses,
ja märgis, et asjad liiguvad
väga raskelt ja pikkamisi.
Ta palus, et inimesed saadaksid
parlamendiliikMeile vajalikke
materjale. . ^ . •
Teisena oli sõna Ä. Nieholsonil;
kes osalt kordas eelmist ja tõi esile
neid raskusi, mis juutidel on olnud
Venemaalt välja pääsemisel,
kus nad asju ajades on kaotanud
töökohad ja jäänud igati šurve-aiusteks.
^
Pikas ja väga elavas diskussioonis
võeti sõna mitmel alal, nü küsis
U. Petersoo, mida Kanada delegatsioon
kavatseb . konkreetselt
Belgradis teha ja mis saab siis,
kui venelased neid nõudmisi ignoreerivad.
Kas- Kanada kavatseb
võtta konverentsü omale- juhtivat
.osa.?'
Teised arvasid, et pettumus on
juba ettearvestatudi ja kokkulepet
tuleb võtta farsina, millest pole
palju loota.
Kõne all oli veel pakkide saatmise
icüsimus ja arvati, et tuleb protesteerida
nende raskete toUitingi-muste
pärast, mis on pandud pakkidele;
rahasaadetistest aga läheb
kaks kolmandikku kaotsi maksudena.
Arvati, et pakkide tollide puhul
tuleks protesteerida, kui saadakse
teada et need on suuremad
kui ametlikud N. Lüdu kauba-
: tollid. • :;. • :.
Väga elav oli ka küsimuste esitamine
perekondade õiendamise
asjus ja Balti maadest inimeste
väljatuleku võimalustes. Dr. E,
Anija leidis, et kui Eestist tuleks
1.50.00Õ inimesi välja, siis oleks
seal venelasteiyülekaal ja kogu
Ee.?tl küsünus jääiks päevakorrast
ära. Keegi lätlane leidis, et n^de
olukord on veelgi kriitilisem.
Teine hoor lätlane avaldas mõt
te, et kas ei saaks balti delegatsiooni
Belgradišse saata, või sellisele
grupile anda võimalus olla
Kanada delegatsiooni koosseisus
ajakirjanduslikud vaatlejaid.
L. Leivat oma lõpusõnas rõhutas
veel kokkulepet rikkuvate
punktide parlamendiliikmeile saatmise
vajadust. Surve ja lootused
Balti niaades pole vaatamata Helsingi
konverentsile vähenenud,
vaid vastupidiselt suurenenud ja
võime kõneleda uuest stalinismis-t
Venemaal.
Ta avaldas soovi, et Kanada seisaks
tugevamini nende maade
eest kus totalitaarne võim inimõigusi
älia surub. i
Läbirääkimisi juhatas Balti Lüdu
abiesimees L. Lukss. Dislms-sioon
väiksemate gruppide vahel
jätkub veel tassi kohvi juures ja
M. 0'eoimeli ümber oli tihe ring
inimesi, kes on ajanud oma omaste
siia toomist, aga pole seni suutnud
seda teha ning soovivad nüüd, et
Kanada pariamendilüge nende soovile
kaasa aitaks.
Lätlaste esindaja d r . E . Lukss ja:
parlamendiliige M. 0'Gonnell
(kõnetoolis) imiforaiatsiponikoos-
:oleIml/ .
Fotod- Ethnic Press
Hoidke elavana Põftfa-^meeriKa oinulce kak$ korda nä daiasilmv eesWfcee/iie afa/eht — fe//fge „Vabo Eestlasf" Tellimiskupong lk. 3
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , January 18, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-01-18 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770118 |
Description
| Title | 1977-01-18-01 |
| OCR text | lational.Lfbrary Gen e. A G qui s i t ions . Ottawa ^Onta, Se^ond class mail regis-tl ation number — 1S89. S f I A DCDEa Nr. 4 (2351) XXVI aaistakaik Teisipäeval» 18. jaanuaril 1977 -r January 18, 1977 Üksiknumbri hind 35 ce&@ Vendased heidavcid HeSssBigi kokkulepped y!epcard@i^^^^^^^^ V U N — N . Liidus on pärast Helsingi kokkulepete sõlmimist vanglatesse, sunnitõölaagrtose või iomajadesse paigutatud vähemalt 90 teisitimõtlejat keda kOEEmunistiik rezhüm peab oma vastaseks. Organisatsiooni Amnesty International teades! leiutatakse N , Liidus üha uusi võtteid rezhümir—^^^^^^ ajutiseks või Jäädavaks kõrvaldamiseks. ; Organisatsiooni Austria osakonnast mainitakse, et nende uute võ-lete raamides tehakse poliitiliste vastaste elu kibedaks, nende sugulasi ja sõpru häiritakse Ming esitatakse nende vastu kriminaalseid valesüüdistusi, mis Võimaldab nende kriMimaaikoh-fcute alla andmist. Amnesty Internationaii inforaiat-sioöai kohaselt on N. Liidu võjmud pärast Helsingi kokkulepete sõlmimist saatnud vaimuhaiglatesse valjemalt 15 vaimselt täiesti normaalset inimest, kes on julenud kommunsitliku rezhümi kritiseerida. Helsingi kokkulepped olid teatavasti iihelt poolt Kissinger—Ni-xon— Fordi ja teiselt poolt Brezh-nevi detente poliitika lõppakordikis ning läänemaailmas pandi nende kokkulepetele suuri lootusi. S*oikiiolniis Varbeirgi haiglas suri 5. jaan. eesti luuletaja,. ajalörjanik ja teatrikriitik Arthur Adson. Ta on sündinud 3. veebr. 1889 Tartus. Lapsepõlve veetis ta Viõrumaal Sänna koolimajas ja hariduse omandas Võru iinna ja Pilikva fflaaanõõtjatekoolis. Aastail ;907—1912 elas Ve-nemaal. Selle järele on ta tegutsenud kodumaal algul oma erialal, hiljem ajakirjanikuna, dramaturgina, kirjanduse ning teatri arvustajana ja filmiinspekto-rina TaHinnas, 1944. a. sügisest peale elas ta paguia- Eena Stokhohnis. Tallinnas olles tutvus ta ,3iuru" kirjanjikega, ^lul - rohkem kirjastuse maj an-dusliku külje korraldajana, kel aga omar oli valmis juba kogu luuletusi, mis ilmus 1917. Selles kogus oli aineks armastus ja kodukohaga seotud lapsepõlvemälestused, mis kirjutatud pehmes, võru murdes, millise keele juurde on ta ka oma järgnevais . ssitsmes kogus jäänud. Hiljem tuli ta luulesse juurde ka looduspildistik, üliiskondliku elu vaatlused ja nukrameelne maailma-murel. ne -toon, mis juba 1937. a. ilmunud koguS; „Le-hekülg ajaraamatust" oli kaduvikumõtteline j a resig-natsioonimeeleoluline. Sellekõrval on i tähelepandav ta näitekirjanduslik looming. Ta on kirjutanud kümmekond näidendit, kus tähelepanu võitsid eesti ajälooainell^ed tööd või ärkamisaegseid isikuid dra-matiseeriv ,,Lauluisa ja Kir-. janeitsV'.. 1924. a. abiellus ta luuletaja Marie Underiga, kelle truufes elukaaslaseks, kaitsjaks j a valvajaks ta on üle 50-ne aasta olnud, jagades elu Eestis ja pagulasena Rootsis. Kuid ka sel ajal on ta olnud loov oma memuaaride iklrjutamisega, mis on olnud laialt haaravad. Nende kõrval omab aga eriti tähtsa koha eesti teatrielu-line ülevaateteos „Teatri-raamat". Ta on koos Marie ünde-riga olnud juba pikemat aega haiged ja jaganud sama haiglaruumi, kus Stokhol-mi eestlased on neid käinud külastamas. Pärast Arthur Adsöni surma tahtvat Marie Under haiglast koju minna, kuna tal tuleb tulevikus ruumi mõne teisega jagada, aga poetessi tütar Hedda on ise haige ega suuda ema eest hoolitseda.. > Vastutasuks veneSasto lubadustele andsid lääneriigid kaudse tunnustuse N. Lüdn vallutustele Ida-Euroopas psrasfc Teist maailmasõda, Amnesty Internationaii ringkondadest mainitakse, et dissident Vladimir Bukovski läänemaailma saatmine ja väljavahetamine Tshiili kommunistliku partei peasekretäri vastu ei lüldca ümber tõsiasja, et N. Liidus viibivad tuhanded rezhümi poliitüised vastased vanglates, kelledest paljud on haiged. Nendelt on röövitud nende vabadus, kuna nad on kasutanud põhiseadusega neile omistatud õigust oma arvamiste avaldamiseks.: • Vabasse maaihna pääsmid Vladimir Bukovski mainib, et lääneriikide detente poliitikal on N, Ludu inimvabaduste liikumisele ^mõrvarlikud tagajärjed". 34-aas-tane Bukovski kinnitas Inglise ajar lehele „The Times'dle", et ida ja lääne vahelise kaubavahetuse eest maksetakse. N. Lüdu inimõiguste eest võitlejate verega. jBukovškiga ühel arvamisel ob ka N! Liidust eksiili saadetud rezhü-mivastane kirjanik Alexander Solz-henitsõn, kes kinnitas Londonis televisioonisaates, et „Helsingi vaim" on toonud N. Liitu suurema tagakiui^amise kui see eksisteeris seal varem. N, Lüdu dirigent Rudolf Bars|iai, kellel õnnestus juudina saada N. Ludust väljasõiduviisat, mainis Viinis ajakirjanikele, et Moskva sümfooniaorkestrist vallandati "äsja 30 muusikut, kes julgesid väita, ©t orkestrijuht, kes an tuntud suure kommunistina, on vilets muusikamees. • Balti rahvusgruppide esindajad kuulavad Toromto Eesti Majas toimunud informatsioonikposole-kul Kanada parlailieiadllükniete. ettekandeid. HelsJngfi kokWepete i i^endsm^ kotota Kilonete väljafoomiseks N. Ludust. Balti Lüt Kanadas korraldas kokkusaamise Kanada föderaalvalitsuse parlamendi liikmetega, et ema© käesoleval aastal toimuvat Belgradi konverentsi läbi aiiitleda Helsingi kokkulepe täitmisega olevaid küsimusi, eriti humanitaarsetel aladel, kus üheks punktiks on perekondade ühendamine. Kokkutulekul, kus oli üle 100 inimese Eesti Majakeskmises saalis, olid külalistena kohal Hiduparlamemdi liikmed Martin 0'ConneIl, Aideen Nicholson ja Chas Ca^icia. Koosoleku avas Balti Liidu abiesimees dr. L. Lukas, lugedes Hel-singr kokkuleppest ette neid punkte, mis puudutasid perekondade iiliGnda?inise, välismaal olevate omaste külastamise ja kultuuriva-bi^ nduse korraldamist. :.^^lm8i3ö;i3 oli pücem sõnavõtt parlQmendüiikmelt Martin Ö'Con-iiellilt, kes käsitles - Helsingi deklaratsiooni põhimõtete küsimust hu.manitaarseil aladel, eriti lahus-öievatö perekonnaliikmete ühendamist. Kuigi leping tehti usus, et venelased seda peavad, siis senine praktika on toonud-pettumuse. fiCIssingera EESTI GAIDERITE KOGU korraldusel toimub 30. jaan„ 1977 / Eesti Maja suures saalis algusega kell 2 p.I, Kaastegevad: ÕNNE LAIKVE — laul, LTOiÄ VOHU — deklamatsioon, NORÄ-MALL KERSON — klaver, Vanemgaidide Koor GUNNAR MITT'i juhatusel, noortelt ettekandeid kohvilauas Tulu Vanemgaidide Koori klaveri katteks L O t ER NSW YORK ~ ühendriikide ajaleht New York Daily News mainib, et Iisraeli ekstremistid on lubanud 150i00 dollarit mehele, kes mõrvab ühendriikide välisminister Kissin-geri, kes lahkub ametist pärast uue presidendi ametisse õnnistamist 20. jaanuaril. Ajaleht mainib, et summa oh juba väljamaksetud: ühele või mitmele palgalisele mõrvarile. Mõrvamise motiivina mainitakse,, et juudi ekstremistid ei nõustu Kissingeri välispoliitiliste kombinatsioonidega Kesk-Idas ja süüdistavad Kissingeri Iisraeli huvide mahamüümises. President Gerald Ford on pöördunud Kongressi juhtide poole,: et nad astuksid samme Kissingerüe politseikaitse säilitamiseks kui Kissinger oma ametist vabaneb. Ford annetas Kissingerüe ühendriikide Vabaduse medali ja nimetas teda „kõige suuremaks välisministriks ühendriikide ajaloos". WASHINGTON — Ühendriikide Valge Maj a rahvusliku julgeolekunõukogu uus juhataja poola päritoluga Zbigniew Brzezsins-on täielikult ümber organiseerinud julgeolekunõukogu juht- ja ametkonna ning on kõrvaldanud sealt" Kissingeri^ aegsed välispolü-fcika tegijad. I Kuna. Brzezinski on väga dünaamiline isiksus,, siis kardavad paljud poliitilised vaatlejad, . et ta hakikab välispolütilis-tes küsimustes domineerima ja jätab tahaplaanile väJisminister Vance. Seega kordukS' sama lugu, mis juhtus Kissingeriga kui ta julgeolekunõukogu : juhatajana jättis täielikult tahaplaanile tolleaegse välisministri Dean Ruskl. Brzezinski kinnitab siiski, et tema kavatseb kõige tihedamalt välispoliitilistes .küsimustes koos töötada välisministriga ning ei mõtle halkata ajama isesisvat poliitikat. Pääsmed $ 4 , ^ , pensionäridele Ja noortele $3.- Sissepääs koos sooja einelauaga $3a50 • •'.' -J . • KÕEK TERE TULEMAST! Tal on enesel olnud sel alal kogemusi, nii pole N. Liidu sažit-kond teda vastu võtnud, ja ta! pole edu olnud kä konsulaadiga. Helsingi deklaratsioon on siiäki dokument; mille alusel saab midagi nõuda, kas suuremat liikumisvabadust või kontsessioone humanitaarsel alal nõudega, et venelased antud lubadusi täidaksid. Enne Belgradi uut konverentsi äga tahavad parlamendiliikmed saada sellistest kokkuleppe rikkumistest dokumentatsiooni, et / neid seal venelaste vastu kasutada. Ta kirjeldas raskusi perekondade kokkuviimise küsimuses, ja märgis, et asjad liiguvad väga raskelt ja pikkamisi. Ta palus, et inimesed saadaksid parlamendiliikMeile vajalikke materjale. . ^ . • Teisena oli sõna Ä. Nieholsonil; kes osalt kordas eelmist ja tõi esile neid raskusi, mis juutidel on olnud Venemaalt välja pääsemisel, kus nad asju ajades on kaotanud töökohad ja jäänud igati šurve-aiusteks. ^ Pikas ja väga elavas diskussioonis võeti sõna mitmel alal, nü küsis U. Petersoo, mida Kanada delegatsioon kavatseb . konkreetselt Belgradis teha ja mis saab siis, kui venelased neid nõudmisi ignoreerivad. Kas- Kanada kavatseb võtta konverentsü omale- juhtivat .osa.?' Teised arvasid, et pettumus on juba ettearvestatudi ja kokkulepet tuleb võtta farsina, millest pole palju loota. Kõne all oli veel pakkide saatmise icüsimus ja arvati, et tuleb protesteerida nende raskete toUitingi-muste pärast, mis on pandud pakkidele; rahasaadetistest aga läheb kaks kolmandikku kaotsi maksudena. Arvati, et pakkide tollide puhul tuleks protesteerida, kui saadakse teada et need on suuremad kui ametlikud N. Lüdu kauba- : tollid. • :;. • :. Väga elav oli ka küsimuste esitamine perekondade õiendamise asjus ja Balti maadest inimeste väljatuleku võimalustes. Dr. E, Anija leidis, et kui Eestist tuleks 1.50.00Õ inimesi välja, siis oleks seal venelasteiyülekaal ja kogu Ee.?tl küsünus jääiks päevakorrast ära. Keegi lätlane leidis, et n^de olukord on veelgi kriitilisem. Teine hoor lätlane avaldas mõt te, et kas ei saaks balti delegatsiooni Belgradišse saata, või sellisele grupile anda võimalus olla Kanada delegatsiooni koosseisus ajakirjanduslikud vaatlejaid. L. Leivat oma lõpusõnas rõhutas veel kokkulepet rikkuvate punktide parlamendiliikmeile saatmise vajadust. Surve ja lootused Balti niaades pole vaatamata Helsingi konverentsile vähenenud, vaid vastupidiselt suurenenud ja võime kõneleda uuest stalinismis-t Venemaal. Ta avaldas soovi, et Kanada seisaks tugevamini nende maade eest kus totalitaarne võim inimõigusi älia surub. i Läbirääkimisi juhatas Balti Lüdu abiesimees L. Lukss. Dislms-sioon väiksemate gruppide vahel jätkub veel tassi kohvi juures ja M. 0'eoimeli ümber oli tihe ring inimesi, kes on ajanud oma omaste siia toomist, aga pole seni suutnud seda teha ning soovivad nüüd, et Kanada pariamendilüge nende soovile kaasa aitaks. Lätlaste esindaja d r . E . Lukss ja: parlamendiliige M. 0'Gonnell (kõnetoolis) imiforaiatsiponikoos- :oleIml/ . Fotod- Ethnic Press Hoidke elavana Põftfa-^meeriKa oinulce kak$ korda nä daiasilmv eesWfcee/iie afa/eht — fe//fge „Vabo Eestlasf" Tellimiskupong lk. 3 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-01-18-01
