1984-08-09-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
EESTTLANE neljapäeval, 9,^^^^ 1984 — Thursday, August 9,1984 Nr. 59 Nr. 59-
ARMAST- TÄÖEPOEGA
surnud 19. juulil 1984 New Yorgis
ELLAMELTS
Mälestsia kurfeuses oma annasit abikaasaU
t a läks igavesele meie, 19. • juulil 1984-
AMkaasa,: S t a la^Momiisest' sügav |ä _
MARIE MLK
vanaisa
tema viimsele teekonnale isaatmisest osa võtsid, seda
kaunistasid, meile isiklikult, leinakuulutustega ja posti teel kaastunnet
avaldasid.
Eriline tänu õpetaja UdoPetersoole südamliku Heinatalituse
eest. Samuti tänu tJ. Tamrele, W Liigile ja H. Rikole südamlike
järelhüüete eest. Lipuvalve eest tämi Toronto Eesti Võitlejate
Ühingule' ja Toronto Eelsti Õngitsejate ja Jahimeeste Selt-
• s i l e . ; ; ; - : ••^^
• i v : LAPSiED PEREKONDADEGA
mmmmmmmmmmmm
s^listatüd ja traditsioomlissks kujunmud
oaa iÜe 115. aasta teeninud Metrc|M>litan
tot sama perekonna poolt väljiakujunenud traditsiooni
Modermseeritud avarad rutimidp kvalifitseeritud
MSUMdaseltparldnii«eruiM^ '
Väärikas teemaline
T.Ii..MORMSON^.-^ FB®ea®I I>k©d«w
4^13h^&ibovms St, Tos^to, Ont. M4X
IFLOWERS & eiFTS
ja esmi^dassilisedliBed Igaks
ideks: ehted, imeifevaik, nsdiätöo^,
keraamiksu
Rj^ttalse eesti, läti ja ing]^^
Äri avatud juunisv juulis, augustis:
esmap.^reedeni 8.3(V5, laup. 8.30-3
4812 YONGE STREET
D
Funeral
WUXÖWDALE
362 Danfbrtii Ave^
Toronto,
Metsaülikööl korraldas ESTO-
84 raames Inni!sCollege'isU. Juulil
luulealase pärastiõuna: Kuna pi
dustuste kavas oli amimi välja
kuul^itatud noorte kongress ja
„Kalurineiu" samal ajai, siis oli
luulenautijate arv kasin.
Ene Ränimeid esitas timdekülla-selt
ja dünaamiliselt üiiele vanameistreid
ja hilisemaid ais tod tä"
napäevaini l^älja. Õhtu alga^ Juhan
Liiviga ja lõppes Paul Eerik Rummoga,
esimeselt oli „Lauiikiile" ja
vümaselt „Me hoiame nonda ühte".
Esitatud olid veel Anna Haava,
Marie Ünder, Lydia Koidula,
Doris Kareva, Juhan Viiding, Viivi
Luik jt. See oli tund täis tuBide-ja
isamaaluulet oskuslikus esituses,
olgu see süs kais Underi „Sirelite
aegu" või Kareva ,5§ellest maast,
sellelst saatusest".
Toronto York kalmistul pidas Jaanipäevasel kalraistupühal Jutluse praost Andres Taul. Tema selja taga
;,Estonia" orkestri liikmed. Foto: II. Trummer
kapten KaueiõRqstasega
„Vaba Eestlane" on kasutanud mitmeid „Eesti Päevalehes" ilmunud artikleid, mis on käsiüenud Soome
kaugluure tegevust Jätkusõja ajal, miUes osales ka eesti vabatahtükke. Need kirjutused o
Ene Rämmeld on s ü n d i n u d Ees- Kud.eriti oma faktide otse sõjaväelise täpsusega. Artiklite taga ongi vastava eriala üks väheseid uurijaid,
tis 1947. aastal. Ta oü näitleja VU- erukapten Kaurip Rästas, ise sõja ajal aktiivselt Soome kaugluuresse kuulunud sõjaväelane. Artiklid on
jandi „Ugala" teatris, kis algas ka enamuseis ilmunud ajalehes «Rautulaistk LeM", kuid autori poolt lahkesti antud ka EPL kasutusse, tead-ta
aiinalstus kmle vastu maesteOffiises nende täh
Karl Aderi juhatusel. Ta o l i eesti . . ^
filmi ,,Lihahunt" Tiina ja ,,Vane- ^^^^^ algupärane avaldamis- kuud (96 ööpäeva) ning jätsin seal tuli reamees Heino Kallaste ja 19.
mUise" teatri „Tuhkatriinu mängu"-^^^^^ tegelikult „pagulasaja- seljataha kas suusatades või jala- 9. 1943 reamees Lembit Kiviselg;
(Paul-Eerik Riimmo) Tuhkatriinu J^^^^"» ^^^^^^^^ antakse välja ja marsil kokku 1589 km.- Pikima Viimaseks tulijaks sama aasta sügi-nihg
osales eesti telefUmis .Xind- toin^^tatakse nüiid hajutatuna Soo- patrullimatka sooritasin suvel 1944 sel oli reamees Roman Guik. Kõi-.
p r i i " , liiüline kunagi elaraanile ei "^^^ ^ endiste rautulaste Karjala Kannasel, mil see kestis kl 1942. ä. tulnud eestlasi "tundsin
jõudnud, kuna keelustati Moskva VOolt. Rautu oli nimelt Soome ida- ühtejärgi 37 ööpäeva. Olin tollal ma hästi, 1943. a. tulnuid vähem,
poolt (tegevus toimus Eestis 20-n- P"^^ Viipuri läänis paiknenud alev neljamehelise patrulli pealik,
datel aastatel). 1976. aastal osales' Ja kogukond, mis viimastes sõdades
Ene Rämmeldi abikaasa Cannesi J^i N . Liidu poolele.;
filmifestivaia ja ei pöördunud ta- Selle huvitava tausta puhul pöör-gasi
N . Liitu, kuid Ene sai talle dus EPL kirjaliku jutuajamise saä-järele
äUes 1981. aastal, olles V8- mišdcs nüüd Imatral elava kapten
hepeal kaotanud oma töökoha näif- Kauno Raštase poole, saades ka
lahke vastutuleku osaliseks. Jutuajamisest
moodustus alljärgnev ülevaade.
iPL: Kuidas seletada Teie teenekat
huvi Soome kaugluure sõjaaegse
tegevuse uurimiseks?
EneRämmeM tegi-Pariisis^ma
esimese luuleõhtu juba 1982, aastal
ning järgmisel aastal kaksMarie
Underi luuleõhtut (kõik Es-saion-
Valverde teatris). Eelmise
aasta augustist alates On ta
Pärii^ teatris ,,Liza WerEer*'.
EPL: Teeninult kogu Jätiiusõja
ühes ja samas üksuises, siis tundsite
arvatavasti ka sellesse väeossa
kuulunud eestlasi?
EESTLASED
Tundsin kõiki meie väeossa tulnud
eestlasi isiklikult. Võin koguni
esitada loetelu nende kohta saal?u-misaegadest
lähtudes. Esimeste
eestlastena tulid meie üksusse 4. 3,
kuid kokku puutunud olen kõikidega
ja näinud olen nia ka kõiki.
Nelja eestlasega olin 1942. a. kevadel
sama patrulU koosseisus. Kõik
eestlased olid minu kogemuse järele
valikmehed ja suurepärased;
partisanid.
EPL: Kas Teil on ka sõja järel
olnud mingit kontakti Soome
kaugluures teenümd eestlastega?
OMAÜHING
Seda huvi võiks peaaegu' „sünni- 1942 järgmised 10 meest: sõja järel asutasime ühingu
näraseks" lugeda Olen nimelt nä- Veebel Artur Rägastik, seersan-^^Osasto Vehniäisen Asevelikerho"- f'SÄa^toÄ -t^l^i,^^ (Osako^ Vehniä^e RCvaver^aUe
konnast Mu knda naikne^ 11 1 5 Voldemar Randmäe, nooremseer- Rmg. Olen ohud peaaegu kogu
las. See Jäi vLlastelHuha Talve- J^^ÄSS^^^^^ "^^^'^ ^'"^^ kogunenud igal
heste ning reamehed Hugo Tartu teisel aastal ning meie järgmine
Portlandist mõnikümmend kilo-sõja
esimestel
lepoolest olen
vädel,
oma
Jt sel-meetrit
kirde suunas asub tulema-, j^^otahud eestlaste saatuskaasla-gi
Püha Helena. Mägi on juba mõnda
aega suureks atraktsiooniks t U '
ristidele ja organiseeritud ekskursioonid
leiavad ohtrat kasutamist.
Portlandi killapidulistel, kellel huvi,
on sünkandis olles hea võimalus
tulemäega tutvumiseks.
t n ^ n h . H Artur Weebel.Järgmistena tulid kokkutulek on Helsingis 1985. Ke-ne
1589 K M !
_EPL: Kas sellel oli tähendust ka
Teie sõjaaegseks tegevuseks?
Piiriäärne; päritolu on ilmselt
On neid, kes ei pea praegust nime mõjustanud ka mu sõjaväehse tee-just
sobivaks, sest mäel puudub pü- nistuse käiku. Olles sündinud 1914
halik vagadus täielikult. Omab sooritasin oina korralise sõjaväetee-hoopis
plahvatava ja kiusliku ise- nistuse just enne Teist maailmasõda
loomu, kuid hästi vormitud kuju. 1936—37. Teenistusaja lõppenult
Paremini passiks nimeks Ilus, He- astusin Soome piirivalvesse, kus
9. 4. 1942 veel viis meest: seersan- dagi eesti sissidest ei ole. me aga
did Osvald ICrivain,RurikPällo, sõja järel enam kohanud. Samuti
Endel Ruberg ja kapral Harald ei ole me saanud neist ka mingeid
Roberg ning reamees Peeter Roots, ^audseidki teateid. Tahaksin loota,
Veel tulid sama aasta lõpul, nimelt et olen võinud olla teie lehele abiks
17. 12. 1942, nooremseersant Hel-| selle ülesandes pidada ülal kontak-mut
Pedanik ja reamehed Olev te maapagulastena Rootsis ja mu-
Leius,HerbeFt Pärnapuu, Karl jal elavate eestlaste vahel ja vahen-
Sallo, ja Edvard Tümpa. Ka a^ ^ades neile olulist informatsiooni.
1943 tuli veel üksikuid. 3. 2. 1943 (Epyvu)
Eesti Sihtkapital Kanadas
Eesti Sihtkapital Kanadas
.lena.Origmaahie-seUe nime kand- uuesti teenisin^^^k^
ja, peajumal Zeus'i tütar Kreekas, pu, kuni errusiirdumiseni 1962. Annetused, testamendi-pärandused
tegi palju pahahdust ja kutsus esile Talvesõjast võtsin osa 7. Piirikom- ]ä mälestusfondid on tulumaksu-verise
Sparta sõja. Ka see Heler.? panii koosseisus ja osalesin vaba- vabad. Suunake oma annetused
ei ole parem. Neh aastat tagasi tahtlikuna ka luureteenistuses. Te- noortele ja teistele eesti organisat-viskas
tubli kuubUc'kilomeetri suu- gehku väljaõppe kaugluure jaoks sioonidele
ruse muUalahmaka oma ladvast sain aga 1940, mil vahe^
minema ja mattis maid ja maiu. prganiseeriti kaugluiireüksusi või-:
Samal ajal ja mitu puhku hiljem maliku uue sõja puhkemise kor- kaudu • tulumaksuvaba kvÜtungi
sülitas välja tuhandete tonnide vii- raks. Neisse üksustesse värvati va- saamiseks. — Eesti Maja, 958
si tulist tiihka. See tuhk ei lange- batahtlikke nmg ka mina leidsin Broadview Ave., Toronto, Ont.
nud kõüc mitte patuste immeste vastuvõttu. Jätkusõja puhkedes su- M4K 2R6
pealaele, vaid tegi hävitustööd i ä - v e l l^
hemas ja kaugemas ümbruses Jni- re üksus, Os. Vehniäinen (U2V). a J M l j r H_H B _ BJMMi W.
mesi sai surma. Enamasti Icall Astusin kohe sõja puhkenult SQ\IQ fVVm^^
need, kes keelust hoolimata kippu- teenistusse. Sõjaväeliselt auastmelt : ' . ' . ' ^ : ..; -: . . . ——
sid märatsevale mäele mga läiiediJ- olin t^
le. Eks oie ju, hädaoht ja ilu- nvi- diks sain 1942, veebliks 1943 ja
lipnikuks 1944. N i i on need astmed
kõik sõjaaegse päritoluga.
ne alati tõmbavad ligi. Koiliblikad
lendavad otse lausa tuUe..
Stokiiölmis suri 5. aprillü Marie
T^ielsen, sündinud 22, Jmmil 1897
••'.•Karksis; : •
Rootsis Huddinges suri 5. aprillü
_ Tõnis Osvald Lepp, sündinud 2,
märtsil .1905 Püistveres.
Pämüs suri 6. aprillil Tatjana
Talvik, sündinud 10. oktoobrü 1910
:-Kihnus.;.;,^.V:' •"•• ' l; •-.'•..•
Rootsis Jonseredis suri 5. aprillil
JuüusKlamas, sündinud 23. aprillil
;190S Rammus.
Rootsis Södertäljes suri 6. apriM
Eduard Mäehans, sündinud 7, no-venibrü
1890 Käinas.;
Austraalias Canberras suri 3. aprillil
Alvme Vüumets, sündinud 27.
/jaamiarill906 Anijal.
Eestis suri 25,. märtsü Maria
Ha arm a.
USA-s Sussexis suri 30, märtsü
Armin ,Morgen, sündinud 3. det-sembrü
1903 tartumaal.
USA-s Chicagos suri 31. märtsil
Voldemar Anijärv, sündinud 29*.
veebruarüM904 Võrumaal.
Tallinas suri 13. märtsü Gunnar
M i k k , ' • • ' : • • • '.:>•.••••
EPL: Sõjaaegsete ülenduste taga
seisab muidugi vastav tegevuso
Mis laadi oU see? ^
Eeskätt ikkagi tegevus kaugluure
Osa oma ladvast minema visanud,
01 Heleha nüüd üma peaia;
Nü see ; hk ongi parem. Neeä, Ices
ajalugu :ja naisi hästi tunnevad,
teavad, et kui name on vägr- u^is
ja tal on ,^pea", süs hoidku tarivas. ^^^^"^ meeskonnaliikme-
Telgi tr -^ant nööre tõmmates võib või patrulliülemana osa kümnest
lõhkuda poole: maaüma ära.. Hädü: Kaugluure operatsioonist vaenlase
.oht ei ole siiski täiesti möödris: He- lagaiasse. Viibisin seal kokku kolm
lena kraaterisse tekib järjesr-suu- '--•,' ' •'' : /'••'' ' '
renev laavakühm,
kida uus pea.
mülest võil) tek-
Portlandi Killamängude ajaks oii
Helena lubanud eijd väga viisakalt
landi Külamängudele, 1.—5. juulü
1985,/
Korraldajate aadressiks on: Ees-
U Organisatsioonide Lüt Lääne-üleval
pidada, ei tuhka ega mulda, rannikul, 3465 East Bumside Sreet,
KaUid kaasmaalased, ^ tulge Port- Wüand OR 97214.
Eesti ettevõte
YONGE MEMORULS LTD.
2044 Yonge St. Toronto,
Ont. M4S 1Z9 A
(Davisville & Eglintoni vahel)
Tel. 487-2147
P^|ad eestlased — majaomanikud,
ei tea
et teen igasuguseid
raud- ja puuaedu
knmtide ümber.
B. RISTMAGI, tel 759-6424
Moskva kirik ostab
Helsingisse maja
N. Liidu õigeusu kiriku Moskva
patriarhaat kinnitab kanda Helsingis.
Patriarhaat tahab ehitada maja
Helsingis tegutsevale õigeusu . Püha
Nikolause Usuühingule, .
Ühingul, kel on, 800 liiget, on
praegu kasutada väike kirik Hieta-niemi
linnaosas, kuid selle ruumid
on koguduse tegevuseks liiga väikesed.
Helsingi linn on andnud koguduste
kasutada krunte ainult vahetuse
teel. Linn ei ole olnud nõus
neid müüma ega üürima. Seda põhimõtet
kavatsetakse rakendada ka
nüüd.. :
: Moskva patriarhaat on juba andnud
Soome siseministeeriumile palve,
et ta võiks omada kinnisvara
Soomes. Maja kavatsetakse ehitada.
Lõuna-Haaga linnaossa. (EPL/ER)
. l i i
Jut
• ;':7
Mari
MALATE
Laur. Du
mäleslani
kell 2.15
Kolmap
liskeelne
Koilh Mi
OF m'^'
Laup.,
õhu JUM.
lus, Udor
Lauluettc
EEL
817 Mt
Praost .
tel.
.õp
Orgc
VABA
TUS püh
12 päeva
talus (te
Emmaiiu
(Kirikus
mu).
Jumala
aug. kell
õp. Hc
list 17. a
Õpeta j
telefoni
Kogiid
teisipäev"
päeviti
VAN.
383
3
Miss
Tel
Organ'
Köorij
Püha
päevane
Teenib
Pühap
päevane;
Püha
päevane
jumalat
Püha))
HA jum
ti kalmi
mistul
õpetaj
japäevit
leis.
lüirei
da hr.
TORO
EV.
Kiri
TöroTi
Ja
ö
• 1
Telef
Kan
..JUM/
päeval,
baõhu-'
kaldal j
ulatuslil
. Augus
NISTU;;
til kell
ÕPET
kuu teis
kiriku- Ic
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 9, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-08-09 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e840809 |
Description
| Title | 1984-08-09-04 |
| OCR text | EESTTLANE neljapäeval, 9,^^^^ 1984 — Thursday, August 9,1984 Nr. 59 Nr. 59- ARMAST- TÄÖEPOEGA surnud 19. juulil 1984 New Yorgis ELLAMELTS Mälestsia kurfeuses oma annasit abikaasaU t a läks igavesele meie, 19. • juulil 1984- AMkaasa,: S t a la^Momiisest' sügav |ä _ MARIE MLK vanaisa tema viimsele teekonnale isaatmisest osa võtsid, seda kaunistasid, meile isiklikult, leinakuulutustega ja posti teel kaastunnet avaldasid. Eriline tänu õpetaja UdoPetersoole südamliku Heinatalituse eest. Samuti tänu tJ. Tamrele, W Liigile ja H. Rikole südamlike järelhüüete eest. Lipuvalve eest tämi Toronto Eesti Võitlejate Ühingule' ja Toronto Eelsti Õngitsejate ja Jahimeeste Selt- • s i l e . ; ; ; - : ••^^ • i v : LAPSiED PEREKONDADEGA mmmmmmmmmmmm s^listatüd ja traditsioomlissks kujunmud oaa iÜe 115. aasta teeninud Metrc|M>litan tot sama perekonna poolt väljiakujunenud traditsiooni Modermseeritud avarad rutimidp kvalifitseeritud MSUMdaseltparldnii«eruiM^ ' Väärikas teemaline T.Ii..MORMSON^.-^ FB®ea®I I>k©d«w 4^13h^&ibovms St, Tos^to, Ont. M4X IFLOWERS & eiFTS ja esmi^dassilisedliBed Igaks ideks: ehted, imeifevaik, nsdiätöo^, keraamiksu Rj^ttalse eesti, läti ja ing]^^ Äri avatud juunisv juulis, augustis: esmap.^reedeni 8.3(V5, laup. 8.30-3 4812 YONGE STREET D Funeral WUXÖWDALE 362 Danfbrtii Ave^ Toronto, Metsaülikööl korraldas ESTO- 84 raames Inni!sCollege'isU. Juulil luulealase pärastiõuna: Kuna pi dustuste kavas oli amimi välja kuul^itatud noorte kongress ja „Kalurineiu" samal ajai, siis oli luulenautijate arv kasin. Ene Ränimeid esitas timdekülla-selt ja dünaamiliselt üiiele vanameistreid ja hilisemaid ais tod tä" napäevaini l^älja. Õhtu alga^ Juhan Liiviga ja lõppes Paul Eerik Rummoga, esimeselt oli „Lauiikiile" ja vümaselt „Me hoiame nonda ühte". Esitatud olid veel Anna Haava, Marie Ünder, Lydia Koidula, Doris Kareva, Juhan Viiding, Viivi Luik jt. See oli tund täis tuBide-ja isamaaluulet oskuslikus esituses, olgu see süs kais Underi „Sirelite aegu" või Kareva ,5§ellest maast, sellelst saatusest". Toronto York kalmistul pidas Jaanipäevasel kalraistupühal Jutluse praost Andres Taul. Tema selja taga ;,Estonia" orkestri liikmed. Foto: II. Trummer kapten KaueiõRqstasega „Vaba Eestlane" on kasutanud mitmeid „Eesti Päevalehes" ilmunud artikleid, mis on käsiüenud Soome kaugluure tegevust Jätkusõja ajal, miUes osales ka eesti vabatahtükke. Need kirjutused o Ene Rämmeld on s ü n d i n u d Ees- Kud.eriti oma faktide otse sõjaväelise täpsusega. Artiklite taga ongi vastava eriala üks väheseid uurijaid, tis 1947. aastal. Ta oü näitleja VU- erukapten Kaurip Rästas, ise sõja ajal aktiivselt Soome kaugluuresse kuulunud sõjaväelane. Artiklid on jandi „Ugala" teatris, kis algas ka enamuseis ilmunud ajalehes «Rautulaistk LeM", kuid autori poolt lahkesti antud ka EPL kasutusse, tead-ta aiinalstus kmle vastu maesteOffiises nende täh Karl Aderi juhatusel. Ta o l i eesti . . ^ filmi ,,Lihahunt" Tiina ja ,,Vane- ^^^^^ algupärane avaldamis- kuud (96 ööpäeva) ning jätsin seal tuli reamees Heino Kallaste ja 19. mUise" teatri „Tuhkatriinu mängu"-^^^^^ tegelikult „pagulasaja- seljataha kas suusatades või jala- 9. 1943 reamees Lembit Kiviselg; (Paul-Eerik Riimmo) Tuhkatriinu J^^^^"» ^^^^^^^^ antakse välja ja marsil kokku 1589 km.- Pikima Viimaseks tulijaks sama aasta sügi-nihg osales eesti telefUmis .Xind- toin^^tatakse nüiid hajutatuna Soo- patrullimatka sooritasin suvel 1944 sel oli reamees Roman Guik. Kõi-. p r i i " , liiüline kunagi elaraanile ei "^^^ ^ endiste rautulaste Karjala Kannasel, mil see kestis kl 1942. ä. tulnud eestlasi "tundsin jõudnud, kuna keelustati Moskva VOolt. Rautu oli nimelt Soome ida- ühtejärgi 37 ööpäeva. Olin tollal ma hästi, 1943. a. tulnuid vähem, poolt (tegevus toimus Eestis 20-n- P"^^ Viipuri läänis paiknenud alev neljamehelise patrulli pealik, datel aastatel). 1976. aastal osales' Ja kogukond, mis viimastes sõdades Ene Rämmeldi abikaasa Cannesi J^i N . Liidu poolele.; filmifestivaia ja ei pöördunud ta- Selle huvitava tausta puhul pöör-gasi N . Liitu, kuid Ene sai talle dus EPL kirjaliku jutuajamise saä-järele äUes 1981. aastal, olles V8- mišdcs nüüd Imatral elava kapten hepeal kaotanud oma töökoha näif- Kauno Raštase poole, saades ka lahke vastutuleku osaliseks. Jutuajamisest moodustus alljärgnev ülevaade. iPL: Kuidas seletada Teie teenekat huvi Soome kaugluure sõjaaegse tegevuse uurimiseks? EneRämmeM tegi-Pariisis^ma esimese luuleõhtu juba 1982, aastal ning järgmisel aastal kaksMarie Underi luuleõhtut (kõik Es-saion- Valverde teatris). Eelmise aasta augustist alates On ta Pärii^ teatris ,,Liza WerEer*'. EPL: Teeninult kogu Jätiiusõja ühes ja samas üksuises, siis tundsite arvatavasti ka sellesse väeossa kuulunud eestlasi? EESTLASED Tundsin kõiki meie väeossa tulnud eestlasi isiklikult. Võin koguni esitada loetelu nende kohta saal?u-misaegadest lähtudes. Esimeste eestlastena tulid meie üksusse 4. 3, kuid kokku puutunud olen kõikidega ja näinud olen nia ka kõiki. Nelja eestlasega olin 1942. a. kevadel sama patrulU koosseisus. Kõik eestlased olid minu kogemuse järele valikmehed ja suurepärased; partisanid. EPL: Kas Teil on ka sõja järel olnud mingit kontakti Soome kaugluures teenümd eestlastega? OMAÜHING Seda huvi võiks peaaegu' „sünni- 1942 järgmised 10 meest: sõja järel asutasime ühingu näraseks" lugeda Olen nimelt nä- Veebel Artur Rägastik, seersan-^^Osasto Vehniäisen Asevelikerho"- f'SÄa^toÄ -t^l^i,^^ (Osako^ Vehniä^e RCvaver^aUe konnast Mu knda naikne^ 11 1 5 Voldemar Randmäe, nooremseer- Rmg. Olen ohud peaaegu kogu las. See Jäi vLlastelHuha Talve- J^^ÄSS^^^^^ "^^^'^ ^'"^^ kogunenud igal heste ning reamehed Hugo Tartu teisel aastal ning meie järgmine Portlandist mõnikümmend kilo-sõja esimestel lepoolest olen vädel, oma Jt sel-meetrit kirde suunas asub tulema-, j^^otahud eestlaste saatuskaasla-gi Püha Helena. Mägi on juba mõnda aega suureks atraktsiooniks t U ' ristidele ja organiseeritud ekskursioonid leiavad ohtrat kasutamist. Portlandi killapidulistel, kellel huvi, on sünkandis olles hea võimalus tulemäega tutvumiseks. t n ^ n h . H Artur Weebel.Järgmistena tulid kokkutulek on Helsingis 1985. Ke-ne 1589 K M ! _EPL: Kas sellel oli tähendust ka Teie sõjaaegseks tegevuseks? Piiriäärne; päritolu on ilmselt On neid, kes ei pea praegust nime mõjustanud ka mu sõjaväehse tee-just sobivaks, sest mäel puudub pü- nistuse käiku. Olles sündinud 1914 halik vagadus täielikult. Omab sooritasin oina korralise sõjaväetee-hoopis plahvatava ja kiusliku ise- nistuse just enne Teist maailmasõda loomu, kuid hästi vormitud kuju. 1936—37. Teenistusaja lõppenult Paremini passiks nimeks Ilus, He- astusin Soome piirivalvesse, kus 9. 4. 1942 veel viis meest: seersan- dagi eesti sissidest ei ole. me aga did Osvald ICrivain,RurikPällo, sõja järel enam kohanud. Samuti Endel Ruberg ja kapral Harald ei ole me saanud neist ka mingeid Roberg ning reamees Peeter Roots, ^audseidki teateid. Tahaksin loota, Veel tulid sama aasta lõpul, nimelt et olen võinud olla teie lehele abiks 17. 12. 1942, nooremseersant Hel-| selle ülesandes pidada ülal kontak-mut Pedanik ja reamehed Olev te maapagulastena Rootsis ja mu- Leius,HerbeFt Pärnapuu, Karl jal elavate eestlaste vahel ja vahen- Sallo, ja Edvard Tümpa. Ka a^ ^ades neile olulist informatsiooni. 1943 tuli veel üksikuid. 3. 2. 1943 (Epyvu) Eesti Sihtkapital Kanadas Eesti Sihtkapital Kanadas .lena.Origmaahie-seUe nime kand- uuesti teenisin^^^k^ ja, peajumal Zeus'i tütar Kreekas, pu, kuni errusiirdumiseni 1962. Annetused, testamendi-pärandused tegi palju pahahdust ja kutsus esile Talvesõjast võtsin osa 7. Piirikom- ]ä mälestusfondid on tulumaksu-verise Sparta sõja. Ka see Heler.? panii koosseisus ja osalesin vaba- vabad. Suunake oma annetused ei ole parem. Neh aastat tagasi tahtlikuna ka luureteenistuses. Te- noortele ja teistele eesti organisat-viskas tubli kuubUc'kilomeetri suu- gehku väljaõppe kaugluure jaoks sioonidele ruse muUalahmaka oma ladvast sain aga 1940, mil vahe^ minema ja mattis maid ja maiu. prganiseeriti kaugluiireüksusi või-: Samal ajal ja mitu puhku hiljem maliku uue sõja puhkemise kor- kaudu • tulumaksuvaba kvÜtungi sülitas välja tuhandete tonnide vii- raks. Neisse üksustesse värvati va- saamiseks. — Eesti Maja, 958 si tulist tiihka. See tuhk ei lange- batahtlikke nmg ka mina leidsin Broadview Ave., Toronto, Ont. nud kõüc mitte patuste immeste vastuvõttu. Jätkusõja puhkedes su- M4K 2R6 pealaele, vaid tegi hävitustööd i ä - v e l l^ hemas ja kaugemas ümbruses Jni- re üksus, Os. Vehniäinen (U2V). a J M l j r H_H B _ BJMMi W. mesi sai surma. Enamasti Icall Astusin kohe sõja puhkenult SQ\IQ fVVm^^ need, kes keelust hoolimata kippu- teenistusse. Sõjaväeliselt auastmelt : ' . ' . ' ^ : ..; -: . . . —— sid märatsevale mäele mga läiiediJ- olin t^ le. Eks oie ju, hädaoht ja ilu- nvi- diks sain 1942, veebliks 1943 ja lipnikuks 1944. N i i on need astmed kõik sõjaaegse päritoluga. ne alati tõmbavad ligi. Koiliblikad lendavad otse lausa tuUe.. Stokiiölmis suri 5. aprillü Marie T^ielsen, sündinud 22, Jmmil 1897 ••'.•Karksis; : • Rootsis Huddinges suri 5. aprillü _ Tõnis Osvald Lepp, sündinud 2, märtsil .1905 Püistveres. Pämüs suri 6. aprillil Tatjana Talvik, sündinud 10. oktoobrü 1910 :-Kihnus.;.;,^.V:' •"•• ' l; •-.'•..• Rootsis Jonseredis suri 5. aprillil JuüusKlamas, sündinud 23. aprillil ;190S Rammus. Rootsis Södertäljes suri 6. apriM Eduard Mäehans, sündinud 7, no-venibrü 1890 Käinas.; Austraalias Canberras suri 3. aprillil Alvme Vüumets, sündinud 27. /jaamiarill906 Anijal. Eestis suri 25,. märtsü Maria Ha arm a. USA-s Sussexis suri 30, märtsü Armin ,Morgen, sündinud 3. det-sembrü 1903 tartumaal. USA-s Chicagos suri 31. märtsil Voldemar Anijärv, sündinud 29*. veebruarüM904 Võrumaal. Tallinas suri 13. märtsü Gunnar M i k k , ' • • ' : • • • '.:>•.•••• EPL: Sõjaaegsete ülenduste taga seisab muidugi vastav tegevuso Mis laadi oU see? ^ Eeskätt ikkagi tegevus kaugluure Osa oma ladvast minema visanud, 01 Heleha nüüd üma peaia; Nü see ; hk ongi parem. Neeä, Ices ajalugu :ja naisi hästi tunnevad, teavad, et kui name on vägr- u^is ja tal on ,^pea", süs hoidku tarivas. ^^^^"^ meeskonnaliikme- Telgi tr -^ant nööre tõmmates võib või patrulliülemana osa kümnest lõhkuda poole: maaüma ära.. Hädü: Kaugluure operatsioonist vaenlase .oht ei ole siiski täiesti möödris: He- lagaiasse. Viibisin seal kokku kolm lena kraaterisse tekib järjesr-suu- '--•,' ' •'' : /'••'' ' ' renev laavakühm, kida uus pea. mülest võil) tek- Portlandi Killamängude ajaks oii Helena lubanud eijd väga viisakalt landi Külamängudele, 1.—5. juulü 1985,/ Korraldajate aadressiks on: Ees- U Organisatsioonide Lüt Lääne-üleval pidada, ei tuhka ega mulda, rannikul, 3465 East Bumside Sreet, KaUid kaasmaalased, ^ tulge Port- Wüand OR 97214. Eesti ettevõte YONGE MEMORULS LTD. 2044 Yonge St. Toronto, Ont. M4S 1Z9 A (Davisville & Eglintoni vahel) Tel. 487-2147 P^|ad eestlased — majaomanikud, ei tea et teen igasuguseid raud- ja puuaedu knmtide ümber. B. RISTMAGI, tel 759-6424 Moskva kirik ostab Helsingisse maja N. Liidu õigeusu kiriku Moskva patriarhaat kinnitab kanda Helsingis. Patriarhaat tahab ehitada maja Helsingis tegutsevale õigeusu . Püha Nikolause Usuühingule, . Ühingul, kel on, 800 liiget, on praegu kasutada väike kirik Hieta-niemi linnaosas, kuid selle ruumid on koguduse tegevuseks liiga väikesed. Helsingi linn on andnud koguduste kasutada krunte ainult vahetuse teel. Linn ei ole olnud nõus neid müüma ega üürima. Seda põhimõtet kavatsetakse rakendada ka nüüd.. : : Moskva patriarhaat on juba andnud Soome siseministeeriumile palve, et ta võiks omada kinnisvara Soomes. Maja kavatsetakse ehitada. Lõuna-Haaga linnaossa. (EPL/ER) . l i i Jut • ;':7 Mari MALATE Laur. Du mäleslani kell 2.15 Kolmap liskeelne Koilh Mi OF m'^' Laup., õhu JUM. lus, Udor Lauluettc EEL 817 Mt Praost . tel. .õp Orgc VABA TUS püh 12 päeva talus (te Emmaiiu (Kirikus mu). Jumala aug. kell õp. Hc list 17. a Õpeta j telefoni Kogiid teisipäev" päeviti VAN. 383 3 Miss Tel Organ' Köorij Püha päevane Teenib Pühap päevane; Püha päevane jumalat Püha)) HA jum ti kalmi mistul õpetaj japäevit leis. lüirei da hr. TORO EV. Kiri TöroTi Ja ö • 1 Telef Kan ..JUM/ päeval, baõhu-' kaldal j ulatuslil . Augus NISTU;; til kell ÕPET kuu teis kiriku- Ic |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-08-09-04
