Vaba eestlane , January 18, 1979

              Nr.
fltaarid
tegutsevate kommiii'»
agandameeste stÜ
^läkituste serveeri*
viimase paariküm-palju
muutnuud;
itata enam selliseid
gu „valg©d lihunfi-hva
kõrilõikajad"
ie vängelt lõhnava
3mele on tekkiniui
amisvõtted, kus va-kommunistlikke
rahva suure beate-itataks
® sentaiiex&-
kriipsutavate trikM>
eestlaste koduigat-
-vahel peetuvad sel-javiini
kaykõve-
Vihast polbitsevaä
ja seda CTiti sel
"eerfta^ paguluses
agUiÜkke emigrant-tsiöone".
Talliimasfc
idetud priõpagaö^
aä'*;hr;;5^,-1978;.c^^
äg^itsies iegutsevä-nisatšioonidele
ja
kpnsuiiteie peaae^
^ülg, kusjuures eriti
ese ÜhendrlSddes
iva poolt otseselt
Rähvusköiiüž»©
ib pealkirja
/ad?" ning s«lle au-dalt,
keda Eesti
tJhendriikidesliife-
Qküpsntide pr©-
eab vajalikuks ^
paarildimiie^ tu-egstlsstest
Isputäis
õiguse teistele nina
kuidas istuda ja
kühii miima ja küi-ajab
see naerma,
kui see parlämen-aastasse
aina kes-hlnge
täis"
rahustuseks võime
:sti Rahvuskomitee
liikmed esindavad
endrükide eestfäs-nad
vabalt iilessear-ide
hulgast vaMnM
alustel otsese ja
Ning sel­leks
ei ole oma
Bie ette Mrjut^
või astuda, väid
vene okupatsiooni
väg^aldselt pesle-lunistliku
korra
Kuna Rahvusko-idŠestis
pra^
ukorra kirjeldami-le
tehtava uleSoh-el
silmapaistvaM
läb see „Kodnmaa"
naidiele Mskude
Wietöis.
odomaä'' on Julm
luseÜles tõsl-e
ka ,^odumad©^
siin paguluse
huvitod, keda
Ivan KäbinU
'alter Klausbni Ja
)Hste
ja neid taga
Id isikud, ket
ursivad vaevaliseni;
teised seda sõnagS
esindab nõndani-Ülenmdukf^
ainnU komr
poolt eiätatn^
bulgast ja maie
Eesti v^askois^
^e üt^da? Keda
tis kõik need luge-fuiiktsionarid,
k^
tatud KrexnlS
a Eestisse saadetud!
e n i a t e ^ ^
rvates ei ešinõšs.
ti rahvast, vaid ai-ivaldseit
rakenda^
lunistlikku riigi.
kõrgCTmid võimK-aa'*,
mm
umakut paguluseö;
^sti keskoi^:ajiisa^
adele küsim^de
Tumaa" tegijateks
slge, et enne tuleb
puhtaks piJhMda
sište uste alla prab-ja
suur häbema-Äidpropagandxrt,
^vürtse iiiteiüa tarvi.
ivad nad bumeraB-ivad
propaganda
Nii nagu käesole-dumaa"
veergudel.
IIWBtVfrinilRl
20. Ja Sl. Jaasu ^ . ^, U^ssmmt
g?. Ja 'Jaan. dr. H. Tari, M .
KINDLUSTÜSTESS
LÄTER&CO;
Ltd.
"JNSURANCB^'
1482 Bathurst St, T kord
(Bathurst-St. Oair)
Teleloffl,feoatoris 653-7815 Ja
VÄRSKE
^-,4-, 14-ja
nõudes.
447-2539 (Eerme>
Insurance
Ägency
2ä WS8iWRE iDr*, Snit(s:m
; itesdale, (kf. M9V:
Tel 745-4622
(.%us lk. 2)
ei tea,: kuidas lahendads^
KagUrÄasias suurt põgenike prob­leemi.
Kiinm^tuhaiuded inime­sed
põgeneyžid Vietnan^ Xao-sest
ja Kambodžhäst terrpristte
kommunistlike rezhjiniide eest,
<si^ides endile uut varjupaika.
Suur osa neilt põgenikest asuvad
Tais, Mslaias Ja teistes riikides
põgenikelaagrites ja ainult väike-
. sel" osal on.: -'õimestnntid' Is^tide
^irduda ja enoite misl kodusll
leida. Ligemale 7000 põgenikku
elavad vil^satesoludfö kolmel
suuremal põgenll^e laeval, mis
iä Malaia
sadamas
ujuvateks
asuvad Hong Ko
rannikul ning
ning mida
i,@ltsk'M€ilikke ga poliifilisi ürifnsl lm Anqde^h ^^šfavcshetyseS
LOS ANGELES (VE) — Uus
Aasta saabus Los Angelese eestla^s-feele
suure mürtsuga. Peale tavali­se
peo Eesti Maoas Ikõigutäs tae-'
vataat Kalifomia imaateamaiat
uiae aa<sita esmxesel päeval Richte-ri
sikaala järgi 4.6 ning mõnigi
võis arvajta, ©t eelmisel õhtul oli
liiga ikauia pidu peetud ning sel­letõttu
maa Ifeõikus jalgade all. õn­neks
see laiaetusteaihju ei teinud,
kuid mõnel fcuikikusid mamatud
riiulitelt ning elektrivool katkes
lühiikesisks a^jaiks San Periiando
Orus. Tõuke kesfepunktiks peeti
oofeeani põhja neli miili Malibu
Valevalt oM raihvas sellest toibu^
tali järgmisel' ^päeval iraani
lüiõpilased rikidiasid
sirp ja vasara märgi aai Iraani
shahhi õfe-elamut Büverly Hillsis
kuhu hiljuti saabus ka shahhi 90-
aastane ema. Kuna ipolitsei ei ol-md
selliseks lahingutes ette val­mistatud,
siis pääsesid manatse-jad
lõhfeudes ja põletades elamu­le
lähtedaae. Kõiges selles möllus
sai tematada ipolitsei, pumstaiti
kohaliku TV oaama kommentaa-
O P T I C A L STUDIO Ltd.
R.SCHMID, saksa optik
Suur valik euroopa prilliraames
: Zeiss, Rodenstock. Metzler
IS86 BLOOE ST. W. 1
pool Bundas*e subway'd
: TELEFON 535-6252
Piuna stuudi©
myyslka-gryppid©
Möödunud piabapäeval toimus
Peetri kirikus Musica Divina laul­jate
ja Musica VIvs kammeror­kestri
tänavune esimene kontsert.
Lembit Ävesson on oma kahe
muusika^gniplga alati tutvusta­nud
klasSIkaišt vaimuliklm i ^^
sikat ja toonud meie muusikasõp­radele
kuuliiavaks neid helitöid,
mis aastasadade taga loodi. See­kord
tutvustas ta meile baroli^-
ajastü hclimeistrifte instrumen-taal-
kui ka vokaalmuusikat, nais
mõneti öUd
ja -teemalised.
Kammerorkester
Heljo Kregzde,
Foto- ÄYÖPiirisüd
Neli eesti: kunstnikku Paidine Leps-,
da Kusik ja Tiiu -Pessa näitus® a,
tori autoQjknad ning yäiisimijiistee- (tas väga suurel, arvul e^tlasi ikui öctkument ega leping nm see
liumi auto keerati ning; fea ameeriklasi ning enami^ esi- aktsepiteorlti detente edutamisisks.
iinrta*ud töödest leidsid
taikste
Los
STOKHOIM— Stdkholmss 405°
tavaa eesti teaitrü, nn. PinnarStuiu-diol
täitub icäesoleiva aasta sügi­sel
ikümme aastat tegevuse algu­sest.
Seda juubelit kavatsetaks
pühitseda kevadel esitaitava H.
Raudsepa ^komöödiaga ,;Põnmu«!
am õimistus".
Oma senise tegevuse jcciksul m
Pinna Stuudio esitanud ükstei^
näidendit, kusjuiires avaetendu­seks
oli Salme Ekbaumi „Võõra&>
eana", millele järginesid Hmaa-
Külveti ,>Sild üle meore", mitu Ar­vo
Mägi sÄiendit, Arvi Mood,
Rae Piiri ja M. Pagnoli ning W. S.
Maughami näidendid. Näidendite
lavastajaks Gti olnud Slgn^e Pinna
ise, tema kõrval poeg Jüri Jür-geaitol,
Boris Peensaar ja Niis
Morltz.'.;
Praegu -kuuluvad Stuudio kind­lasse
koosseisu Jussi Romot^ Lea
Treipp, Katrin Hotoi, Aiine Part»
ma, Äl€šiksander Pöit, Lauri Nuir»
missaar, Kristjan Penno, Henržk
Pernio iiing Mari Kiiman, kellest
vüniane on nüüd emigreerunud
UŠA-*sse. Kauaaegse^ etteütle-jaiks
on olnud Le^ia Seensalu.
nanõukogu ja elanikud mõistsid laste ja , aiMeeriklaiste kodudes., muse päevaikorral hoictoiišeiks on
selle teo hukka ning o iM n ^
müük jsl teiste organisatsicKmideä^ein piuflcönnast va^
kinniseid jõulukoosviibimisi,^^^^^^^
lõppesid, -rahvardhikelt jõuliilau-ning
oüüd
terroristid® maalt
päeval Hollywoodi kirikus, kus
teenisid EELK LA Koguduse õpe­taja
Rein Neggo ja usuteaduse
Los Angeleses olt tavakohaselt
mitmeid eestlaste jõuiÄoosvii-bimisi,
alates Pensionäride Khi-
M koosviibimisega, kus J(cülalis- . ... ^. - u m r
konelejaks^cM::.ERTO
.Erilise sündmusena sel aastal
ijöimus poolatunniue saade eesti
jõuladest I Kalifornia tfelsloo-nis,
mida esitati esimest korda
11. detsembri!
SRKÜ
vastetes iküsimustele. Sellele järg.
nes ESBIiK LA Koguduse jõuhi-puu,
kus k<K)s\d|bimlsele^^^
vait toünus sjkaAitüifc^
koondus ning Eagle ehk kotksr
skaütideiks ülendati eesti skaudid
Steven Liivoja jä Alary Piibe.
Täiendusfebpll te
ikooli jõul\^iÄ,-^i^^
poolt; - .esitati, j WupõlmSte~ •C^õulu,^:
vana. ' - • • ' •
Küsimust ön
kordadel ka Liitunud
Organisatsioonis, kuid seal ei ole
sellele pakilisele probleemile la­hendust
leitud. Seda ei olegi kee-ge
leida kuna põgenikud jidevad
maadestr kes kõik on^^I^^
Rahvaste Örganisatftooril liikmed
ja on küünte ja hammastega val­mis
oma huvisid ja terroristlikke
^'iezhllme-kaits^ ^- •'•:-•
i5liid säski^^
ettepanekuga tuMUitunud Eah-vaste
Organisatsiooni
ette Kanada diplomaat
Gignac, kes töötab juhtival kohal
Kaaiada väUsmiiiisteeriumis. Selle
Kanada eksperdi ettepaneku ko
haselt; tuleks seEisitele kommu­nistlikke
põgenikke j produtsee
rivatfji riikidde nagu seda On
Vietnam, Laos ja Kambpdzhaan^
da nii palju läänerüldde majan
duslikkü abi, et inimesed elaksid
seal suures ilus ja õnnes head elu
ja ei mõtleks enam põgenemisele
Ettepanek on naiivne ning näi­tab
seda ignorantsust, mis -^sSs
teerib läänemaailmas komm^
mi ja konmiuhisUikü rezlüimi
hindamisel. Läänemaailmas ei
Ole nähtavasti ikka ve^l selge. M s
on kommunism ning paljud ei
taipa, et inimesed ei põgene raud­eesriide
tagant eeskätt mitte lei­vatüki
vaid neile jiealesurutud
^anglareszhiin^ Ühtlasi te^
Mb Jasqiaes Gignaci kummaliste
ideede puhul küsimus, mida teab
tav£line IBnemaailma
kommunismist kui selle tõelisest
olemusest puudub selge
isegi diplosMaadil, kes peaks prae.
, Jõulueefeei'.'i^rioodll-.fte ka
nelja eesti: naisiktmstniiku Tiiu
Pessa, Heljo Eregade, Härda Ku-siki
ja PauSine Leps-Bstami näi­tus
Tiiu Pessa^ te La-guna
Niguelis. Esitatud oli maale,
raa&ait, mamatuid ja mitme-sündteat
saates ,,Wcmmi —
to Real" mis antaikse üle
osariikides. BRKü lüge ja uue
ingliskieelse ^sti kcfearaamatu
kaasautor Viivi Piirisüd andis
Iter^at^: •. ;pbMiti!i oluikiprröst'
Eestis iiMig eesti j Wuikoimmfi^
ja toitudest; Viivi Piirisüd
tas saates Eesti ajsukohte, ja
ERKU tööd, mairiides, et Tallin­nas
korraldatava olümpia regati­ga
püüavad venelased näidata
küsimus tuleks tuua
kem esile ameerika
duses, televisioonis ning tuleb
avaldada survet, et Ühendrüki-de
koolides, eriti ülikoolides
.. tubks õiglaselt käsitamisele ka
Balti riiMde äjalugna. : •
ta mainis veel, et Nõukogude Lu­du
uhtidele on ühöks suureaiiaiks
pinnaks sumas välismaal ilmu­vad
balti ajalehed, mpe kohta vä­lisministeerium
saab pidevalt ka/s-busi.
Ta avaldas kubust ka balti
küsimustes kontakte pidava John
Bolsteini tööle, toes väga tihti; kü­lastab
ka tema bürood. J. Soiste^
iiS''^gas"ttnaiksaväd• balti organi-saisioonld,
eesitlaste osa Eesti
Rahvuskomitee t ) ^ ^
Küsimuse affisi tuli ka Balti rii­kide
külastamine. S. Byrnesiit^
les, et see on iga^Mmese isiklik
Melteri (1695—1763) „Goncerto Kuid Pinna-Stuudio lavastuste®
pastorale*', X Pachebeli (1653— on esinenud vee^ Epp Lohk, .Uno
1706) ^,Canon for striings^* ja Ä. Tõnissoo, Si^i Kriisa, Artur Sikk,
Gorelli (1653-1713) „Ck)hcerto Romaan Väli, Süri Kuldkepp, Agu
gi^sso Op: 6 Nr. 8^ l Ü i ^
ansambel on suurepärane grupp r ^ , Tiina Klemmt, Tiiu Väides js
muusikuid, kes nimetatud tö^
esitasid ilmse kergusega ja tõi- Praegu toimuvad teatris proo-gendasid
kunagiste loojate muu- vuiH. R a i ^^
sikalist nägemust vaimuliku sisu- Signe Pinna leiab, et näidendis m-ga
helitöös. v ' p ^
Teisel poolel Musica 1% laul- ning trupis on olemas vastavat^i
ja Musica kammerorkester osad© jaofcs sobivad näitlejad,
esitasid koos Ä. Vivaldf (1675— Publik amastab meie vanu klas-
1741) „Magnificat«. Selles hditöõs sikuid, on Signe Pinna veene
6n vaheldusrikkalt kasutatud!
lauljaid ja orkestrit, tuifes esile 1
mitmesuguseid tundeid neitsiMar. ^^^^^ .
ria kuulutusloos. Solistideks olid ©KSiCUrSlOOil i ®rönl
sopranid Lois Bradley ja Mar-garet
Smlth, alt Jean Mautner jä,
tenor E. Tobreluts. ordil saatts l 21. jaanuaril, M. 2
suguseid esemeid. Näitust
ESTO M1JTÜ:%L FÜND, xm
Aktsia hind 12. jaan. $7.07.
^ . W., Room
Tosxiito, Ont. M5H 1J8.
telefon päeval 364-1131
õhtul 925-6812
nagu asuiks TaMmi Vehöma^L Ta .
rääikis Ika eestlaste suurematest N
asukohtadest Põhja-Ameeffikas mist, kuid isik, kes läheb olaipee.
nagu Toronto ja New Yorfe^Ä
kuitsüs ameerMasi osavõtma eel-seisvaist
Lääneranniku Eesti Pä^
Läti Vabarügi 6Ö. juiibeliaaste-päeva
puhul ikuulutaiti läti „Man
of the ;year'iks" hiljuti okup. Lä­tist
välj apääsentid vabadusvõitle­ja
Viktors Kalnins^ ikes ist^
aastaid N. Vene vanglais. Ta elab
nüüd^:-tJSArS.;::/
I ^ i Kiultuurfcpi andis juub^i-aastap^
välja kahdssalailtuur
riauhinda, igaüks $400 suuruses.
vadest Los Angeles^.
l ^ t s a sündmiiseim toto jõu­lueelsel
perloodt UBA välisminis­teeriumi
N. Vene küsimuste osa­konna
juhataja Shaiun Bymesi
(eriala Balti riigid) külastkäik Kar
lifomlasse. Los Angeleses toimus
šel; puhul koosolek Läti Majas,
kus koos oli ligi 30 baltlast, nende
seas ka Americans for Gongres-sionaa;
Aotion ito Pree the Baltic
States juhatuse lükmed.; Eestlas­test
vc tsid koosolekust osa ERKü
Esindušikogu lüge Viivi Piirisüd,
EOLL abiesiniees Bemard Nurm-sen,
©Axasekoiisül Ernst Laur, Los
ngelese eesti organisatsioonide
tegelased Alfred Anton ja Arne
Kalm. Oma sõnavõtus S. Byrnes
üitles, et president Carter ad-minstratsioön
jätkab Balti riikide
vägivaldse annekteOTnise anitte
tunnustamist. Ka ei võta Ühehd-riigid
vastu okupeeritud Ä
kõrgemas asitmes esindajaid..
maa-alale, peab kohtrolliniaj
et tal on 'Ühendriikide kodakond­sus
ja et ta paberid on korras.
Konverentsi lõppedes tänati
Sbaun Bymesi ning avaldati soovi
igal aastal samaste konverentside
ma hästi kursis? Ja lõpuks
lacques Gigna45 ja
ei taipa, et konimunistlikktide rii-
Idde majanduse ülesehitamisega
muutuvad neeft riigid veelgi tuge­vamateks
ning Mavad- uusi vai-lutusi,
mis paneb liijcuma uued
;Nende saaja/telks olid humanitaar-teaduste
ja loodusteaduste alalt
Hteroninaus Tidi^ õpetaja­test
Äustra Rudzite pti gümnaar
siumis Münstteris, SaksQ^^
kirjanikest Austra Liepina ,iat-via''
1žoimetaja Saksamaal, heM
jäist-i^riginsApkals,^
äsja raamait ,Xäti muusika jä
oratoorium laulupeol Bostonis";
:ki]:ijaihikest Arturs^ V ^ kahe
eriraaihatuna ümunud novelli au­tor;
noorteteatri tegelane Maris
Ubans ning maali^^ Völ-demars
Avens ja; -;Amold-v: Trei
Jaanuari alguses toimus - veel
erakorraline ;,Eesti Kodu Kalifor^
nias" koosolek, kus esimehe dr.
AIöksanderMassakase juhtimisel
otsustati esitada pakkumine koos
$50.000 käsiraha sissemaksmise»
ga 104 korteriga kinnisvarade
omandamiseks, mis asuvad "Ox-nardi
linnas, 50 miüi p5hjapoo]l
Los Angelest. Kui ' ©estdaiste
pafekumine vastu yõetak^^ siis
tuleb 1 miljcm dollairit tasuda
järgmise kuue kuu jooksul. Ostu-tooguhind-
on $2.950.000.00.
aakrilisel maaralal asub 14
elumaja ning iiks
rumnikas ehitus üldiseks kasuta­miseks
j ia kposkäimiselks, kaikB
saima, ikaks tushimumi, pesuma­sinate
ruum ning võimlemisraum.
Ri Bastendöri!f. Koor ja orkester pl- toimub Toronto Adventkogudu-
L; ÄvessonI juhatusel näitasidUe lästekooli korraldusel uürimus-kuivõrd
head muusika-grüpk^^^ Ontario Museumi,
nfflifli n nad o«n jiaa kTnuihhiui «naaAd oommaa kkoooorrii-- 1lB^lloooorHri }ma Aveuuö Rdrnurgal. Kõik
juhi oskiasfcl juhatusel caa jõud-l noorehingelised ter^emastV Kä^
Kima mõned iuimid ^are^
Toronto muutlik sulailm kõik tä­navad
ja kõnniteed Iflaassüedaks
Jäätanud, siis oli sell le ilmastÜoi-olule
vaatamata küllaldaselt paiji|
kuulajaid, kes koorilä tugeva ap»
oma.tunnustuse andsid.
vas vaadeldakse Pübli amestifcul
muistseid Egiptuse> Paabeli ja
Rooma kultuure^ enne veeuputuse
aegseid elukaid, kalliskivide seast
otsitakse välja tlue Jeruusalemma
Muskivid, jne. Informatsioomks
palutakse helistada õhtuti pr. Va­leria
KÄaS, td. 267-1694.
18'
$35.'
feerendciastas $ 9.50
Peale selle on kasutamiseks ixja-m&
maaataiias asteid ©sto-, "^s^afein,^^ ping
dajad külastavad Balti, riike;^ feorvpalüvajafeud. P a * -
Ä f i t e l eriti
•aelpõlijustel, kuid seal e i ^ t ^^
;\^ametlikkev'kokkusaamisl M i g e ^ i - ^ ; . •
• -m^ :Ehitused^sisaldavad 22 iiie-ma-
KaÄndus ühendrilkk^^ N. M
Liidu vahel on suurenemid ning ^ ja^ kolme nmgam^^
tihti lossitakse kaupi maha Balti |f «nt koos p ntide, jaakappi-sadamates..
ÄdtÄd^
vad eraettevõtete kaudu ning r » jaÄukädgu k ^ u ^
laenud ei ole siin mängus. j^idijfeaiiD^^^^ teised.poed ja post-
Samuti lükkab ÜSA valitsus taga- ij^ontor. Iteirand asub 3 miüi
si igasugused N.LiJdu^^^^^^ kutsed ehitustest hinnad kõ^
kon^rentside pidamiseks Balti ^ guyad $29.000.00 ikuni 42.000.00
riikides. S.Byrn«skiimitasühtlar^p
si, et USA osavõtt olümpia
nemaal ning regatist Tallinnas tuntud oma pehme kliima, puhta
toimub, eraisikute organiseerimi- ^Im nin^ vaikusega. Linnast on
S8l ja sellel ei ole midagi tegemist buissiiihandused lios Angele-
.ttendriikide valitsusega.^^^^^^^^^^^^^^^^^^ '
Helsingi kmkkuleip^ kohta mai­nis.
Byrnes,,et; ®©3 ei ole
üSA-si
$58.-
Fooldcasfcii $28.-
$16.50
LENNUPOSTIGA üleraere-maadesse:
Asetas $6^,--^, poolaastas $34.5®, yeerandaas^^
Aadressi muudatus 40 centl. t^ksikiiumbri hind 40 ceiatä.
USA aadressidel© ..ZIPCODE" "
Pangatshekk või posti rahaka
frea EsMao Piibllšher§ nimel®. ;
Paima mulle sasta VABA EESTIL^J^ poiaaisSfiliLs /
— tavalise / kiripostiga alates „ . . . . -..: ^ ..
L-_.. TeDiinise^^k^^
/