1983-10-20-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
: (
Lk. W TOBA;-©ŠT^ 20:x>ktoo^ Itesday/Ootober 2a 1983 .77
Nr. 77
Toronto südaliilnas asuvas
E.Seton pargis toimusid rulls^^^
tamise meistrivõistlused, • millest
kum 70 Kanada ja seUe äia
sportlast osa Võtsid;: Võistluste
koitäldamine öli hoolikalt ett^^^
mistatud, isegi auhindu enam kui
3000 dollari väärilises; nii oli meeste
võistlusklassis esiineseks auhinnaks
lend Soome ja tagasi.
; RuUsuusatamin^ algas juba paa-
: rikümne aasta eest Euroopas, esialgul
kui talisportlaste treeningu-yahend.
Aastate: jooksul on see
omaette spordialaks muutunud ja
; võistlus; On 'olemas nii rull- kui
ratassüusad. Eelisfatumad on alumiiniumist
rullsuusäd, mille pikkus
60 .sm, laius 8 sm ja läbimõõt
6 sm; ees kui tag^ on täiäkumrtii-ratas,
millest esimene liigub ainult
ettepoole, teine on aga -^aba liiku-
-misega.
Äsjasest võistlusest võtsid osa
ektlaštest Rob^rt^ ;V^^
saavutas meeste võistlusklassis 15
•km distantsil kolmanda koha aja-_^
ga 37,55. üle 40-aastaste meeste
Massis saavutas samal distantsil
kaheksanda koha Harri Kivilo ajaga
54.31. 30-aastaste ja vanemate
naiste klassis saavutas 10 km distantsil
kohnanda koha Maimu &
vjlo ajaga 50.33.
Maciilinarekiord
icergushiippes
Shanghais peetud kergejõustikuvõistlustel
ületas hiinlane Zhu
Jianhua kõr^shüppes 2.3 8, mis
on ühe sentimeetri võrra parem
eelmisest maaihnarekordist.
; Moskvas ::toimimud;: N.' Liidi,
meistrivõistlustel jalgrattasõidus
sai kaks esikohta Erika Salumäe,
kes crfi kuldmedal! võitja ka möö-dumid
isuvišel võistlusel. Seekord
Erika Salumäe püstitas 1000 m
paigalstardiga sõidus 1.13,377 uue
maailmarekordi. Seminie tippniark
kuulus känadalaünale S. Burkale.
m
Tl/m
IKK Kuif uurifondi auhinnaga kro«nitad
IVAR IVASKI poiem
LiaMdaja kaheksas lindera^^ oma smiaA
yanemaile „kelle yaimiBst js) vaimiistnseist jtindMd yeraiida
verandaraamatn aittor^
$7.00 plyss 50 centi postikuly
yüUgil YABAl
A
ilo
mm.
Tartus toimunud maleturniiril
pälvis^ esikoha tallinlane A. Vein-gold
10,5 punktiga võimalikust
13-st. Teiseks tuli tartlane A.
Henhlin 10 p. Võistlus oli pühendatud
Eesti male 100. aastapäeva-
Tbilisig tdimünud malevõistlustel
tuli esikohale 11 punktiga või^
malikust 15-st Leedu maletaja V.
Gavrikov, kes ühtlasi täitis suurmeistri
normi. 2.—4. kohti jagasid
eestlane Lembit Oli, tbilislan^
E. Ubilavä ja ameeriklane R. Hen^
ley 8,5 punktiga.
Xi
30
•
3«
3 2^ 25
0/
ILMUS
Fõteads 4. Annab toidule head
maitset, 7. Ametmees mineviku
mõisas, 9. Neljakohane arv, 11;
Veesõiduk, 12. Eesti graafik kodumaal,
13. Mänguese, 14. Edenes,
kasvas, 16. Poolitatud riik,
17. Mitte surnud, 18. Evima, 20.
ipordiniärkmeid
Maailmameistrivõistluste 400 m
poolfinaalis edestas Nix (USA)
Markinit (N. Lüt) 0,002 sekundi
VÕI ra, s.t. oH umbes 15 millimeetrit
eespool.
Shotlane J. McClean purjetas
oma jahiga 55 päevaga üle Atlandi
ookeani kusjuures aluse pikkus
oh jvaid 286 cm.
4 X100 m jooksu kuid- ja 110
m tõkkejooksu pronksimees Wil°
Iie Gault tegi ligi miljondollarilise
(neli aastat) lepingu jalgpalliklubiga
„Chicago Bears"o
: f
Saksa keisrite nimi, 23. Endine
linn Eestis, 26. Muinasjutumaa,
29. Hüüe, 30. Kuujumalanna, 31.
Looma hääütsus, 32. Rongi eesotsas,
33. Muistsete eestlaste ülik,
34. Tsaari käskkiri,
Füsttread: 1. Metallraha, 2. Malend,
3. Koolipoiss, 4. Egiptuse
valitseja minevikus, 5. Siberis surnud
eesti suursportlane, 6. Linn ja
kanton Shveitsis, 8. Naisenimi, 10.
, , . jalad — ku^ävaheni^k, 13.
Paguluses surnud eesti ajalehe-mees
ja kirjanik, 14. Lahti teha,
15. Ühe Euroopa riigi nimi algkeeles,
19. LÕunamame puuvili,
21. Saabuv, 22. Sugulased, 24.
Ind, tuhin, 25. Kuulus impressionistlik,
kunstnik, 27. Sarvloom, 28.
Sõjaväe staabiülem Eesti Vabadussõjas,
31. Mehenimi,
ARVI TINITSA kolistatud
abiteenistuslaste sõ|asõito n maailmasöjs
lõpupoolel kirjeldav suiurteos
Välgumärgi kasvandikud
lk pluss 80 lk fotosid ja dokument©
Hind $47.00 ptasS $1.50 saatekulu Kanadas
$3.00 teistele maadele
aadaval Vaba Eestlase talituses
MSTSÕNA m
ILAHEPämUS ;
Paremale: 4. Ünder. 7. üliia. 9.
Kagan. 11. Anum. 12. Laul. 13.
Arno. 14. Salaja. 16. Traat. 17.
Mekk. 18. Soots. 20. Kate. 23.
Indus. 26. Seekel. 29. Liis. 30.
Erak. 31. Avia. 32. Plokk. 33.
Henna. 34. Senat.
iNMEMQRIAM MIHKEL Lü^^^
Valik Mihkel Ludigu loomingust
Ettekantud lOQ-aastase siuuii mälestamise kontse^^
9. novembril 1980 Torontos
I küljel: AVAMÄNG ^ LAUL,
:IGATSUS, BALLAAD.
II küljel: JAANIÖÖ — sümfooniline poeem, PÖUSMEISA
JÄRV, KTTS ja HUNT, LAPSEPÕLVES, LAEVNIK,
Kaastegevad sümfooniaorkelster, noortekoor ,,LootiB*V T. E.
Meeskoor, T. E. Segakoor, solistid Onne Laikve, Irene Loo»*
b«rg ja tsliellist Winona Zelenka/Jnliat^^ P. Lüdigo
HMD $13.50 plnsssaateknln
Saadaval „VABA EESTLASE*^ talituses ja
EeStS Abistamiskomitee äris, 958 Broadviejfv Ave., Toront«i»
Ä. Melänedr:.sai viimasel kalapüiagivmstlusel
si eest, mis kaales 760 gr.
enanhinna suurima l^äs-
Foto: Tommy Tomson
15 1. Enam. 2. Hekla. 3.
Klara.; 4. Uluots. 5. Raal. 6. Talje.
8. Inna. 10. Guam. 13. Armas.
14. Skool. 15. Aktus. 19.
Silvet. 21. Teele. 22. Eero. 24.
Niin: 25. Diana. 27. Kaks. 28.
Bkker. 31. Ahas.
EESTLASE talituses:
PURJED^ II
Sündmusi ja jytustusi mereelust
Eesti KanbalaevastikQ Juhtkonna Koondise, Torontos
väljaandel, 302 lk.
HIND $8.-^ plass saateknln Kanadasse $1.—, mnjale $2,—
I
järgneva Eestis koostatud ja^^^k
Venelased Hävitati^ eestlaste pool
oli ainsaks langenuks häire andnud
tunnimees, ke^ leiti granaadiga
käes sissevariseiiud laskepesast,
mille ees lamasid mitme venelase
purustatud laibad. Ilmselt, olid
m!Õlemad pooled heitnud korraga
granaadid ja hukkunud. ,
Jaanilinna ründamist jätkates
vallutas 30, LjK lõpuks raskete
kaotuste hinnaga lüienbachi mõisa.
Sakslased asusid vasturünnaku^
le/ kuid niõis jäi venelastele, kes
ei suutnud siiski midagi rohkemat
saavutada, ning kuustuhat meest
kaotanud 30, L K tõmbus kaitsesse.
Nüüd kandus võitluste põhiraskus
Auvere tugialale. 15. märtsil
i 59. L A lahingusse värske 6.
LK:mng ••;tegi:selle^^ Me;.katse
tugiala põhjatipustiriereni jõudmiseks.
Vaivara-Hundinurga-Haa-va
lõikudes õnnestuski tal sakslasi
pisut tagasi suruda. 17. märtsil
kandusid lahmgud Vaivara Sinimägede
ümbrusse, kuid nende val-lutiämiskatsed
tõid venelastele ainult
raskeid kaotusi: hävis dhi^iis
ja 50 tanki. Kirikküla juures hõivasid
venelased siiski uuesti raudtee.
18. märtsil kandusid lahingud
Lembitu lähistele, kus kakskümmend
vene diviisi üritasid kolme
saksa diviisi rindest läbi murda,
teostades kokku 28 rünnakut.
Mööda roigastest teed toodi kohale
tankid, kelle vastu saksa taiga-iast
paisati Tiigrid. Puhkes äge
sid 37 tanki. Eriti paistsid tõrje-võitlustes
silma 11. JD ja eesti vabatahtlike
pataljonid. 19. märtsil
käisid tugiala põhjatipu asulad
veel paar korda käest kätte, leuni
lõppude-lõpuks venelased hõivisid
Sqoküla, Huntaugu. ja Taagepera.
Rohkemaks polnud verest tühjaks
jooksnud üksused aga võimelised.
Jätkusid katsed Narva jõe ületamiseks
linnast põhjas. Eesti Diviisi
lõiku ründas kokku kolm vene
diviisi^ kellest Enamus ühtlaste
valudena jääle jäigi. Väikesel osal
õnnestus pääseda eestlaste käevi-kuisse,
kuid need hävitati metsikus
lähivõitluses ^anaatidega.
Võiduvaimustusseisattunud eestlased
tahtsid, kohe vasturünnakuga
üle jõe tormata, nii et kompaniiülematel
kulus tükk aega meeste
rahustamiseks. Eesti kaitse jäi ka
edaspidi kindlaks, nii et enam ühtegi
venelast üle jõe ei lastud. Laipu
oh kohati mi tihedalt, et jääd
polnud enam näha. Üks kompaniiülem
Qh sunnitud meestele konjakit
lubama, et need mõne venelase
ka üle joe laseksid, kuna tal oli
jaammeku saabudes,- mil kolm
vene diviisi
Somne^lahe ranniku pople^^ü^^
lakkasid rünnakud. .
Narva rinne oli selleks aiaks
jõudnudvi^^^^^
jõudude kontsentratsiooniga nnnk-tiks^
S^^
jõudude kuhjumisele VaatamTta
(270^300.000 venelast Ä
sakslase vastu) ei õnnestunud* ve-nelas^
i ohustavat edu saa^^^^^
%ade^ algus ^uut^^^
• ^oigas^^
puüu M
da, kuid saksa kahuritule all \ln&
Sõdurid
ristisid roigasteed „surma-teedeks".
Kõik katsed mõneski
paigas kuivemale pinnale jõuda
põrkusid eesti üksuste visale vas-tupanule.
Venelased tulid rünnakule
purjuspäi, tiheda massina.
Seetõttu! kõlavadki Narva all võidelnud
eestlaste mälestused üsna
tihti üsna ühetüübiliselt: „Ja siis
sai tõmmatud, nii et punker oli
sinist suitsu ja padrunikesti täis.
Kui laibavall kasvas nii kõrgeks,
et enam lasta ei ulatanud, tõstsin
kuulipilduja valli peale ja lasin
edasi." On teada juhtumeid, kus
jõdurid mehekõrgust laibavalli
rünnakuahelikuks pidasid ning selle
vastu tule avasid. Mõnel mehel
kangestus pidevast päästikulevaju-tamisest
näpp, nii et seda oli pärast
raske sirgeks painutada.
Märtsi lõpuks olid vene üksu-sed
jälle kord verest tühjaks
jooksnud. See andis paremat teedevõrku
omavaile sakslastele võimaluse
väeosi ümber paigutada ja
pealetungile minna.- 26. märtsil
andsid neli diviisi (11., 61., 170.,
227.) tankikindral Strachwitzi juh-fimisel
hoobi Auvere tugiala lää-netipus
asuvale kiilule (nn. Kriva-soo
kod ,,läänekÖrv").
Sisse piirati 109. L K 72. polk
ja 381. LD. Rünnaku innustajaks
oli kindral Strächwitz isiklikult,
kes ilmus oma autoga kõige ägedama
lahingumöllu keskele, jagades
vapramatele Raudriste, konjakit
ja shokolaadi. 31. märtsi õhtul
iohtusid 11. ja 227. JD roigasteel
ning operatsioon oli sellega lõppenud.
Üle 6000 mehe kaotanud venelased
ristisid tugiala läänetipu
Surmaorukš. yõeti rohkesti vange
(800), 59 kahurit ja muud sõjamoona.
6. aprilli varahommikul
s pealetung Auvere juures.
HtMi»l)llliiillllllilllllillillllHiilli1iii»ll!IIHUIilllllliliHIIU
Neljal saksa rügemendil õnnestus
varsti vene positsioonidesse tungida.
Eriti vastutusrikas ülesanne tuli
täita Relva-SS-Brigaadil Neder-land,
kes 500-m kiiluna vene positsioonidesse
tungides seal kaitse
sisse võttis ning abivägedele tee
tõkestas. Osa vene üksusi piirati
sisse, venelaste kaotused ulatusid
5000 meheni, 700 võeti vangi.
Operatsiooni käigus vallutasid
sakslased 2300 punkrit, saades
saagiks 89 tt- ja 37 muud kahurit
koos 82 granaadiheitjaga.
Krahv Strächwitz sai Hitierilt Saksa
sõjaväe ühe kõrgeima autasu •—
Tammelehed briljantide ja mõõkadega
Rüütlnisti juurde.
19. aprillil äigas sakslaste uus
pealetung. Võimsa tulekatte all liikusid
Vanamõisa ja Sirgala juurest
rünnakule Feldherrnhalle,
170. ja 227. JD (teistel andmeil
R, 61. ja 170 JD, t.m.), kuna
122. JD andis höõbi Auvere juurest.
20. aprillil viidi lahingusse
veel 58. JD, kuid venelased osutasid
meeleheitiikku vastupanu
ning sakslastel ei õnnestunud kuigi
palju edasi liikuda. Pealetungi-operatsiooni
olevat kavandanud
Hitler isiklikult, tugiala likvideerimine
pidi olema armee sünnipäevakingituseks
Juhile. Vangilangenud
sõdurid teadnud isegi rääkida,
et Hitler olevat isiklikult saabunud
seda pealetungi jälgima. 21.
ja 22. aprillü paisati Sooküla juures
lahingusse veel 61. ja 225. JD,
kuid 8. LA pidas ikkagi vastu.
Sakslased olid sunnitud rünnaku
lõpetama ilma nimetamisväärt
eduta. Vene andmeil minetasid
nad 20 000 meest, 50 tanki ja 10
rünnakkahurit. Kerge polnud ka
venelastele tekitatud kahju: ena-mtis
nud; lahinguvõime. Märtsi-aprüli
jooksul kaotas Vene armee Narva
all ca 150000 meest, neist kolmandiku
surnutena. I Narva ümbruse
metsad ja põllud olid täis
roostetavat vene vanarauda, põhiülesanne
— Narva vallutamine —
jäi täitmata. Saksa armee kaotas
vene andmeil 40 000 meest, mis
tundub üsna tõepärasena. Igal juhul
polnud kumbi pool enam võimeline
aktiivseks sõjategevuseks.
Rindejoonel saabus mõneks ajaks
suhteline vaikus, mida häiris ainult
luuregruppide ja täpsuskütti-de
tegevus.. Mõlemad pooled täiendasid
oma ridu ning vahnistusid
otsustavateks lahinguteks.
ptk.
EESTIS
Mobilisatsiooni õnnestumine
ning eesüaste osa venelaste suur-pealetungi
seismapanekul ;. tõstis
sakslaste sihnis Eesti opositsiooni-jõudude
autoriteeti. Soovides tõsta
Eesti Omavalitsuse (OV) mõju, tegid
sakslased Uluotsale ettepaneku
Hj. Mäe väljavahetamiseks OV
peadirektori kohalt. Uluots ei soovinud
end sakslastega liialt siduda
ning esitas konkreetseid tingimusi,
mille täitmisel ta oleks valmis
kohta vastu võtma. Ta nõudis
Saksa tsiviilvõimude tegevuse piiramist,
kohtute andmist eestiäste
kontrolli alla. Eesti Maakaitse
Komitee moodustamist koos sellele
alluvate üksustega, põllumajandus-direktooriumi
uuendamist, evakueerimise
lõpetamist ning autonoomiat
• I
115
P
11
il
ENN Al
ADVOl
Room 1002, Roj
Toronto D<
Foftiaadress: P.(
(hit(iraylc
TcJcfom
24-tundi telefoni
ADO PAI
HETHERINC-PAI
Advokaadi
365 Bay St., Suit|
õhtuti 447-20 r
TÕNU
BASci
ADVOKAAl
Yorkdalc PlacC)
Suitel
Toronto, Onj
Telefon
kodus 7^
E L E K l
toed ehmiajadi
Litsents
DSEH
KÖH
KINDLU5
H.LATI
: il
«INSl
1482 Bathm
(Bathurst-
Tdefon kontoil
OPTICAL
R. S1CHMI1
Suur \al|k eui
Zciss, Rodenj
Spetsialisccruni
1586 BL00RS1
ne pool Duiil
Tel. sl
VABA E
TOIMETUSI
avatud es
reedeni k^
Toimetaja
tel. 4^
Telefonid: toil
tall
KUULI
VABA El
, 1
on tasuv aj J
leviki
üks toll ühel
kuulutuste ki
tekstis
esiküljel ..
Knnlutnsi v|
nädala esimes
emasp. homi
nädala teise
map. homi
tel. 4'
Väljasp(
Leida Mariej
Postiaadress:)
9 Parravanof
Willowdale,
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 20, 1983 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1983-10-20 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e831020 |
Description
| Title | 1983-10-20-06 |
| OCR text | : ( Lk. W TOBA;-©ŠT^ 20:x>ktoo^ Itesday/Ootober 2a 1983 .77 Nr. 77 Toronto südaliilnas asuvas E.Seton pargis toimusid rulls^^^ tamise meistrivõistlused, • millest kum 70 Kanada ja seUe äia sportlast osa Võtsid;: Võistluste koitäldamine öli hoolikalt ett^^^ mistatud, isegi auhindu enam kui 3000 dollari väärilises; nii oli meeste võistlusklassis esiineseks auhinnaks lend Soome ja tagasi. ; RuUsuusatamin^ algas juba paa- : rikümne aasta eest Euroopas, esialgul kui talisportlaste treeningu-yahend. Aastate: jooksul on see omaette spordialaks muutunud ja ; võistlus; On 'olemas nii rull- kui ratassüusad. Eelisfatumad on alumiiniumist rullsuusäd, mille pikkus 60 .sm, laius 8 sm ja läbimõõt 6 sm; ees kui tag^ on täiäkumrtii-ratas, millest esimene liigub ainult ettepoole, teine on aga -^aba liiku- -misega. Äsjasest võistlusest võtsid osa ektlaštest Rob^rt^ ;V^^ saavutas meeste võistlusklassis 15 •km distantsil kolmanda koha aja-_^ ga 37,55. üle 40-aastaste meeste Massis saavutas samal distantsil kaheksanda koha Harri Kivilo ajaga 54.31. 30-aastaste ja vanemate naiste klassis saavutas 10 km distantsil kohnanda koha Maimu & vjlo ajaga 50.33. Maciilinarekiord icergushiippes Shanghais peetud kergejõustikuvõistlustel ületas hiinlane Zhu Jianhua kõr^shüppes 2.3 8, mis on ühe sentimeetri võrra parem eelmisest maaihnarekordist. ; Moskvas ::toimimud;: N.' Liidi, meistrivõistlustel jalgrattasõidus sai kaks esikohta Erika Salumäe, kes crfi kuldmedal! võitja ka möö-dumid isuvišel võistlusel. Seekord Erika Salumäe püstitas 1000 m paigalstardiga sõidus 1.13,377 uue maailmarekordi. Seminie tippniark kuulus känadalaünale S. Burkale. m Tl/m IKK Kuif uurifondi auhinnaga kro«nitad IVAR IVASKI poiem LiaMdaja kaheksas lindera^^ oma smiaA yanemaile „kelle yaimiBst js) vaimiistnseist jtindMd yeraiida verandaraamatn aittor^ $7.00 plyss 50 centi postikuly yüUgil YABAl A ilo mm. Tartus toimunud maleturniiril pälvis^ esikoha tallinlane A. Vein-gold 10,5 punktiga võimalikust 13-st. Teiseks tuli tartlane A. Henhlin 10 p. Võistlus oli pühendatud Eesti male 100. aastapäeva- Tbilisig tdimünud malevõistlustel tuli esikohale 11 punktiga või^ malikust 15-st Leedu maletaja V. Gavrikov, kes ühtlasi täitis suurmeistri normi. 2.—4. kohti jagasid eestlane Lembit Oli, tbilislan^ E. Ubilavä ja ameeriklane R. Hen^ ley 8,5 punktiga. Xi 30 • 3« 3 2^ 25 0/ ILMUS Fõteads 4. Annab toidule head maitset, 7. Ametmees mineviku mõisas, 9. Neljakohane arv, 11; Veesõiduk, 12. Eesti graafik kodumaal, 13. Mänguese, 14. Edenes, kasvas, 16. Poolitatud riik, 17. Mitte surnud, 18. Evima, 20. ipordiniärkmeid Maailmameistrivõistluste 400 m poolfinaalis edestas Nix (USA) Markinit (N. Lüt) 0,002 sekundi VÕI ra, s.t. oH umbes 15 millimeetrit eespool. Shotlane J. McClean purjetas oma jahiga 55 päevaga üle Atlandi ookeani kusjuures aluse pikkus oh jvaid 286 cm. 4 X100 m jooksu kuid- ja 110 m tõkkejooksu pronksimees Wil° Iie Gault tegi ligi miljondollarilise (neli aastat) lepingu jalgpalliklubiga „Chicago Bears"o : f Saksa keisrite nimi, 23. Endine linn Eestis, 26. Muinasjutumaa, 29. Hüüe, 30. Kuujumalanna, 31. Looma hääütsus, 32. Rongi eesotsas, 33. Muistsete eestlaste ülik, 34. Tsaari käskkiri, Füsttread: 1. Metallraha, 2. Malend, 3. Koolipoiss, 4. Egiptuse valitseja minevikus, 5. Siberis surnud eesti suursportlane, 6. Linn ja kanton Shveitsis, 8. Naisenimi, 10. , , . jalad — ku^ävaheni^k, 13. Paguluses surnud eesti ajalehe-mees ja kirjanik, 14. Lahti teha, 15. Ühe Euroopa riigi nimi algkeeles, 19. LÕunamame puuvili, 21. Saabuv, 22. Sugulased, 24. Ind, tuhin, 25. Kuulus impressionistlik, kunstnik, 27. Sarvloom, 28. Sõjaväe staabiülem Eesti Vabadussõjas, 31. Mehenimi, ARVI TINITSA kolistatud abiteenistuslaste sõ|asõito n maailmasöjs lõpupoolel kirjeldav suiurteos Välgumärgi kasvandikud lk pluss 80 lk fotosid ja dokument© Hind $47.00 ptasS $1.50 saatekulu Kanadas $3.00 teistele maadele aadaval Vaba Eestlase talituses MSTSÕNA m ILAHEPämUS ; Paremale: 4. Ünder. 7. üliia. 9. Kagan. 11. Anum. 12. Laul. 13. Arno. 14. Salaja. 16. Traat. 17. Mekk. 18. Soots. 20. Kate. 23. Indus. 26. Seekel. 29. Liis. 30. Erak. 31. Avia. 32. Plokk. 33. Henna. 34. Senat. iNMEMQRIAM MIHKEL Lü^^^ Valik Mihkel Ludigu loomingust Ettekantud lOQ-aastase siuuii mälestamise kontse^^ 9. novembril 1980 Torontos I küljel: AVAMÄNG ^ LAUL, :IGATSUS, BALLAAD. II küljel: JAANIÖÖ — sümfooniline poeem, PÖUSMEISA JÄRV, KTTS ja HUNT, LAPSEPÕLVES, LAEVNIK, Kaastegevad sümfooniaorkelster, noortekoor ,,LootiB*V T. E. Meeskoor, T. E. Segakoor, solistid Onne Laikve, Irene Loo»* b«rg ja tsliellist Winona Zelenka/Jnliat^^ P. Lüdigo HMD $13.50 plnsssaateknln Saadaval „VABA EESTLASE*^ talituses ja EeStS Abistamiskomitee äris, 958 Broadviejfv Ave., Toront«i» Ä. Melänedr:.sai viimasel kalapüiagivmstlusel si eest, mis kaales 760 gr. enanhinna suurima l^äs- Foto: Tommy Tomson 15 1. Enam. 2. Hekla. 3. Klara.; 4. Uluots. 5. Raal. 6. Talje. 8. Inna. 10. Guam. 13. Armas. 14. Skool. 15. Aktus. 19. Silvet. 21. Teele. 22. Eero. 24. Niin: 25. Diana. 27. Kaks. 28. Bkker. 31. Ahas. EESTLASE talituses: PURJED^ II Sündmusi ja jytustusi mereelust Eesti KanbalaevastikQ Juhtkonna Koondise, Torontos väljaandel, 302 lk. HIND $8.-^ plass saateknln Kanadasse $1.—, mnjale $2,— I järgneva Eestis koostatud ja^^^k Venelased Hävitati^ eestlaste pool oli ainsaks langenuks häire andnud tunnimees, ke^ leiti granaadiga käes sissevariseiiud laskepesast, mille ees lamasid mitme venelase purustatud laibad. Ilmselt, olid m!Õlemad pooled heitnud korraga granaadid ja hukkunud. , Jaanilinna ründamist jätkates vallutas 30, LjK lõpuks raskete kaotuste hinnaga lüienbachi mõisa. Sakslased asusid vasturünnaku^ le/ kuid niõis jäi venelastele, kes ei suutnud siiski midagi rohkemat saavutada, ning kuustuhat meest kaotanud 30, L K tõmbus kaitsesse. Nüüd kandus võitluste põhiraskus Auvere tugialale. 15. märtsil i 59. L A lahingusse värske 6. LK:mng ••;tegi:selle^^ Me;.katse tugiala põhjatipustiriereni jõudmiseks. Vaivara-Hundinurga-Haa-va lõikudes õnnestuski tal sakslasi pisut tagasi suruda. 17. märtsil kandusid lahmgud Vaivara Sinimägede ümbrusse, kuid nende val-lutiämiskatsed tõid venelastele ainult raskeid kaotusi: hävis dhi^iis ja 50 tanki. Kirikküla juures hõivasid venelased siiski uuesti raudtee. 18. märtsil kandusid lahingud Lembitu lähistele, kus kakskümmend vene diviisi üritasid kolme saksa diviisi rindest läbi murda, teostades kokku 28 rünnakut. Mööda roigastest teed toodi kohale tankid, kelle vastu saksa taiga-iast paisati Tiigrid. Puhkes äge sid 37 tanki. Eriti paistsid tõrje-võitlustes silma 11. JD ja eesti vabatahtlike pataljonid. 19. märtsil käisid tugiala põhjatipu asulad veel paar korda käest kätte, leuni lõppude-lõpuks venelased hõivisid Sqoküla, Huntaugu. ja Taagepera. Rohkemaks polnud verest tühjaks jooksnud üksused aga võimelised. Jätkusid katsed Narva jõe ületamiseks linnast põhjas. Eesti Diviisi lõiku ründas kokku kolm vene diviisi^ kellest Enamus ühtlaste valudena jääle jäigi. Väikesel osal õnnestus pääseda eestlaste käevi-kuisse, kuid need hävitati metsikus lähivõitluses ^anaatidega. Võiduvaimustusseisattunud eestlased tahtsid, kohe vasturünnakuga üle jõe tormata, nii et kompaniiülematel kulus tükk aega meeste rahustamiseks. Eesti kaitse jäi ka edaspidi kindlaks, nii et enam ühtegi venelast üle jõe ei lastud. Laipu oh kohati mi tihedalt, et jääd polnud enam näha. Üks kompaniiülem Qh sunnitud meestele konjakit lubama, et need mõne venelase ka üle joe laseksid, kuna tal oli jaammeku saabudes,- mil kolm vene diviisi Somne^lahe ranniku pople^^ü^^ lakkasid rünnakud. . Narva rinne oli selleks aiaks jõudnudvi^^^^^ jõudude kontsentratsiooniga nnnk-tiks^ S^^ jõudude kuhjumisele VaatamTta (270^300.000 venelast Ä sakslase vastu) ei õnnestunud* ve-nelas^ i ohustavat edu saa^^^^^ %ade^ algus ^uut^^^ • ^oigas^^ puüu M da, kuid saksa kahuritule all \ln& Sõdurid ristisid roigasteed „surma-teedeks". Kõik katsed mõneski paigas kuivemale pinnale jõuda põrkusid eesti üksuste visale vas-tupanule. Venelased tulid rünnakule purjuspäi, tiheda massina. Seetõttu! kõlavadki Narva all võidelnud eestlaste mälestused üsna tihti üsna ühetüübiliselt: „Ja siis sai tõmmatud, nii et punker oli sinist suitsu ja padrunikesti täis. Kui laibavall kasvas nii kõrgeks, et enam lasta ei ulatanud, tõstsin kuulipilduja valli peale ja lasin edasi." On teada juhtumeid, kus jõdurid mehekõrgust laibavalli rünnakuahelikuks pidasid ning selle vastu tule avasid. Mõnel mehel kangestus pidevast päästikulevaju-tamisest näpp, nii et seda oli pärast raske sirgeks painutada. Märtsi lõpuks olid vene üksu-sed jälle kord verest tühjaks jooksnud. See andis paremat teedevõrku omavaile sakslastele võimaluse väeosi ümber paigutada ja pealetungile minna.- 26. märtsil andsid neli diviisi (11., 61., 170., 227.) tankikindral Strachwitzi juh-fimisel hoobi Auvere tugiala lää-netipus asuvale kiilule (nn. Kriva-soo kod ,,läänekÖrv"). Sisse piirati 109. L K 72. polk ja 381. LD. Rünnaku innustajaks oli kindral Strächwitz isiklikult, kes ilmus oma autoga kõige ägedama lahingumöllu keskele, jagades vapramatele Raudriste, konjakit ja shokolaadi. 31. märtsi õhtul iohtusid 11. ja 227. JD roigasteel ning operatsioon oli sellega lõppenud. Üle 6000 mehe kaotanud venelased ristisid tugiala läänetipu Surmaorukš. yõeti rohkesti vange (800), 59 kahurit ja muud sõjamoona. 6. aprilli varahommikul s pealetung Auvere juures. HtMi»l)llliiillllllilllllillillllHiilli1iii»ll!IIHUIilllllliliHIIU Neljal saksa rügemendil õnnestus varsti vene positsioonidesse tungida. Eriti vastutusrikas ülesanne tuli täita Relva-SS-Brigaadil Neder-land, kes 500-m kiiluna vene positsioonidesse tungides seal kaitse sisse võttis ning abivägedele tee tõkestas. Osa vene üksusi piirati sisse, venelaste kaotused ulatusid 5000 meheni, 700 võeti vangi. Operatsiooni käigus vallutasid sakslased 2300 punkrit, saades saagiks 89 tt- ja 37 muud kahurit koos 82 granaadiheitjaga. Krahv Strächwitz sai Hitierilt Saksa sõjaväe ühe kõrgeima autasu •— Tammelehed briljantide ja mõõkadega Rüütlnisti juurde. 19. aprillil äigas sakslaste uus pealetung. Võimsa tulekatte all liikusid Vanamõisa ja Sirgala juurest rünnakule Feldherrnhalle, 170. ja 227. JD (teistel andmeil R, 61. ja 170 JD, t.m.), kuna 122. JD andis höõbi Auvere juurest. 20. aprillil viidi lahingusse veel 58. JD, kuid venelased osutasid meeleheitiikku vastupanu ning sakslastel ei õnnestunud kuigi palju edasi liikuda. Pealetungi-operatsiooni olevat kavandanud Hitler isiklikult, tugiala likvideerimine pidi olema armee sünnipäevakingituseks Juhile. Vangilangenud sõdurid teadnud isegi rääkida, et Hitler olevat isiklikult saabunud seda pealetungi jälgima. 21. ja 22. aprillü paisati Sooküla juures lahingusse veel 61. ja 225. JD, kuid 8. LA pidas ikkagi vastu. Sakslased olid sunnitud rünnaku lõpetama ilma nimetamisväärt eduta. Vene andmeil minetasid nad 20 000 meest, 50 tanki ja 10 rünnakkahurit. Kerge polnud ka venelastele tekitatud kahju: ena-mtis nud; lahinguvõime. Märtsi-aprüli jooksul kaotas Vene armee Narva all ca 150000 meest, neist kolmandiku surnutena. I Narva ümbruse metsad ja põllud olid täis roostetavat vene vanarauda, põhiülesanne — Narva vallutamine — jäi täitmata. Saksa armee kaotas vene andmeil 40 000 meest, mis tundub üsna tõepärasena. Igal juhul polnud kumbi pool enam võimeline aktiivseks sõjategevuseks. Rindejoonel saabus mõneks ajaks suhteline vaikus, mida häiris ainult luuregruppide ja täpsuskütti-de tegevus.. Mõlemad pooled täiendasid oma ridu ning vahnistusid otsustavateks lahinguteks. ptk. EESTIS Mobilisatsiooni õnnestumine ning eesüaste osa venelaste suur-pealetungi seismapanekul ;. tõstis sakslaste sihnis Eesti opositsiooni-jõudude autoriteeti. Soovides tõsta Eesti Omavalitsuse (OV) mõju, tegid sakslased Uluotsale ettepaneku Hj. Mäe väljavahetamiseks OV peadirektori kohalt. Uluots ei soovinud end sakslastega liialt siduda ning esitas konkreetseid tingimusi, mille täitmisel ta oleks valmis kohta vastu võtma. Ta nõudis Saksa tsiviilvõimude tegevuse piiramist, kohtute andmist eestiäste kontrolli alla. Eesti Maakaitse Komitee moodustamist koos sellele alluvate üksustega, põllumajandus-direktooriumi uuendamist, evakueerimise lõpetamist ning autonoomiat • I 115 P 11 il ENN Al ADVOl Room 1002, Roj Toronto D< Foftiaadress: P.( (hit(iraylc TcJcfom 24-tundi telefoni ADO PAI HETHERINC-PAI Advokaadi 365 Bay St., Suit| õhtuti 447-20 r TÕNU BASci ADVOKAAl Yorkdalc PlacC) Suitel Toronto, Onj Telefon kodus 7^ E L E K l toed ehmiajadi Litsents DSEH KÖH KINDLU5 H.LATI : il «INSl 1482 Bathm (Bathurst- Tdefon kontoil OPTICAL R. S1CHMI1 Suur \al|k eui Zciss, Rodenj Spetsialisccruni 1586 BL00RS1 ne pool Duiil Tel. sl VABA E TOIMETUSI avatud es reedeni k^ Toimetaja tel. 4^ Telefonid: toil tall KUULI VABA El , 1 on tasuv aj J leviki üks toll ühel kuulutuste ki tekstis esiküljel .. Knnlutnsi v| nädala esimes emasp. homi nädala teise map. homi tel. 4' Väljasp( Leida Mariej Postiaadress:) 9 Parravanof Willowdale, |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-10-20-06
