1983-11-24-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLANE neljapäeval, 24. nove^"^ 1983._ Lk. 7
ADVOKAADID JUH
INN ALLAN
KUUSKNE
IWitst CanadianlFlace, Ste. 341
W kontoris 363-0073
kodus 360-8776
IGAL ALAL
EBHEB
HETHERINGTON, FALLBS
&
rootsi
Stokhoimi Eesü Ühing koir^das diiškussiopniõhtii, km esitasid
oma loomingut eesflasist rootsi kirjanikud Käbi Laretei, Peeter Puide,
Enel Melberg ja Alex Milits. Kaks esimest neist bn root^ poolel suuri
tähelepanu äratanud, tuntud on ka kaksi viimast
Sellist asukohamaa kirjandusel- emakeeles olla sama suleosav kui
kl koha leidmist, pole teistes eest- rootsi/keeles.
laste keskustes seni olnud; peale Kasutades rootsi keelt oma loo-nimetatute
on Rootsis veel teisigi, minguliseks keeleks on nad samal
kes on saanud oma töid avaldada ajal saanud ka Rootsi eestlaste
rootsi keeles. ^ kirjanikeks, keda aga teised väliseestlased,
ei saa tundma õppida.
MAREKAN0R1
Looduslikult kaunis kohas Simcoe Järve läheduses asuto,,
maja. Pildil vaade
™fi Johannes Šäägi elu^
Foto: J:Säägi
36S Eay St., Snite 401. 363-4451
Õhtuti 447-2017 või 929-3425
TÕNU TOOMI
ADVOKAAT-^ NOTAR
Yorkdale IPlace, f Yorkdale Road,-
Suit© 207 .
Toronto, Ont. M6A SAI
Telefon 789-7579
kodus 762-2367
JOHN E. SOOSAAR
Chartered Accounitant
181 ÜDiversity Ave., Stc. 1802
Tonmto, Ok. MSR 3M7 •
TcL 864-0099
Tänavune sügis on olnud harukordne,
isegi suurematel nurisejatel
pole olnud põhjust kaebamiseks.
Montreali puhkepalgalistel on
ka olemas oma ühine peenramaa,
mida suure hoolega haritakse. Tänavuse
saagiga võis enam-vähem
rahul olla, kuigi kuivus takistas
viljade korralikku kasvamist. Selle
maa-ala harimise ja korraldamise
vastutavaks isikuks on olnud Heino
Altosaar.
Seltskondlik tegevus võttis ok-
! toobrikuus nagu rohkem boogi.
Esirinnas oli jällegi Montreali Pensionäride
Klubi, kel oli selle kuu
jooksul neli üritust, igal reedel.
kindlad hoiukohad, mis välja üüritakse;
pank toimetab raha saatmi-si
ja ülekandmisi; samuti on isiklikud
raha saatekaardid, panga-tshekid,
krediitkaardid jne. Pank
tegeleb igat laadi asjadega, mis on
ühenduses rahaga
nikel seda korraldada, saades
selle eest oma eritasu. Vestlus oli
huvipakkuv, millele järgnep küsimusi
Ja sõnavõtte.
i¥6'6k%
Soome haridusministeerium am-dis
250.000 Soome marka (Ga
(60.000) väljaspool Euroopat olevaile
soome väljaannetele nende
ilmumise toetmiseks. Lisaks on
Suomi-Seura andnud: samal eeš-märgü
50.000 Smk.
ja aitab koda- Kanadas on Soome vailitsuselt
saanud toetust ajalehed „Väpaa
Sana", „Gänädan Uutiset", „Vük-teanomat",
,,Isien Uško", „Län-siramiikon
Uutiset" „Aikamme" ja
„Kaüadan Suomalamen".
KÕIKIDEKS.
KINDLUSTUSTEKS
Ho LATER & eOc
Ltd.
(Bathurst—St. Clair)
Telefon kontoris 653-781S
653-781€
E L E K T t l l
toed e^BBialades TSA et(0?6tete&
lifiKnts Eff. 11@44
Esimesena 7. oktoobril Karl Ut-sali
vestlus, mis koosnes kahest
pool-hümoristlikust vestlusest ja oli
tema enda looming. Esimese pealkiri
„Elupäästja'V lais kirjeldati
ühe vabasurma mineja päästmist.
I sillakaarelt politsei poolt. Teine oU
-,,Oksjon", kus ühes ühiskonnas oli
oksjonil väljapakutud vahutort. Selles
OÜ rohkem huumorit ja huvitavat
dialoogi
Järgmisel reedel oli igakuine filmi
näitamme. Filminäitajal Paul
Leithammelil oli Õnnestunud Natio-/
nai Film Board'ist saada kaks huvitavat
lühifilmi, mis käsiüesiü
nii inimeste kui loomade elu Kanada
põhjaosades. Esimene andis pildi
eskimo koertekasvatamisest-are-tamisest
ja nende praktilisest kasutamisest.
Teme tutvustas põhjapõtrade
(reindeer'ide) kasvatamisega
Kanada põhjaaladel. Selgituseks
võib aga juurde lisada, et
need põhjapõdrad on hoopis Põhja-
Norrast siia üles toodud elama ja
kohanema siinsete elamistingimustega.
Väikesest algusest on välja
kasvanud päris suur põhjapõtrade
kari, kelle arv paisub aastast-aas-tasse.
Põhjapõdrad (reindeerid)
kuuluvad samasse perekonda kui
eas
VABA EESTLANE
avatud esmaspäevast .
reedejü kella 9—-3-m
^ Toimetaja H. Oja koänm
tel. 481-5316
Td®fosid: toimetus 444-4823
talitus 444-4832
KUULUTAMINE
VABA EESTLASES
ca tasuv ajalehe laialdase
leviku tõtta >
üka toll ühel veensid
kuulutuste küljel ......... K75
tekstis ,1... $5.—
esiküljel $5.50
nädala esimesse ajalehte kuni
emasp. homm. kella 1 l-ni ja
niädala teise ajalehte kuni kol-map.
hommi kella 11-ni»
.tel.444-4832
Väljaspool tooaegas
Leida Marley 223-(
Postiaadress:.
9 Parravano Ct.
Willowdale, Ont. M2R 3S8
21, oktoobril oli järjekordseks
loenguks „Pangandus". Kõnelejaks
oli Valter Allase, kes on pangandus^'
alal töötanud kauemat aega:
Tenia loeng oli süstemaatilüie ja
vajsilike seletustega.
Alul V. Allase andis üjevaate
panganduse ajaloolisest tekkimisest,
misjärel tutvustas kanada
pangandust. Viimast kirjeldades
ütles et sün on peamiselt kommertspangad,
arvult 11, kaunis
suure erialalise personaliga. Suurim
on * Royal Pank ja vanim
Montreali Pank. Ta seletas, et pangad
on jagatud A ja B pankadeks.
A pankadesse kuuluvad 11 kommertspanka
ja B pankadesse kuuluvad
välispankade kohapealsed
osakonnad. Viimased pangad tegutsevad
suuremate üldiste ettevõtetena.
Siis on olemas Bank of Ca-nada,
riigipank, mis kontrollib Ka-»
nada raha ja välisraha käibet ning
hoolitseb uue raha valmistamise
eest. Selgus ka, et igal kodanikul
on . pangas olev raha riigi poolt
kaitstud teatud summa ulatuses.
Kõneleja tutvustas panga ülesannetega,
pank võtab raha hoiule ja
laenutab välja vastavate protsenti-,
de alusel. Peale selle on panga tegevuseks
ja sissetuleku saamiseks
väärtpaberite ostmine, müümme,
välisvaluutaga opereerimme ja
palju muid eriülesandeid. Näiteks,
pangas on olemas tule- Ja varguse-
Fensionäride Klubi kõrval on siin - - - ^ ^ ^ ^ ajakirjanduslikke
tegevuses - rahvatantsijate grupp ^aijaandeid. ihnub ^
„Kuppari", kel on igal neljapäeval /' :JWraalias 2, Laäne-Saksamaal
harjutusõhtu Jaani kiriku selts- 1^ «'aapams kummaski 1.
kondlikkudes ruumides; valmista- —- ' ;.'/'. ' — ' • ' • ,/
takse ette 1984 a. ülemaailmsete -
Eesti Päevade kava. Grupijuhiks
on Kaia Sunne.
Samas ruumis tuleb kokku igal
esmaspäeval Montreali Segakoor,
kes töötab Pensionäride Klubi eriosakonnana
ja valmistab ette samuti
1984 a. Ülemaailmsete Eesti
Päevade laululist kava. Koor õpib
ka vaimulikke laule, et esineda 27.
novembril i advendi pühal kirikus
ja jõuluõhtu esimesel teenistusel.
Koori praegune koosseis on ca 30
lauljat, neist enamus naislauljad.
Koorijuhiks on noor energiline!.
Tärk. Koorivanemaks on Anton
Pindam.
Viimasel reedel oktoobrikuus
vestles H. Höövel teemal „Eesti
kujutava kunsti pioneerid". Varematel
kunstivestlustel on kõneleja
rääkinud impressionistliku kunsti-voolu
Kanadasse tungimisest ja
nn. kanadaliku impressionismi tekkimisest
koos „Group of Seven'i| a''.
Seekordne vestlus aga käsitles < ;es-ti
kujutavkunsti algeid möödu iud
sajandi keskel ja esimesi eesti
soost kunstnikke^ kes panid meie
kujutavale kunstile aluse. Ta mainis
kahte maalijat, Joh. Köierlt ja
A. Maibach'i ning kujureid A. Wei-zenberg'!
ja A. Adamsonl. Alul
tutvustas publikule ajaloolist tausta,
milles kujutavkunst tekkis, hiljem
ta andis ülevaate kunstnike
eluloost, õpingutest ja nende töödest
ajalises järjestuses. Vestluse
lõpul H. Höövel näitas kuulajaskonnale
kunstnike loomingut, hiljuti
ostetud uue foto-projektori abil,
mis täitis oma otstarvet väga häs-
Rootsis asub kuni 300.000
soome keelt rääkivat inimest, on
Soomlaste Seltside Keskliidu RS-KL
nädalaleht „Ruotsin Suomalai-nen"
sunnitud ilmumise lõpetama.
Põhjuseks on ajalehe puudujäägid
ja Rootsi Soome Seltside Liidu
m<i^(iuslikud raskused. Lehe ti-raazti
oli 3000 ringis, aga lehe
teenistuses oli kümnae töötajat.
Lehe peatomietaja oli Kaukö
Laittmasaitta. Lehe tase oli hea ja
lehti oli tähtis sidemepidaja roomlast;
vahel Rootsis.
Rootsis on riik pidevalt suurte
summadega toetanud juhtivaid etniliste
Ühiskondade ajalehti, kuid
sellele vaatamata polnud soomekeelsete
ajalehtede olukord kerge.
Göteborgis rajatud Finn Sanõ-mat"
ei jõudnud ilmuda viis korda
nädalas ja muutus nädalaleheks
teise puudujäägi aasta järel. Soome
"kodumaa ja soome ajakirjanduse
lähedus, hea raadio kuuldavus,'
on vähendanud soomekeelsete
lehtede vajadust Rootsis, kus
levik pole tlõiisnud ootuste kohaselt.',,
Kord oli kõne all kahe raskusis
oleva ajalehe ühendamine, selle
üle peeti arutlusigi ,aga sellest ei
tulnud midagi välja.. Nüüd' on jäänud
300.000-le soonilaseie ainsaks
nädalaleheks „Finn Sano-mat",
mille tiraazh on 5—6000
•vahel
Peeter Puide sai kirjanikuks
rootsi suurkirjastuse Bonniers'i
kauduj kus tema reklaamtekstidest
välja loeti kirjanduslik and ja
soovitati kbjutäda. Nüüd ta on
kirjutanud kaks luuletuskogu ja
ühe romaani^ teine on kirjutamisel.
Kõigil on olnud menu. Kuid
ta pole jõudnudki kirjutamiseni
oma emakeeles. Lahkunud viieaastaselt
kodumaalt ja käimata eesti
koolis osutas ta oma sõnavõtus
korraliltku eesti keele valdamist,
kuigi tä rõhutas, et ta emakeel ei
õle kahjuks kirjanduslikus loomingus
nõutaval tasem ei. Puide leidis,
et tuleb ära kasutada praegust
eestlastele kasulikku konjunktuuri,
kus nende vastu huvi on ärganud
ja valgustada nii ineie saatust, põ^
genemise motiive kui kä kodumaa
olukorda. .
MELMELBEEG .
Enel Melberg rääkis nagu Pui-degi
aktsendivaba eesti keelt, ihn-selt
tuli tai aga puudus mõnikord
sõnavarast. Ta rõhutas, et ta ei
ole kui dagiviisi kõneleja inimene,
küll aga kirjutaja, kel -on see tegevus
I fieeldiv ja südamelähedane.
Ta ön pärast rootsi poolel saadud
edu nüüd kutselule kirjanik, kelle
sissetulekut teostest täiendab kirjaniku
tööstipendium. See ei ole
küU palju, kuid loob võimaluse
pühenduda loomingule. Tal ongi
pooleli uus romaan, kuid üldeu-roopalikus
temaatikas bn tähele-pandavar
määral ruumi antud ka
eestlastele.
ApixivmTS^.^-. ^
Alex Militsal ön rootsi keeles
ilmunud künimekond raamatut,
neist kolm ilukirjanduslikku. Milits
ku*jutab teatavasti ka eesti
keeles ja rõhutas, et ta võiks ka
vene keeles kirjutada. Eesti poolel
ilmus hiljuti tema raädiokommen-taaride
kogu. Tema rootsi keeles
kirjutamine ön toimunud rootsi
kirjastuste tellimustel
KÄBILARETM • :
K ^ i Laretei valdab ladusalt
eesti keelt, kuid kirjutamine rootsi
keeles algas temalgi Bonniers'i
tellimisel. Puht muusikalisele raamatule
järgnesid mälestuslikud
teosed ja arvustus on leidnud pianistis
ka tõelise sulega kirjaniku.
Käbi Laretei on käinud kodumaises
eesti koolis, kuid ta avaldas
kahtlust, kas ta saaks veel praegu
Eelpoolnunetatuile on järgne-niag
uus debüieerija, kirjastus
lonniers on leiutanud nimelt 21-
aastase Mare Kandre, kelle esimene
novellikogu „I ett annat land"
(Ühel te sel maal) võeti kirjasta-miskavvž
ja ilmub tuleval aastal.
Mare Kandre esikteos on äratanud
sedavõrra tähelepanu, et Dagens
Nyjieter sellele oma kirjandusliku
lehekülje pühendas. Ühelt poolt
intervjuu autori tutvustamiseks,
teiselt poolt ära tuues tema novelli,
kus ta kirjeldab vanaisa, „Taa-di"
surma ja kannab pealkirja
„Hetta" (Kuumus), ,iKandre on
debütant, kes kirjutab küpset, tundelist
ja poeetiliselt kindlat proosat"
» " märgib tema kohta kirjan-duslehekülje
toimetaja Eva Ekse-lius.
• :./' '•• • '
Mare Kandre esikteoses on seitse
jutustust, pildid, mida ta eur
das on kandnud". Raamat yahnis
augustikuus ja esimene kirjastus,
kus ta seda pakkus, võttis selle pikemata
vastu — Bonniers. Ja
BLM, Rootsi suurim kirjandusajakiri
Bonniers Litterära Magasin
toob ühe tema jutustusist ära toi-metamiselolevas
numbris. Ka kirjastus
„Prisma" on võtnud Mare '
Kandre oma debütantide antoloogiasse.
Mare Kandre märgib, et tema
ema on eestlane, isa rootslane.
Käis algkoolis Göteborgis ja oli
kaks aastat koos vanematega Kanadas,
mis talle erilist mõju avaldasid
— sealt olid pärit ta esimesed
kirjandusiikvid iidolid.
Juba lapsena, luges ta palju ja
oli sagedane raamatukogu külaline.
Ta loeb palju inglise keelt, aga
eesti keel oli tema esimene keel,
emakeel. Enia on nimelt sündinud
Eestis ja tuli ^ja ajal koos vanematega
ja õdede-vendadega põgenikuna
Rootsi. Intervjuus ütleb
Mare Kandre:
„Besti keel oli mu esunene,
emakeel... ent ma ei oska tunda
midagi eriti Eesti vastu. Selle maa
vastu, mida ju enam ei ole... ja
pealegi ei õle mul tundeid maade
vastu. Ei Rootsi ega Eesti vast
u . ..
Ta kinnitab, et tal on vajadus
kirjutada. Katsetab võibolla ka
teatritüki kirjutamisega. Kavatseb
pühenduda kirjutamisele. Ta oskab
seda ja vajab sedä. „01en
võibolla ^ndinud maaikna, et kir°
jutada..
• . EPL/K
Taimetysele saadetud
KANN. D.C.
212;DBn]nkk Gr.
Tel. 489-0562
!.WIIraldl..VIRV
E. Altosaar, tel. (416) 889-3478
BALTIC BULLETIN nr. 5 - 1983.
Balti Vabadusliidu bülietäänis on
avaldatud ,;Soviet Terror fromthe
Baltic Sea to the Sea of Japan",
„Valdis Vanags Flieš to Freedom",
,.European Parlamentarian Meets
with League", Baltic Indepen-dence
Reaffirmed Before the United
Nations";, president Ronald
Reagani kõne,„Excerpts From the
Lithuanian Roman CathoHc Priests'
League of America Response to
the Second Draft öf the Pastoral
Letter on Nuclear Disarmament",
„Catholic Bishops Stand oüt of
Touch with Reality", „Papal Visit
to Lithuania Sjieculated, „Latvian
Pöet^Gunars Freimanis Ärrested",
„Bamc American Freedom League
Holds Long Range Goals and
Policy Workshop", mitmeid lühe-maici^
artikleid ja fotosid organisatsiooni
tegevusest. Bülletääni saade-täkse^
lJSÄ riigimeestele alates pre-sident^
R. Reaganist. ' Ajakiri on
hasti toimetatud ja annab lühidalt
"!^!t!!;?!-^Pfl^i baltlaste vabadus
ist.tegevusesto . ,/
Kunsti oskussõnaraamat valmimas
mdtoosolefcul Y^^^^^ tagasi
Eesti Keele ja Kiijanduse Institmidi üldkoosolekul, mis peeti 12.
oktoobril Eesti Majas Stokholmis, valiti juhatus järgnevaks tegevus-aastaks
tagasi endises koosseisus: esimees — Valter Tanli, abiesimees
— Herman Rajamaa, sekretär — Helmi EUer, Ants Anderson, Mart
Jänes, Teodor Künnapas, Johan Ungerson ja teaduslik sekretär (es
officio) — Paul Laan. Jwhatusliikme kandidaa^^^^ Arvo Mägi, Raimo
Raag ja Eevi End. Revisjonikomi^onr Kalju Lepik, Henno Len Ja
Erik Kalve. •
Aruanded ja tegevuskava kinnitati
esitatud kujul. Tegevus on toimunud
enam-vähem alaliseks kujunenud
töökava raamides. Sinna
on muu hulgas kuulunud eesti
keele kursuste korraldamine, leksikograafia-
ja bibliograafiaalane tegevus,
keeleline redigeerimis- ja
korrektuuritöö jm. Instituudi publikatsioonide
seerias on ihnunud
Valter Tauli broshüür „Johannes
Aaviku keeleuuendus. Krütiline
ülevaade". Kunsti oskussõnaräa-inatu
käsikiri on antud ladumisele.
Uue ülesandena on juurde tulnud
surma läbi lahkunud liikmete
käsikirjalise pärandi korraldamine
ja hooldamine.
27. märtsü 1983 võeti osa Marie
Underi 100. sünniaastapäeva
tähistamisest.
end. au^simehe Johannes Aavn»
ka surmast kümme aistat.
Huvi eesti keele vastu püsib.
Möödunud sügisel registreeris end
eesti keele kursustele 18 uut õpilast.
Käesoleval sügisel töötab
kõhn gruppi kokku 26 õpilasega.
Instituut saab Eesti Komitee
kaudu oma tegevuseks iga-aastast
riigitoetust Rkr. 2000.— (ca $350),
Eriotstarbelds on instituuti toeta»
nud Alide-Marie Tundu Sihtasutus
(Rkr. 2000:—), Hain Rebas
ja Met^kodu Sõprade
Koosolekul meenutati ühtlasi, et
Liikmemaks Rootsis asuvatele liikmetele
on endiselt 20 Rkr. tegevusaastas.
Üldkoosolek avaldas teaduslikule
sekretärile Paul Läänile tänu
tehtud töö eest.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , November 24, 1983 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1983-11-24 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e831124 |
Description
| Title | 1983-11-24-07 |
| OCR text |
VABA EESTLANE neljapäeval, 24. nove^"^ 1983._ Lk. 7
ADVOKAADID JUH
INN ALLAN
KUUSKNE
IWitst CanadianlFlace, Ste. 341
W kontoris 363-0073
kodus 360-8776
IGAL ALAL
EBHEB
HETHERINGTON, FALLBS
&
rootsi
Stokhoimi Eesü Ühing koir^das diiškussiopniõhtii, km esitasid
oma loomingut eesflasist rootsi kirjanikud Käbi Laretei, Peeter Puide,
Enel Melberg ja Alex Milits. Kaks esimest neist bn root^ poolel suuri
tähelepanu äratanud, tuntud on ka kaksi viimast
Sellist asukohamaa kirjandusel- emakeeles olla sama suleosav kui
kl koha leidmist, pole teistes eest- rootsi/keeles.
laste keskustes seni olnud; peale Kasutades rootsi keelt oma loo-nimetatute
on Rootsis veel teisigi, minguliseks keeleks on nad samal
kes on saanud oma töid avaldada ajal saanud ka Rootsi eestlaste
rootsi keeles. ^ kirjanikeks, keda aga teised väliseestlased,
ei saa tundma õppida.
MAREKAN0R1
Looduslikult kaunis kohas Simcoe Järve läheduses asuto,,
maja. Pildil vaade
™fi Johannes Šäägi elu^
Foto: J:Säägi
36S Eay St., Snite 401. 363-4451
Õhtuti 447-2017 või 929-3425
TÕNU TOOMI
ADVOKAAT-^ NOTAR
Yorkdale IPlace, f Yorkdale Road,-
Suit© 207 .
Toronto, Ont. M6A SAI
Telefon 789-7579
kodus 762-2367
JOHN E. SOOSAAR
Chartered Accounitant
181 ÜDiversity Ave., Stc. 1802
Tonmto, Ok. MSR 3M7 •
TcL 864-0099
Tänavune sügis on olnud harukordne,
isegi suurematel nurisejatel
pole olnud põhjust kaebamiseks.
Montreali puhkepalgalistel on
ka olemas oma ühine peenramaa,
mida suure hoolega haritakse. Tänavuse
saagiga võis enam-vähem
rahul olla, kuigi kuivus takistas
viljade korralikku kasvamist. Selle
maa-ala harimise ja korraldamise
vastutavaks isikuks on olnud Heino
Altosaar.
Seltskondlik tegevus võttis ok-
! toobrikuus nagu rohkem boogi.
Esirinnas oli jällegi Montreali Pensionäride
Klubi, kel oli selle kuu
jooksul neli üritust, igal reedel.
kindlad hoiukohad, mis välja üüritakse;
pank toimetab raha saatmi-si
ja ülekandmisi; samuti on isiklikud
raha saatekaardid, panga-tshekid,
krediitkaardid jne. Pank
tegeleb igat laadi asjadega, mis on
ühenduses rahaga
nikel seda korraldada, saades
selle eest oma eritasu. Vestlus oli
huvipakkuv, millele järgnep küsimusi
Ja sõnavõtte.
i¥6'6k%
Soome haridusministeerium am-dis
250.000 Soome marka (Ga
(60.000) väljaspool Euroopat olevaile
soome väljaannetele nende
ilmumise toetmiseks. Lisaks on
Suomi-Seura andnud: samal eeš-märgü
50.000 Smk.
ja aitab koda- Kanadas on Soome vailitsuselt
saanud toetust ajalehed „Väpaa
Sana", „Gänädan Uutiset", „Vük-teanomat",
,,Isien Uško", „Län-siramiikon
Uutiset" „Aikamme" ja
„Kaüadan Suomalamen".
KÕIKIDEKS.
KINDLUSTUSTEKS
Ho LATER & eOc
Ltd.
(Bathurst—St. Clair)
Telefon kontoris 653-781S
653-781€
E L E K T t l l
toed e^BBialades TSA et(0?6tete&
lifiKnts Eff. 11@44
Esimesena 7. oktoobril Karl Ut-sali
vestlus, mis koosnes kahest
pool-hümoristlikust vestlusest ja oli
tema enda looming. Esimese pealkiri
„Elupäästja'V lais kirjeldati
ühe vabasurma mineja päästmist.
I sillakaarelt politsei poolt. Teine oU
-,,Oksjon", kus ühes ühiskonnas oli
oksjonil väljapakutud vahutort. Selles
OÜ rohkem huumorit ja huvitavat
dialoogi
Järgmisel reedel oli igakuine filmi
näitamme. Filminäitajal Paul
Leithammelil oli Õnnestunud Natio-/
nai Film Board'ist saada kaks huvitavat
lühifilmi, mis käsiüesiü
nii inimeste kui loomade elu Kanada
põhjaosades. Esimene andis pildi
eskimo koertekasvatamisest-are-tamisest
ja nende praktilisest kasutamisest.
Teme tutvustas põhjapõtrade
(reindeer'ide) kasvatamisega
Kanada põhjaaladel. Selgituseks
võib aga juurde lisada, et
need põhjapõdrad on hoopis Põhja-
Norrast siia üles toodud elama ja
kohanema siinsete elamistingimustega.
Väikesest algusest on välja
kasvanud päris suur põhjapõtrade
kari, kelle arv paisub aastast-aas-tasse.
Põhjapõdrad (reindeerid)
kuuluvad samasse perekonda kui
eas
VABA EESTLANE
avatud esmaspäevast .
reedejü kella 9—-3-m
^ Toimetaja H. Oja koänm
tel. 481-5316
Td®fosid: toimetus 444-4823
talitus 444-4832
KUULUTAMINE
VABA EESTLASES
ca tasuv ajalehe laialdase
leviku tõtta >
üka toll ühel veensid
kuulutuste küljel ......... K75
tekstis ,1... $5.—
esiküljel $5.50
nädala esimesse ajalehte kuni
emasp. homm. kella 1 l-ni ja
niädala teise ajalehte kuni kol-map.
hommi kella 11-ni»
.tel.444-4832
Väljaspool tooaegas
Leida Marley 223-(
Postiaadress:.
9 Parravano Ct.
Willowdale, Ont. M2R 3S8
21, oktoobril oli järjekordseks
loenguks „Pangandus". Kõnelejaks
oli Valter Allase, kes on pangandus^'
alal töötanud kauemat aega:
Tenia loeng oli süstemaatilüie ja
vajsilike seletustega.
Alul V. Allase andis üjevaate
panganduse ajaloolisest tekkimisest,
misjärel tutvustas kanada
pangandust. Viimast kirjeldades
ütles et sün on peamiselt kommertspangad,
arvult 11, kaunis
suure erialalise personaliga. Suurim
on * Royal Pank ja vanim
Montreali Pank. Ta seletas, et pangad
on jagatud A ja B pankadeks.
A pankadesse kuuluvad 11 kommertspanka
ja B pankadesse kuuluvad
välispankade kohapealsed
osakonnad. Viimased pangad tegutsevad
suuremate üldiste ettevõtetena.
Siis on olemas Bank of Ca-nada,
riigipank, mis kontrollib Ka-»
nada raha ja välisraha käibet ning
hoolitseb uue raha valmistamise
eest. Selgus ka, et igal kodanikul
on . pangas olev raha riigi poolt
kaitstud teatud summa ulatuses.
Kõneleja tutvustas panga ülesannetega,
pank võtab raha hoiule ja
laenutab välja vastavate protsenti-,
de alusel. Peale selle on panga tegevuseks
ja sissetuleku saamiseks
väärtpaberite ostmine, müümme,
välisvaluutaga opereerimme ja
palju muid eriülesandeid. Näiteks,
pangas on olemas tule- Ja varguse-
Fensionäride Klubi kõrval on siin - - - ^ ^ ^ ^ ajakirjanduslikke
tegevuses - rahvatantsijate grupp ^aijaandeid. ihnub ^
„Kuppari", kel on igal neljapäeval /' :JWraalias 2, Laäne-Saksamaal
harjutusõhtu Jaani kiriku selts- 1^ «'aapams kummaski 1.
kondlikkudes ruumides; valmista- —- ' ;.'/'. ' — ' • ' • ,/
takse ette 1984 a. ülemaailmsete -
Eesti Päevade kava. Grupijuhiks
on Kaia Sunne.
Samas ruumis tuleb kokku igal
esmaspäeval Montreali Segakoor,
kes töötab Pensionäride Klubi eriosakonnana
ja valmistab ette samuti
1984 a. Ülemaailmsete Eesti
Päevade laululist kava. Koor õpib
ka vaimulikke laule, et esineda 27.
novembril i advendi pühal kirikus
ja jõuluõhtu esimesel teenistusel.
Koori praegune koosseis on ca 30
lauljat, neist enamus naislauljad.
Koorijuhiks on noor energiline!.
Tärk. Koorivanemaks on Anton
Pindam.
Viimasel reedel oktoobrikuus
vestles H. Höövel teemal „Eesti
kujutava kunsti pioneerid". Varematel
kunstivestlustel on kõneleja
rääkinud impressionistliku kunsti-voolu
Kanadasse tungimisest ja
nn. kanadaliku impressionismi tekkimisest
koos „Group of Seven'i| a''.
Seekordne vestlus aga käsitles < ;es-ti
kujutavkunsti algeid möödu iud
sajandi keskel ja esimesi eesti
soost kunstnikke^ kes panid meie
kujutavale kunstile aluse. Ta mainis
kahte maalijat, Joh. Köierlt ja
A. Maibach'i ning kujureid A. Wei-zenberg'!
ja A. Adamsonl. Alul
tutvustas publikule ajaloolist tausta,
milles kujutavkunst tekkis, hiljem
ta andis ülevaate kunstnike
eluloost, õpingutest ja nende töödest
ajalises järjestuses. Vestluse
lõpul H. Höövel näitas kuulajaskonnale
kunstnike loomingut, hiljuti
ostetud uue foto-projektori abil,
mis täitis oma otstarvet väga häs-
Rootsis asub kuni 300.000
soome keelt rääkivat inimest, on
Soomlaste Seltside Keskliidu RS-KL
nädalaleht „Ruotsin Suomalai-nen"
sunnitud ilmumise lõpetama.
Põhjuseks on ajalehe puudujäägid
ja Rootsi Soome Seltside Liidu
m |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-11-24-07
