Vaba eestlane , November 2, 1982

              VA®A BMTLANS teisipäeval, 2. novembril 1982 Tuesday, November 2, 1982
TABADE EESTLASTE MMLEEANDJTA
^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^
Eesüane, 1955 Leslie St. Don Mills,
:.: Ont. M3B 2M3
TOIMETAJA: Hamies Oja
TOIMTUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused.
m
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $48.—, poolaastas $26.—
/ :ja veera
TELLIMISHINNAI) väljaspool Kanadat: aastas $58.—, pool­aastas
$31.—ja v e e r ^ —
Aadressi muudatus 50 c. — Üksiknumbri hind 60 c. •
Publi^hed by Free Estoniah Publisher Ltd.
1955 LesHe St. Don Müls, Ont. M3B 2M3
im»HiRiiitiuiiiiniiiiiiiiiiiiiiEiHiiiiiiiiiiiiin^
Pärast Alexaiider Haigi lahkn-
Enist Ühendriikide välisministri ko­halt
ning tema asendamist tasakaa-lika
George Shnltzigavõiis loota,
et president Reaganil õnnestab
oma välispoliitikat konsolideerida
ming jahtida seda ühes SMmas lii-loivate
rongide roobastele. Kahjinks
ei ole seda paraku sündlnnd —
Washingtoni välispoliitika on endi­selt
kõikuv ja ebakindel, mis tsü-vendab
Ühendriikide ja ta liitlaste
vahelisi lahkhelisid ning võimaldab
neid N. Liidu Juhtkonnal enda hu­vides
ammendavalt ära kasutada.
Presidendi hUjutised sammad te­ma
vastuolulise välispoliitika vilje­lemisel
on eriti iseloomustavad. Nii
Hühistas president Reagan pärast
Solidam^use likvideerimist Poolale
kõik kaubanduslikud soodustused,
demonstreerides sellega järjekord­selt
oma tugevat antikommunist-mkka
hoiaku^ kuid kuus päeva hil­jem,
kui poola poliitilise politsei
eriüksulsed olid mitu päeva Poola
linnade tänavatel vabadissvõitleja-
Hele pisargaa^ipommidega, veeka-horitega
ja kumminuiadega jahti
pidanud, tegi president teatavaks
oma uue pikani ida jäiääne vahe­lise
kaubavahetuse suurendami­seks.
Selle plaani raamides avas
president venelastele ameerika rik­kalike
viljaaitade väravad, kinnita­des,
et Moskva võib praktiliselt
osta Ühendriikidest nii palja tera­vilja
:naga ta soovib.
Mida süs mõtlevad Ühendriikide
MtlasedEoroopas sellisest v%po-
Etikast? Millega on see seletatav,
et president Reagan on kõvakäeli­ne
ja järeleandmati antikommt!-
uht, koi kõne Mia kerkivad töös-tõssaäduste,
tehnoloogia ja kredii­tide
müilmised J9 andmised N.
Liidoler koid on pehmekäeline ja
järeleandlik kaiipnieeš, U Ühend-nügid
müüvad Moskvale saartes
kogustes oma teravÜja?
Ühendriikide liitlased Euroopas
väidavad, et president Reagani po­liitika
kommunistlike idariikidega
Mtlemise! ei ole järjekmdel ning
d ole õiglane Lääne-Bwo<^ rii­kide
suhtes. Reagan on võidelnud
kõigi tema käepärast olevate va-lnenditega
Siberist Eoroppasse
staunduva praegu ehitamisel oleva
vene gaasijohtmestikd vasto, mida
sakslased, prantslaised, itaallased ja
Inglased amn krediitidega ja teh­noloogiaga
aitavad ehitada, kasuta­des
ühtlasi ka ameerika tehnoloo-gjlat.
KM Reagan nõuab Euroopa]
riikidelt nende tehingDte tühista-nust,
siis mainitakse Euroopast
saabuvatel vastuväidetes, et vene
gaasi ostmine on eurooplastele hä^
davajalik ning et gaasijuhtmestikQ]
ehitamine annab tööd tuhandetele
ttõõlistele, jnis on eriti ohiline
praegusel majanduslike tagasilöö­kide
ja suure tööpuuduse ajastul
Nende vssstuväidete eitamisel ju-
Mtakse Mbestnmiiilt.
ühendriikide saiurtele
müügi tehingutele N. Luduga ja
küsitaksej miks Washington teeb
suuri ärisid Venemaaga ja aitab ta
üle toiduainete kriisist samal ajal,
kui ta takistab Euroopa riikide
kaubanduslikke
vaga.; •.••^>\
Need argumendid ott
ja põhjendatud ning neid ei suuda
ümber lükata ka Ühendriikide ad-mmistratsiooni
vastuväited, et ve­nelased
peavad ameerika teravilja
eest nmksma kõvas vah^utas, mis
vähendab nende sõjalist pöt^nsiaa-li
ning Isunnib neid pidurdama
oma agressüv^et välispolütikat
Ning huvitaval kombel saavad Eu-r^
pa riigid oma seisukohtade esi­tamisel
moraalset tuge ka Ühend­riikide
kaitseminister Caspar
Weinbergerilt, kes möödimud veeb­ruaris
pre^dent Reagani meelehär'^
maks kinnitas, et ameerilb teravü-jamüük
Venemaale oh olnud suu­reks
abiks nõukogude majanduse­le,
varustades venelasi saaduistega,
mida N. Lüdü -põiumajandus ise
ei smada produtISeerida.
Võttes arvesse president Reaga­ni
tugevat antikommmiistliklas
hoiakut on selge, et ta ei anna
kommunistidele ameerika teravilja
kergel käel vaid ajab oma ,jtera-vilja
välispdiitikat^^ mõjuvatel sise­poliitilistel
põhjustel. Selleks $Qu->
relög sisej^lutiliseks survevaheim-diks
on ameerika farmerite raski-sed
oma lsuiu^ terayil^aakide
tiQuniiistamisel. Samal ajal kui mõu-le
põldudel iiks yiljakõrs ot-teist
taga annavad ameerika
õllud kiilluslikka saaki ja se­da
ei ^ jätta aa^teksviljaaitai-desse
kõdanema, pealegi on far­merid
iilm suiirenevate prodoktsi-oonikulüde
tõttu majanduslikes
raskusis ja vajavad hädasti oma
stssetulekate snurendamüst.
Presidendi otsast 23 müjoni ton-ni
teravilja müümiseks N. Ludule
mõjutasid kindlasti ka \eelolevad
Kongressi valimised, mis võivad
vabariiklalstele kaa^ tuua suuri ta­gasilööke,
kui Valges Majas r^va
soovide ja nõudmistega ei arvesta­ta.
Reaganile oli kahtlemata selle
otsuse tegemme erakordselt raske,
kuna ta Just enne seda dekla­reerinud
kaubanduslike kitsendus­te
rakendamise Poola rahvast ter­roriseeriva
kommunistliku sõjaväe­lise
valitsuse vastus
Kuid Ühendriikide administrat­sioon
ja president Reagan peavad
meeles pidama, et ka Lääne-Eu-roopa
riikideis on iDma sisepoliitili­sed
põhjused jä majanduslikud
kalkulatsioonid, mis sunnivad ye-helastega
äritsema» Eurooplaste
meelepaha president Reagani kõi­kuva
ja kahepaikse poliitika vastu
on võtnud Euroopas nii suured
mõõtmed, et see ähvardab isegi
NATO lütu lõhki ajada. Vene-
Kommentaarid ^
EftJttimaa Kommunistliku Partei
p«awikretäri Karl Vaino aruande-kõnedest
võime alatihti kuulda, kui
lahtise käega ja sooja südamega
„vennasvabariigid" on demokraat­liku
kodanlise korra aU „vaes€stu-nud"
Eestimaad ja selle rahvast
abistanud. Nendest kõnedest jääb
sageli mulje, et eesti rahvas oleks
ammu nälga surnud, kui Kremlis
valitsevale parteimeeste valvsad
silmad põleks näinud ee$ti rahva
viletsust ja häda ning astunud tõ­husaid
sanime eestlaste kannatus­te
leevendamiseks.
Iga eestlane nii kodumaal kui ka
võõrsil teab, et neid väiteid tuleb
võtta tavalise kommunistliku pro-pagandalavünina,
mUle varjus
Moskva ajab allaheidetud maades
oma armutut koloniseerimise ja
röövraajanduse poUitikat, hävita­des
okupeeritud maade maapõue-
. . .1 .«>»««i»B»aai^;^aJSžsiž»::«i^ K«»w»«w« « t •immw iiii ~ varasld ja pigistades ma'a päris-eol
oUd Eesti Maja juhatuse üikmed aukmaHsteks, ^ dekoreeriti lilleõiega. Pudil kiUapeo va- rahvalt vene härrasrahva kasuks
. VUima kõnetoolis, ees vasakult Eesti Maja esimees 0. Piil, abiesimees Ä. Sepa, juhatuslükiaed Vai- välja üha suuremaid tööpanuseid.
, r _ ^ . „ , . „, „ - . . „ ^ , ^. , ^ Kuid omamoodi kurioosumina
kerkib okupeeritud Eesti ajakirjan­duses
selle propaganda kõrval sa­geli
esiplaanüe tõeline olukord,
mis erineb tunduvalt umbkeelse
Siberi eestlase Karl Väino Moskva
kütmisele pühendatud truualam-ükest
kõnedest. Nü näiteks võime
. t^i^i^i^u^ -Doiitro TRfäöip" nelja-
Külapeol
nem J
ke Niitenberg, Katrin Marley, A. Vahtra, Ä. Veedla,Ä. Reiman Ja J. Roand Foto: Vaba Eestlane
RAPORT OLUKORRAST EESTIS
Iiri kodumaalt
. . . J A DÖMINEEMIB SÕJALISE
VÄLJAÕPPE ALAL •
tulevad.. .Aga meie venelastele ei
müü midagi, ainult eestlastele!"
„Miks sa siis venelastele ei
Et vene immigrantide noorem müü?", küsib tädi.
EESTLASI ÄHVARDATAi:SE
VÄLJASAATMISEGA ,
parteiajalehe„Rahva Hääle*
päeval, 7. oktoobrü ümunud numb­rist
lugeda huvitavat läkitust, mu­ie
N. Liidu Moskva Linnakomitee
esimene sekretär V. Grishin ja
Vene keele positsiooni eesti koo­lielus
aitab tublisti kindlustada veel
asjaolu, et sõjaline väljaõpe, mil
on oluline" koht nii keskkoolis kui
ka kõrgkoolis, toimub ainult vene
keeles, venelastest eru- või tegev-ohvitseride
juhtimisel. Osalt kehtib
öeldu ka nn. tsiviilkaitse õppuste
• põlvkond pole . oma vanematest «Sellepärast, et kui venelastest täitevkomitee esimees V. Promõs-kaugenenud,
osutavad 1980. a. sü- üks seisab sappa süs tuleb seitse ^„ saatnud Eestimaa Kommu-gisel,
kohe pärast eesti koolinoorte tükki talle juurde, ja nemad osta- ^istliku Partei Keskkomitee esime-demonstratsioone,
vene noorukite vad ju kõik ära! Ja siis' lähevad seiesekretärUe K. Vamole ja Eesti
poolt seintele maalitud hüüdlau- suure jooksuga postkontorisse, pa- j^gy Mmistrite Nõukogu esimehe-sed:
fashištid, Eestist välja! kivad kaubad pappkastidesse ja y. Klausonile. Läkitus kõläb
Ä ü s - - e e s t i noored; järgmiselt:
laste võimutsemine oma kodumaal „Imepood" — selline kus vene- „N L K P Moskva Linnakomitee
ei meeldi, peaksid sellelt kodu- lasi pole, kus on omad ja kõike Moskva Nõukogu Täitevkomitee
maalt ise lahkuma!? Raske oleks võib vabalt saada. avaldavad Eesti NSV kolhoosnikü-küllap
otsida näidet inimliku mõt- Kuidas oleks lood ,,imeriigiga"? tele, sovhoositöölistele, põlluma-tekäigu
veelgi koletumast deför- Jandusspetsialistidele, partei- ja
meerumisest. KüU aga ilmutavad OLULINE ON A^^ nõukogude organitele ning tarbi-mainitud
väljendid, et 1940. aasta- KIÜIITIKA VÄUASPOOLT jaskooperatüvi töötajatele tänu
mõttemõlgutuste lõrmn nn VAh«n^ idee elab Moskvasse kartuli lähetamise plaa-
.s^^^^m^ keskmise vene hmmgrandi teadvus ni eduka täitm^e eest. Vabariigi
et kunmiagi suure Eesti alal nrfl?^®^^ ^^^^ ^^^si. Sirg- mates ihnunud poleemika juurde, kolhoosid ]a sovhoosid saatsid luhi-gu
eluneva rahvuseruDi suhted i^^^^^^^ „Endlösung" kangekael- ei saa jätta esile toomata, kui täht- kese aja jooksul Moskvasse roh-hakkavad
tulevikus laabwna .t te J^^^^' '^es arusaa- saks peavad siinsed võimud iga as- kem kui 16.000 tonni seda toodan-kib
huvi ja lugupidamine teise "^^tu visadusega ripuvad oma kee- Ja^ikku kriitüist väljaastumist Eesti gut ja jätsid tuleva aastakevadel
poole keele jä kultuuri vastu mil- kultuuri küljes, kes tõrguvad ol^^e kohta, väljaspdolt. Seda n^i- tarnimiseks hoiule 10.000 tonni,
le tulemuseks oleks tõeliselt võrd- r'^^k™ast ja kirjutamast vene tab seegi, millise tähendusrikka kii- Soovime vabariigi töötajatele uut
väärne ia vilialca^ koo^plii millPQt ^^^^^ ^ normaalsed ini- ^usega ja niimses mahus organisee^ edu riüdike plaanide ja sotisalistli-vahstub
pänsrahva assimileerimise /"^^^"^ •
•öht?;,-.;',.
VENELASTE ÄHVARDUSED
EESTLASTE AADRESSIL
RAHVUSSUHETEST EESTIS \:
Rahvussuhteid Eestis käsitlevate
riti „västulöök" Seppo Heikinhei- ke kohustuste täitmises põllu- ja
mp artiklile, samuti allakirjutanute karjasaaduste tootmisel ja riigUe
PÄEVAL PEKSIS EESTI NOORI enamiku üldtuntud ja ühiskondlik müümisel, töös partei XXVI kong-
VENE MIILITS,. ÖÖSEL VENE
NOORED
kaalukus. ressi ja NLKP Keskkomitee 1982.
Võrdluseks võib meenutada 40 aasta maipleenumi ot^suste elluvü-kohaliku
kultuuritegelase kirja misel ning valmistun^isel NSV Lü-
(mõeldud just avaldamiseks eesti du moodustamise 60. aastapäeva
ja üleliidulisele lugejale), mis küll vääriliseks tähistamiseks.**
Näitest mida tuhanded ee«*tla. meeleavalduste penoodü ^tse hämmastavalt levis käsitsi Lugu on nüvõrd selge, et see ei
.5e| oiL n ü S ü ^ noore- ümberidrjutatmia _ rahva hulgas, vaja enam täiendavat kommentaa-
Praegustes oludes piisab vastu-ks
iibest näitest; kuidas juba mainitud 1980. a.
samasugusena Kogemia, mis . f ^ mingit
aga välisturistidele on pmktiliselt «^gi ^oost^ ja. vastastikune käen- avahkku r^geermiist. Seda aktiiv-tundmatu.
Päeval peksid 13---16 aasta- eemalt teostati teat^^
seid eesti kooHnoöri eranditult ve-
Alati, kui Eestis elav venelane ne miilitsameestest koosnevad
mingu põhjusel eestlase peale ava- lööksalgad, ^htul jätkasid sama te-likus
kohas rängalt vihastab, ilmu- gevust «ühiskondlikus korras" eh-
Küiid „Rahva Hääle** veergudelt
kerkib tähelepaneliku lugeja sUma-de
ette veel teisi omapäraseid lu­gusid,
mis näitavad kuivõrd paa­dunud
ja auklme on nõukogude
sib
käärinud.
Oma reageeringuga üritavad
Nõukogude Eesti võimud tabada
- . - „„_ „_.„. .w..«. vu- mitut kärbest korraga: väliseestlas-, . ^
tab ta oma raevu otse rabava ste- did külmrelvadega soUidselt relvas- test ja soomlastest lugejate vajali- „a^„^]^.^Lpi rl^ ° ^ r ^ I
reotüüpsusega: teie, eestlased (tin- tatud vene noorukid. ku, tUkhaaval väärsuunamise kõr- "jajanüussisteem. Lehe veergude
gimata kohe üldistus),, olete kõik Esmes juhtumeid, kus kõrgemad vai teostatakse ühüasi nimekama- SNSV pXSaiiL.mi^^
fashištid (mõnikord ka ,,natsiona- parteifunktsiÄ riS^nU^M^ i!^S'
listid'%teüe tuleb alles õppust an- te säärast t^evust õigustasid. Nii ^eatahtlückust nü või teisiti vajava- ht^i^rvS
da, teid tuleks siit välja saata, ma- deklareeris ühes TalUnna asutuses te eestlaste «kasvatamist" — pn Kraavina npaikiHn nii Maa
ha lüüa jne. Liialdus? Ei! Viha- tol periood
pur^et^obpiim^ ja SMshkina: ^ , mata^ä^^^^^ SVS^LCt^^^aJ-mis
inimese alateadvuses varjatult ,,Meie vene koolides praegu argus alandavad igale vähegi ene- jy^g vümasel ajal Eestis
noored vahnistavadkasteete ja seväärikust^tunch^^^ propageeritud mdividuaal-pusse.
Ja^ee^ on loomulik ~ me seda e n ^ timdlikuh kunstum^^ elamute rajamise kolhoosnikele ja
pemiie^ndid^kaitsma!" sele lö>ik^Eestl^SV-s^^ Programmi kand-
S h s h k m a j a t k a s : , eestlased ^t^^^
„Kust teavad noored Eesti lipu loovad, moüevad mitte üksnes ise- kippy^at rahvast maa küljes kin-hendmnin
© on eriti kõvaks pähk- värve, et Eesti Vabariik üldse ole- ^^da ja oma rahva, väid mirigüni^ pan^a teda põllumajanduse
Iiks Ühendriikide välisminister oli? Meie käes (s.o. pedagoo- ai ka võõra vägivallavõiriiu suurendamiseks harima väikseid
George Shiützäe, kes on Vene-?r^..^^^ Paevjwah^tuleb meü va- ij,divia„aalmaalappe ja suurenda-uleja^
ud aja on.nad kodus. Kool ^ Ja o sus ada^ kmpalju ja km „,a sellega armetult kokkukuiva- .
maaga^lmnbitsemiselj^^^^ kuuletuda, omaks võtta, nud moonaka süsteemüe baseeru-mai
hmd to president Reagan. Too ,,teine" on kummaHsel kaasa teha, millele n.ö. oma allkiri vat vene põUumajanduse toodan-
Shnlte tähendas hiflut! Ottawas kombel eesti noore teadvuses ^ j ^ ^ ^
toimramd NATO välismmistrite enne, kui ta kooli läheb ja vene tist tõmbamast ja ohvreid nõud- Kolhoosnikele individuaalelamute
konverentSÜ, et tema arvates tn- ^^^^^^ r H-U . r^ i - \ ehitamise üle on eesti kommimist-fi^
iih'J*i^ ' ir Paraku näib, et valik, kuivõrd ukus ajaWrjanduses kirjutatud
tod ühiselt hraa^^ tele Haridusmmisteeriumi poolt, arvestada Suurt Sõpra ja miUiseid pikki artikleid ja ÜUstatud seda
tai^ iraed alnsed^ y jä venelaste ühis- ^^vreid Temale tuua, seisab jär- ideed, kui hiUgavat võimalust maa-äritsemisel
ning kommnriistideie koolide rajamine omal ajal lootu- Jest teravamalt ka iga soome ha- rahva elule suurema sisu andmi-
• " ' • • - - an^j^ setdt läbi ~ eri rahvus^^
noorukite viibimine ühe katuse all rahva saatust määravamalt otsus- seks. Kuid ideed on ideed ja tõeli-
Timdnb, et üMse
siin on väga raske, kuna üksiknts
rsibide arvamised, tõekspidam^d
osutus praktikas võimatuks).
„IMEP0OD*« lA „IMERIIK*«
tada. sus on tõelisus. Ja seda tõelisust
Sellepärast ei saa me küllalt tä- paljastab Endel Kraaving, kui ta
nulücud olla Seppo Heikinheimole kirjutab:
ega jätta avaldamata lootust, et te- „Paljü m olnud viimasel ajal
Anname lõpetuseks sõna vüe- ma kirjutis nendel teemadel ei jää juttu ühepereelamute ehitamisest
ja huvid on väga erinevad. Või Oli aastasele Evale, kes mängib „ime- esimeseks ega,viimaseks."
läänemaaihn möödonud aastate poodi".
detente pomtika viljelemisel oma^
majanduse ja sefle arengu isegi rm Eva võtab telefonitoru ja helis-tihedalt
aõukognde mäjandSega tab tuttavale tädile, matkides täis-et
ta enam (Mnaette elades ^^^^^
ei suuda? • „Siin poemüüja Eva, meile tuli
importkaupa. Tulge kohe^ ma pa-
Ao> nin kõik leti alla, muidu venelased
OD
Aidake kaasa
levikule, sellega aitate kaasa
eesti keele säilitamisele!
kolhoosi- ja sovhoositöötajatele
pangalaenu abil. Selle ehitusviisi
laiendamine on äärmiselt vajalik
kaadri paigastamiseks maal. Kah­juks
pole meie plaani- ja varustus-organid
lahendanud selle ehitusliigi
puhul materiaal-tehnilise varusta­mise
küsimust. Propageerime
laialdaselt sellist ehitamist, kuid
^Nr. 8
6. ja
dr
13. ja
dr
D
Ees
Aj
nunibi
liiguta
Yorgi,
kaks
|a Sve
»Pe
ni ki
Rose
mäe.
de k(
suured
. miselc
kooli
nad 0
nud k'
vialad
' isegi f
ma kii
kagi ü
nad
oleksi'
Kirj
. mäe
isa, M
lise kii
Lehma
said
kinnitu
jääb k
löö^ik
ci ole
rclc M
sikalise
tshellis
endast
pianist.
hcksa
ja Mi
.oma n
on sau
ja Sve
sündin
siis M
kurtlu
mõlem
ma vc
kaks l "
Aja
kurttu
keelest
judest
Eest
noo
Okt
tee uu
on -ka
aasttin
tor on
gustes;
skauti
Kõige
haga .
hakka
seid ü
laager
tal. T
noortet
instruk
aseme'
majan
Ud. A
kasuta
hai^kct
rustus"
asutus
. oleva
like j
Ude tl
on pr
sed ja
tcrja;
ka so
kus n
majan
süvist
mUle
Varus
sest
henda
ehitus m-
„ven?
j ilusad
kui pr
se, sü
mater