Vaba eestlane , October 20, 1983

              EESIXANE neirnäeval, 20.. oktoobril 1983 , October 20. 1983 Nr. 77
iVABADE EESTLASTE HMLEKANDJA
VMJAANDJA: Vaba Eestlane, 1955 Leslie St. Don
Ont.M3B2M3
1" TOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832
TELOMISHINNAD Kanadas: aasta $51..-^, poolaastas $28„"~
ja veerandaastas $15.—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $65.—, pool­aastas
$35.— ja veerandaastas
Aadressi muudatus 70 c. — Üksiknumbri hind 70
KUULUTUSTE HINNAD üks toll ühel veerul:
kuulutuste küljel $4.75, tekstis $5.—, esiküljel $5.
F R i E E S T O N IA
Published by Free Estonian Publisher Ltd.
1955 Leslie St. Don Mills, Ont. M3B 2M3
siiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiin
.Töödistsipliini tõhustamise ja
produktsiooni suurendamise küsi­must
jahvatatakse nüüd erakord­se
pingega kõigis N. Liidn ajaleh­tedes,
kaasaarvatud loomulikult
okupeeritud Eesti perioodilised väl­jaanded,
kus igal leheküljel nõu­takse
töölistelt-teenistujatelt töö-kohtadel
oma maksimumi väljapa­nemist
Ja suurema panuse and­mist.
•
Nüüd on saanud parteimeestele
siiski selgeks, et sellise ühekülg-
§e pealekäimisega ei ole võimalik
isegi nõukogude inimese propagan­daga
lähipestud ajusid mõjutada
ning viimasel ajal katsutakse leida
uusi trikke ja nurgataguseid võt­teid,
mis peavad olema partei sur-vevahenditele
garneeringuks, üheks
selliseks peibutusvahendiks on
„peremehetundega'* mängimine ja
opereerimine. Ja kuigi see sõna põ­hiliselt
meenutab kapitalistlikku
süsteemi, on see nähtavasti siiski
Eesti laškmireid Balti laskevõistlustel 1983, kes kontrollivad märklehtedel lastud tulemusi. Pildil vasakiilt otsustatud kasutamisele võtta, et
MattiGering,EvaldGermg, oiafSõrra j a i ^ v l M Foto: Tommy Tomson sisendada inimestele petliliku ette-
"'^^ /-'^ - • " • •;.- ' ^ • ' ; kujutust nendele kuuluvast oman-
• • ' " ^ ~ di- ja peremeheõigusest.
Kuidas selle „peremehetundega'' oome &iMqQmk kki
Washington ei ohiud see ^riti Ameeriklastek ei
sisoreks üllatuseks kui Valgest Ma- ükskõik, kas Filipiinide eesotsas
JQSt ametlikult - teatati, et presi- on Ühendriikidele sõbralik yalit-dent
Reagan on tühistanud oma sus või mõni grupp pahempoolseid
eeloleva külaskäigu Filipiinidele, tegelasi, kelle pilgud on pööratud
mis pidi aset leidma .4.. novembril, sõprust ja majanduslikku abi otsi-
Küliaskäigust loobumise põhjusena vait Moskva poole. Seniste sÕbra-.
mamiti prei|idehdi suurt töökocfr- like vahekordade tauistal on
mat seoses riigi eelajreesitanuse-? Ühendriigid rajanud Filipiinidele
ga Kongressile jä teiste ^ suuremat sõjalist baasi —
ülesannetega. Tegelikult pn presi- ülie lennuväele ja teise mereväele,
dendi sõidust loobumise põhjulseks Need baasid moodustavad selle
Filipimidel praegu vaütsevebakin-vund^
del poliitiline ohikprd ja ülespiit- on rajanud oma sõjalise jõu Yaik-sutatud
ühendriikiäe-vastane mee- ses ookeanis ja India ookeanis N .
leolu, mis võib ohustada külaskäi- Liidu laiuäamistungi piiramiseks,
gu ajal isegi preÄndi elu. Filipii- Ehkki Ühendriigid pumpavad nen-mde
IdU baaside ülevalpidamtee kaudu
president tegema ameöikiid visii- igal aastal miljoneid dollareid F i -
di ka Taisse ja Indoneesiasse k ^ lipünide majandusellu, on saare-müüd
W otsustatud ka nendest riigil tekkinud tugev Ühendriikide-loobuda.
vastane liikumine, mille organisee-lUagani'
otsus F i l i p ^ ja tüvustajaiks m kolial!-
taniisest^^ 1^ on k ^ ^ kud kommimistid.
mata suureks tagasid
dient F^dinand^^ Ä Seoses Aquino mõrvamisega ei
poolsele rišzhilmile, mis on sattu- ole Marcosie hauakaevajate hulgas
i^ud suurtesse raskustesse päraüstuiitte ainult kommunistid ja tei-seda,
kui Filipiinide opositsiooni sed^ llemendid vaid
impuläärhe ju^ BenigUo Aquino nüüd ou presidendi vaštalstega lii-
Manila lennuväljal Ühendriikidest twuud^^^^^^^ katoHku kirikj^
naasmisel mõrvati. Oposifeioön ja ringkonnad ja professionaalsed ini-pahempoölsed
elemendid süüdista- mesed, kes olid varem suured
vad mõrvas Marcöst ja tema käsi- Marcose toetajad. Kuna Marcose
lasij kuid president väidab/ et^^^^^^ baseÄ sõjaväele ja po-riteo
sooritasid kommunistide liiiseivõimule, süs nõuavad opöslt-agendid
Marcose muSstamiseks sioonis olevad elemendid poliitüisi
ning temale poliitiliste raskuste te- reforme ja teralsrusikalise rezhiimi
Mtamiseks. Jigato^ pärast jPefimendamisi^ miUest^^p^
mõrva Filipiinide pealinnas Mani- seni on keeldunud. Ebastabiilne
las toimunud suured Marcose vas- poliitiline olukord on kaasa too-tased
deipnstratsioonii mille n^^^^
kestel on ^ s p d i s t a t u d p ^ pidevalt suu-omapolütiliSe
vastase mõrvamises ren^vad* Filipiinide välisvõlg ula­ja
nõutud tema ametist lahkumist, tub praegu 22,4 miljardi dollaril^
ühendri^ millest üle 13 miljardi doHari kuu-laskäigu
tühistamine kahtlemata i«b ühendriikide pankadele. See
väga raske ptsiise tegwniney küna on kahtlemata t ^
Filipiinidel praegu vaMtsevapin mille elanike arv ulatub
vuse tõttu on valiku iBgemine^^I^^
lastamise te sdlest loobumise va°^^^^^^^^^^^^^^ . ,
hei kompUtseeritud. Kui Reagam ^ W j u d vaatlejad^
oleks valinud selle tee, et ta^^^d^^^
jäänud oma yalgse Ofeuse juurdu ! ^
ja sõitnud 4. novembril Manüas-f*^^^^^^^^^^^^^
se, siis oleks ^ee kindkisti smirm^^
damid ühendriiMde-vastast mede^
olu Filipimidel, miUeiiileskto
kommunistid ja teised pahempoot f^S^J/^^!^^^^
sed elemendid on suur^ meistrid; ^ J ^ ^ ^ ja N . ILiiduga
kui ta aga Sõidust loobub, miUe^^^^^^
kohta nüüd vastav otsus on teh- osutub. Nmgs^^^^
tud, siis nõi^estab see tmiduvalt .arusaadav, md«;^
Ühendriikidega sõbrustanud pa- Wgp^ tumeda ja ^s^^^
n^mpõolse presidendi Marcose po-^^^^J^^^
sitsiooni ja võib kaasa aidata tema^^^W^
. langusele.; V
Turus elav soome toimetaja Reijo Härkönen, kelle ülevaatlik artikkel on meilegi
Joontes on neid küsimusi meie lehes ka varem käsitletud.
tegelikult lood on ja millise sousti
all seda inimestele sisse söödetak­se,
seda võime lugeda Tallinnas 6.
septembril ilmunud parteiajalehest
„Rahva Hääl", kus esimesel lehe­küljel
silmatorkavalt esile on tps-
Torontos ilmuv soomekeetae ajaleht„Vapaa Saha" avaldas oma 23. sept. numbris pikema artikH tetud artikkel, mis kannab palju-
„VIrossa huoH kieleštä ja satamasta" (Eestis muretsetakse keele ja sadama pärast). ArtikÜ autoriks on tõotavat pealkirja „Peremehetun-ni\.^„„
« 1.^11-. . • : i ^ . . - . » A i 2 » - -.1 ... , , , . . jug. dega". Kui aga artiklit lugeda, sus
selgub, et partei propagandamehed
pakuvad selle sõna katvas varjus
Augusti keskel tallinlane Rein vajalikkust ja järeldusi ei arutle- kontorisse. vesist ja paljust korrutamisest
Sepp saatis N.\Uidumeninõü^^^^ nõukogude eesti ajalehtedes ja Bürokraatia on põhjustanud se- õhukeseks kulunud pdrteiideoloo-esimehele
s,o. N. Liidu peaminist- et selHseMgelprojekü giat, mis kutsub igas mõtlevas
riie järgmise kirja: seks ei küsitud eesti rahva arva- peaaegu võimatu ja Tallinastki ajus esile tülgastustunde jja suuren-
Pfliiin ^« n.im, br^ ^"^^ Ühel päcval vaid ümues, et raske. Linnad, kust raamatuid võib dab veelgi viha kommunistliku süs-vvaaDlas^
taStakKsSe NL iLm^i^^ teemi vastu.
susestja^meil lubatakse l a M ^ hääleUks oma hävi- Kuidas tekib,nõukogudemaarn.n.
N. Ludust . tamise poolt. ^^^^^^ VENE KEELELE ROmEM peremehetunne, selle kohta kirju-
Mis pani Rein Sepa istum Eestiasi oli Eesti elanikest 193^ TÄHELEPANU tab „Rahva Hääl":
jutusmasina taha ja koostama kir- a- 88,2 prots. 1959 74,6 prots, aga Nõukogude inimesed teavad, et
ja, mis võib põhjustada ulekuula- 1979 vaid 64,7 prots. Tallinna ela- Aasta tagasi teatati Moskvast, et ^ad on meie ühiskonna materiaal-misi,
arreteerimisi, töökoha kao- nikest vaid pooled on praegu veel ,,Sirp ja ¥asar" ning ajakirja sete ja vairnsete rikkuste ainsad
tnmicf in rac^^ Sellenärast mõned Onffi T^OOmincfll" fplliTnisPrl vnlicmjinlp , . J \^iU^ u^^r*: ^ « „ l . . \ . o l i „ * .
Vabadusraadiojaam luges soomla­se
artikli Eestile suunatud saatest.
Selle järel heideti mõlemad noo­red
koolist välja ning neil pole tä­napäevani,
teada, kuidas nende tu­levik
võiks kujuneda. „Meie ainus
võimalus on katsuda maalt välja
pääseda" ütles üks noorukeist.
KOHTUPROTSESSID •ÄLGÄVÄB. :
Veebruaris Tallinnas ja teistes
Eesti linnades arreteeritud dissi­dentide
eeluurimised pole veel lÕp Tääkimisi
Kuna Stokholmi linn müüs Arsenalsgatan 1 asuva kinnisvara John-penud.
Kalaranna kahes yanglas uute ruumide saamiseks. Suureks nitas, et laekumised ERN Skandi- 1^^*^»^ suudab ühtse töökäsu jare^
ootavad muuhulgas Tartu arhitekt takistuseks on kontoriruumide kõr^ n toetajate kogult on pare- ^® toimuv pealesunnitud brigaadi-
Lagle Parek ja Talliimä insener ged üürid siselinnas. See ja teised mad kui eelmistel aastatel. Eelar- töö kasvatada mimeses peremehe-
HeikiAhpnen ning Arvo Pesti vars- küsimused olid arutusel ERN ju- ve esitatakse aastakoosolekule tunnet, kui see tegelikult kujutab
185 000 Rootsivkr. suuruses. endast sunnitöö algvormi.
; V I I N i ~>ÜSA:
George Bush süüdistas Austrias
külaskäigul öUes Moskvat Ida-Lää-ne
kaheks jagunemises ja lubas
anda toetust maadele, mis eemal­duvad
Moskva liinistr; Moskva ni­metas
seda Bushi väljendust ko­he
silmakirjalikuks, Öeldes et see
on Washiiigton, kes rahvaste õi­guste
jä vabadustega maailma
areenil mängib, sekkudes teiste
siseasjušše. Bush oli külastanud ka
Ungarit ja Rumeeniat, eriti kiites
neid nende iseseisva poliitika pä-
VARSSAVI --. Poola ametivõi­mud
on hoiatanud inimesi tbiduab
nete varumise eest^ mida rahvas
teeb liikuvate kuulduste tõttu, mis
räägivad et suured toiduametehin^
natõušud on ettenäha jaanuaris.
Ametivõimud ütlevad nüüd^ et hin­natõusud
on väikesed ja neid ei
panda korraga maksma. Yalitsus
on ettevaatlik, et mitte rahva hul­gas
paanikat teha, kes niigi võitle­vad
juba madalduva elustaridardi-t
l dgavat kohtuprotsessi; kus rieid hatüses.
ristuse pikkus võib m^]m!^ks-^^^^'^ fmantseenmme. mub laupäeval 29. oktoobril Eesti
tat sunnitööd Siberis •Kuna lõigete arv on kiiresti kasva- Majas algusega kell 11. Algul toi-nud
tingituna sellest, et eesti ja muvad ettekanded, siis ühine lõu-
Lagle Pareki, nü nagu teistegi balti probleemidest rohkem k i ^ - nasöök ja aastakoosolek algab keU T J M J J T s a a r e lä
patuks oli osavõtt ebaametlikust tatakse, siis^1^^^^^
Helsingi grupi tegevusest jä läände te muretsemiseks 20 000' Rootsi
suunatud märgukirjale allakirjüta- kroonile (cä $3500).
misest. Viimane grupp saatis qoom- ^ ^ - I S T — - J V.' irr -4.
s aaciLib süuiu pöördub Eesti Komitee poo­le,
lootes sealt saada majandus-
Mkku abt ja tööjõudu.
lasile ja rootslasile, 'kes Tallinna
sadamatööst huvitatud, kirja, kus
boiatati sädamapröjekti ohtudest.
Eestile ja eesti kultuurile.
Sel aastal on päevakorras ka uue
juhatuse valimine. Ja samuti uue
esimehe valimine.
Nii need asjad arenevad ja kuku­vad
välja tulevikus. Kui Lõuna-EO'
rea reisilennuki allatulistamine N.
Mkonnas läänemaailmas teatavaks
sai, oli üldine shokk suur ning ki-sa-
kära venelaste hukkamõistmi­seks
laialt. Räägiti raskeid sõnu ja
lubati teha palju, kuid nüüd, kus
ERN kordade kohaselt on esimees- lennuki allatulistamisest ja 269 mi-te
ametiaeg kõige rohkem kaks va- mese mõrvamisest on möödunud
ERN juhatus kinnitas ka tulude Umisperioodi, seega neli aastat, ainult üks kuu, on olukorrad oota-
Märgukirjas öeldakse muuhulgas: Ja kulude ^^^^^^ä^
On loomulik, et sadama ehitamise 1^#^ (Järg lk. 3)
tärnist jä muid raskusi? Kas teda eestlased, sellepärast mõned ongi ,,Loomingu" tellimised välismaale ipojad, et mitte keegi neale rahva
ei ratiuldagi näiteks akadeemik mures sadama ehitamise tõttu lõpetatakse. Otsus^ siiski kuidagi gj gaa meil kasutada ühiskondliku
Gustav Naani eesti ajalehtedes Idr- kümnete ^^to^^^^ aga vahetevahel ähvar- ^gg ^yjemusi, kuid ka töötada meie
jeldatud „mitinekiilgrie ühtsus,mis de loomise pärast. Suurem osa dab paberipuudus sageli eesti kui- gegt ei saa keegi teine. See teadmn-valitseb
nõukogude rahva# ve- ^neist täidetakse mitte-eestiastega tuurilehte. Paberipuudust ei näi tekitab peremehetunde, virgu-hel?"
/ Ja TaUinna elanikelt eestiased jää uMs-väd
vähemusse. kirjandus või venekeelsed lehed, ^j^ij^a hüvanguks
TULEVIK TEEB MURET Pärteilehe ,,Pravda" arvates teh- Vene keele õpetuse tugevdami- gei^ab suurimat nõudlikkust oma
juulis Balti riikides parteitööd seks on olemas salajased eeskir- töö suhtes, pidevat ja ranget ene-
Eesti"tulevik, Mtuüri Jrkeel^^^ kasvatuse p a - j a d aastast 1978. Kavatsuseks on sekontroUi,' üha viljakainalt tööta-säilimine
ning eestiaste OSJ vähe- rändamist. Leht meenutas, et „neisaste-astmelt siirdumine venekeel- mise püüdu, ühtlasi eeldab see ka
nemine vabariigis teeb teistelegi maades ilmneb veel nõukogudevas- sele õpetusele ji|ba algkoolis. Ka gj^vat huvi kollektiiv-ühisettevõt-kui
vaid Rein Sepale rnunt Qpp- tasust ja usu asend ön liiga tu- vene keeles kirjutatud kirjandust ^igte vastu;^ Võimalus anda isiklik
sitslooni kasvamist on ka ameti- gev"v ' , eelistatakse eestikeelse arvel t)li- panus ühisüritusse on võimas stii-võimud
märganud ja korra kõve- üheks abinõuks on leiutatud kon- koolides on kõik seminaritööd ve- ^ y i / j^is õpetab mõtlema laiahaar-nemine
on viimastel kuudel seil- taktide piiramine väiismaadele.ne keeles. deliselt riUilikult, suhtuma ühis-gesti
märgatav. Kahele Minna Uus niääinis keelab m ^ ^ statistika kohaselt ve tesse muredesse kui enda omades»
õpüasele osaks saanud juhtumid aegu koibde raamatute välismaale ^^^^^^^^
kirjeldavad hästi Eesti kitsendatud saatmise ümaam^^^
olukorda õpüäsed kohtasid möö- SeUist luba võib saada Eestis ainult ^^^ta jooksul vähenenud pärast seda kui propagandame-dunud
talvel Tallinnas Soome toi- TamnriasV 5 prots. Tode on siiski see, on pannud mimesed „laiahaar.
metajat Nad veetsid mõned pae- vast büroost, mis on avatud koi- et rahvaloendusega eestiased mar- ^eUselt" ühistesse muredesse mõt-vad
koos vaadeldes linna istu^mapäeval kell 10-12 pealmlastele kisid vene keele mitteoskamist jej„a, seletatakse ka, miUiseid til­des
restoranides ja vestiesidhote^ Ja teistele teisipäeval kell 15-17. Protestiks venestamise vastii. Tule- vustavaid tegureid leidub nõukogu-liruumis.
Hiljem Ühes soome aja- Täidetud vormidega läheb soov^ ^^^^^s oli nõue vene keele tugev- de <ühiskonnas inimestes peremehe-lehes
ilmus üsna krütiline artikkel, avaldaja ametimehe juurde, kes ^^"^^^eks Eestis. - t^^^e kasvatamiseks Ja nii loeme
miUe andmestik oli süsM saadud teeb otsuse. JaatavaV filmünstituudis õppinud jällegi samast artiklist:
mujalt kui neüt õpilastelt. teeb teatavaks kui palju tuleb Katrin Laur kirjeldab Eesti prae- goodsat mõiu inimestes pereme-
Peagi ajalehe ilmumise jfcer^^"^ süngete sõna- hetunde kasvatamisele avaldab
kutsuti õpüasedKGB-sseülekuula-Sim^ km raamatii^e hiM.^eUe la- dega: ,Maal on vaid vanad veel ^g^^^.»»^ ühtse töökäsu järgi '
misele,'ja tõendiks noorte suhetest ^^^^^^^^^ saatja läheb panka, jarel. Lootus paremaks on kadu- .^^2^ ia tööosalustegurit ra-väMsmaalastega
esitas m m i t s f c ^ ^ ^ t a ^ f ^ ^ ^ tulevikus on oodata vaid hai- S a v ^ s brigaadides suureneb
;to.XJus arreteerimine järgnes^ s^^^^^ tööviljallus, väl^neb kaadri voola-lele,
kui Lääne-Saksamaal toimiv — . . „ . ; vus, tugevneb distsipliin. Neis all-kollektüvides
kujuneb tööliste tõeli­ne
huvi ühiskonna asjades aktüv-se
osalemise ja tootmise lõpptule­muse
eest."
Jääb mõistmatuks, kas nõukogu­de
uiimesed tõesti lasevad end pet-
^ ta sellisest mõttetust sõnademuli-son-
kontsernile, on hoones asuvad organisatsioonid, nende seas Eesti j ^ ^ j ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^
R a « -^erniseeritakse
Mtonteks. mõtlema ühistesse muredesse
Eesti Rahvusnõukogu peab läbi- $30 000). ERN raamatupidaja ja „laiahaardeliselt" kui Kremlis te-ääkimisi
linna majadevalitsusega majandusjuhataja Kaliu Lenik too- bakse seda väga kitsapiiriliselt ja
•
Nr. 77
VAU
NÄDAI
22. ja23.okt(
dr. Reicharc
29. ja 30. okt.
dr. R. Vanj
Boris Bag<
kontsert j(
Eesti Kunstil
sertbüroo tänuj
riakontsert, kuj
tarrist Boris
lauljatari Elisj
mis varem laul
tõttu edasi lüki
pis ära. Muusij
Saksamaale tagj
on heliplaat sis
ka viimane koi
Louno-Flol
olMstataki
oo<
Suvi on mö
dala pärast alg|
lik tegevus,
laste Koondis
koosolekuga 6J
p.l. 3900 N . S
derdalis. Järgm
kutulek (ava-p|
kell 3 Hollywc
ture Centris,
Koondise jõulj
detsembril kell
õpetaja Rüdmi|
3900 N. State
saalis. Jaanuari
koht momendil
teatrietendus,
leks on kannas
ditsiooniline Ej
päeva pühitsej
1201 N . E . 71
lis.
Teise poolaj
se peale peal
tuse poolt.
L.-F. E.
lükmete arv
Vaatamata sel
laskonna kesllq
kõrgeni kui
kustes, võetakl
likest üritustest
Kommeni
V (Al
matult palju
karistamise vj
veel väga väj
praegusest hoj
kogu asi kaVj
levi alla panni
venelaste küj
misoperatsiooi
teistes riikides
ukraina talu}
tamuie ja teifi
Eriti arusaj
kite Pilootide
helise Föderj
sukoht, milles
tembril Moski
dude boikotej
ti kõigu lei
kustutada Ko\
tulistamine,
esiafgsete ka^
ma minimaali
lootide föderaj
tas boikoti ti(
la järele.
Föderatsiooj
on kantud tuj
ka vaimust,
lendureid üles
rahvusvahelisi
unustada äsj:
kendada koll
mis annavad
õnnetused en(
Selline soo^
se unistnsenaj
anna armu ü(
vale eksuiud
väitis ka
Gromõko,kes
kogude lendu]
võõra lennul
tult N. Liidul
je, nagu olel
slooni juhtidj
gevad garant
tepanekuga (
le pöörduval
unustamist sl
baduste, loot]
garantii an(
olukorda arvi
l u n i n i näita