Vaba eestlane , June 21, 1979

              IŠIEW YORiK —. Praegu on ava-tnd
õhusüdRocHnä—New Yorgi
¥ähel, et tuua Itaaliast Ameeri-kiasse
juute. Esimesel teolmel
leomiikil saabus ikoMle 613 juuti,
kuid saabumas vepl 10.000,!
kusouiires aasta lõputes taihetatese
smlt feaudu Ameeri^ tuua
uüTiiies 50.000 ^juuti, tjiks vanem
M t i juiut kõneles ajakirjaniikele
New Yörüdsaalnides^, kuidas Vefne
; wimüd juba 1*904. a. piid juute
taga kiusanud. Vene juudid tuu-
Sikse äiul Viini, kust ^üiks väiiksam
osa läheb Iisraeli, suurem osa
aga Ameeriikasse, viimased viiakse
Viinist.Rooma läblkäigulaagrisse.
Juutide I abistamistprgamsatsiboni
esindaja ütles, et 1884. a. alates
on Venjeanaalt tulnud Ameerikasse
neli aniljonit juuti.
POEKING Hiina baj^^
gid on leiutanud menetliise nü-öölda
totaalseks hambaraviiks.
See seisneb, selles, et kõigepealt
tõmmatakse kõik hambad välja,
Seejärele toimub põhjailiik puhas­tus
ja, parandiis ja iõip^s paigu­tatakse
remoaidis olnud liambad
jälle oma, (kohale tagasi. Tagasi-panemine
pe^b aga sündima poo­le
tunni jooksul. Vastasel korral
qperätsloon ei õnnestu ja patsient
saab kunsthambad.
Vaatamata • karmidele rest-riktsiponidele
ja sosinabplel
õpetusile, laseb ometi keegi uk­se
suure pauguga kinni Ja suka-paeia-
oma paneb enne miffiema.
Kui te nüüd aknast välja Juh­tute
vaatama ja ühte, õitsvat
puud või põõsast märkate, siis
muidugi ohkate :
,,Äh, kui pööraselt ilus küSl
praegu inaal võib olla!" Äga kui naha maha saab.
seda te ei teagi, et tegelikult Ja * * *
praktiliselt toob elu sellisele
maal ilutsenüsele väga suurel
hulgal igasuguseid restriktsioo-ne
ja piiramisi kaasa.
,,TuIe vaata, -kuis jjõldpüü-papa
metsa aÜ marsib", kutsub
Aadam ja tõesõna — kui vee-ralivapeol
oli iheks. esinejaks •,,Külapoisfce" lauluansambel,
kes esitas mitu rahvalikku ja bravuurset laulu. Pildil vasakult L. Kistsoo, P. Aravald, U. Migur,
V. Vastopä, P. Kopvillem, R. Heydnack, M.. Lehesalu, ü. Isberg ja M. Ahermaa.
'/Foto: VaM:Ees^
Kaks rootsi
teadlast on üsna ü^ndlad, et on
olemas teatiid seos alumiiniumi
ja ajuvigastuste vahel. On konsita-teeritud,
et aiüniüiiijumi sattumi­ne
ajju kabjüstab selle funktsioo­ne
• — aiju lihtsalt kuivab kokku.
Seevastu ed peeta võimalikuks, et
aluniiinimi esineb suureniates ja
hädaohtlikes annustes meie toidu­ainetes.
Küll aga mitmesugusites
ravimites. On ka konstaiteeritud
aikimiiniumika^ijustusi kalade juiu-
. res. 0ee oleneb sellest, et tööstus­te
väävliüJiendid t ^ a d jäw^
V€6d hapuks, milline keemiline
reaktsioon tekitab tea alumiiniu­mi.
Võib juurde |lisa(ia, et eriti
suoireks Rootsi järvede rikkujaks
on Lääne-S^ksaniaal paiknevad
Ritoi-föösfeused. / - :
— Soome vaba-
Urbo Keikkonen
Nendega, kes selle geiDaratsioo- j Oudovas pagar, Kusifea ja Joosep
ni hukkumisest ja loomiulikust olid-talupidajad, Joosepil oli veel
lahkumisest on järel ja elavad ka veski ja väike katiplus. Alek-
ROVANIEMI
riigi president
veetis nädalapäevad Lapis Poro-järvel
igakevadisel! suusaretkel,
Kõrges vänifises president suusa­tas
igal päeval 25—30 km, kokku
umbes 180 km ehk išaarkümmend
Iwi Tohkem kui eebriisel aastal.
SYDNEY — Austraalia mand­rist
kaheksa kilomeetri kaugusel
asuva Magneticu 1 saare 1800 ela­nikku
teatasid, et na^d tahavad
: M luua oma
iseseisva rügi. Nad süüdistavad
' Austraallia ke^alitsust hoolima­tuses
nende vajaduste täitmisel.
saare elanikud kavatsevad keh­testada
oma seadused, laJsta välja
oma raha ja postmärgid, vabasta-des
kõik kcpdaJnikud maksudest
kuna arvatakse, et riigile toovad
küllaldaselt tulu igal aastal saart
külastavad 100;000 j turisti, jättes
saarele 5 iiiÜjonM Austraalia dol­larit.
Saare SÜÜTUS on 19 'km pikk
ja 5 km lal. ,
SEATTLE — Politeel arvestab,
et üks naine tõnlbas telefonü väl­ja
sada korda numbri 911, eit ra.r
porteerida hädalistj vajandust abi
järele. J^ seda Jkähe tunni jook­sul.
Naine vajas hädasti abi .ka
selliste asjade jaoks nagu akende
puhastamine ja et keegi koputab
tagumisele-uksele. 57-aastane nai­ne
oli just üut appihüüet telefonis
, ajidmas kui politseinikud jõudsid
ja esitasid itaille süüdistuse,,
GÖTEBORG (EPL) SeUe generatsiooni liikmed, k^^ osalesid
vait kaasas Eesti Vabariigi ülesehitanüsel, on juha suures osas oma bioloogilise elu lõpetanude Pal­judel
lõpetati see vägivaldselt Siberis, sest sinna küüditati ju peaaegu kõik, kes olid iseseisvuse ra­jamisel
ühel või teisel viisil kaasas olnud ega teadnud endtdvõi.e! saanud kiüdltam!^^^
miate eest kõrvale hoida.• . " • V r
talu kõrval. Meilit vaadatuna Lii-vide
talust järgniine. See oli õlgu-p;
oolestkoolitalu, sest Eduard Tu­bina
isa oli koolmeister. Ise jma
ei ole Eduard Tubinat kohanud,
ei tollal Alatskivil, ei ka nüüd
Röoteis. .'Kuid (mäletan hästi oma
onunaise toonaseid kõnelusi. Ta
rääkis siis „karjappiss Eduar­dist,
kelle oli väikene flööt ja
mängis seillega toredaid lugusid"
ning oli juba oma ringkonnas tun­tud
kui „k!õvä muusikamees". See
oleks ka kõik, mis mul muusika­mehe
Tubina kohta ütelda oh.
nüüd oma pensioniea .rahulikku sander oli Peterburis kirjastuse
elu vabaduses, on huvitav kesikus- asjaajaja. Mäletan, kui a.
tella ja nii mõndagi mälesituseks
talletada. tJlks selliseid isikuid on
kaheksaikümnete lähenev Oskar
Pärn Mölndali linnajs. Ta on sün­dinud
ja üles ikasvanud Kabeli tär
lus Lahepera külas, niis omakorda
kuulus Alatskivi valda Pöipsi lä­hedal.
Kabeli talu oli oana nime
saanud sellest, et; seal oli vanaaeg­ne
matonispaik. ^
pandi Laksi Tõnise kalmule Alats­kivil
mälestuskivi. See toimus te­ma
100 aasta sünnipäevaga seo^
ses. Mälestuskivi organiseerijaks
oli peaaniselt Aleksander, kes tegi
kavandi ja pani käiku rahakorjan-duse.
Miiiu isa hoolitses kivi ml-jaraiumise
eest.
Võtke nüüd kas või see pää- rand-tunni pärast sinna kohta
sukeste pesaehitamine. tagasi, jõuame, tammub lind
Sedapuhku olid nad nõuks tõepoolest kohevü sulgedest
võtnud oma pesa garaazhi ehi- krae kaelas ringratast metsa
tarna hakata. Sõelusid aina viuh all. Armastus või armUtUhin on
ja viuh sisse ning välja ja ini- nü suur, et mimest ei märkag;i.
meste õiendamist näisid nad ,,Olgu öUa, meie härrad ja
üsna pahaks panevat. Eriti ei meespere — ei mingit saabaste-meeldinud
neile autode või ga metsa all trampimist! Kõn-muud
masinate vuristamine, nii nite te ju alati nagu buffalod
et ma ppsukeste kaitseks sõma ehk püsonhär^ nn et maa
võtma pidini müdiseb. Sedasi võite linnii ära
„Pidage te, mehed, meeles: Mrmutada. Ainult tenniskinga-auto,
traktor ja ig£(sugused des vöi paljajalu jä hiüides,
muud masinad tuleb garaazhist nõnda veel võib, aga muidu oi
käsitsi välja lükata ja alles sits ge parem toas ja yaUnises, ku-käiyitada!
MmgisUgust muris- ni põldpüürpapa oma krae kae-tamist
ega gaasi laskmist sees last ära võtab ja armutuhinast
olla ei tohi! No mis see teil üle saab..." õpetan õrna
teha pn, mehed kui jõmmkära- meesperet ja mõtlen veel lisa-kad!
Panete tagumisele tiivale da, et käia tuleb naisterahva
õla alla, lükkate ja väljas iga kombel ja liblika nwiodi hõlju-masin
sel moel ongi.'* des, aga mitte nagu grislikaru.
Aga mehed ei lepi; porisevad nn et võsa kahelpõol kaardus
vastu: ja maa müriseb, ent ma jätan
„t)les mäge, õlg alla — eks sa selle sedapuhku lisamata,
proovi ise lükata! Jah, ja mida ' i
hakkab süs armuline proua ehi * * *
nõder naisterahvas ise autoga
peale, kui üks! siin Juhtub ole-
•,:ma?'V--^' • v ' •
„Tuleb teha Ja valmis!" Mä
Igaüks teab, milline õnnistus
minu iillekasvatamisega kaasas
käib. Vaevalt olen puhkevate
pungadega portulaki-taimed se-
L Ä K S I TÕNIS ;
Älatäkivi.meenutab mõndagi. Tear
me, et see on seotud nimedega
nagu Laksi Tõnis, Juhan ; Liiv,
Eduard Tubin. Kes vanemast
põlvkonnast ei tunneks luuleridu:
Oli vana Laksi Tõnis
• taluperemees, .
eluaeg ta mõisat teenis
palehigi sees.
. Raskes eliis õhkas tema:
,,Mülal saab küll ka
meie lugu paranema,
saab meil' pärismaa?"
See pikk luulelugu Laksi Tõni­sest
on 'kirja pandud Juhun Weit-zenbergi
(1838—1S77) poolt, kes
oli ms. Alatskivil mõisa- ja valla­kirjutajaks.
Oma fluiuletuses ütleb
ta, et olevat Alatskivi surnuaial
ühe risti peal leidSnud Tõnis Lak­si
nime jä teksti, mis jutustas, et
Tõnis Laks peitis enda viimses­se
voodikesesse ,-,elu vaeva ^ t " .
Laksi Tõnis oid .üks neid. kes
tahtis paljude teistöga minna Ve­nemaale.
Samaarasse, ,,hinge-maad"
otsima, peiegaitsioon, nn.
,^katsujad", saadeti Volga kaldale
olukorda selgitama; Katsujad"
JUHAN LIIV • .:
Kõneleme Oskar
Juhan Liivist
ka
491S), kes
sündis Riidmakandikohal.Ailatski-vil.
Kui Juhan oli kaheaaastane,
asubid Liivid Alatskivil Rupsi kü­lasse
Oja 'iBnditallu, mida hiljem
pidas Juhani vend Joosep. Tal oli
kolm venda, nende seas ikirj anik-
-luuletaja JaJkob Liiv . (1859—
1938). Juhan Liiv suri 1. detsemb­ril
1013 sugulaste juures Koosal,
kuid maeti Alaitskivi kaknistule^
kuhu talle püstitati a. 1924 Tai^tu
„Teguri" vabriku tööliste ja juha­tuse
poolt obeleskitaoline mäles­tussammas.
•
Mida sina, Oskar, tead või mä­letad
Juhan Liivist Alatsikivil?
— Mitte kuigi palju. Ta elas ju
suuret osait siinHsealonia sugu­laste
juures ning ainult puhuti ja
peamiselt haiguseperioodel oma
vanemate tailus. Ma ei näinud te­da
kunagi, kuigi Liivide talu oli
minu ema kodutalu naabruses,
meie talust (linnulennult) ligi­kaudu-
paari kilomeetri kaugusel.
Ta ei liiikunud palju. Elas eraku­na.
Minu isa, kes oli ühtlasi valla^
ametnik, jutustas, et Juhan iLiiv
käinud vahel vaBamajäs pliiatsit
ja paberit küsimas. Tõenäolikult
VÄBADUSSÖJIAS
Oskar Pärn oli Eesti Vabarügi
väljakuulutamise ajal 19-aastane.
Kas ta oli kaastegev ka Vabadus-elftakkanende^
mitte garaa^ peenrale , saanud, kni
hi väravas vaidlema, sest pää­sukesed
on meid kord ühel va­rasemal
aastal lausa atakeeri­nud,
kui nende pesa lähedusse
sattusime ja karta on, et vii­maks
teevad sama nüüdki.
Aga ma lähen järjekorras ko-vodtoraV
vümase kui punga ära
näpistab ja tainiedki iiles siku­tab..;
• ^
„Küllap vüs pungad poegade­le
söögiks. Aga ehk oli hoopis
orav, see Uusa koheva saba-
, ^ . .. , ga..." müle peale abikaasa
he edas. järgmise ^P'«>vak««ra ^^^^ —^j^g; j„^t saba aUa
punkti juurde ja õpetan oma ko- te^a juijaj)
dakondseid veelgi: ^ Oravapeša »n vlhmaveeton,
0,a aares on pard,^ pesa.
Mitu korda on seaU part suure rr
— Novembris 1918. kui saksa
väeosad hakkasid Eestist lahku­ma,
astusin Alatskivil kaitselütu
ja sain endale jaoülema ülesan­ded.
Käisin oma jaoga Peipsi ää­res
valveiteenistuses. Sama aasta
detsembris saime teada, et Tartu
ja Mustvee on punaste kätte lan­genud.
Virgats, noor leitnanit, kes
selle teate tõi, ütles, et oleme ko­tis
ja soovitas' punaste eest kõr­vale
hoida — kuni uue korraldu­seni.
Uus korraldus tuli jaanua^
ris. Tartu oU sellal punaste käest
tagasi võetud. Saime siis korral­duse
: > punased kokku korjata!
Need vähesed, keda käitte saime,
paigutasime Alatskivi lossi keld­risse.
Nendest olid mõned soome
vabatahtlikud huvitatud. Andku
me neile punased üle! Lubasid
kviitungi vastu anda. Seda nõuet
me, teadagi, ei täitnud. Mis van­gidest
edaspicli sai, seda ei tea;
Ja mis sai sinusit edaispidi?
saabusid tagasi, kaasas ,,sandidvOlisše sellal, ikui (ta oli sattunud
sõalumed'^ Mirieku^^^^ jäeti \ vallavaese seisundisse, milles
maha..'Vahepeal olid jute ©lupai-Võinud süüdi tema. isa ja vend, kes
-gad mõisas ära antud jä neid ei käinud vallalt närvihaige Juhani
saadud enam .tagasi. Võõras mees ülalpidamiseks abi nõudmas. See
oli sisse pandud Laksi talusse, polevat meeldinud Juhanile, mis­tõttu
ta hoidtmudki vanemate ta­lust
eemale. :
iKas ta^sai siis pliiatsit ja pabe­rit?.
—Oli saanud. Kuid tingimuseks
jproiiä katuse serva pidi puu ot­sa
ja sirgeldab päevad läbi eda-si-
tagasi. '
„Mis nüüd küll teha tiüeb?
Mõtle, kui vihma sadama liak-kab
jookseb vesi torusse ja
teeb pojad märjaks. Ei aita,
vesi tuleb vastas-suunas ja teist
reniii pidi jooksma panna! Või
tuleb oravapesaie katus peale
teha."::-^-^
Jällegi hakkab meespere vas­tu,
nii et mul asjale soodsama
käigu andmiseks n,ö. väikest
meelitavat liõuget anda tuleb:
V * * * ,,Kuidas ei saa? Tohoh imet
. küll, igasuguste asjadega saate
ühel hommikul on sukapaela- te hakkama ja nüüd ei saa süs
madu pikalt siruli kivitaimlas. ^^^^ ^^gj^jj^g^j^ ^^^^ teistpidi
Värvilt kahvatu ja olemiselt ui- j^^j^gj^^^ panna! Ah, et kaUak
vurinaga lendu pannud. Nii et
ärge te keegi sinna suure jpok-
-su või müdinaga ligi minge, et
te Imnukest seliegä hirmutate!
Ja mingit sulistamist ega mu-
Ustamist ojas olla ei tohi enne,
kui pardipojad munast väljas
on! Ojas pesuloputamine on
täielik no-no ja karistatav sur­manuhtlusega
! *' Seda viimast,
seda pesuloputämist, teadagi,
seal keegi muu ei tee, kui ma
ise, aga lihtsalt enesekinnituse
• mõttes tuleb seegi äraoelda..
mane on tä enda kahe kivi va-" on teises suunas, aga see kalla-
Rõduuksest
hele pressinud. ku asi pole praegu üleüldse täh-
„Ettevaatust! i^uuuu^v^. ^j^^ p^^gj et vesi sama kalla-mingisugust
sisse ega välja kai- ülesmäge jooks­mist
ei tohi olla, uksepauguta- jna hakkaks Ja olgu see asi ea-
STANTOrä^
vastu on halvimaks
•Unepuuduse
vahendiks
igat.laadi unepillid,'ütlevad Stan-fordiülikodlli
Vastava ala teadla­sed.
Unepuudujse vältimiseks pea­te
juba umbes kell 6 õhtul uous-taima
[päevased mur^d ja suge­reerima
endale rahui ning puh­kust.
Kui teie pärast ilfella6-t õh­tul
veel väatartie televisiooni, teete
õppeülesandeid' järgmiseks päe­vaks
või teil tekib abielütüili nai­sega,
süs on garaÄteeritud, et teie
magate halvasti.
üteldakse laulus. Kui siis Tõnis
Laks suri, sai -ta endaile „hinge-maa":,
Seitse Jalga pikkusele. :
neli jalga lai
maatükk Laksi Tõnisele
nüüd siis antud sai. .
^Küsime Oäkar i^ämalt, mida
teab tema Laksi Tõnisest?
— Laiksi Tõnis, ütleb Oskar
Pärn, oli koguni mijiiu kaugeid su­gulasi.
Sugulane minu ema poolt.
Minu emapoolne vanaisa ja Laksi
Tõnise poeg Kaarel olid eäJkaas-' prohvetlikust
lased ja kälimehed. Nü olid siis
Laksi Tõnise pojapojad -ja minu
ema omavahel nõboid. Mina Kajar-lit
ei näinud, kuid nägin tema poe^
gi. Neid oli neli: Taavet, Kusta,
, Joosep ja AlöksMider. Taavet oM
tehtud, et peab järgmine kord
näitama, mis ta ikirjütamid on.
Oli süs seda ka paaril korral tei­nud.
Mõned luuletused ^ olnud
korralikud. • Aga imioiied paberi-poögnad
olnud algusest lõpuni
täis kirjutatud: ,^kurat, kurat, ku­ralt'''
jne. --yi ;
Nü palju siis Juhaji Liiivist, meie
EBTUARD TUBIN
Ja Alatskivil, sinu vMiemate ta­lu
lähikonnas, oli ka Eduard Tu­bina
vaneimate talu.
. — Tubina talu oli-Liivide rendl-
— Veebruaris 1919 hakati mehi
mobiliseerima. Eelmise aasta mo^
bilisatsioon Tartus oli ebaõnnes­tunud.
Mina läksin Alatskivilt
Tartu ja sealt Tartu-Peipsi lae­vastikku,
sest laevastikus olejaid
arvestati kui mobiiiseerituid. Lae­vastik
koosnes seitsmest laevast,
nende hulgas üks venelastelt võe­tu
ja oli relvasitatüd kahuritega.
Mina iahingtiist osa ei võtnud.
Jäin laevastiku staapi. '
,,vÄpooKsiK":
Suvel, juunis või juulis, tidi di-viisiülemalt
päevaikäsk, mis sisal­das
nimekirja väöjooksikuist, kes
polnud läinud mobilisatsiooni ko-misjond
etite. Mina olin ka nime­kirjas.
Ma ei läinud komisjoni
ette seepärast, et Mln astunud ju­ba
varem vabatahtlikult sõjäväe-teenisfeisse.
Saadeti siis meid,
väejooksikuid, ,jyalve all" komis­joni
ette Raekoja tänavas. Pääsi-me
sisse .tagaukse kaudu, k^
eesuksest meid politseinik sisse
misest kõnelemata! Kasutage
ainult köögiust! Kindel, et loo­make
kahe kivi vahel hakkab
kesta ajama, muidu ta nii kah-ne
vihma korras ja õiendatud!**
See on hirmus, lihtsalt kole,
kuis elu ja tegevus tuleb suruda
vatu ei oleks. Seniks ärgu olgu kammitsaisse, et saaks igale
mingit segamist, ei trepi peal vähemale vennalegi mugavusi
kingast lüva yäljaraputamist, ei pakkuda jä eluõigust anda. Ehk
valel viisil vilistamist ega kõva jätavad nemad seda eluõigust
h^ega köhimist!" siis meilegi!
ei laskunud. Seal oli uiks väga pa­hur
niees, kes põruta;s: „Mis te
süt tahate? Mis te tülltate!" Sele­tasime,
et meid peetakse väejook­sikuks,
kuigi oleme jubafeanged
sõjamehed, vabatahtlikud. tJtle-sime,
et laevad- sõidavad õhtul
välja, meil pole siin aega oodata.
Siis hakaiti meid kiiresti läbi vaa­tama.
Riideid polnud vaja kõrval­dada,
ühe mehe päfrast oli haitu-ke
'jagelemist, ühelt poolt otsus­tati,
et mees lonkab. Teisdt poolt
üteldi, et tema silmadega pole ka
lugu parem: „üks vahib silku,
teine leiba."
Kuid mees /ütles ise: „Olen
ni oma vigadega
saan toime ka
HIUEM...
toime I saand,
— Hiljem, päralt väeteenistust,
olin ühe aasta Mitteveolaevandü-ses
fcontorijuhatajaks. Siis, hulku­sin
niisama ringi. Vahetevahel
äritsesinpi^ut. Aastal 1926 saiio
vastutavaks juhaJtajaks Tari^^
vämitsavabrikusse. Okupatsiooni­de
ajal olin samas ttoüiseks jiü-hatajaks.
Nõnda töötajsin Tartu
ifemitsavabriküs. 18 aasitaft. Kuni
algas niaapagu Rootsis.