Vaba eestlane , November 4, 1986

              2 korda nädalas
janei
0
What does a luxurious Fur by Finn and a Free Trip
ifor Two to Las Vegas have in common? Warmth,
style and affordable luxury. Com@ in to FURS by
FINN and tryon one of our superbly crafted coats,
jackets or fur hats from ourlarge inventory or
have one custom made. And wfiile yoy're
enter oor fabulous contest
0 J U » Ä(«J'0
dr. T. Malmiets, tel. 469'
191 Egiinton Ävenue East / (at Mt. Pleasant)
1322
dr. A. Rebane, tel. 461-6383
ic Laopäevals S. nov. kei 7
Eesti Majas hiidlaste Mairdlpidii
0
•
o •
•
0
O'
01
. 0
a
o
B
a
a
a
e
0
o
, nov. M I 7 0.
Eesti Maias Torent© Eesti Seltsi
a
a
a
0
o
9
'l li
e°
araine, Georg Ignatieffi teatris,
15 DevosBsliiffe Wace.
17.
9
snse
p.fi. Eesti Maja syiires saalis „Et-nograafiisBiie
pärastlõuna^ Eesti
LaiBpäeval, 22. novembri,
il Maias T. E,
39
» • •-
40
42
49
52
]0.
., Fõ&reads 1. Nimekaim eesti
kunstiajaloolane kodumaal, 5.
Kolmikvokaal, 8. Vilunud,, 12.
Üks n.n. väikestest prohvetitest,
13; Soome kirjanduse suurteos,
15. Kuulus nimi moemaailmas,
16. Ontario järve naaber, 17.
Jõuallikas, 18. Muinasskandinaa-via
jumal, 20. Esimene sõna
ühes populaarses laulus, 22. Ar­muand,
24. Kaustik, 26. Muist­sete
eestlaste püha paik, 27.
Tüürimisseade, 28. Kaksikkon-sonant,
30. Annetus, 31. Igiva­na,
muistne, 32. Tantsusamm,
33. Isiklik asesõna, 34. Kala, 35.
Austria operetikomponist, 36.
Nõuk. Eesti „välisminister", 36.
Madala põhjaga veesõiduk kau­baveoks,
39. ... Jaan — eesti
rahvatantsr 41. Vanaisa, vana­mees,
,42. Tekitab kartust, 43.
Toob hävitust, 46. Kala, 49.
Arstiabi tarvitaja, 51. Parem, 52.
Ameerika filmidiiva, 53. USA
linnanime - osa, 54. Osa korterist.
ilp, 25. ..... — saar
New Yorgi juures, 27. Tekstiil-toode,
28.- Tükk, 29. Lõunamair
ne puu, 31. Mitte see, midagi
muud, 32. Selline arv on näiteks
kolm või seitse, 35. Kanada par­lamendi
uus spiiker, 36. Alberta
peaminister, 37. Kaksikkonso-nant,
38. Ühe USA osariigi ni­me-
• • • •
eesti skulptor (1889—1966), 40.
Hüüatus, 41. Kõht, 44. Paha­tahtlik,
45. Linn Venemaal Ees­ti
piiri lähedal, 47. Rumeenia
rahaühik, 48. Kolm ühesugust
Ontario liberaalide valitsus tahtis
võtta vastu seaduse, miS võimaldab
õlle ja veini müüki väikestes toi­dupoodides,
nn. „corner stores",
hoolimata Järjest kasvavale oposit­sioonile,
ütles provintsi peaminister
David Peterson. Ta lisas, et möö^
dunud esmaspäeval Linnaomavalit-suste
tJhingu poolt vastu võetud
resolutsioon mis plaani hukka
mõistis, ei kõiguga tema otsust
seadusandlust Järgmisel parlamen-di-
istungil esitada. „Ma võtan nen­de
nõuandeid tõsiselt," kinnitas
Peterson, „kuid lõpuks peame me
ju ikka mingile otsusele jõud-ma
. . Meie plaanis on sellist sea­dust
kehtestada."
Kuid provintsi parlamendis kuk­kus
seaduse-eelnõu
a
a
D
B
0
O
o
o
o. D
O
o
2 1.
1. Punane —- ühes
võõrkeeles, 2. Ese, 3. Meeldivad
lõhnad,-. 4. •Viirastus, kodukäija,
5. Avaus seinas, 6. Pinna- mõõt­ühik,
7. Araabia nimi, 9. ,,
leht — koos kaubaga tulev do­kument,
10. Põhi, 11. Ajaline
mõiste, 14. Kaugemale, 19. On
-r- ühes võõrkeeles, 21. Meheni-me
lühend, 22. Tegelane romaa­nis
„Nimed marmortahvlil", 23.
kurent, 9, Jaaguar, ,10. Kõndi­ma,
11. Auto, .12. Kood, 13,
Oran, 15. Aurik, 17.. Edvistama,
20. Assamalla, 22. Elman, 24.
Simm, 25. Laam, 26. Bach, 29.
Hüvitus, 30. Austria, 31. Barce-i,
32.
. . 0 2.
Piaster, 3. Raut, 4. Kerkokell, 5.
Nukid, 6. Uinu, 7. Eritrea, 8.
Traan, 14. Isse, 16. Kamp, 18.
Vaatamata, 19. Anna Haava,
21. Samovar, 23. Maalrid, 24.
Sahib, 25c Lasso, 27. Ettej
TUSTE KOKKUTULEK toimub
9. novembril kell 3.00 p.l. To­ronto
JEesti Maja väikeses saalis.
Emil Eerme on lubanud meile
tartumaasisulise näituse korral­dada,
peale selle on veel sõnali­ne
ja muusikaline osa.
Pakutakse ka kohvi ja kohvi-kõrvast.
Kui keegi soovib omalt
poolt midagi kaasa tuua, võetak­se
tänuga vastu. Samuti võetakse
tänuga vastu abi kohvilaua kat­misel.
Mõlemist teatada kas Lai­ne
Koost 481-2367 või Leida
Laanemets 422-4585. Müügil on
ka tartlaste häälekandja TUU­LED
TARTUMAALT II, samu­ti
võtab toimetaja tellimisi vas­tu
tuleva aasta numbritele.
le minnal
0
o
0
0
a
s
0
0
A^guBSt Look oli Kammeii- ge seotud tikutoosiga põlema,
mõisa Agessööia metsavahi Oh, sa mu meie, kui põrna-vanem
poeg. Ta isa oM kirglik te Mis oli^^ m i
jahimees ja paistis, et ka ja lähedaloUjate kõrvatrum-
Kusti oli isalt seMe tungi pä- mid kõmise^^^
rinud. Kuigi isa 13-aastasele gant järgij
veel püssi kätte ei usaldanud, Kui siis asja iiurima mindi,
käskides veel mÕned aastad leiti et piiss oli te
oodata, ei olnud KiistI selle- saepukk logises vähe. Sihtjoon
ga nõus. Kui vana oma püssi oli ka vähe viltu läinud, raud-nil
kangesti hoiab, m hoidku kuul oli läbi mõisasauna to-l
pealegi! Tema teeb endale ise peltukse tormanud, sauna sise
tulenuia. Ja tegigi. muses ühe külmavee tünni °
Küll ta nuputas ja mõtles, küljelaua nässu löönud ja siis
kustkohast materjal saada, tünnipõhjale laskjat ootama
a
o
. 0
•
Kärla koos oma Sauna uste pärast oleks ehk
noorema venna Härmaniga asi niisama jäänud, kuid tün- {
l selleks kaasa saab aidata. See- ni pidi Kusti isa uue toc^ma >
l pärast läks ta ühel kenal päe--- või ehk andis küljdaud^p
l vai Kärla juurde asja 'aruta<'; randada? Kas Kusti selle tüki j
i ma. Seal nad siis sedaslaruta- eest ka triibulised püksid^^
0 sid, kuni püss oli valmis! sai, ei ole teada.
1 Füssimelstrid olid sepipaja Aga ega ta sellega asja veel
l nurgast raüa^^hunnikustleid^jätsiud. Tuleb kord minu
nud umbes 15 tolli pika raud- Juurde ja ütleb: „Juss, tule
toru, mis oli nende arvates kaasa, Jäheme proovime mis
sobiv. Torule löödi ühte otsa püss pardile teeb!" Lähemegi
l raudpunn, puuriti torust ja Peedaveski paisjärve äärde,
' ' punnist kaks auku läbi ja au- sinna Kavandu küla-poolsele
kudesse taoti poldid — raua- kaldale kaasikusse, et võib-põhloli
kindel! Põhjast umbes olla näkkab. Ja näe, näkkas-veerand
tolli ülespoole viiliti kl.
pisike auk laengu süütamiseks. Suur sinikael Isapart ujus
id see oli just ranna lähedal, võibolla
I — 70—^0 meetrit eemal. Ma
id, nii raua arvasin, et liiga kaugel, ei
kui puutöö alal, siis püssipära maksa ilma asjata hurmutadä. l
B tegemine oli poistele halja- Kuid Kusti tahtis ikka proovi- |
mäng. Kuna Karta isa oli sel da. Käskis mul tikutoosiga üle «
päeval linna sõitnud, oli neil siiütesälgu tõmm^^^ l
vaba voli tegutsemiseks. ma tõmbasin, käis jälle maa- i
Paari tunniga oli neil maa- Oma kõmakas, suitsu kõik ko- }
llmauhke ^Mauser^^ valmis ja had täis ja näha polnud mi- t
Kusti sammus kodupcmieydagi; Kuid kui süi^^
„jõmmkärakas^V hõlma all. ris, nägime et pardil olid sus-
Aga kuskohal püssi proovida? sid püsti! Kusti tõmbas pük-i
Ta võttis isa püssirohu-purpst sid jalast ja taihtis saagile jä-nii
paar head peotäit rohtu, reie ujuda, omal pardlp^m
valas seal silma järele omaja- maitse juba suus. Aga siis kuu-gu
püssiraua otsast slšs^, pa- leme kedagi karjumas! Va' |
beritopp pääle, puuvardaga metsavaht Heissler jookseb 1
kinni tambitud ja ümmargune meie suunas. Kiljatasin Kus- ]
rauatükk kuuliks peale. Siis taie, et Heissler ftdeb, laseme t
pani ta laetud püssi jälle hõi- jalga! Kusti kahmas püssi ja
ma alla ja sammus kilomeeter püksi*^ ning panime ajama
l eemal asuvasse Kemmerimõi- Peitsime end tükk aega küla-l
sa. Seal elas terve hulk tema lakas. Metsavaht oli Idilas kü-l
sõpru, kes pidid ju ka asja simaski käinud, et kas on kee-l
pealt nägema. gi poisijõmpsi^
Sõbrad kaasas, mindi mõi- gi jooksmas näinud^ aga mui-sasauna
juurde. Püss seoti dugi keegi ei olnud. Rammuli
suurte põlispuude vahel asuva Arno oli pärast pardi järvest |
saag^nlspuki külge. Sauna -
palkseinale naela otsa riputad sellega minema läinud,
luhkami Leo vana õlgkubar,
kuhu peale siis püssitoru väi- Nii Jäigi meil pardipraad
ja rihiti. Tulltikk ynnitati saamata ja pärast ei olnud
süütesälgule ja siis suure puu enam kunagi i juhust Kustiga
"see '
0
9
•
9
B
«
• QOESisDDaaiooaQ^ojQaQBaiiDQaiiQaaiDaaBaBBBBaanaaoQaBBOBBQOBaaaBaaaiooaaiBB
musi NAUÜ Kas N. Liidus on vabu vali- 59
Ameeriklane külastab Mosk­vat.
Korraga näeb ta lihaäri ees
meremao pikkust saba. Ta küsib
funksionäärilt, et mida see tä­hendab.
Funktsionäär seletab as­ja
ära. Seepeale ameeriklane:
,,Helistan lihaärri ja mulle tuu­akse
liha koju."
„See on igivana mood," lai­dab
funktsionäär. j,Meil tunti se­da
juba mm oktopbrirevolutsl-
„Põhimõtteliselt küll. On vaba
artei ja
Parteimiitingul praalib agitaa­t
o r : ; . , . • V-
^,Seltsimehed, meie elu on ilus
ja õnnelik. Kuid meil pole veel
täielikku kommunismi, seda aega
saavad nägema alles meie noo-
„Päras nendele huligaanidele/*
üks tööline.