Vaba eestlane , November 4, 1986

              . 1
II.
V
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 1955 Leslie St Don Mills.
Ont.'M3B2M3
FUBLISHER: Free Estonian Publishers Ltd. 1955 Lesli© St
! Don Mills, Ont. M3B 2M3
TEGEVTOIMETAJA: Arvi Tinits.
TOIxMETUSE KOLLEEGIUMI Karl Arro, Heino Jõe. Olev Trass
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832 avatud esmaspäevast reedeni 9—3-ni
TELLIMISHINNAD Kanadas: ajalehe tariifiga aastas $57.-=-,
poolaastas $32.— ja veerandaastas $17.—,' •kiripostiga lisandub
postikulu — vastavalt $107;—-, $57.—, $29.50.
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $77.—, poolaas­tas
$42.— ja veerandaastas $22.—. I klassi posti Ja lennuposti
hinnad vastavalt — USA $111.— $59.—, $31.—, mujal välismaal
$136.— $72.—, $38.—.
Aadressi muuäatus $1.— v Üksiknumbri hind 70 e.
KUULUTUSTE HINNAD: üks toll ühel veerul: $5.00, esikul-jel
$6.—. Kuuiutüsi võetakse vasto nädala: esimesse ajalehte kuni
R - L i i t on paigutaMd Lääne- , j • i
Saksamaale umbes 90 sabotaa- Päeva demonstratsiooffi, kus esineü lisatud proM
zhispetsialisti, kelle ülesandeks ^^^i^^^ Eaikestatiid kodumaalt saabus Päeva puh^^^
on kriisiolukorras õhkida elulisi o., « « * - 4 • • ^ B M i
objekte, . teatab ajaleM „Die tüs, iiiille koos fffoklamatsioomteksüga allpool'^^^
weit". me. (Lk. 2}&M -yx^- :v: :
Ajalehe allikate kohaselt näh- ^^^^j Vabadusvõitlejate Päeva võitlejaid maha suruda, viisid
tl sabotoore Ida-Saksamaal es- j^^j pöördume välismaal elava- nõukogude võimud pikkade aas-makordselt
1985 a. veebruaris, ^^^^j^^^^ ja Eesti Vangistatud tate jooksul ellu demokraatia
mil nad osalesid uhes manöövris, vabadusvõitlejate Abistamiskes-lämmatamise ideed. Eesti pari-kandes
Laane-Saksa ; Bundes- ^^^^ läkitusega: maid poegi ja tütreid pandi trei-wehri
vorme. Sabotoond alluvad ^ - . liHp tahfl KahinV^i ilmntadH n,;^
otseselt vene kindralile Valeri On möödunud rohkem kui 45 ^if^^^^^^^^^^^^^^^
Belikovile, kelle käsutuses on aastat^^^a^^^^^
400000 vene^^
Bonnis kinnitab Lääee-Saksa maast kaugele. Kõigi nende aas- ^ ^ ^ " ^ ^ . " " f ^ ^^
kaitseministri esindaja Werner tate jooksul säilitas isamaaliselt "^"^^^^^1^ ^^^"^^^^-^
Widder, et venelastel on sd^
šäbotäazhigrupid olemas, kuid ta mast tulevikust, nende lootused ^""^ kulu meie ndadesse. Tõeli-
' ei soovi lähemalt kommenteerida Eesti iseseisvusele Ja õitsengule ^ed. isamaalased aga vaevlevad
,,DieWeltiV andfeeid. Ajalehe 1^^^^ ^ vanglates või-t^^^
kohaselt smugeldatakse Lääne- ' . põranda all. [
^ Saksamaale tihti sisse väljaõpe- Kasutatakse kõiki yahende^^^
reede homm. kella' 10-ni ja/nädala teüe "aj^leht^ tatud sabotööre, kes kohapeal selleks, et juurutada meie rahva võitlejaid, kes v
homm. kella 10-ni. Väljaspool tööaega: Leida Marley 223-0080 \uurivad oma rünnakuobjekte, teadvusesse kommunistlikku või sunnitöölaagreis, tundes kaa-
Osa neist on alaliselt Lääne-Sak- ideoloogiat, saavutada sõnakuul- sa nende kannatavatele perekon-samäal,
valmis vajaduse korral mist ja maha suruda usku iseseis- dadele, loeb iga eestlane, kus ta
tegevusse astuma. . va ja demokraatliku arengu või- ka ei viibiks, oma pühaks kohu-
. ; , ..^ . ; ^ malikkusesse. Nõukogude propä- seks abistada neid Inimesi.
Kuid sabotoore on (^^^^^ sihikindlalt eest- Eestlaste rahvusliku uhkuse
ka, kuidas kinni võtta võtmepx)-' lastec neüe võõraid veneoära- ^?^y"^r^ unKuse,
V • «j^^o Wtc;,.„r/.c ^ ^ ^ ^ ^ ^ neiie vooraia, venepara ^esti rahva ja vaba maailma
• ^t^n^^f ^ Stir M' ' ' ' ' ° " '^'""^ h^^f^tes tunde kasvataniine on meie pea-
. mismee odites, _et ohvritelt kn- ^Q-^^^ elanikkonna kihte, kaasa- mine ülesanne Ees ootab meid
^ suur sõprus ddegaadilf ÜRO-s Stephen Le- rest. valja pressida tähtsaid and- ^^^^^^^ meie rahva eliiti— in- E e S i k ola vaL™^
ühendriikide presidendi Ronald wis'ilt, kuid neile on kahflemalä meid. — • • • - neige tuieviK oii^ vaoa, ise
Reaganiga on jõudnud pärast vastuvõtmatu kui neid kriitika- •
konarlist ja hüplevat teekonda nooli hakkab lõuna poole Kana-lõppjaama?
On see võimalik, et da piiri suunama Kanada peaimi- jgga katoliku kirikut ning raken- võitlust lõpetanud, olgu see siis Tallinnas ausust 1986
oa
telligentsi, ja meie tulevikku — sejsev ja õnnelik!
noorsugu. Kuid tõelised patrioo­did
ei ole kunagi alla andnud ja Meie võitlus jäi^knb!
va
president Reagani ja peaminister nister Brian Mülroncy. Oma äs- dab tsensuuri ajakirjanduse üle nii raske kui tahes.
Mulroney kohtamisel Quebec jase reisi kestel New Yorki pi- kuid ta arvab, et see ei õigusta Püüdes Eesti
Cltys rajatud aromaatiliselt Sõh' das Mulroney vajalikuks ajakir- veel ameeriklasi Nikaraagua
navad naaberriigi vahelised koos- janikele antud jutuajamistel liis- toetama. Näib, et pea-tööplaanid
on hakanud nüüd le- tu peale tõmmata Ühendriikide j|{|ni$ter^g]|roney on Nlkaraa-vitama
ebameeldivat lehka? Kah- poliitikat Ühinenud Rahvaste praeguse rezhiimi meetodi-juks
on tundemärke, mis sunni- Organisatsioonile antavate toe-test halvasti intom^
vad vastama nendele küsimuste- tussummade kärpimise pärast üähtavasti ei tea, et Nikaraa-le
jaatavalt. ning sellele lisaks tegi ta selgeks, g^g kommunistlik rezhiim töötab
Meil tarvitseb ainwit jälgida et ta ei poolda president Reaga- tihedalt koos N . Liiduga ja Kuu°
Ühendriildde ja Kanada vahelisi ni poliitikat Nikaraagua ja Lõu- |,aga hing levitab Kesk-Ameeri°
läbirääkimisi nende kahe maa na-Aafrika probleemide lahenda- kommunistlikku revolutsioo-vahel
vabakaubanduse rakenda- misel. • ni andes relvaabi ja muud toe-miseks,
mis on jõpdnud nüüd Mulroney arvas, et kõik rah- tust kommunistlikele gruppidele
ohtlikusse ja knitihsesse faasi. .^^^ g^tl Ühendriigid, peaksid naga " •
Meid hainvad vastastikused ^itmä oma tinantsiliied kohustu- ris.
sammud kaubandusliku protekt- maailmaorganisatsiooni vas
sioompohi ika rakendamiseks, , k„„j, ,3^^^^^, ^^^^^ -.^^^^^
mida kinnitab Kanada okaspuu- üb/nenud Rahvaste Organi- ^fj!*" f„ U , r \ , f r i k a vastu
saaduste kõrge maksustamine „„j«i„„„; „„„t,„„ ii>„„™,;„ic*«i, Reaganiga Louna-Aatnka vastu
Ühendriikides ning vastukaaluks ^f"""""*^ majanduslike sanktsioonide ra-ameerika
maisi ^maksustamine if mk 'llh.r2l' lendamiseks, märkides, et presi-
Kanadas. Mõlemad sammud on 1^®:^ Tl, t« t Ä resoluutsemad sammud ai-ülimalt
protek^ionistlikud ning 'f^^^Z 21 l uS '^"^^ apartheidi-poliitika
kujutavad endist kümnetesse osamaksud olek-miljonitesse
ulatuvaid operat- korralikult makstud. Kana-sioone,
mis mürgitavad Pohja-^^ peaminister on siin läinu-
AmeerilM nikide-vahehsi hea- g^jg,, võrdlemisi kaugele seisukohad lasevad oletada, et
maaoeriiKKe vaneKordi. ühendriikidele etteheidete lege- praeguse konservatiivide valitsu-
Kuid naabrite-vaheliste lahk- ^-^g, j^^^^ ^ (5^.^^,^ j^^, ^ välispoliitika ei erine palju
helide poystajaks ei ole mitte J miks ameeriklased on. Pierre Trudeau liberaaüde valis-mnult
majanduslikud küsimused. ^RO-le antavaid summasid poliitikast, mis kaldus tunduvalt
Veelgi ohthkMmad on ertnevad ,,2 j„„j Washington oma 1 vasakule Ühendriikide väOspolil-arusaamad
välispoliitilisel tege- ^^,1^^^ panusega tilisest joonest. Seda märkis Mul-vnsvaljal,
mi le ulatus ei piir- ^^^^^ maallmaorganisatsioo- roney ka ise kui ta New Yorgis
du mitte ainult Ameenka maud- ^ ^5. j^^^g. y„„.j välispolitika
0ga ning sisepoliitiliste manooy- ei saa leppida sellega, kui N, Lii- läheb oma rada ning erineb tun-rifega
ja malekaikudega va,d mis ^^^^ ^^^^^ kommunistlikkude duvalt Washingtoni välispoliitüi-
Kuunivao ranvusvanenseie poiii- y^^^ töötavad Aafrika sest liinist. Seda deklaratsiooni
Biuseie voitmsvaijaie. iNeed enne- j..|gjj ^^^^ summad ära raiska- kuuldes meenuvad paratamatulS
vao arusaamad, mis Kutsuvad „|„g ÜRQ rahasid oma ära- äsja Washingtoni külastanud i«
esile rahvusvahehsteleproblee- nägemise järele oma huvides ka- Oidu välisministri Eduard S.
! l l S / aWumise, J^^^^ ^^^^ vardnadzhe sõnad, kes mainis,
on seda ohtlikumad, ej Ameen- , „^ j^^^ ^^^^ ^^^^^^
ka Ühendrugid vajavad N . Ludu ^ l^^^^ peaministril ei lispoliitikat, mis ei allu Üh,
IÄ- ?rc'^ä' rft*" o'e tõenäoliselt põhjust ega õi- riikide direktiividele. Nähtavasti
voiuemiseks koifce võimalikku j ameeriklastele etteheiteid te- on nendel sõnadel Ottawas mõju l^lsT -I f'''''^Ä""!f'ha ning neile ette dikteerida, olnud, kuid Kanada juhtivad
S^fwf' ǥ u : kȊdas oma raha kulutada. ringkonnad kipuvad sealjuures
oikide kaitsva ttiva aU mugavat unustama, et kanada rahva julge-du,
kuid vastutasuks selle sõpru- Reagam poliitika Nikaraaguas ^j^^ ^. ^ ^ ^ ^ Shevardiate
JT^ on omaette küsimuseks ja Mul- ,4 py„pageeritud «iseseisvale
president Reagam roney laseb pa^u margist mooda ^^^^i^s^i^Z ^aid sõbralikule
va ispotatihs. samme valjaketsu- kui ta Ühendnike nende vahele- l^^^i^ ühendriiMdega, kus-vait
kntiseenda. sekkumise parast Nikaraagua .
ja Valge Maja probleemidesse arvustama hak- ^^^^^ tõhusamalt Ühend
eest Teie kaasvõitlejad
Elfriede Niklus
PÄEV
Pühendaiud Eesti pollitvapgideja
atsioonivõimu^
üte
lepiksid tõen^^^^^^ ml sellega, kab. Kanada peaminister võ- ^..^^ ^ ^.^^ ^^,^^^^1^,
et kmtilised märkused Ühend- tab omaks, et Nikaraagwa prae- ^
iriikide arvel teeksid vällsmalnis^ eaiiieia MMIBI ksBasafe K. Ao.
o
D 1
ne Grünewaldisaälk
2a.septembril 1986 kell 13;
Nr. 82
Kammefifoaf
„Vaba Eestlane" trükkis
6. 86. loo Ontario väikell
Campbellfordi keskkoolist,
sealne ajalob-õpetaja tõi õpil
ette kõnelema siionistide ja
esindajad. Kohalik ajaleht
kis ära mida need oma poil j
õigustamiseks rääkisid.
See tore kool tõi nüiid
uue mõtetevahetuse — Lõi
Aafrika Vabariigi esindaja
nadas suursaadik Glenn Bad
ANC — „African NatJ
CongressH" esindaja Kai
Jusuf Saloojee kohtusid. Koj
ajaleht jtõi ära need sõna^
ja küsimused ning andis mi
kokkuvõtte ühe 17-aastase/1
ruku poolt kirjutatud art
Toome omaltpoolt selle
kokkuvõtte.
Suursaadik Bäbb püüdis ap<
heidi seletada näidetega, kl
teised fiigid on püüdnud r^
rahvusküsimusi lahendada,
virn tee on hävitamine (Hl
Edasi on eraldamine, s'ula|
ne, segunemine, mitmerafi^
ja „apartheid'^ L A V valipi
lis kunagi selle tee, präegui
litsus on aga „apartheidisrj
bunud. Probleemiks jääb,
valitseda, kui maal on 12
erinevat etnilist gruppi, m^is |
vahel kibedas riius. LA'
toimu praegu taplus mu^stj
valgete vahel, vaid eri-gn
vahel nende majanduslike
siliste erinevuste tõttu.
Saloojee vaidles sellele
öeldes, et võitlus on ikkagi
tade ja valgete vahel. Mikj
ja. samal maal elunevad
sed peavad e^ama eristan^
alusel? küsis ta.
Babb leidis, et LAV-le
bi: „üks mees, üks hääl"
siip, kuna sealne ühiskonj
homogeenne. On ju vaja
kõigi huvisid, seega on grj
autonoomia nende pro]
naalsust arvestades ainukl
lahendus. See garanteeriks|
musele samad õigused. Bi
sanktsioonide vastu, kun?
pole kuigi efektiivsed, vaJJ
yad just vaesemaid, seegaj
Saloojee oli teisel arvai
sanktsioone oli kohe tai
vältida ähvardavat verj
Mis puutub sanktsioonide
musse mustadele, siis n|
rõõmuga nõus kändnu
koormat, et vabadust ja
gusi saada. Ning rahvas
niaailm tahab näha kiirel
musi, aktsiooni!
Kanada oli just kuu|
välja sanktsioonid L A V
see akt pandi õpilaste s(
letamisele. Kas/ sanktsioc
õiged? 13. klassi õpilasi
led läksid peaaegu poolel
10. klassi liikmed hääletj
liidselt Kanada šeisukoh*
Saadik kinnitas, et
kommunistlik- organu
kuid Salooje ütles, et se(
le, laim j$ propaganda,
da, kui mõned meist lon
nistid, ütles ta. Kas Teij
ilmasõjas Kanada ja Vei
dinud kõrvuti Hitleri vasI
legi, mis õigusega sunnib[
teisele peale oma poliiti
teemi? ,
Edasisel küsitlusel
Saloojee, et ANC saab
telt toetust, mis tekitas
sed: Kas Vene ei nõua tj
on Vene enqe teisi ai(
pärast jnaalt khkunud?
kinnitas, et tal pole selle|
git muret. Eks nad hai
ma, kui vaja. Kuid kas
vaesestunud maa suui
kaitsta?