1979-06-05-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Ui. 2 wmä EESTLANE teisipäeva, 5. ju-unil l OT — Tu^day, Jmie 5, l OT Nr. 42. . Nr. 42 tÄLJÄANI^JA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St Tomatos. 1 PEÄTOtel^A: Karl POSTIiU^EESS: P.O. B^^^^ 3, Oat. M6J SM7 lIBLEFONIDrtoimeto 354-7521^,^^ (tellünised, Jmulutu&sd, TEIiJMISHINNAD Kanadas: aastas $32.--, veerandaastas $9.50, %p)stiga-a^täs . ' , • :.: ja^^-vierandaastas $15.—. TELLBipspNNAD v ä l j ab tas $19.— Ja vBOTandaaštas $10 50. pjoläaste^ LSNNUPOSTOA ülemere $34^0 Ja vears^^ $18^. hiiid 40 €. PöIÄod by Free Estoaian Ptiblisher, Ltd, 135 Tecusrot ^^^^^^^^ ^ I — ainult aus lööming, laliendab. selle küsimus®. ii SellesS on möödimud juba lige- valitsejateks OHL islami revolutsi-maie neSi kuud Imi miiiliianieedlas-te juli4 ä;|atolIali Äomeini tas Iräaiuis s h Ä Eeza fiiing pani maksma õigeusklike Emuhanieedlaste range valitsemiskorra.: P a r ^ ei ole olukord Iraanis psffašt uue valitsuse moodustamist kaugeltki ning ^ vastuolud inito gruppide ja fraktsioonide vahel näitavad ühä süvenemise tendentsi., Eriti suured vastuolud on Khomeinfl tekkinud kommunistidega Ja teiste pahempoolsete rühmitustega ning leidub isegi neid poliitilisi vaatlejaid, kes irooniliselt kinnitavad, et Khomeini täidab Iraanis sama osa, mida mängis Kerenski 1917. aastal Venemaal kui ta kaudselt ?kaasa aitas jtonununistlikule riigipöördele ja pimaste võimuletulekule. Khomeinit ja tema revolutsioo Ui ei saa otseselt võrrelda Ee ,renski ajastuga ja tsaari kukuta, nüsega ning sellele järgnenud ok- I toöbrirevolutslqoniga, kUid teatud sugemed on siin siiski võrdlemisi lähedased. Nii näiteks lasevad kommunistide ja teiste pahempoolsete gruppide sammud cletadai et need fraktsioonid toetasid kõigiti K]homehut shahhi kukutamisel, kasutades teda vajaliku löögipuuna kuid nüüd ei taha nad enam midagi teada Kho-meinist ning ajavad asju omas suunas ja oma plaanide järele, et kehtestada Iraanis kommunistlikku korda. See on sama taktika, mida rakendasid kommunistid 1917. aastal Petrogradlš, kuid sa. j armee lagunemin komiteed, kes vastutar vad tegelikult ainult salajase islami nõukogu ees, mMe ametisse nimetas Khomeini. Iraani õitsev majanduselu on pärast Khomeini revolutsiooni taielikult kokku varisenud ning ligemale 3,5 nnljonit iniiiiest on ilma tööta; Inflatsiooni kasvu äsv vestatakse 30 protsendile ja kuigi valitsus on viimasel ajal suurendanud õli produktsiooni 4 miljoni vaadile päevas, mis toob aastas sisse 20 miljardit dollarit^ ei ole majanduselu alal niipea ette näha paranemist. Sellise põikpäise valitsemise tulemusena kardetakse olukorra tekkimist, kus mõõdukad poliitilised ringkonnad ori sunnitud Khomeinit võimult kõrvaldamiseks ühinema pahempoolsetega, lihkki rahva enamus toeta;b veel praegugi Khomeinit, väheneb poolehoid temale pidevalt ja juba lähemas, tulevikus; võib' . saabuda moment ktis mõlemad pooled iun-nevad endid võrdsetena [ja alustavad võiinumantli pärimiseks kodusõda. Khomeini vastase rinde organiseerimisel on eriti energilised marksistiikleninistlik Feda-yeen, kes kogub onia lippude alla rezhiimivastaseid töölisi ning müstiline Forghani nimeline grupp> kes on juba mõrvanud kaks Khomeini lähemat kaastöölist ja kellel on ümselt tihedad sidemed konimunistidega. Üldist kaost* aitab suurendada keskse politseivõimu puudumine, ning Iraani et- Eesti lähemas ymbryses STOKHOLM(EPL) — Kui keegi tänapäeval Rootsis katsub ävamndtku-jeMada sõjavägede olukorda maailmas ja teeb järelduse, et teatud suurvõimud näivad, valmistuvat ette suursõjaks, siis on tavaline, et seda išiknt tembeldatakse sÕJaässitajaks ja militaristiks. Nende ridade Mrjutaja riskib siiski järgneva ülevaatega. Läänemere piirkoiinas on tražtsioonilme ajalugu tihti olnud seotud sõdadega. PoliitUised muudatused on toimunud sõdade ja sõjavägede abil. Eesti ja teised balti maad on juba keskajast saadik olnud ihaldatavad vallütnsobjektid ümbritsevatele suurvõimudele. Erid tähtsateks kujunesid sisse-tnlekud transiitkaubandusest üle Baltikumi Venemaalt Läane-Europasse ja vastupidi. Venelaste välispoliitika tunnusmärk keskaja lõpust peal® on olnud ekspansioon kõikides suundades Ja eriti ümbritsevate merede poole. -. Kerenski isikut Khomemi isikuga ning samuti on Khomeini toetajaskond palju suurem Ja fanaa-tUisem kui seda olid Kerenski selja taga olnud kõhklevad demokraatlikud kõdänlised ringkon-^ •nad - • Praegu valitsevad siiski tõsised kartused, et Kohomein! kaotab oma mängu Iraanis omia rumalusega, x»õikpäisusega Ja rangetff islami traditsioonide, seaduste ja ikommet© rakendamisega, milledel ei ole enam kohta praeguses 20-da sajandi Iraanis. Iräanijna^ janduselu on korraldamata, inflatsioon suureneb peadpööritava kiirusega iga päevaga ning revolutsioonilised kohtud töötavad' täie mai ajal ei saa kuidagi võrrelda njliste gruppide nõudmised autonoomiale. Nii on tekkinud suuremad rahutused Kurdistanis ja iraani õlitööstuse tsentrumis Äba-danis, kus kokkupõrg(Btes on surma Saanud sajad inimesed. Iraa-nU on tekkinud tülikaid olukordi ja raskusi ka piirirajöonides, eriti Äfganistani-Iraani piiril kus õigeusklikud muhameedlased võitlevad Afganistani kommuriistMku rezhiimi sÕJajõududega. Paljude : poliitiliste vaatlejate arvates ei saa selline olukord Iraanis lõpmatuseni kesta Ja sellele peab tulema lahendus. Kuid — milline lahendus? Tõenäoliselt kodusõja puhkemisega, kus kommunistidel ja teistel paheiiipöpl- - , , , , , setel elementidel on N. Liidu toe-tempoga, saa<^s J i a l a s ^ M t r^^^^^ surma mimesi, keda Khomemi peab oma vastasteks. Ametlikult valitseb Iraanis Valitsus, mille on peaminister Mehdi Ba-ziargan, kuid maa pealtvaatamisel suuri võimalusi võimule tuBa ja Iraanis kommunistlikku rezhiimi kehtestada. A j a l Ä „Helslngin SmmiBi" Mosfcvar-kirjasaatja E Ä i Pemia-nen'i teatd on-Inimeste sürdumi- ?ie uutesse Mhoosi- ja saviiioosi-feuladesse eJijk agrolinihadešse olnud ofeu$>. Baltikumis, Valgevenemaal ja musta mulla aladel nii:a^larie, et Nõuikogude võimud kavatsevad seda 1990-ndatel aastatel :)kiir8ndaÄ senisest neljakordseks. . • Soome lehe ^ kirjasaatja jargi Eestis, Lätis ja Leedus elab maal 67—83% elanikest külades, mille •KA. elanike arv ön alla 200. See nä^e tuleb eelkõige sellest, et inimesed ei taha agroliimadesse kolida, vaid elavad meelsamini enda ehitatud Või. väiiemalt endale kuidu-vates majades. Pantei eesmärgiks oi^ olnud kaotada senine süsteem, müle järgi ikolhoosi 'või sovhoosi alla kuulub keskmiselt 6—7 küla ja tuua elanikud kokku 2—3 suuremasse külasse elik agrolinna. Seda poliitikat ajas eriilise innuga Nikita Hrusihtshov. Tema eesmärgiks oli, et aastal 1090 oleks saavutatud olukord, kus ei oleks oinüd enam väiksemaid 'kui 1000 elanikuga ifcülasid. See Läänemere suunas ori Eesti juba 15. sajandi lõpust kindlasti venelaste huvipiirides. Baaside nõudmisel esitasid^ venelased ettekäändena N. Liidu sõjalise julgeoleku, aga kui Punaarmee oli sisse marssinud, ühendati Eesti kähku N. Liidu impeeriumiga, ' Kui Baltiriigid, aga mitte Soome okupeeriti N. Liidu" poolt, siis olenes vahe suurelt osalt erinevatest sõjalistest ressurssidest Soomes ja Baltikumis. Katsume vaadata, kuidas sõjajõudude vahekorrad tänapäeval on kujunemas Eesti ümbruses. , • kommunikatsioonide jatbimka kiire arengu tagapõhjal tuleb praegusest olukorrast arusaamiseks vaadelda sõjapoliitilist olukorda globaalses perspektiivis. Kui pisut uurida, missuguseid ettevalmistusi Euroopa sõjalised suurliidud NATO, ja Varssavi-pakt (VP) teevad, siis nähtub, et mõlemad liidud V ehitavad üles . sõjalisi jõudusid, nagu ootaksid nad kolmandat, peamiselt konventsioijaal-set suursõda. Tuumarelvade muretsemine ja nn. terroritasakaal on tõenäoliselt viidud nii kaugele, et keegi enam ei saa võita sõda tuumarelvadega — see tooks mõlemale poolele tohutuid kaotusi ja muudaks arvatavasti kogu Maa elamiskõlbmatuks* kui kusägü peaks tekkima mingi laiahaardelisem sõda, siis tuleb seda pidada suurima mõõdukusega ja ettevaatlikkusega. Tähtis on, et ei sunnitaks vaenlast kasutama tuumarelvi — väga delikaatne ja peaaegu võimatu tasakaalu hoidmine..'; • NAT0'1 on Euroopas võrdlemisi suurel, aga siiski piiratud arvul sõjaväge. Tagamõte on, et tuleb üllatavat rünnakut idast tagasi lüüa nii kaua, et NATO jõuaks ähvardada • tuümrelvadega ja saada amee-rikast massiivset abi. Seesugune strateegia eeldab, et NATO valitseb Atlandi ookeani ja et ülepääs Euroopasse oleks vaba. Juba vanast ajast on NAT0'1 olnud domineerivad- mereväeüksused maailma okeaanidel, aga see ei Bäi enam kestvat kuigi kaua. V-pakti! OM juba paarkümmend aastat olnud suur kvantitatiivne sõjaliste jõudude ülekaal Eüroo- . pa mandril. • Viimastel aastatel on aga pandud erilist rõhku moodsa mereväe ülesehitamisele.^ On ehitatud mitu uut ookeani- Kui heidame pilgu üle Laänenie-kõlblikku sõjalaeva ja NATO ees- re, on kohe näha, kuidas seal domi-kujul| suurel arvul tuumarelvi neerib V-pakti merevägi. Lääne-kandvaid aatomiaUveelaevu. V- merre on koondatud unibes 30"^ pakti merevägi korraldab järje- kogu W mereväest, mida^ o tun-kindlalt ulatuslikke manöövreid duvalt rohkem kui oleks vaja V Gröönimaa — Shoti — Islandi liinil. Volks öelda, et VP domineerib täielikult Atlandi ookeani põhjapool seda joont. NATO kardab, et, V-pakti merevägi varsti on küllalt tugev, et otsustavalt häiilda NATO elulisi ühendusi üle Atlandi — ja neid koguni katkestada. Mi satuks ohtu kogu ,NATO Euroopa-käitse stra-pakti Läänemere-maade otseseks enesekaitseks- Järelikult Läänemere muid kavu. näib, et paktil on laevastikuga ka i V-pakt on Läänemere-gadamatesse koondanud tähtsaid laevatehaseid ja suuri tagavararessursse. Kõik see tähendab, et neil on sõja, puhul läbipääs laevadega Taani ja Rootsi vahelt äärniiselt suUre tähtsusega. Eestis ei räägita sellest avalikult, et venelased on täielikult vallutanud Narva linna, põlevkivitööstuse rajoonija suure osa Virumaast. Mõningad faktid viitavad siiski paljutähendavalt venelaste samm-šammulisteie vällutanüsoperatsi-oonidLele, mis kulgevad pidevalt lääne suunas Ja haaravad eestlase telt nende põlised elamispiirkon-nad.' •'^ Võtame näiteks äsja konmiu-nistliku partei ajalehes „Rahva Hääles"^valdatudN. Ludu ülemnõukogu pB^esiidiuml seadluse Kohtla järvel asuva V.I. Lenini nimelise põlevkivitööstuse ammoni-aagikäitise ehitamist kõige enam silma paistnud töötajate autasus-, tamiseks N. Li^du ordenite ja medalitega. Nii näiteks said medali „EeskuJuliku töö eest" Ivan Bas-hüov, Nikolai Gavrilov, Aleksander Zhukovski, Ivan Kozhemjako, Aleksander Pentjush, Serg^ Ul- Jankov, Angeline Fedotova, ja Juri Shibajev. Medali i,Töövapruse eest säid kuus venelast,Töökuul-suse III j ä i ^ ordeni" viis vene^ East, ordeni ,,Austuse märk'' neli venelast, „Rahvaste Sõpruse" ordeni kolm Venelast ja ,/roöpuna-lipu" ordeni kaks venelast. Sellesse piiri tagant tulnud Eestünaad ekspluateerima, .tulnud :auhinnatud seltskonna hulka oli nagu kogemata kukkunud kaks eestlast — puusepp Henno Põllu, kellele anti ,,Rahvaste Sõpruse" orden Ja kraanajuht Ralf liippar, keda peeti vääriliseks austada medaliga „Töövapruse eest". Samas „Rahva Hääles" (nr. 117, 23. mail, 1979) antakse pikk kirjeldus Lenüigradi kirjanike külaskäigust Kohtla-Jän^ele ning neile korraldatud vastuvõttudest ja köosviibimtstest, kus eriti toonitati Ja alla krüpsutati neid sidemeid, mis tihendavad Kohtla- Järve ja Leningradi. Kogu selle vaatepiidi tegelased olid venelased ja pikas saabujate Ja vastuvõtjate nimekirjas ei eksisteeri ühtegi eestlast. Ja seda nimetatakse veel Eestimaaks! tud mereväebaas Mürmanskis, ku- Kui suured sõjaväed asuvad tänapäeval Euroopas ja Läänemere kaldal?.;,/'^ ':/V;-; z^^;-^ ' . Rootsi võib pärast mobilisatsiooni parma välja unibes 800 000 sõdurit. Rahuajal kaitsevad Rootsit umbes 45 000 sundajateenijat ja nende 15 000 kutselist ülemust, üldiselt võib ütelda, et Rootsu on täielikult defensiivne sõjavägi ja et seda.viimastel aastatel on tundvalt vähendatud ja nõrgestatud. Praegu arvestatakse süurliitude sõjalist tasakaalu Euroopas järgmiselt: ; ' Sõdurite arv enne mobilisatsiooni, Vipaktil 2 750000 ja NAT0'1 1800 000. Lennukiemalaevu 3:10, suuremaid^ sõjalaevu 185:220^; allveelaevu 230:150, aatomiaUveelaevu 60:17, .sõjalennukeid 8000:4100, tanke 33 000:11 000 ja aatomipomme 3500:7080. • Peab muidugi arvesse võtma, et V-pakti raskuspunkt asub Euroopas ja et suul' osa NATO jõududest Ameerikas ja mujal, nü et õieti ek-! ^^otsis arvestatakse ,et V-pakt sisteerib muidugi, et NATO'l on'eventuaalse suursõja puhul NATO-võinialikhikudä vabalt üle Atiän- Julgeks di, Kui teha võrdlusi sõjavägede ,yVaba Eestlane*' on Juba mit- Kuna y-pakti merevägi on mel puhul puudutanud N.Lüdu natud peamiselt läände, siis on j kodakondsust, mida vägisi süru-viimastel aastatel eriti välja ehita- takse peale Eestist põgenenud ja välismaailmas elavatele eestlastena sealt on kõige vabam väljapääs J ifc Küsimust tuleb meelgi kasita- Atlandüe. > NATO huvides on sõja puhul takistada V-pakti Läänemerelaevas-tiku väljapääsu Läänemerest Baitide ja öresundi kaudu, Musta mere laevastiku väljapääsu Bosporuse või Gibraltari kaudu hing Jääme-re- laeyastiku liiklust Svalbardi ja Nordkapi vahel või Gröönimaa — Islandi — Slioti liinil. Rootsi kardab, et ta võib sattuda sõjaolukorda just siis kui suurvõimud, NATO või V-pakt katsuvad oma kätte- saada Lõuna- või Põhja- Rootsit, et endale kindlustada ja vastasele takistada läbipääsu öre-da, kuna Ottawast N. Ludu saa^ konnast on mitmde poole jagatud N Liidu kodakondsuse kohta informatsiooni, mis ei vasta tõsieludele ja püüab faktide väänamisega Või neist mööda minemisega kujutada olukorda roosilisemana kui see tegelikult on. Näiteks esitab Toronto „Star'is" ( i l maü. 1979) k)ikema,,selgituse" N. Liidu Ottawa saatkoimsS pressiatashee abi Igor Lobänov, kelle artikkel on kirjutatud võrdlemisi ülbes toonis, mis püüab naeravääristada neid, kes N. Liir du kodakondsuse seaduse alusel sundi või nn. Nordkalotteni kaudu, konstateerivad, et N. Liidu poolt Vaatame lõpuks piiht sõjatehnili-selt V-pafcti Läänemere sõjalisi oon oleksv-haaranud 50—70 miljonit inimest. Kuld see šuürejoo^ vahel, ei tohi unustada, et sõjaväe tõeline kapatsiteet on olenev mitmetest tegiiritest. : ,\ Näiteks -relvade Jä: sõidukite va-, nus ja efektiivsus, sõdurite ja juhtkonna väljaõppe tase, geograafilised olud, poliitüised ideoloogiad, rahvamajariduš jne. Eesti on sõjapoüitiilselt huvitav, kuna ta pakub V-paktile häid ssida-maid jä kuna Eesit annab kaitset ka N. Lüdu suurhnnale ja revolutsiooni hällile, Leningradüe. Pealegi leidub Eestis tähtsaid põlevkivi kaevandusi ja õlitehaseid mrig igasuguseid teisi tehniliste toodete tehaseid. Kõige moodsamad lennukid, laevad, satelliidid ja robotid on äga viunasel aastakümnel tunduvalt vähendanud Balti riikide sõjalist tähtsust N. Liidule. Ka Rootsi ja NATO-riigid on praktüises' poliitikas näidanud, ^et neline kava osulps ebarealistli- Eesti ja teised Balti riigid ei täkuks. Leiti, et agroiinnade kõrval henda neile suurt midagi. Poleks .on vaja ehitada ka kestenise suu- nagu põhjust tülitseda suure N. rusega külasid, 'kus oleks 200— j Liiduga nende väikeste ma 1000 elanikku. : • feeste ja rahvaste pärast. Rootsi vallutamiseks loovutada kuni 50 mehhaniseeritud diviisi (umbes 700 000 meest) ja 1500 lennukit. V-pakt võib sel juhul kallale tungida üle maapiiri põhjas ja üle mere kahes kohas ja teha veel mitu väiksemat rünnakut õhüdessanti-dega. • N. Liidul on Läänemeres peale tavaliste sõjalaevade umbes sada spetsiaallaeva ülemere-inva-slooni jaoks: ro-ro tüübist konteinerlaevad, maabumislaevad ja Laevade kiirus võimaldab sõitu üle Läänemere Skäne juures umbes 4—5 tunniga ja Gotlandile Saaremaalt umbes 6—7 ^tunniga. Glis-serid aga ületavad sama distantsi 1—2 tunniga. Lennukitel võtab sõit üle Läänemere Gotlandile umbes 10—15 minutit. ülemerelisel mvasioonü kasutatakse spetsiaallaevade kõrval ka tavalisi kaubalaevu. Nende lossimiseks on võimalik kaasa võtta pontoonsadamaid, arvestades, et tavalised, sadamad on tugevasti kaitstud või suurema hädaohu kor- du kodakondsuse ning okupeerititud aladelt saabunud põgenikud on N. Liidu kodanikud ning neid ei päästa sellest kodakondsusest ka vahepeal võetud Kanada kodakondsus. Igor Loba-npv ironiseerib „Star'i" Juhtkirjas avaldatud väite üle,' .et Kanadas on kolm miljonit kanadalast, keda N. liit peab oma kodanikeks. Pressiatashee ütleb, et „Star'i" väide ei tee neid inimesi veel N. Liidu kodanikeks ning kodakondsuse saamiseks tuleks neil esitada N. Liidu ülemnõukogu presiidiumile vastav sooviavaldus. Umbes samas toonis kirjutatud ebamäärase Ja N. Liidu kodakondsuse paragrahvidest mööda libiseva selgituse on N, Liidu saatkond Ottawas andnud Kanada reisibüroole Globe Tours, kinnitades, et N. Liidu kodakondsuse seadust oii Kanadas valesti tõlgendatud, kuna sellega tahetakse inimesi hirmutada ja mõjutada neid N. Lüdu külastamisest loobumisele. Globe Tours mainib saatkonnast saadud informatsiooni põhjal, et isikud, kes on lahkunud oma isamaalt j a keüedel ei ole uusi passe (vanade passide vahetamine uute vastu toimus ajavahemikul 1973--1977) ning kes ei ole registreeritud N. Liidu konsulaadis, on kaotanud N. Lil-neid ei fal ka purustatud. enam N. Liidu kodanikeks. (Järg lk. 3) NÄI 9. ja 10. tel. 751-611 16. Ja 17 J tel. 921-7771 Svenska ti Skautüku le skautmasl sonile Gust suurte teen« kumises", statuudis. Medal, rootsi pej Adolfi (pra^ me, on kõrj ke rootsi Eestlastest rem gäider master Mai son alustas! alguses „K| hohnis, kus] vanemaks. Pentogi eesti t< USA kait goii) autaf kaht teadis runustega judest N. tele. üheks rylandi iili! Parming, te le Delawar^ Virkhai Duluth- Muth-Si kester, s!fcadirekt( Virkhaus, loorbereid diga, mille ^ d i abü Virkihaus, sed ikaks koor, ikiit\ Taavo ja puiasu^sem^ perioris. deeris QU( Samuti ei nende Ki Edasi mai on vana tab uuei dal{0hdsu$| sooviavalf dls;^N. Li südiüm ga se alles p? külgset kj Lugedej si, tekib kus on tõ( organid o]| lesurutudj tanud m näidanud tu ning Ja kohs! Ja oma mas? Või; N. Lüdü katsega, tulutooval hes meie ' Blud, et Liidu koi Rootsis kodakom hulgas pi^ Kogu ret ja Kaiiada du saatke kord jõu( teame, kodakom siin ei ai| sõnalised] kud doi kus selgij alustel sus ära v\ tab. Selle luutseid KesknÕuI kõigiti gust segj
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , June 5, 1979 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1979-06-05 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e790605 |
Description
Title | 1979-06-05-02 |
OCR text | Ui. 2 wmä EESTLANE teisipäeva, 5. ju-unil l OT — Tu^day, Jmie 5, l OT Nr. 42. . Nr. 42 tÄLJÄANI^JA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St Tomatos. 1 PEÄTOtel^A: Karl POSTIiU^EESS: P.O. B^^^^ 3, Oat. M6J SM7 lIBLEFONIDrtoimeto 354-7521^,^^ (tellünised, Jmulutu&sd, TEIiJMISHINNAD Kanadas: aastas $32.--, veerandaastas $9.50, %p)stiga-a^täs . ' , • :.: ja^^-vierandaastas $15.—. TELLBipspNNAD v ä l j ab tas $19.— Ja vBOTandaaštas $10 50. pjoläaste^ LSNNUPOSTOA ülemere $34^0 Ja vears^^ $18^. hiiid 40 €. PöIÄod by Free Estoaian Ptiblisher, Ltd, 135 Tecusrot ^^^^^^^^ ^ I — ainult aus lööming, laliendab. selle küsimus®. ii SellesS on möödimud juba lige- valitsejateks OHL islami revolutsi-maie neSi kuud Imi miiiliianieedlas-te juli4 ä;|atolIali Äomeini tas Iräaiuis s h Ä Eeza fiiing pani maksma õigeusklike Emuhanieedlaste range valitsemiskorra.: P a r ^ ei ole olukord Iraanis psffašt uue valitsuse moodustamist kaugeltki ning ^ vastuolud inito gruppide ja fraktsioonide vahel näitavad ühä süvenemise tendentsi., Eriti suured vastuolud on Khomeinfl tekkinud kommunistidega Ja teiste pahempoolsete rühmitustega ning leidub isegi neid poliitilisi vaatlejaid, kes irooniliselt kinnitavad, et Khomeini täidab Iraanis sama osa, mida mängis Kerenski 1917. aastal Venemaal kui ta kaudselt ?kaasa aitas jtonununistlikule riigipöördele ja pimaste võimuletulekule. Khomeinit ja tema revolutsioo Ui ei saa otseselt võrrelda Ee ,renski ajastuga ja tsaari kukuta, nüsega ning sellele järgnenud ok- I toöbrirevolutslqoniga, kUid teatud sugemed on siin siiski võrdlemisi lähedased. Nii näiteks lasevad kommunistide ja teiste pahempoolsete gruppide sammud cletadai et need fraktsioonid toetasid kõigiti K]homehut shahhi kukutamisel, kasutades teda vajaliku löögipuuna kuid nüüd ei taha nad enam midagi teada Kho-meinist ning ajavad asju omas suunas ja oma plaanide järele, et kehtestada Iraanis kommunistlikku korda. See on sama taktika, mida rakendasid kommunistid 1917. aastal Petrogradlš, kuid sa. j armee lagunemin komiteed, kes vastutar vad tegelikult ainult salajase islami nõukogu ees, mMe ametisse nimetas Khomeini. Iraani õitsev majanduselu on pärast Khomeini revolutsiooni taielikult kokku varisenud ning ligemale 3,5 nnljonit iniiiiest on ilma tööta; Inflatsiooni kasvu äsv vestatakse 30 protsendile ja kuigi valitsus on viimasel ajal suurendanud õli produktsiooni 4 miljoni vaadile päevas, mis toob aastas sisse 20 miljardit dollarit^ ei ole majanduselu alal niipea ette näha paranemist. Sellise põikpäise valitsemise tulemusena kardetakse olukorra tekkimist, kus mõõdukad poliitilised ringkonnad ori sunnitud Khomeinit võimult kõrvaldamiseks ühinema pahempoolsetega, lihkki rahva enamus toeta;b veel praegugi Khomeinit, väheneb poolehoid temale pidevalt ja juba lähemas, tulevikus; võib' . saabuda moment ktis mõlemad pooled iun-nevad endid võrdsetena [ja alustavad võiinumantli pärimiseks kodusõda. Khomeini vastase rinde organiseerimisel on eriti energilised marksistiikleninistlik Feda-yeen, kes kogub onia lippude alla rezhiimivastaseid töölisi ning müstiline Forghani nimeline grupp> kes on juba mõrvanud kaks Khomeini lähemat kaastöölist ja kellel on ümselt tihedad sidemed konimunistidega. Üldist kaost* aitab suurendada keskse politseivõimu puudumine, ning Iraani et- Eesti lähemas ymbryses STOKHOLM(EPL) — Kui keegi tänapäeval Rootsis katsub ävamndtku-jeMada sõjavägede olukorda maailmas ja teeb järelduse, et teatud suurvõimud näivad, valmistuvat ette suursõjaks, siis on tavaline, et seda išiknt tembeldatakse sÕJaässitajaks ja militaristiks. Nende ridade Mrjutaja riskib siiski järgneva ülevaatega. Läänemere piirkoiinas on tražtsioonilme ajalugu tihti olnud seotud sõdadega. PoliitUised muudatused on toimunud sõdade ja sõjavägede abil. Eesti ja teised balti maad on juba keskajast saadik olnud ihaldatavad vallütnsobjektid ümbritsevatele suurvõimudele. Erid tähtsateks kujunesid sisse-tnlekud transiitkaubandusest üle Baltikumi Venemaalt Läane-Europasse ja vastupidi. Venelaste välispoliitika tunnusmärk keskaja lõpust peal® on olnud ekspansioon kõikides suundades Ja eriti ümbritsevate merede poole. -. Kerenski isikut Khomemi isikuga ning samuti on Khomeini toetajaskond palju suurem Ja fanaa-tUisem kui seda olid Kerenski selja taga olnud kõhklevad demokraatlikud kõdänlised ringkon-^ •nad - • Praegu valitsevad siiski tõsised kartused, et Kohomein! kaotab oma mängu Iraanis omia rumalusega, x»õikpäisusega Ja rangetff islami traditsioonide, seaduste ja ikommet© rakendamisega, milledel ei ole enam kohta praeguses 20-da sajandi Iraanis. Iräanijna^ janduselu on korraldamata, inflatsioon suureneb peadpööritava kiirusega iga päevaga ning revolutsioonilised kohtud töötavad' täie mai ajal ei saa kuidagi võrrelda njliste gruppide nõudmised autonoomiale. Nii on tekkinud suuremad rahutused Kurdistanis ja iraani õlitööstuse tsentrumis Äba-danis, kus kokkupõrg(Btes on surma Saanud sajad inimesed. Iraa-nU on tekkinud tülikaid olukordi ja raskusi ka piirirajöonides, eriti Äfganistani-Iraani piiril kus õigeusklikud muhameedlased võitlevad Afganistani kommuriistMku rezhiimi sÕJajõududega. Paljude : poliitiliste vaatlejate arvates ei saa selline olukord Iraanis lõpmatuseni kesta Ja sellele peab tulema lahendus. Kuid — milline lahendus? Tõenäoliselt kodusõja puhkemisega, kus kommunistidel ja teistel paheiiipöpl- - , , , , , setel elementidel on N. Liidu toe-tempoga, saa<^s J i a l a s ^ M t r^^^^^ surma mimesi, keda Khomemi peab oma vastasteks. Ametlikult valitseb Iraanis Valitsus, mille on peaminister Mehdi Ba-ziargan, kuid maa pealtvaatamisel suuri võimalusi võimule tuBa ja Iraanis kommunistlikku rezhiimi kehtestada. A j a l Ä „Helslngin SmmiBi" Mosfcvar-kirjasaatja E Ä i Pemia-nen'i teatd on-Inimeste sürdumi- ?ie uutesse Mhoosi- ja saviiioosi-feuladesse eJijk agrolinihadešse olnud ofeu$>. Baltikumis, Valgevenemaal ja musta mulla aladel nii:a^larie, et Nõuikogude võimud kavatsevad seda 1990-ndatel aastatel :)kiir8ndaÄ senisest neljakordseks. . • Soome lehe ^ kirjasaatja jargi Eestis, Lätis ja Leedus elab maal 67—83% elanikest külades, mille •KA. elanike arv ön alla 200. See nä^e tuleb eelkõige sellest, et inimesed ei taha agroliimadesse kolida, vaid elavad meelsamini enda ehitatud Või. väiiemalt endale kuidu-vates majades. Pantei eesmärgiks oi^ olnud kaotada senine süsteem, müle järgi ikolhoosi 'või sovhoosi alla kuulub keskmiselt 6—7 küla ja tuua elanikud kokku 2—3 suuremasse külasse elik agrolinna. Seda poliitikat ajas eriilise innuga Nikita Hrusihtshov. Tema eesmärgiks oli, et aastal 1090 oleks saavutatud olukord, kus ei oleks oinüd enam väiksemaid 'kui 1000 elanikuga ifcülasid. See Läänemere suunas ori Eesti juba 15. sajandi lõpust kindlasti venelaste huvipiirides. Baaside nõudmisel esitasid^ venelased ettekäändena N. Liidu sõjalise julgeoleku, aga kui Punaarmee oli sisse marssinud, ühendati Eesti kähku N. Liidu impeeriumiga, ' Kui Baltiriigid, aga mitte Soome okupeeriti N. Liidu" poolt, siis olenes vahe suurelt osalt erinevatest sõjalistest ressurssidest Soomes ja Baltikumis. Katsume vaadata, kuidas sõjajõudude vahekorrad tänapäeval on kujunemas Eesti ümbruses. , • kommunikatsioonide jatbimka kiire arengu tagapõhjal tuleb praegusest olukorrast arusaamiseks vaadelda sõjapoliitilist olukorda globaalses perspektiivis. Kui pisut uurida, missuguseid ettevalmistusi Euroopa sõjalised suurliidud NATO, ja Varssavi-pakt (VP) teevad, siis nähtub, et mõlemad liidud V ehitavad üles . sõjalisi jõudusid, nagu ootaksid nad kolmandat, peamiselt konventsioijaal-set suursõda. Tuumarelvade muretsemine ja nn. terroritasakaal on tõenäoliselt viidud nii kaugele, et keegi enam ei saa võita sõda tuumarelvadega — see tooks mõlemale poolele tohutuid kaotusi ja muudaks arvatavasti kogu Maa elamiskõlbmatuks* kui kusägü peaks tekkima mingi laiahaardelisem sõda, siis tuleb seda pidada suurima mõõdukusega ja ettevaatlikkusega. Tähtis on, et ei sunnitaks vaenlast kasutama tuumarelvi — väga delikaatne ja peaaegu võimatu tasakaalu hoidmine..'; • NAT0'1 on Euroopas võrdlemisi suurel, aga siiski piiratud arvul sõjaväge. Tagamõte on, et tuleb üllatavat rünnakut idast tagasi lüüa nii kaua, et NATO jõuaks ähvardada • tuümrelvadega ja saada amee-rikast massiivset abi. Seesugune strateegia eeldab, et NATO valitseb Atlandi ookeani ja et ülepääs Euroopasse oleks vaba. Juba vanast ajast on NAT0'1 olnud domineerivad- mereväeüksused maailma okeaanidel, aga see ei Bäi enam kestvat kuigi kaua. V-pakti! OM juba paarkümmend aastat olnud suur kvantitatiivne sõjaliste jõudude ülekaal Eüroo- . pa mandril. • Viimastel aastatel on aga pandud erilist rõhku moodsa mereväe ülesehitamisele.^ On ehitatud mitu uut ookeani- Kui heidame pilgu üle Laänenie-kõlblikku sõjalaeva ja NATO ees- re, on kohe näha, kuidas seal domi-kujul| suurel arvul tuumarelvi neerib V-pakti merevägi. Lääne-kandvaid aatomiaUveelaevu. V- merre on koondatud unibes 30"^ pakti merevägi korraldab järje- kogu W mereväest, mida^ o tun-kindlalt ulatuslikke manöövreid duvalt rohkem kui oleks vaja V Gröönimaa — Shoti — Islandi liinil. Volks öelda, et VP domineerib täielikult Atlandi ookeani põhjapool seda joont. NATO kardab, et, V-pakti merevägi varsti on küllalt tugev, et otsustavalt häiilda NATO elulisi ühendusi üle Atlandi — ja neid koguni katkestada. Mi satuks ohtu kogu ,NATO Euroopa-käitse stra-pakti Läänemere-maade otseseks enesekaitseks- Järelikult Läänemere muid kavu. näib, et paktil on laevastikuga ka i V-pakt on Läänemere-gadamatesse koondanud tähtsaid laevatehaseid ja suuri tagavararessursse. Kõik see tähendab, et neil on sõja, puhul läbipääs laevadega Taani ja Rootsi vahelt äärniiselt suUre tähtsusega. Eestis ei räägita sellest avalikult, et venelased on täielikult vallutanud Narva linna, põlevkivitööstuse rajoonija suure osa Virumaast. Mõningad faktid viitavad siiski paljutähendavalt venelaste samm-šammulisteie vällutanüsoperatsi-oonidLele, mis kulgevad pidevalt lääne suunas Ja haaravad eestlase telt nende põlised elamispiirkon-nad.' •'^ Võtame näiteks äsja konmiu-nistliku partei ajalehes „Rahva Hääles"^valdatudN. Ludu ülemnõukogu pB^esiidiuml seadluse Kohtla järvel asuva V.I. Lenini nimelise põlevkivitööstuse ammoni-aagikäitise ehitamist kõige enam silma paistnud töötajate autasus-, tamiseks N. Li^du ordenite ja medalitega. Nii näiteks said medali „EeskuJuliku töö eest" Ivan Bas-hüov, Nikolai Gavrilov, Aleksander Zhukovski, Ivan Kozhemjako, Aleksander Pentjush, Serg^ Ul- Jankov, Angeline Fedotova, ja Juri Shibajev. Medali i,Töövapruse eest säid kuus venelast,Töökuul-suse III j ä i ^ ordeni" viis vene^ East, ordeni ,,Austuse märk'' neli venelast, „Rahvaste Sõpruse" ordeni kolm Venelast ja ,/roöpuna-lipu" ordeni kaks venelast. Sellesse piiri tagant tulnud Eestünaad ekspluateerima, .tulnud :auhinnatud seltskonna hulka oli nagu kogemata kukkunud kaks eestlast — puusepp Henno Põllu, kellele anti ,,Rahvaste Sõpruse" orden Ja kraanajuht Ralf liippar, keda peeti vääriliseks austada medaliga „Töövapruse eest". Samas „Rahva Hääles" (nr. 117, 23. mail, 1979) antakse pikk kirjeldus Lenüigradi kirjanike külaskäigust Kohtla-Jän^ele ning neile korraldatud vastuvõttudest ja köosviibimtstest, kus eriti toonitati Ja alla krüpsutati neid sidemeid, mis tihendavad Kohtla- Järve ja Leningradi. Kogu selle vaatepiidi tegelased olid venelased ja pikas saabujate Ja vastuvõtjate nimekirjas ei eksisteeri ühtegi eestlast. Ja seda nimetatakse veel Eestimaaks! tud mereväebaas Mürmanskis, ku- Kui suured sõjaväed asuvad tänapäeval Euroopas ja Läänemere kaldal?.;,/'^ ':/V;-; z^^;-^ ' . Rootsi võib pärast mobilisatsiooni parma välja unibes 800 000 sõdurit. Rahuajal kaitsevad Rootsit umbes 45 000 sundajateenijat ja nende 15 000 kutselist ülemust, üldiselt võib ütelda, et Rootsu on täielikult defensiivne sõjavägi ja et seda.viimastel aastatel on tundvalt vähendatud ja nõrgestatud. Praegu arvestatakse süurliitude sõjalist tasakaalu Euroopas järgmiselt: ; ' Sõdurite arv enne mobilisatsiooni, Vipaktil 2 750000 ja NAT0'1 1800 000. Lennukiemalaevu 3:10, suuremaid^ sõjalaevu 185:220^; allveelaevu 230:150, aatomiaUveelaevu 60:17, .sõjalennukeid 8000:4100, tanke 33 000:11 000 ja aatomipomme 3500:7080. • Peab muidugi arvesse võtma, et V-pakti raskuspunkt asub Euroopas ja et suul' osa NATO jõududest Ameerikas ja mujal, nü et õieti ek-! ^^otsis arvestatakse ,et V-pakt sisteerib muidugi, et NATO'l on'eventuaalse suursõja puhul NATO-võinialikhikudä vabalt üle Atiän- Julgeks di, Kui teha võrdlusi sõjavägede ,yVaba Eestlane*' on Juba mit- Kuna y-pakti merevägi on mel puhul puudutanud N.Lüdu natud peamiselt läände, siis on j kodakondsust, mida vägisi süru-viimastel aastatel eriti välja ehita- takse peale Eestist põgenenud ja välismaailmas elavatele eestlastena sealt on kõige vabam väljapääs J ifc Küsimust tuleb meelgi kasita- Atlandüe. > NATO huvides on sõja puhul takistada V-pakti Läänemerelaevas-tiku väljapääsu Läänemerest Baitide ja öresundi kaudu, Musta mere laevastiku väljapääsu Bosporuse või Gibraltari kaudu hing Jääme-re- laeyastiku liiklust Svalbardi ja Nordkapi vahel või Gröönimaa — Islandi — Slioti liinil. Rootsi kardab, et ta võib sattuda sõjaolukorda just siis kui suurvõimud, NATO või V-pakt katsuvad oma kätte- saada Lõuna- või Põhja- Rootsit, et endale kindlustada ja vastasele takistada läbipääsu öre-da, kuna Ottawast N. Ludu saa^ konnast on mitmde poole jagatud N Liidu kodakondsuse kohta informatsiooni, mis ei vasta tõsieludele ja püüab faktide väänamisega Või neist mööda minemisega kujutada olukorda roosilisemana kui see tegelikult on. Näiteks esitab Toronto „Star'is" ( i l maü. 1979) k)ikema,,selgituse" N. Liidu Ottawa saatkoimsS pressiatashee abi Igor Lobänov, kelle artikkel on kirjutatud võrdlemisi ülbes toonis, mis püüab naeravääristada neid, kes N. Liir du kodakondsuse seaduse alusel sundi või nn. Nordkalotteni kaudu, konstateerivad, et N. Liidu poolt Vaatame lõpuks piiht sõjatehnili-selt V-pafcti Läänemere sõjalisi oon oleksv-haaranud 50—70 miljonit inimest. Kuld see šuürejoo^ vahel, ei tohi unustada, et sõjaväe tõeline kapatsiteet on olenev mitmetest tegiiritest. : ,\ Näiteks -relvade Jä: sõidukite va-, nus ja efektiivsus, sõdurite ja juhtkonna väljaõppe tase, geograafilised olud, poliitüised ideoloogiad, rahvamajariduš jne. Eesti on sõjapoüitiilselt huvitav, kuna ta pakub V-paktile häid ssida-maid jä kuna Eesit annab kaitset ka N. Lüdu suurhnnale ja revolutsiooni hällile, Leningradüe. Pealegi leidub Eestis tähtsaid põlevkivi kaevandusi ja õlitehaseid mrig igasuguseid teisi tehniliste toodete tehaseid. Kõige moodsamad lennukid, laevad, satelliidid ja robotid on äga viunasel aastakümnel tunduvalt vähendanud Balti riikide sõjalist tähtsust N. Liidule. Ka Rootsi ja NATO-riigid on praktüises' poliitikas näidanud, ^et neline kava osulps ebarealistli- Eesti ja teised Balti riigid ei täkuks. Leiti, et agroiinnade kõrval henda neile suurt midagi. Poleks .on vaja ehitada ka kestenise suu- nagu põhjust tülitseda suure N. rusega külasid, 'kus oleks 200— j Liiduga nende väikeste ma 1000 elanikku. : • feeste ja rahvaste pärast. Rootsi vallutamiseks loovutada kuni 50 mehhaniseeritud diviisi (umbes 700 000 meest) ja 1500 lennukit. V-pakt võib sel juhul kallale tungida üle maapiiri põhjas ja üle mere kahes kohas ja teha veel mitu väiksemat rünnakut õhüdessanti-dega. • N. Liidul on Läänemeres peale tavaliste sõjalaevade umbes sada spetsiaallaeva ülemere-inva-slooni jaoks: ro-ro tüübist konteinerlaevad, maabumislaevad ja Laevade kiirus võimaldab sõitu üle Läänemere Skäne juures umbes 4—5 tunniga ja Gotlandile Saaremaalt umbes 6—7 ^tunniga. Glis-serid aga ületavad sama distantsi 1—2 tunniga. Lennukitel võtab sõit üle Läänemere Gotlandile umbes 10—15 minutit. ülemerelisel mvasioonü kasutatakse spetsiaallaevade kõrval ka tavalisi kaubalaevu. Nende lossimiseks on võimalik kaasa võtta pontoonsadamaid, arvestades, et tavalised, sadamad on tugevasti kaitstud või suurema hädaohu kor- du kodakondsuse ning okupeerititud aladelt saabunud põgenikud on N. Liidu kodanikud ning neid ei päästa sellest kodakondsusest ka vahepeal võetud Kanada kodakondsus. Igor Loba-npv ironiseerib „Star'i" Juhtkirjas avaldatud väite üle,' .et Kanadas on kolm miljonit kanadalast, keda N. liit peab oma kodanikeks. Pressiatashee ütleb, et „Star'i" väide ei tee neid inimesi veel N. Liidu kodanikeks ning kodakondsuse saamiseks tuleks neil esitada N. Liidu ülemnõukogu presiidiumile vastav sooviavaldus. Umbes samas toonis kirjutatud ebamäärase Ja N. Liidu kodakondsuse paragrahvidest mööda libiseva selgituse on N, Liidu saatkond Ottawas andnud Kanada reisibüroole Globe Tours, kinnitades, et N. Liidu kodakondsuse seadust oii Kanadas valesti tõlgendatud, kuna sellega tahetakse inimesi hirmutada ja mõjutada neid N. Lüdu külastamisest loobumisele. Globe Tours mainib saatkonnast saadud informatsiooni põhjal, et isikud, kes on lahkunud oma isamaalt j a keüedel ei ole uusi passe (vanade passide vahetamine uute vastu toimus ajavahemikul 1973--1977) ning kes ei ole registreeritud N. Liidu konsulaadis, on kaotanud N. Lil-neid ei fal ka purustatud. enam N. Liidu kodanikeks. (Järg lk. 3) NÄI 9. ja 10. tel. 751-611 16. Ja 17 J tel. 921-7771 Svenska ti Skautüku le skautmasl sonile Gust suurte teen« kumises", statuudis. Medal, rootsi pej Adolfi (pra^ me, on kõrj ke rootsi Eestlastest rem gäider master Mai son alustas! alguses „K| hohnis, kus] vanemaks. Pentogi eesti t< USA kait goii) autaf kaht teadis runustega judest N. tele. üheks rylandi iili! Parming, te le Delawar^ Virkhai Duluth- Muth-Si kester, s!fcadirekt( Virkhaus, loorbereid diga, mille ^ d i abü Virkihaus, sed ikaks koor, ikiit\ Taavo ja puiasu^sem^ perioris. deeris QU( Samuti ei nende Ki Edasi mai on vana tab uuei dal{0hdsu$| sooviavalf dls;^N. Li südiüm ga se alles p? külgset kj Lugedej si, tekib kus on tõ( organid o]| lesurutudj tanud m näidanud tu ning Ja kohs! Ja oma mas? Või; N. Lüdü katsega, tulutooval hes meie ' Blud, et Liidu koi Rootsis kodakom hulgas pi^ Kogu ret ja Kaiiada du saatke kord jõu( teame, kodakom siin ei ai| sõnalised] kud doi kus selgij alustel sus ära v\ tab. Selle luutseid KesknÕuI kõigiti gust segj |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-06-05-02