Vaba eestlane , August 9, 1984

              L ^ Ont. 0N4
registratioii numbeir
Nr; 59 ((3076) XXXin aastakäik Neljapäeval, 9. augustil y, August 9,1984
ILMU® IGAL TEISIPÄEVAL
JA NELJAPÄEVAL
tJksikniimbri hind 70 ceatf
BERLHN: — on süani; vaevalt JMemud niidagi .oma M vastiii irääkiöai
on seda üllatavam, koi Ida-Saksamaa avaldas eriseisiskolia Kremlile, öeM^ et paremad ^hted Lää-me-
SaksanMiagapn kõigile kasul^^ edduseks rahuko
tada IdapSaksamaale ^ TsieliliO",
Slovakkiasse
Ma-Saksamaa Kommunistlik aja- , . ^
leht ANeues Deutehland" kirjutas f ojas IJngan ^
omal juhtkirjas, et Idä^Saks^^^^^^^^^ , . ,
püüab luua head vahekorda täärie- ^^^^^ toe- vastukaaluks Pershmg ja tiibrakcv-selleks,
et teostada tide paigutamisele.
^ ^dhiši" ja kindlustada, et , ^Avalik tunnus lohest on N. Lii- Möödunud kevadest alates on
uus sõda ei algaks mitte enam Sak- du suurenev propagandakampaania Kremli tuju muutunud. Arvatakse,
samaai pinnal. See oli esimene ava- Bbnni kantslefi Helmu^^ närvid, kui
lik otsene Vastp, mille andis Ida- tema-^^v^^ Ida-Saksamaa
Saksamaa president Eridi Honec- Genscheri, kui militaristide vastu, oli valmis minema ireisimistehõl-keri'
valitsus möödunud nädalal N. kes tahtvat ellu äratada, Hitleri bustamiseks, ja vahekordade paraii-
Liidu Kommunistliku Partei, ajaler Kolmandat Riiki.
Pravda avaldas möödunud nada-oleleheküljelise
rünnaku Bon-hes
„Pravda" antud hoiatusele.
i " ründas Lääne-Saksa-maad,
©t see kasutas 3|30 miljoni dolla-diist
laenu oma koimnunistliku-le
naabrile seHekSj et „!selle sb^
sialistlikku riigikorda
ni vastu,
•'liävitaMlne
ii
rBerhin vastas laenule sellega,
et : kergendas (reisimise tingimusi
kahe riigivvahel!'
JuuUlõpu «smaspäeväl araldas sak^astele sdge^^t artikh ees-
„Neues Deutschland" artikli; mis mark oh.hoiatada Ma-Sa^^^^^^^
oU ilmunud Uiigari Kommuhisüiku F ^ f ^^"^l^ ..P^«ei
Partei, ajalehes „Nepszar", ]ais;l"''t^Ewh Honeckm
ülistati Ida-Saksamaa diplomaatiat,^?, «"«fj^^o f"^^
mis -tegi teene Euroopale jakögu ™g*^Iaskaiku jargimsd kuuliga-
:mäailma suhete arAaamisde'^»ä-''«-Sak^^^
ne-Saksamkägä;:
damiseks Bonniga. Nagu USA, Ing­lismaa
ja Prantsusmaa, on N. Liit
«allergiliselt" reageerinud igale vih­jele
Saksamaade ühendamisest, mis
, „ , « , baseeruks neutraalsusele väljaspool
keUe eesmark olevat Jda-Saksa-, jjjjy^j^ ^
maa..,suverä3nsu!se Ja iseseisvuse;. ^ . - . ^^
. : , N. Liit soovis, et Ida-Sakšamaa
mängiks mõnesugust rolli vahenda­jana
Ida ja Lääne vahel, aga nad
ei soovinud, et Honecker mängiks
seda nii energiliselt ja kindlasti
: Kuigi-rünnatiLääne^Saksam^^ iseseisvusega. J'
Nii võito osa praegusest kampaa­niast
olla tema «distsipliinile
su
ning kommunismi mineerimine
majandusliku hoova" ja ,5poliitilis-te
kontaktidega".
Lo s Angelese raekojaplatsžl
Foto: Avo Pürisilö
Sama nädala kolmaj
avaldas Ida-Saksamaa
i r ] a , v y V -
aga
pärast mitmeid sõnavõtte
Honecker, et nad kasutavad siiski
kõiki abinõusid läbirääkimisteks, et
lõpetada relvastuse tõüsuspiräali ja
kutsumiseks" ja talle mõista and­miseks,
et tema iseseisvusel on
piirid, Poolast läbi Austria Rooma
' ]^ teel olnud turistid valmistasid Poo-andes
samal ajal märku ka Bonni- la ametivõimudele Matuse, kui 120
le, et see ei saa samaaegselt omada sõitjat valisid Austrias vabaduse.
Los Ängeleses toimus Vaba Olümpia jooks pühapäeval 22. juulil,
mille korraldajaks oli ÜlemaäÜmne Leedu Noorte Ühing koos Balti Va-
Pershihge ja ajada siis detente po- iiahüppajad on ukraina päritoluga baduslüdu ja Ikestatud Rahvaste organisatsiooniga. Jt^ksust võttis osa
liitilCS^t ^ - >« - ^1 ^ ?ii - Ji 'vytiSt 1- : • ^Tfii—iJt »1A 1r'rkTiAc*.rft'Sn -SA I X n n A c koäanikud. Kaks bussi, sõitsid i Ir^fVMnfaflwd A « M « c t A t f i f n A ««««irvi A r «M -MA M1«-^<SW«.1M4-«£1 « . S l.
i^lt Poolasse tagasi, kolmas sõi­aania
Bonni vastu algas tis 60 turistiga edasi Rooma.
jõuda lähemale relvastuse vähen- pärast Juri Andropoyi surma möö-
Ims toetati KremM Hini |a kriti- damisele, eriti tuumarelvastuse sek- dunud veebruaris ja võib peegelda- Vabaduse valinud saadeti Vimi
iseeriti .Lääi^e-Safcsamaad, et see toris. Mõlema Saksamaa keskne da Kremli sisemist poliitikat, mis läheduses olevasse põgenikelaagris-lubas
NXT0'1 _
relvi Oma pirinale.
la tuuma- kiisinius on „rahu kindlustamine", seotud kuidagi N. Liidu välismi- se. Asüüli saamine võtvat aega,
üle kahesaja ja lõppes kongmiemisega Los Angelese raekojaplatsil, mil»
lest võttis osa üle 500. '
Eesti, Läti, leedu ja ukrama abikaasaga, 1932. aastal olümpia»
jooksjad ja jalgratturid kogunesid mängudest osavõtnud jooksja Alf-kell
7 hommikul Läti Maja ette, red Maasik, kes elab Los Angele-kust
jooks edasi läks Leedu Majja, ses, ERKtJ Esinduskogu lüge ja
Aga see toetas, detentet, öeldes
„meie sotsialistlik Saksa riik peab
seda oma printsipiaalseks ülesan-' tele kokkulepetele pidanud,
deks, et anda panust selleks, et sõ­da
mitte kunagi enam ei
„ „ . ^ .^ nistri Andrei Gromõko suureneva imna nad peavad põhjendama,^^^^^^ abi-
Mejuures margiü l ^ i l a takte,,^^^^^^ Viimasele anti äsja tema miks nad loevad end polütilisteks sa hommikul jõuti Los Angelese kaasaga, Alfred ja Valli. Treiman,
mida; mõlemad^ —^ ^^^^^^^^^ on öehiud, Eesti Maja ette, kus jooksjaid võt- Alfred ja Erika Anton. Samuti ala^
^ ^ ^ ^ Lenini orden. Honecker pole kuna- et nad soovivad asuda Kanadasse, sid vastu Los Angelese Eesti Seltsi ti abivalmis Eesti Maja hooldaja
gi olnud Groraõko mees ja suhted kus elab rohkesti ukraina päritolu- esimees Bernard Nurmsen, ERKU Evald Kuuskne, kellele Eesti on
Kuid sellele seletusele andis Prav- i^ende vahel on ohiUd jahedad. gainiinesi.Äsjaora^^^^ ringkon- juhatuselüge ja Balti Vabaduslüdu alati olnud südamelähedane.
Saksamaa pinnal. da veelgi teravama rünnaku. Andropovi võimu ajal, Gromõko dadest Kanadas olevat kuulda, et abiesimees Avo Pürisüd, BVL TOO^^O,,;
• sõber Pjotr Abrassimov, kes oli üle vabaduse valinuisse suhtiitakse sekretär Vuvi Pürisüd, Los Ange- v n , ^ " ^
Kolmapäevases juhtkirjas Äs-^^^^^^^^^^^^^ Liida saadikuks võrdlemisi külmalt. ^ ^^^^^^^^ ^^^^^^^^^ ^ ^ ^^^^^^^ ^ ^1^^^^ i^esu Maja
tas ,,Pr^da" jälle Bomüvalitsüst,^^^^^^^^ ja põlatud :Honec- '
etseekatsusüuristadalda-Berliinis^^d/^^?^^^^ keri\poolt, kutsuti ära. ;
asuvat valitsust oma
dollarilis^e laenu^.
330 müjoni
nud sügisel kui USA
rakettide läbirääkimised Genfis
kokku värisesid, on mõlemad Sak­samaad
katsunud „piirata kahjustu-
Ida-Saksamaa ajalehe juhtkiri oli si", mis see samm Saksamaadele
avaldatud Helsingi Paktil^ allakir- võiks põhjuš^^ Honecker
jutamise 9. aastapäeva tähistami- seda iseloomustas. Ida-Saksamaaga
seks. Sellele kirjutasid alla teiste on liitunud oma püüdlustega' Ru- ; WASHINGTON — USA postimi-hulgas
mõlemad Salcsamaad, N. meenia ja isegi teatud' piirini Bul- nister WüÜam Bolger ütles, et ta
LiitjaUSA. baaria, kes on teinud diplomaatilist van^^ kirjakandjat ja
: Sõnasõda Moskva ja Ida-Berlii-}'^^^^^ tsoom teisi postiametiühingussekmil^
ni• vah1-e1l —jaxtll cub1, põ~hi j•u sel1 e tX v nma- loomiseKs Balkanile.
Alul näis, et Moskv^ toetas sel­list
lähenemist.
komia esimees Boris Auksmami J ^ ^ ^ ^ ^ i ^ a ^ ^^
: .' ' • ' ' süs olid Eesti Majas ka just Los
Ängelesse jõudnud Idlavõimlejad
nende juhi Ingrid Idla ja Heikki
Tanniga. '
Torontost oli jõudnud kohale Vaba
Olümpia juht leedulane dr. Rimas
Petrauskas, kes sealt oma autoga
olümpiatule Los Angefesse tõi.
Sümboolselt anti see Alfred Maasi­ka
hoida;
ne on näidanud šõbraliklcüstt^ä-lie-
Saksamaa vastu.
Selles nähakse lõhe Kremliis, sa^
inahästi N . Liidu blokis Ida-Sak­samaa
välispoliitika üle»
TFX AVIV — Endine lüsraeli kaitseminister Ariel Sharon plaanitses
^i^^f^^^ff^^ saaja Minva^KKmi 1982,^ et ta isegi mitte ^eleseCoUseuriii ette, kus toimub
set streiki USA postiteemnduseeR selgitanud seto täielikult oma rugi tsivuljuhtidele ega ka mitte ^ . f . .. , ' . .
vastu. See hoiatus on rängemini sõ- Lübanoni kristlikele sõjaülemaile, kellest ta lootis omale liitlasi. Sha-nastatud
hoiatus, mis avaldatud pä- ron oli uskunud, et tal on vaikiv nõusolek USA presidendilt Ronald
Möödunud sügisetsee nõudis, et rast seda, k
uued kaug^atusega taktikahsed Reagan vaUandas 11.000 õhu-^ ^ „ • . ; ' , . L , _..; - -j -n^ • v i -n • ^i
SS^l ja SS.22 raketid Meb ase. koMromjat^m ahstasid^^l^^^^ast informatsiooni av^^
• streiki ^lit^ii^Vvac,!,, Suuremad ^israeü prominentseima sõja- maakaarti. . ; ja jalgratturite kolomi kesklmna ja
S S S e n ^ j r ^ a ^ ^
inistavad ette streüd,. vaatamata Jisraeli TV-reporteri Ehud Yaananato^^^ järelduse,
raamat „Iisraeli-Liibanoni soda . '
Jooksjad jooksid tulega edasi Los.
Olümpiamängude . avatseremoo­nia.
Smna kogunes ^lisaks baltiaste-le
ja ukramlastele ungari, tshehhi,
poola, afgnistani ja vietnami'jooks-raekojaplatsü.
et see on' seadusevastane, kuna uue
kollektüvlepmgu läbirääkimised
katkesid tulemusteta.
^ ^ S S A W — - Tuhanded poolakad Solidaaikise laule ja
tõstsid oma käsi võidumärgina, pühitsedes möödunud kolmapäeval
nende mälestust, kes hukkusid 1944. aastal Varssavi ülestõusul Vii­mase
kohta arvatak!§e, et N . Liidu väed võmuks selle massilise huk­kamise
vältida, kuid nad vaatasid rahulikult pealt kui poola partisane
MOSKVA — N. Liidu kohus ^^"^^^"^ss sõda Lübanonis ja ü m - oli enne sõda.
I mõistis kaks meest surma rea mõr- — _ — — — — • — •—
Rahvahulk kogunes Varssavis kelle valdusse see piirkond pärast vade pärast Leedus, teatas kohalik
Powazki kalmistule, kus asuvad Poola jagamist jäi. / partei ajaleht.' Walter Damaskiuvi- p ^ - - ^ - - - ^ ^^
natsi okupantide poolt hukatute ja cius ja A. Jakolev olid saanud |
et kaks aastat pärast sõda on Jooksjal kandsid raekojaplatsüe
Iisrael ikka veel kinni Lõuna- marssides oma rahvuse T-särke ja
Lübanonis ja tal puudub ikka ^plakateid; kogunemisel kõneles
julgeolek põhjapoolseis asustu-j Balti Vabadusliidu esimees Valdis
gis/ Pavlovskis, Coalition Against So-
V ' ;/ , viet Agression esimees Nick Soro-
Amus lootus ^o^^^
USA valitsuse ^oma plaanidega, ei >heks mitte halvemaks, km see .garry Richard, vabadusse hüpanud
leedu meremees-. Simas Kudirka,
—r— Balti Vabaduslüdu abiesimees ja
Osa raamatust " avaldati heebrea
keeles Iisraelis. Septembris ilmub
Põhja-Ameerikas selle pikem ing­liskeelne
versioon, mis selgitab lä­hemalt
kui laiahaardeliselt Sharon
viis eksiteele Iisraeli kabineti ja
nii ai
« e .aiduÄgiga, .kui Watud t a ^ e ^ reid^istades^Ja siis neid üles ri-ametiühiögu
Solidaarsuse liikmed • '^«^ muljet nagu oleks
asetasid lilledest n s t i K a t ö n i s h u n g ™ ' ^ ^ ^
selcs. 1 . . J , 1, , . . . . kes morvath et katte saakia tema ^
N : L i i r t a P o d a a . e t i v S ? „ ™ d o n s ^
23. aug. 1984 Eesti Maja suures saalis kella 11 e.l.—5 p.S.
öelnud, et saksa üksused hukkasid
need ohvitserid, '
moekaupa.
aga
massilise tap:
Paljud poolakad vaatavad nüüd
Varssavi ülestõusule, kui sümbool-usuvad,
et seleN. Liidu poolsele poola vaimu
!- mahasurumisele. ^:
Värskemad nndssed loete
.iVABÄ EESTLÄSESfT"
Bnelmd, käsitööde
Passid eelmüügil Eesti Abistamiskomitees $1.50 pensionäridele.
^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^
Ban the Soviets-esindaja Tony Ma-zeika
ning veel rida ameerika poliiti­kuid
ning Ikestatud Rahvaste or­ganisatsiooni
! esindajaid.
Tervitusi oli kogunemisele saatnud
Los Angelese linnapea Torn Brad-ley,
Los Angelese omavalitsuse esi­mees
Dean Dana ja esindajad
Michael Antanovich ja Kenneth
Hahn. Kogunemist ja jooksu filmi-sid
KNBC TV, Jaapani TV ja rida
ajalehti. City News Service andis
ülevaate. \ |
V.P.