Vaba eestlane , May 30, 1985

              Lk. 2 VABA" EESTLANE neljapäeval, 30, ^lall 1985 — Thursday, May 30, 1985 ' Nä. 41
^ T m M ^ ^ * * ^ * " ' * ^ " ' * * ^ ' ^^
1 VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
l i , • .
¥ÄEA gESTLÄME -
. VMJAANmA: o/ü Vaba Eeštiane, 1955 Leslie St Boa
Ont. M3B 2M3 •
TEGEVTOIMETAJA: Hannes Oja •
TOIMETAJA: Olaf KopviUem
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino J6e, Olev Triss
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
1 ekspeditsioon) 444-4832
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $54.--, pootatas $30.—•
1 ja veerandaastas $16.—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $68.—» pool­aastas
$37.T— ja veerandaastas $19.—
• Aadaressi muudatus 70 c. — Üksiknumbri Mnd JO.a :.
KUULUTUSTE HINNAD:
üks toU ühel veerul: $5.00, esiküljel $5.§0
Fublished by Free Estonian Publisher Ltd
1955 LesÜe St. Don Mills, Ont M3B 2M3
Veiiev ülemvalitsus uue juhi Malh-
: 1 hail löpjbatsliovi juhtimisel m
avitanud suure vaenlase kommu^
msmile. See pole midagi muud ku!
iidsetest aegadest vene rahvusli­kuks'
joogiks tembeldatud vodka»
mida peetakse kõige kurja juureks
praegusel Venemaal. Vodka üleliig-ne
tarvitamine mõjustab partei
andmetel produktsiooni allakäiku,
viib abielusid karile, on põhjuseks
paljudele lüklusonnetustele ja kuri­tegudele,
on mitme aasta võrra alla
viinud meeste keskmise eluea ning
pidurdab sündide arvu.
Nagu eeltoodust nähtub, on vod­kaga
palju pahandusi ning poliitbü­roo
on nüüd asunud suure energia­ga
võitlema ,,viina katku" vastu —
sellise tütli andis teatavasti F.K.
Kreutzvald alkoholi pahedele oma
1840. aastal ilmunud karskusteema-
Balti Vabadusliidu 4; Inimõiguste fewerentsi^^b tos Angeleses. Pealauas istu- ^^^^^'^3^^ „Wina.kaik."
vad vasakult dr. Olgierts Pavlövski, Läti Ülemaaito^ esimees Washingtonis, Nõukogude vautsuse äsja raken-president
Ronald Reagam assistent Valges Majas^^^^^^^^^^m^^ M uute korralduste kohaselt
(päev hiljem valiti esimeheks) Avo
gene Pell Washingtonist.
Kõnelemas
tõsteti alkoholi joomise iga noorte-
Hääle direktor Eu- le praeguselt I8 eluaastalt 21 elu-
Foto: Danute Azeika JTf^
likes kohtades, lõpetati alkohoolse-
; ' ... ". - ' te jookide müümine enne kella 2
p.l. ning. mis kõige tähtsan[i — ot­sustati
vähendada akoholi produkt­siooni.
Raskete karistuste alla lan­geb
ka omal käe! ),metsakohina"
pruulimine
Läänemaailmas IDI esimene val-miilstus
pärast võimuvahetust
Kremlis vaibunudi Esialgsed suu-ired
lootused uue ajastu algamiseks
N. Liidus seoses Mihhail Gorbat-shovi
valimisega kommunistliku
partei peasekretäriks ja seega kõi­ge
(suuremate võimupiiridega va-rsistatud
meheks punases impeeriu-
Mis on hakanud pikkamööda tuh-mumal
ja nii mõnedki Gorbsitshovi
ülistajad on tõmmanud nüüd
mantlikraed pelglikult üles ning
Eende rõõmus optimism on muutu-
Mud pessimistlikuks Monaitsemi-seks.
.... .Põhjused Eelisteks meelemüuda-tusteks
on küllalt kaaluvad. Kuigi
Gorbatshovi valitsemisaeg on sel­leks
veel lühike, et tema poliitilist
pulsilöök] täielikult tundma õppida
|a tema riigimehelikke võimeid
grammidega kaaluda, on tema se-üsised
kõned ja väljendused nii
sise- kui kä välispoliitiliste küsi-mulste
kohta mõista andnud, et
Mihhail Gorbatshovi isikus ei ole
tegemist N. Liidus praegu valitseva
kommunistliku süsteemi parandaja­ga,
ajakohastajaga ja uuendajaga,
vaid vana süsteemi paikajaga ja
lappijaga* Praeguste tundemärkide
Järele otsustades ei ole Gorbatshov
novaator ja uude ideede rakendaja,
vaid seni^ste luitunud trepiastmete
kulutaja; ta ei ole mees, kes pa-meks
uusi kuivi puid kustunud tule­asemele
ja puhuks selle heleda lee­giga
põlema, vaid vana kooli kat­lakütja,!
kes kogub kokku poolpõ­lenud
tükke ja katsub neile elusa-det
sisse puhuda.
Uue peasekretäri sisepoliitiliMe
programm ja väliispoliitilised seisu­kohad
selgusid täies ulatuses 23.
aprillil Moskvas toimunud N. Lii*-
iu Kommunistliku Partei Keskko­mitee
pleenumil, kes Gorbatshov
esines mitu tundi vältinud kõnega,
Milles ta võttis põhjalikult vaatluse
alla nõukogude elus viimasel ajal
ülelskerkinud probleemid, eriti ma­janduslikku
sektorisse puutuvad
kiisimused. Kõnest jäi üldiselt mul­je,
et Gorbatshov on väga mures
N. Liidu majandusliku elu stag­neerumise
pärast ja katsub leida
vahendeid ja abinõusid praegustest
raskustest ülesaamiseks, kuid nen­de
vahendite rakendamise! ei oska j
ei taha yõi ei riski ta kasutamisele
võtta r^ikaalsemaid võtteid, mis
penistest kulunud dogmadest kõr­vale
kalduvad ning seega vanade
Õigeusklike jparteitegelaste vererõh­ku
kõrgendavad.
Gorbatshovi! oli julgust oma kõ­nes
kinnitada, et ,,rööbiti tehtud
edusammudega on meie maa ma-jandulslikus
arengus viimastel aas­tatel
tugevnenud ebasoodsad ten­dentsid,
y mis on tekitanud palju
raskusi. Tänu partei aktiivsele töö­le
on 1983. aastast alates õnnestu­nud
rahvamajanduse paljude lülide
tööd järele aidata ja olukorda mõ­nevõrra
parandada. Ent raskused
ei ole kaugeltki ületatud ning meil
tuleb rakendada palju jõupingutu­si,
ei rajada alus kiirele edasiliiku­misele."
. • Analüüisides : esinevaid raskusi
mainis Gorbatshov, et õigel ajal ei
pööratud vajalikku tähelepanu
•V itootmise .arengu, .muintunud: objek­tiivsetele
tingimustele,. vajaiusel®
kiü-endada tootmise intensiivista-mist,
muuta majandamismeetodeid.
Peasekretäril on ka vastus valmis,
kuidas neist raskunest üle saada.
Ta väidab, et ainsaks võimaluseks
siin on 4eha suuri tihispingutusi |si
kasutada laialdaselt teadus- ja teh-nikarevolutsioom'
saavutusi, vüe!§
sotsialistliku' majandamise vormid
vastavusse nüüdisaja tingimustega
ja vajadustega. Gorbatshov usub,
et N. Liidus õnnestub [sotsialistliku
süsteemi juures saavutada kasvu­tempo
kiirendamist, kuid see on
võimalik ainult süs, kui kõrvuti
tehnilise arenguga niUg juhtimise
ja planeerimise ümberkorraldami­sega
tugevdatakse kõikjal organi-seeritulst
ja distsipliini ning võidel­dakse
pillamise ja kadude vastu.
N. Liidu majanduselu üheks
kurvemaks nähteks. peab Gorbat-sitsloonile
ja pakkusid kommunisti­dele
vaherahu, et alustada katoliku
kiriku vahendusel läbirääkimisi
esialgselt lubatud demokraatia, isi­kuvabaduse
ja rahu saavutami­seks.:.
Ma olen ise teinud rahu ettepa-
Alkoholi tarvitamine <m võtnud
kommunistilikul Venemaal ja alla­heidetud
riikides, kaasaarvatud
Eesti, sellised tohutud mõõtmed,
et valitsuse häälekandja „Isvesti-jä"
nimetab seda „hukatuseks.*^
Kuid samal ajal kui ajakiqandus
leiab, et praagi tootmine on tege­likult
materiaalsete ressursside rais­kamine,
nõukogude rahva töö pil­lamine
ning seepäralst peabki too­dangu
kvaliteedi igakülgne paran­damine
olema majanduspoliitika
keskpunktiks. "Kuivõrd tähtsaks
peab Gorbatshov praagi vastu võit­lemist
selgub tema kategoorilisest
lausest? «Kvaliteet |a veel kord.
kvaliteet — see on"' praegu meie
loosung!"
... Kuid Gorbatshovii on varukls
veel üks võte nõukogude majan­duselule
hädavajaliku süsti andmi­seks.
Nii mainib ta, et arendades
ka edaspidi tsentraliseeritud alust
strateegiliste ülesannete lahendamir
sel, „on tarvis julgemini edalsi lii­kuda
ettevõtete õiguste ja nende
iseseisvuse laiendamise teed möö­da,
evitada isemajandamist ning
suurendada sel alusel töökollektii­vide
vastutust ja huvi töö lõppre­sultaatide
vastu." Sün vihjab pea­sekretär
ettevõtetele suurema ise­seisvuse
andmise vajadusele, kuid
ta ei selgita, kuidas seda nõukogu­de
süsteemi juures teha, mamides
ainult, et on tarvis alnastada töö
ümberkorraldamist ka majanduse
juhtimise ülemistes sfäärides.
. Eriliseks murelapseks peasekffe-tärile
on nõukogude põllumajan­dus.
Ta mainig), et elanikkonna va­rustamine
toiduainetega on mõnin­ga!
määral paranenud, kuid kol­hoosidel
ja sovhoosidel on võima­lusi
toidukaupade tootmise oluli­seks
suurendamisekis, „0n tarvis
neid võimalusi peremehelikult ära
kasutada ning rakendada efektiiv­selt
olemasolevat potentsiaali," üt­leb
Gorbatshov, kuid jätab selgita­mata,
kuidas sa&b kolhoosi esi­mees
peremehelikult käituda, kui
ta peremees ei ole ja peremees
alsub hoopis-tükis Moskvas. .;
Suur osa Gorbatshovi kõne tei­sest
poolest oli pühendatud N, Lii­du
välispoliitikale Ja sisaldas tera­vat
kallaletungi Ameerika Ühend­riikidele
ja president Reaganile.
Nende küsimuste juurde tuleme
edaspidi tagasi, kuid käesoleva
analüüsiva ülevaate lõppresultaa­dina
võib konstateerida, et N, Xii-du
Kommunilstliku Partei uus pea­sekretär
Mihhail Gorbatshov näeb
ja tunneb neid puudusi ja jVäär-nähteid,
mis eksisteerivad- mouko-
VALGE MAJA WASHINGTON,
16, aprülil, 1985,
Armas härra Piirisild: -
Paljude aastate jooksul olete te
kuulnud mmu korduvaid hoiatusi
hädaohust, mis varitseb Ameerika
Ühendriike". Ladina-Ameerika maa­des.
N. Liidu tegevus Kuubas, Gre-nadas
ja teistes Ladina-Ameerika
rükides on selgeks näiteks, et ise­gi
ookeanid ei suuda kaitsta meie
kodanikke kommunismi hädaohu
vastu. Me oleme kiiresti lähenemas
otsustavale hetkele selles hemis-fääris,
kus me peame määritlema
oma tuleviku kujunemise.
Küsimus seisneb selles, kas
Ameerika ühendriikid aitavad
neid, kes teevad pingutusi demo­kraatia
ja rahu säilitamiseks Nika­raaguas
ning kaitsevad oma na^ö-rite
ja endi julgeolekut või kas me
hülgame oma sõbrad ja lubime
ühel N.Lütu pooldaval valitsusel
levitada vägivalda ja kaost, Hille-; ^ ' ^ g ; ; ^ ^ , .. . .
ga kaasuks müjomtesse ulatuv po-j^g^.^p,^^^ koosseisust. Samuti sammuks õigel ajal". Ta söövitas de^pohihste õiguste rusum^^^^
gemke lame üle meie lahtistepiin-^^g^^^^^ ^^^^ tungivalt Kongsessüe seda ettepä- M j a rõõmutu elu on^vimud ^
^ \ , , V . ^üjasid Saivadoris ja terroriste nekut toetada. ; ; ' mesed. Timapudeli j ^ ^ ^ mis xm
Uhel pool on sandimstid, kes tu- Kostarikas ling Honduuras Või-. Kommunistid loodavad, et Kong- võimaldanud neile koormavate elu-
Md Nikaraaguas võimule 1979; aasVjj^uhaara^^^
t ä d ^ ^ i ^ ^ ^ ^ S ^ a a l l ^ ^ i ^ ^
lasiü.vaDaaust, demomatat ja j^uudaks meie liitlaste usalduse seks tagasi. Kui see peaks juhtu- jub kahjustavalt ka punaste rügi-rahu
ent nad valetasid maaümale. Ameerika ühendriikidesse küsita- ma, süs on tegelikult kõik takistu- Lssale, kuna y^rL^^-
Veendunud kommumsüdenakkka- ^^.^ korda meie aja- sed kommunismi levimiseks kõr- „emaal valitsusele ja parteile ühe ^Jll^^t^^^lr^"^ ^ ' " ' n 1^^^ asetaks meie maa tõefehä-valdatud. ^^T^^^^^^ ja kindlama " ^ s S S
saina mustn jargi nagu seda^on ^,,htu. Teie isiklik toeüisseUes küsimuses ^iHka. Kuid virna joomisega tekki-sutades
vägivalda ia terrorit NM Kommunistidele Nikaraaguas: PJ!^^^^^^^^ nii suu- sutaües vägivalda 3a terrorit. Nad ^^^^^^^^ ^^^^^^^^ ^^^^^^j^^ikud^^^^^^^^^ vabaduses ja Ameen- red, et:partej[ on valmis viinajoo-
" vabadusvõitlejad, kelle arv oh^^^^^^^"^^i^® ^a tema naabntenjige piimanaiseks m^ü^ rubla-nekü,
mis hõlmaks vaherahu jõus- hurjutab lügjoomist, ei käsitata sel
tumist ja kiriku vähendusel läbi- le uahe nõhjusi. Amult üks usuvas-vüdavaid
läbirääkimisi, ühenduses tane a j Ä i soendab maüiida, et
sellega, ma palusin demokraatlik- alkohöH tarvitamisele aitavad tmi-ku
opositsiooni pikendada nende du^ait kaasa tüdimus. Imnastu-poolt
pakutud vaherahu 1. juunini, misprotsess ja «sisemiste väärtus-millega
nad ka nõustusid, kuigi see te puudumme.f*
oii hädaohtlik. Ja ma olen palunud
kongressi vabaks atida 14 miljonit Ajalehed ei julge nähtavasti ük-doilarit
vabadusvõitlejate ja nende sikasjaliselt analüüsima hakata,
perekondade abistamiseks — surn- millest on kommunistükes riikides
ma, mida ei kasutata sõjaväeliseks tingitud liigjoomme. Selle pahe
otstarbeks tingimusega, et koriimu- vaatlemisel jõutakse paratamatult
nistid nõustuvad vaherahuga ja lä- kommunistliku süsteemi juurde,
birääkimiste alustamisega. mis on inimestelt võtnud elamis-
Minu ettepanek oh leidnud Nika- väärse elamise 3a teinud neist kom^
raagua naaberriikide poolehoui P^^^i truud orjad ja õi-te
riikide esindajaid ja rahvusvabe- kaasa arvatud Salvadori president fft^^a robotid. Kprteripuute^
i ? c . + . , ^ ^ ^ c « , ? T;;I.,;A.^ T ^ „ . HiiartA >PS ^imptaq sprin nifjpTr.<? bekaupadc vahcsus, mimestelt nen-
Avo Piirisild
tehtud paljudes teistes maades, ka­sutades
vägivalda ja terrorit. Nac
asutasid salapolitsei, alustasid suu
rejoonelist sõjaliste jõudude üles­ehitamist,
kiriku tagakiusamist jä
ajakirjanduse tsensuuri. Konfiskee­risid
varandusi ja vägivaldselt küü-ditasid
inimesi ning mõrvasid süü­tuid
kodanikke.
tõusnud 15.000-le. Paljud, neist on
üle tulnud sandinistide hulgast.
Nad võitlevad õiguse eest ise mää­rata
oma saatust ja tulevikku. 1.
julgeolekus. sid ohverdama. Nähtavasti kalku-
Ronald Reagan leeritakse Kremlis juba, et alkoholi
MÄRKUS: Vastupidi president ülelügne tarvitamine võib ohtlikuks
Reagani lootusele täitis USA Kong- kujuneda isegi kommum^^^^
märtsil nad andsid oma poolehoiu ress kommunistide soovi ja keeldus süsteemUe ja' ernije tuleb midagi
Š~anid*stidc)n avasüli yastn võt ^^^^^^^^"'^^^^ opo^ nimetatud summa vabaks andmist, ette võtta kui asi täiesti käest ära
kõiki N. Lüdu blokki kuuluva-gude
majanduses, kuid ta ei
olukorra parandamiseks muud teed
kui kommunistliku partei kaudu
korda ja distsipliini tugevdada,
produktsiooni suurendada ja ela­nikkonnalt
suuremat
Alkohoolsete jookide ülemäärane
FF tarvitamine on kahtlemata tohutu­suur
sotsiaalne probleem ja pahe,
kuid nõukogude inimestelt viinapu­deli
äravõtmisega võetakse temalt
yaaüejafl on olnud Tiimasel ajal palju «ege- vümane võimalus igapäevasest
V 1 •• •• lix- i_ J • 1 » rusuvast ja deprimeerivast eluvoo-kolm
lust ennast^välja lülitada nmg ai-
54^aastane Mihhail Gorbatshov võttis ametS üle, olles M r ^<>MJ"imast unustust ©tsida. Kurb!
See on puhtakujuliselt Andropo^ Vf^^nOOTOilKkU e
vi poolt alustatud pütsapoliitika
Jätkamine,' kus inimestelt nõutakse Kõige põrutavamaks alamuseks pilt sotsialistliku realismi kalendris
üha suuremaid tööpingutusi, kuid ^^^^^ >,nõukogude hooajal" oli siis- oleks kindlasti fookusest väljas ja
vastutasuks ei lubata midagi, ge^aki sotsialismimaa „ešimesedaa- must-valge trükis. Müihaili naise-poliitikat
on N. Ludus aetud üles- mi" sünd. Esmakordselt, enam kui ga näib lugu olevat teisiti! Ta ole-,
alla kõikumistega oktoobrirevolut- Ppole sajandi jooksul, nähti seda vat 51-aastane professor. Moskva
sioonist alates nmg veeretatud ssel- ^^^^^^^^ N.' Liidu juhi ülikoolis, kahe lapse ja ühe lapše-lega
elanikkonna õlgadele jga gas- a^^^^sat. Ta nimi on Raisa ja Mis aga võlus lääne aja-taga
üha Suuremaid pmgutusi ja ei näidatud ainult üks, vaid kirjanikke selle haruldase linnu juu-kannatusi.
Seda teed hakkab nüüd -^^^^ ^^^^^ Moskva televisioonis res, Gorbatshovite külaskäigul Ing-tallama
ka Mihhail Gorbatshov. ja ^"^^ abikaasa ametisse seadmise
seda e! tee ta tõenäoh-^selt mitte kä^ ^-^^^^^^^
test la jalgadest seotud parteisula-sena,
vaid ideelise ja veendumid samuti Brežhnevil,Andropovü ja
marksistina-kommunistina, kes ikka ^^^^^i^S^^
veel ei taipa, et kommunismi pro^
pagandasalved on ammu tühjaks
ammutatud ja sealt pole rahvale
enam midagi uimaStamiseks ja
meelitamiseks pakkuda. Jääb üle
ainult piitsa anda ja survet suuren
AMI.
lismaaie läinud detsembris, olid te­ma
suled.
,,The Daily Mirror" kirjutas:
„Milline shikk daam ja milline
kontrast teiste N. Lüdu tuusade
ent kui keegi teaÜ ühegi nende abikaasadega . . : kes näevad välja
nime, siis peavad tal olema eri- nagu Siberi tämmiehitajäd.
lised sidemed N. Liidu hierahhia- „The Daüy Mail" arvas, et koos
ga. •
F^uniutamine
VÄBAEfSTLASES'
täidab oma eesmärgi!
Ja kui üks tavaline nõukogude
kodanik teakski nende nimesid ei
dada, mis ei tiivusta aga tehSS-volutsiooni
kasutamist ning ei la- na^iüx.yahe.on neid daame ava-henda
N. Liidu probleeme, väid ""^^^^^ • •
viib kogu süsteemi veelgi suurema­tesse
raskustes^se ja 10puks~täielik-mata
„olukordade soojenemist!'.
Kui Gorbatshov näitab oma naist
televisioonis, siis on see juba po­liitiline
kuumalaine.
Kuidas süs suhtuda N. Lüdu lää-nestumisse
—
esimese laänepärase polütiku nat­se
sündi sotsialistlikus maaU-maš?
oma naisega on Gprbatshov arva­tavasti
võimeline detentele jälle
elu sisse puhuma.
Säärased väited. ajavad siiski
muigania.Läänemaailmar OÜ kum­maline
arusaamme, et kui kõmmu- IgalMoskva vaatlejal on Vastus
üks tüüpiline partei funktsionäär nistlikud^m ahvivad neid järgi, olemas: see võib tekitada pisut
ön tavaliselt paksus: tälyemantlis, siis on maailma poliitiline olukord soojust poliitilises suhtlemises, ent
karvamütsiga ja ilma kaelata te- korras ja hädaohutu. Km näiteks on tarvis mitmeid Raisasid, et te-
•gelane. üks tüüpiline partei funkt- hiinlased korraldavad Cantonis üu- kitada poliitilist suIaUma. .; ;.
K. A . sionääri naine oleks säärane, kelle dusvõistlüse, tähendab see kahtle-. • The Washington Post
Nr. 41
VAl
NÄDi
l .> 2. juuni
dr. T.
8. ja9. jum
dr. A. Rc
Paavst
eesti ke(
Suurte pül
iiid ja ülesK
paavst uskli]
(õnnistusUI
nib riiitmes
suure üllatu?
rem nimetatil
liiklikke rab''
keeles. Johai
seda nimekii
oleva aasta
keel ja läti n|
eestikeelne
surnuist üles
kindlalt ja s(
kuulda kui
inased sõnadi
keele haäliki
nü lihtsad
paistab.
Heins<
Bröl
ToiüBtO,
958BnNidvic
Kanada
Convehi
rail Cliur<
—19. niJ
1. Jaanus
lieran Chul
Asutamise
osa; E.B.L.K.I
K. Raudsepal
mik ja hr; Hj
kohal kanadi
eestlastest vi
Saabas ja õp|
son ja P. Vi
delegaadid 'P.|
Piir ja B.
da kogudiisc
Pedersen. Kc
vaimuliku, 3.1
28 „official
Nõmmik ja
bes 200 küh
Asutav k(
uue kiriku jj
kirjad, piiskc
]a koguduste
terve rida m|
Kiriku pr<|
,ne-Kanad:
valdav
,,executive|
Lutlieran
sekretär õ^
Uues kiriki
enamus Ja
lääne-kanadi
Konverentj
Lutheran Cl
piiskop dr.
can Lutherj
D. Preus, A |
heran Churc
feld (eshnd
Ameerikas),
nada osakonl
Ganada) pre(
Luterliku M|
ungari piisk(
piiskopid 01
tasidpeaniisj
napäeva PöI
nas, piiskoi
„Kirik ühei
nud maailmi
väljaarvatud|
dile" L.-Aal
' sidendi koni
Lühikesi teri
haliku kato]
piiskopi poj
isiklikult UI
da moderaatl