1979-09-13-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 68
as koünnunistlt-
„Rahva Hääles"
lju lugeda. Seal
selt igasuguseid
määrusi ja Mr-režlmevi
mine-test,
tema suu
selle kinni pa-rükordadel
võib
ne huvitava ar-gustil
ilmunud
i korrespondent
I pealkirja all
iuda*' kirjelduse
linnas Phnom
kohtuprotsessist,
elja smma Viet-poolt
võimult
linister Poi Pot
eng Sary.
indent Minejev
Ta maalib luge-asendavaid
pil-imi
hirmutegu-silisest
küüdita-pünakambri-ka
paljude ini-id
ning jutustab
0 ühest noorest
he polpotlased
odänliku intelli-vat
aga aetud
st välja, luba-mingeid
asju
mä maal ühes
s. •
asendavad lood
ole meile eest^
tuttavad? Päris
ised lood juhtu-leistes
Balli rii-mee
Eestimaa
artei koosseisu
abU Eesti oku-oiüditamiste
ja
e käiku raken-iljem
kui puna^
itooriumi 1944.
ti vallutas. Kui
rassi korrespon-okodillipisaraiö
nud hirmutegu-põhjust
küsi-^
silge ei kasuia-bsti
rahvast täp-
[aeeioditega hä-ehti
äsja Kam-seda
tehakse
fis teises riigis,
on võimu oma
ptab oma kirjii-iitsa
asja — ta
ebainimlike teisti
Poi Poti ja
id ta ei maini
|ed mehed olid
»li kahtlemata
listelt meestelt
Jeshov, Beria
imm ja KGB
korrespondent
^i pealkirja all
Üa", siis on ta
pid hiljaks jää-jeks
pidanud JI-Ijal
kui Stalin
iõr\'adega ning
|uJ3lt hakkasid
(Järg lk. 3V
1
• C i
i
Nr. 68 ¥ÄBA 2DESTLME neljapäeval, 13. s^jW^M 1979 ~ Thursday, Ssptemto 13, WB
mm
15. j a IS. sept. dr. J .
r. R. Pahapill, tel. 921-7777.
22. Ja 23. sept, dr. E , Psilmpi
KiNDLüSTUSTElS
'INSURANCE" •
1482:Bathurst St.^.4 kori
(Bathuirst--St ClairV ^
Telefon feontoris 653-7815
Eestlaste Kestaiõukogu^Kanadas^j^^ salati suureks probleemiks o l nM vaJaSiktaide tO(&.
tussummade saamine' eestlaskomialt meie^ vabadESvõitlusliku :töö jam^eks..Lääneriikides mõjule
pääsenud ietente poliitika ja seUega kaasuv leplik Ja Järeleandlik hoiak kommnnismi vastu
on mõjutanud teataval määral ka meie organisaSstoonide tööd vabadusvõit äial kuna inimesed
õn muutunud meie organsatsioonide too toetamise! teataval määral ükskõikse Vaatamata sellele
mentaliteedile Jatkals Eestlaste Kesknõukogu Kanadas süsM koos teist© Eesti organisatsioonidega
energiMselt oma tööd vabadusvõitW^^^a^
ras isegi tähtsamaks kui varematel aegadel. Eestlaste Kesknõukogu Kanadas VabadusfondI esimees
K a l j u Jõgiy kes' otseselt^ tegeleb; Eestlaste K ^ J^OS»*-
oh eesti iihiskomia toetuse andmise.suhtes vj^^ optimistlik ja, mainib,: et vaja-liku
selgitustöö tulemusena on suhtumine Kanada eestlaskonnas E K N - U majanduslikkudesse akt-
23 WESTMORE Dr., Suite 200
Rexdale> Ont. M9V 3Y7
Tel. 745-4622
sioonidess©
••'•rit. ••/•^'•'••/•' v:
Kalju Jogi saatis möödtmud novembris
Vabadusfandi esimeheina
I umbes 5000-ie Kanada eeštlaseljö
j väljajkirja Vabadusfondi toetamiseks,
.,Yaba Eestlase" toimeitxise-küsiimusele,
kuidas see. aktsioon
on aastapäevade mööduimisel /õnnestunud,
selgitas Kalju Jõgi:
„OIles eestlaskonna poolt vaM-tud
E K N koosseisus juba aastaid
kaasa löönud, panid mind alati
' mrvastama need aarvud, mis toetustena
igal aastal laekusid,
ju teada, et Kanadas asus
6500 perekonna, koguarvuga
18.000 eestlast.
Laenu vajaduse korral kasutage
Toronto Eesti tJhispanga
laenuintressimäärašid.
Esjtressid arvestatud veerandaasta viisi. Laenud on lahtisei.
1
Personaallaehudön laenuvõtja surina või jäädava töövõisEi
puhm kindlusta
ÜHENDÜSEiS ON JÕUD!
(Algus ik. 2)
meeste,,
misrongid
maadele'i
veerema Siberi tühi-
Laekumised aastate
olid võrreldavad iihe keskmise
Selle vähesega püüti hoida- alaliselt
laiiti üht eestlust esindavat
bürood, itasuda tööjõule, saata
välja tuhandeid kirju, ©sindadja
meie maad valitsuse ja mutide
asutuste Juures, toetadla Ülemaailmset
Eesti Kesknõukogu, Eesti
raadio saateid, läbi viia iga^sta-.
ne Balti õhtu Parlamendimäel, anda
välja trükiseid Eesti kohta sel-gitusmaterjajlina
j a palju nuiiud.
Olin tähele pannud, et vähemtähtsad
üritused, imis rahvale südamelähedased,
tõid vahel kokku
samasuuri summasid. Oma mi&t-
'fces arvasin, et kuidas on see /võimalik,
et iga eestlane, kes ennast
selleks peab, ei tule kaasa tõetar
jaha meie kõikide südamesoovi
täitmisöl — selgitada j a nõuda
vabadust Eestile.
Minu mõttega übinesid 20 kaasmaalast
ja n i i sa! Vabadufond
omale töunkonna esindajatega
igas. suuremas
Torontos on vümasel ajal.
tüd hurjutama ja arvustama kohalikku
politseiteenindust, mida seni
on peetud Põhja-Aineerika parimaks.
Põhjast selleks on andnud
ühe 35-aastase musta langemine
politseiniku revolviikuuliÖe ohvriks
kui must tungis talle aiatöö-kõplaga
kallale. • ; • . ./^ '-^^^^
Asi on võtnud eriti halva pöörde
seetõttu, iet juba varem oli üks
politseinik ühes lokaalis tulistanud
surnuks musta nooruki, kes löönud
mundrimehe pikali oli| haaranud
temalt nuia Ja hakkas maas-lamavat
peksma. Mustade organisatsioonid
on hakanud neid vahejuhtumeid
seletama iJ^assivaenuga
Ja politseivõimude sihilikkusega _ • , ^ , ^ „ ,
must; ad,e vast/u . AjakTirjand-us omJ Sellele toetudes oim nõus kandi-küsimuse
pikalt ja laialt üles puhunud
j a leidub kommentaatoreid,
ideerima -Vabadusfoiidi esimehe
..kohale.
, J •• . ^. j m Mu Üleskutse läks välja Kanada
'^«^^^"^.^f ''f V V ? ' ' ' ' V - eestla^koimale fcoimtosega, süda-meie
ja mmdugi ka ^rahakotile.
Reageerimine rahakoti suhtes on
• ' . K A U U , J Õ G I : " •
usaidusliik fcontaikt ©njamlloiga
meie siinsest Ä v Ä ' * :
Küsimusele, ikas (toetajad on rahul
E K N senise vabadusvõitlusli-ku
tegevusega, vastab K a l j u Jõgi,
©t toetajatelt saabunud kirjad on
seni olnud ikõlk heatahtlikud ja
tööd õhutavad — vaständuia nendele,
mis ilma toetusesta saabuvad
ja sageli sisaldavad põhjendamar
tut kriitikat.
Vestlusel sdgub, et eesti naiste
osatähtsus vabadusvõltlus-liku
töö^ toetamisel on eriti
suur (70%), mis K a l j u Jõgi arvates
näitab,'' et iga algus ttileb
eesti emast, kes vanasti pirru
tule valguses vokiga ketrates
lastele lugeniist-laulniist õpetas,
neid eestlaseks kasvatas ja kui
sõda kodÄäad ähvardas, pojad
rindele saatis ja Bsid ootama jäi.
On isegi juhtumeid, ikuš kodumaalt
tulnud külaline mõne Vaba-dusfciridi
komisjord liikme üle®
otsib j a sugulaselt saadud $10
pÜTikU pistab, öeldes, et teete head
kodumaa loodab. Möödunud
oMud ea 22.000
Soomies olnud ekskurisoo-ni
liikmed Kodü-Eestist olid eestlaste
- vabadüsvõitlusllku töö
heaiks kütnud, palunud aga vee!
roihkem läänemaailmas häält teha
— siis oleks olukord Kodu-
Eestis nii mlõhesiki suhtes kergem.
i^puks ütleb Väbadusfondi esimees,
et ajaloo jooksul on eesti
rahvas hädaolukorras alati vaistlikult
tunnetanud kokkuhoidmise
ja lühiselt tegutsemise vajaduse
väärtust. Kuigi meie oleme hädast
pääsenud, ägab meie maa ja
rahvas võõra võimu all, seega
peaks iga i#ivuslikült mõtlev j a
tundev eestlane, k a paguluses sirg
u d eesti noor, kiaasaaitama
võitlusele eestluse eluõiguse j a
vabaduse eest. ,
Positiivseks näüteks ori, et viimasel
aastal bn paljud meie
ühiskonnas tegutsenud noored
Ja segaabielulised ühinenud
meie
\
ronto politseiteenindust j a politsei-iiilcke
süüdistama.
Tundub, et äsi o, n, ü l,e s, puhutuö |. s eni annud paremaid tulemusi kui
]a pohtseinAele hakato^se lng*l eelmistel aastatel, nii toetajate ar-tegema,
Toronto eUmkai on sen. ^ ^ suhtes. (1025) k u i ka laekumiS-uhked
olnnd, et nende linna tana- • .jjgj |22 <
vatelen inimeste jujgeslekjiare-!
mini kindlustatud km meski teises '^^^^ Vabadusfondiga ühin^
linnas Põhja-Ameerika ifiandril.|^^ on: aga rohkem usku
See näitab,
1 et üks igast kuuest eesti perekon-
Sellises suurlinnas nagu seda on
Toronto, toimub ööpäeva jooksul
sadu vahejuhtumeid, millede l a hendamisele
politseinikud oma autoriteediga
peavai kaasa aitama.
Selliste vahejuhtmnite kestel
meie rahvasse —'-vähemalt kolmandik
peaks mõtlema nü nagu
need kaasmaalased, kes korraldar
nud Eesti tutvustamiseks Tallinna
, Pavüj oni, toetanud aktsioone na-i
g u ' rändraamatu ,3istideta hau-seadusevalvurite
elu on sageli här j ad'' v i M s e - Parlam^adimäele ja
iaohus, võib Juhtuda nü mõndagi sõjavigastatute aukülalistena too^
ja ei ole ime kui mõni muEidrime-. j^fst ülemaaümsete Eeisti^ Päeva-hele
::kaUaletuhgiJa saab- surma
politseiniku kuuBdest. ^ : Küsimusde, kas sün on t ^ e -
Või arvavad politseinike süüdis- niist liihiaj alise aktsiooniga vastajad
tõesti, et politseinik peab nii \ tas Kaiju Jõgi: r
kaua ootama kui mõni bandiit ta
Tehes kokkuvõtet ütleb Kalju Jõgi,
et tänavuse aasta lõpptulemustest
on veel vara rääkida. Täm-vune
Vabadusiondi aasta lõpeb 1.
novembrü ja eelmiste aastate laekumised
näitavad, et osa toetab
kevadel, siis tuleb suvine vaheaeg,
ja teine osa saadab toetused sügisel
Nü jääb E K N Vabadusfond
ootele, — näitame iseendile, ©t ,ösi-meseks
novembriks oleme uhine^
nud teiste eestlastega Vabadus-f
ondi kaudu ühisrindeks võitluse
oma kodumaa vabaduse eest.
Vabadusfondiga , i ^
saata toetus Eestlaste Kesknõukogu
Kanadas nimele (aadressü
958 Broadview Ave/ Toironto, Ont.
M4K 2116), ära märkides oima n i me
ja aadressi, et Vabadusfondi
kosnisijonü oleks võimalik Teile
lähetada nägus nummerdatud
Vabadusfondi toetajakajart.
Hamiltoni eesti kogudusele pärandati Anna Eennm.'poolt duma-
Ja, mis õnnistati augustikuu lõpul sisse kui koguduse kirikla.
Eestlaste Kesknõukogule, Kanadas
saabusid tänukirjad peaminister
Joe Clärk'üt ja välisminister
Flora MacDonaldüt neüe endise
peaministri Jolm Diefenbakeri surma
puhul saadetud kaastundeavalduse
ja Vietnami põgenike küsimuses
Kanada seisukoha eest avaldatud
tänu puhul.
John Diefenbakeri kohta ütles
peaminister J . Glark, et ta oli ainulaadne
võitmatu inünene, kes puudutas
kaaskanadalaste elu enam
kui keegi teine. Kanada kaotas haruldase
inimese, kuid seda kaotust
korvab teadmine, et ta jättis maha
meie maa paremana, heledamana
ja uhkemana, kui see oli varem.
Välismmister Flora MacDonald
itänab temale Vietnami põgenike
Melboumel etnilisi raadioeasi«>
teid vahendav raadiojaam oli pühapäeval,
26. augustil kogu päevaks
kavasse võtnud ^dnemi^l
lastelt, üddse esinesid 36 rahvus^
grupi lapsed, kahei ja poole aasta
vanusest kuni IS-aastastteini. Eestikeelne
saade o l i 2.30 p l . Saates
olid tegevad ainult la^Äcd, keda
ükski täiskasvanu ei t^gamid..
küsimuses saadetud toetuse
ja märgib, et Kanada, kes pärast
Teist maaümasõda on võüiud vastu
sadatiihandeid põgenikke, tunneb
erilist muret Indohiina põgenike
küsimuses. Selles asjas soo»
vib valitsus tihedat koostööd erasektoriga.
Saadud paljud toetusavaldused
on selles küsimuses julgustavad,
kü^jutab Flora MacDonald.
r<n30
STOKHOLM^ (EPL) — Kolmel õMül 21.—23. augustil,. esimes Stok-holmis'
Rootsi Kunmgliku praamateatri vahendusel Eesti Riikliks!i
Noorsooteatri tubateateir Tallinnast kahe lavastusega: poola kirja-niku
M.Z. Bordowiezi kahevaatuselise näiden^ga„Non — štop" Ja
Paul Eerik Rummo ühevaatuselise teatrikomposltsiooniga ^aniildffl
Rimalda", koostatud.A. H.• Tammsaare Mrlandusliktt loomingu.teks-
Kõrvalmärküsena: nimetus M- nemine peaks olema esmakordseks
ise
bateater, mis esineb Noorsooteatri
kavalehel, märgib kodumaal kaasaja
keelepruugis arvatavasti populaarset
.terminit ,;kammerteater* *,
mis teatavasti iseloomustab väitest
teatrit, kus lavastataks© kõrge
kunstiväärtusega näidendeid
viimistletud ©ttekandies.
«Vabadusfond Ja selle toetajaskond
on vajalik niikaua kuni
Eesti om taas vaba.;
surnuks tulistab enne kui ta
tohib tõsta oma relva? Või
politseimkno laskma endid mõnel
bandüdii vaese omaks peksta j a ei
tohi kasutada endakaitseks relva?
Tundub, et korravalvurite vastu
suunatud väited, mida propageeri-Itjugey^ efektiivsem on meie
vad ka mõned advokaadid, on sir välisvõitlus ja tehkem i Ä iu
hilikud, laostavad ning politsei au- m©ie rahval kodumaal, ^ neid ei
toriteeti JÜIakiskuvad. Oleks vist ole unustaitud."
, Mida rohkem eestlasi (ühineb Vabadusfondi
toetaj ate perega, seda
suurem on meie ühistunne, seda
õigem kui need i>oIitseivõimude
kritiseerijad kõigüe kurjategijatele—
olgu need siis mustad, valged
või koUasecI — selgeks püüaksid
teha, et iga politseinikule kallale
tungija peab, arvestama sunnasas^
mise võimalusega poIitsemikuTe-
KUivõrd tõsiselt suhtub Sinu
arvates Kanada ©esitlane meie vabadusvõitluse
teostamisse!?* •
sime. • '
Enamus toetajaist on seda
nud mtou arvtates alates pagulusse
tuldfcust saadik, Paljud on eemale
jäänud igasuguste ühiskondl
i k e Äenemiste, kodumaa külastamise
krüt&a j a muude .põhjuste
tõttu. Aeg on teiniid oma
meie arv väheneb, täiti inimenie
kes kolib metea-rüpipe elama, e:
jäta esidiast aadiressi, miil© tagar-arvamisel,
et tal on õ i ^ s poÜt- jä.rjel kaob k a side suuTemiate-seinilin
läbi i»eksta võn teda ise- kusega,'' ütleb Kalju Jõgi j a l i -
vohrikuulidesi Kui bandiitidelfc Ja
löögimeestelt see Wnkutunne ära
võetuse, siis Jõuame Torontos
varsti olukorrani, kus ükski inimene
e i saa tänaval jalutades enam
olla oma julgeolekule kindel ning
iga pätt, bandiit ja
ettevõtteks eesti sõnalavastusteatri
ajaloos. Küll on Štoktolmi varem
kiilastanud ,,Estonia" teater
le balletüaväsitusega ja hüjem
esines siin ka Nukuteater Tallinnast.
Ja see iseloomustus;.sobib
sooteatri loomingu stiOlga. .
Esialgsete plaanide fcohaselt pidi
külalistel Tallinnast külakos-ma
paunas olema veel kolmas
teatrietendus — Jüri Jäi^eti
mehe-teater. Kahjuks pidi see hu-tav
teatriõhtu ootamatult ära
Jääma — Jüri Järvet oli saanud
südameataki ja viibib haiglas. Äratanud
Jüri Järveiti ühemehe-teat-r
i asemele korrati Ä. H. Tammsaare
„Ramiida Rimaldat".
Küllasõitnucü eestlaste teatoi-etendused
toimusid Rootsi Ku-naingliku
Draamateatri filiaalis,
Laval esinejaist oli meile, vanaks
tuttavaks ainult Lisl Liür
dau, kes oma lavategevust alustas^
1927 Pärnu „Endla" teatris
K I R I F O S T I GA
USA-s;
$58.-
$30..
gj. sinnats.-
ÄM5
sab: „Ma usiun. et pearn© tegema
nohtosm
on
sobiva sisustusega ja istekohti
publikule on saalis 150. Etendused
läksid välj^üüdul majadele. Muide,.
Noorsooteatri ema põhilokaal
Tallinnas olevat veel vähema arvu
ist^htadega.
Eesti Riüdiku Noorsooteatri kül-siin
<^i-
Faar aastat hÜjem jätkas ta lavatööd
sõnadraama näitlejana, esinedes
Draamastuudio teatris,„Va-hemuises",
„Esitonias"^ Töölisteatris
ja Draamateatris. Alates
1966 kuulub Lisl Lindau Eesti Riüi-liku
Noorsooteatri koosseisu. Lisl
Lindau lavaloommgut hinnatakse
väga kõrgelt. Märgitakse ta süma-paistvaid
võimeid karakteraäitle-jašia
— osateostusi iseloomustab
värvikas faÄasia ja erk psühholoogiline
taju. Pärast Stõkholmi
etendusi me yõmie nende tunnustavate
hinnangutega siiralt ühineda.
1967 autasustati Lisl Lindaud
ENSV rahvakunstniku fcütliga.
I^NNWÕSTIGA üieinere-ma^
$j30,—, poolaastas ^.5d, yeerandaastas 918.-=°>
Aadressi muudatus 40 centl. ttksiknumbri hind 40^c^
Eaiaiä aadressidele palnMeiiiiärkiä& »J*OSTAL COBE" fsi
ÜSA aach^ssidele „ZIP CODE"
m$7LÄNE
Fangatshekk või posti rahakaart
Free Esionlaii Publishers nimele.
f@llimim $mfm
ii
Palus mulle saata VABA E f f i O T . ^ aastaks /
veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates „—
197—-. Teüimise katteks lisan $—--—
7 tsbekiga/
Bssm moe
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , September 13, 1979 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1979-09-13 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e790913 |
Description
| Title | 1979-09-13-03 |
| OCR text |
Nr. 68
as koünnunistlt-
„Rahva Hääles"
lju lugeda. Seal
selt igasuguseid
määrusi ja Mr-režlmevi
mine-test,
tema suu
selle kinni pa-rükordadel
võib
ne huvitava ar-gustil
ilmunud
i korrespondent
I pealkirja all
iuda*' kirjelduse
linnas Phnom
kohtuprotsessist,
elja smma Viet-poolt
võimult
linister Poi Pot
eng Sary.
indent Minejev
Ta maalib luge-asendavaid
pil-imi
hirmutegu-silisest
küüdita-pünakambri-ka
paljude ini-id
ning jutustab
0 ühest noorest
he polpotlased
odänliku intelli-vat
aga aetud
st välja, luba-mingeid
asju
mä maal ühes
s. •
asendavad lood
ole meile eest^
tuttavad? Päris
ised lood juhtu-leistes
Balli rii-mee
Eestimaa
artei koosseisu
abU Eesti oku-oiüditamiste
ja
e käiku raken-iljem
kui puna^
itooriumi 1944.
ti vallutas. Kui
rassi korrespon-okodillipisaraiö
nud hirmutegu-põhjust
küsi-^
silge ei kasuia-bsti
rahvast täp-
[aeeioditega hä-ehti
äsja Kam-seda
tehakse
fis teises riigis,
on võimu oma
ptab oma kirjii-iitsa
asja — ta
ebainimlike teisti
Poi Poti ja
id ta ei maini
|ed mehed olid
»li kahtlemata
listelt meestelt
Jeshov, Beria
imm ja KGB
korrespondent
^i pealkirja all
Üa", siis on ta
pid hiljaks jää-jeks
pidanud JI-Ijal
kui Stalin
iõr\'adega ning
|uJ3lt hakkasid
(Järg lk. 3V
1
• C i
i
Nr. 68 ¥ÄBA 2DESTLME neljapäeval, 13. s^jW^M 1979 ~ Thursday, Ssptemto 13, WB
mm
15. j a IS. sept. dr. J .
r. R. Pahapill, tel. 921-7777.
22. Ja 23. sept, dr. E , Psilmpi
KiNDLüSTUSTElS
'INSURANCE" •
1482:Bathurst St.^.4 kori
(Bathuirst--St ClairV ^
Telefon feontoris 653-7815
Eestlaste Kestaiõukogu^Kanadas^j^^ salati suureks probleemiks o l nM vaJaSiktaide tO(&.
tussummade saamine' eestlaskomialt meie^ vabadESvõitlusliku :töö jam^eks..Lääneriikides mõjule
pääsenud ietente poliitika ja seUega kaasuv leplik Ja Järeleandlik hoiak kommnnismi vastu
on mõjutanud teataval määral ka meie organisaSstoonide tööd vabadusvõit äial kuna inimesed
õn muutunud meie organsatsioonide too toetamise! teataval määral ükskõikse Vaatamata sellele
mentaliteedile Jatkals Eestlaste Kesknõukogu Kanadas süsM koos teist© Eesti organisatsioonidega
energiMselt oma tööd vabadusvõitW^^^a^
ras isegi tähtsamaks kui varematel aegadel. Eestlaste Kesknõukogu Kanadas VabadusfondI esimees
K a l j u Jõgiy kes' otseselt^ tegeleb; Eestlaste K ^ J^OS»*-
oh eesti iihiskomia toetuse andmise.suhtes vj^^ optimistlik ja, mainib,: et vaja-liku
selgitustöö tulemusena on suhtumine Kanada eestlaskonnas E K N - U majanduslikkudesse akt-
23 WESTMORE Dr., Suite 200
Rexdale> Ont. M9V 3Y7
Tel. 745-4622
sioonidess©
••'•rit. ••/•^'•'••/•' v:
Kalju Jogi saatis möödtmud novembris
Vabadusfandi esimeheina
I umbes 5000-ie Kanada eeštlaseljö
j väljajkirja Vabadusfondi toetamiseks,
.,Yaba Eestlase" toimeitxise-küsiimusele,
kuidas see. aktsioon
on aastapäevade mööduimisel /õnnestunud,
selgitas Kalju Jõgi:
„OIles eestlaskonna poolt vaM-tud
E K N koosseisus juba aastaid
kaasa löönud, panid mind alati
' mrvastama need aarvud, mis toetustena
igal aastal laekusid,
ju teada, et Kanadas asus
6500 perekonna, koguarvuga
18.000 eestlast.
Laenu vajaduse korral kasutage
Toronto Eesti tJhispanga
laenuintressimäärašid.
Esjtressid arvestatud veerandaasta viisi. Laenud on lahtisei.
1
Personaallaehudön laenuvõtja surina või jäädava töövõisEi
puhm kindlusta
ÜHENDÜSEiS ON JÕUD!
(Algus ik. 2)
meeste,,
misrongid
maadele'i
veerema Siberi tühi-
Laekumised aastate
olid võrreldavad iihe keskmise
Selle vähesega püüti hoida- alaliselt
laiiti üht eestlust esindavat
bürood, itasuda tööjõule, saata
välja tuhandeid kirju, ©sindadja
meie maad valitsuse ja mutide
asutuste Juures, toetadla Ülemaailmset
Eesti Kesknõukogu, Eesti
raadio saateid, läbi viia iga^sta-.
ne Balti õhtu Parlamendimäel, anda
välja trükiseid Eesti kohta sel-gitusmaterjajlina
j a palju nuiiud.
Olin tähele pannud, et vähemtähtsad
üritused, imis rahvale südamelähedased,
tõid vahel kokku
samasuuri summasid. Oma mi&t-
'fces arvasin, et kuidas on see /võimalik,
et iga eestlane, kes ennast
selleks peab, ei tule kaasa tõetar
jaha meie kõikide südamesoovi
täitmisöl — selgitada j a nõuda
vabadust Eestile.
Minu mõttega übinesid 20 kaasmaalast
ja n i i sa! Vabadufond
omale töunkonna esindajatega
igas. suuremas
Torontos on vümasel ajal.
tüd hurjutama ja arvustama kohalikku
politseiteenindust, mida seni
on peetud Põhja-Aineerika parimaks.
Põhjast selleks on andnud
ühe 35-aastase musta langemine
politseiniku revolviikuuliÖe ohvriks
kui must tungis talle aiatöö-kõplaga
kallale. • ; • . ./^ '-^^^^
Asi on võtnud eriti halva pöörde
seetõttu, iet juba varem oli üks
politseinik ühes lokaalis tulistanud
surnuks musta nooruki, kes löönud
mundrimehe pikali oli| haaranud
temalt nuia Ja hakkas maas-lamavat
peksma. Mustade organisatsioonid
on hakanud neid vahejuhtumeid
seletama iJ^assivaenuga
Ja politseivõimude sihilikkusega _ • , ^ , ^ „ ,
must; ad,e vast/u . AjakTirjand-us omJ Sellele toetudes oim nõus kandi-küsimuse
pikalt ja laialt üles puhunud
j a leidub kommentaatoreid,
ideerima -Vabadusfoiidi esimehe
..kohale.
, J •• . ^. j m Mu Üleskutse läks välja Kanada
'^«^^^"^.^f ''f V V ? ' ' ' ' V - eestla^koimale fcoimtosega, süda-meie
ja mmdugi ka ^rahakotile.
Reageerimine rahakoti suhtes on
• ' . K A U U , J Õ G I : " •
usaidusliik fcontaikt ©njamlloiga
meie siinsest Ä v Ä ' * :
Küsimusele, ikas (toetajad on rahul
E K N senise vabadusvõitlusli-ku
tegevusega, vastab K a l j u Jõgi,
©t toetajatelt saabunud kirjad on
seni olnud ikõlk heatahtlikud ja
tööd õhutavad — vaständuia nendele,
mis ilma toetusesta saabuvad
ja sageli sisaldavad põhjendamar
tut kriitikat.
Vestlusel sdgub, et eesti naiste
osatähtsus vabadusvõltlus-liku
töö^ toetamisel on eriti
suur (70%), mis K a l j u Jõgi arvates
näitab,'' et iga algus ttileb
eesti emast, kes vanasti pirru
tule valguses vokiga ketrates
lastele lugeniist-laulniist õpetas,
neid eestlaseks kasvatas ja kui
sõda kodÄäad ähvardas, pojad
rindele saatis ja Bsid ootama jäi.
On isegi juhtumeid, ikuš kodumaalt
tulnud külaline mõne Vaba-dusfciridi
komisjord liikme üle®
otsib j a sugulaselt saadud $10
pÜTikU pistab, öeldes, et teete head
kodumaa loodab. Möödunud
oMud ea 22.000
Soomies olnud ekskurisoo-ni
liikmed Kodü-Eestist olid eestlaste
- vabadüsvõitlusllku töö
heaiks kütnud, palunud aga vee!
roihkem läänemaailmas häält teha
— siis oleks olukord Kodu-
Eestis nii mlõhesiki suhtes kergem.
i^puks ütleb Väbadusfondi esimees,
et ajaloo jooksul on eesti
rahvas hädaolukorras alati vaistlikult
tunnetanud kokkuhoidmise
ja lühiselt tegutsemise vajaduse
väärtust. Kuigi meie oleme hädast
pääsenud, ägab meie maa ja
rahvas võõra võimu all, seega
peaks iga i#ivuslikült mõtlev j a
tundev eestlane, k a paguluses sirg
u d eesti noor, kiaasaaitama
võitlusele eestluse eluõiguse j a
vabaduse eest. ,
Positiivseks näüteks ori, et viimasel
aastal bn paljud meie
ühiskonnas tegutsenud noored
Ja segaabielulised ühinenud
meie
\
ronto politseiteenindust j a politsei-iiilcke
süüdistama.
Tundub, et äsi o, n, ü l,e s, puhutuö |. s eni annud paremaid tulemusi kui
]a pohtseinAele hakato^se lng*l eelmistel aastatel, nii toetajate ar-tegema,
Toronto eUmkai on sen. ^ ^ suhtes. (1025) k u i ka laekumiS-uhked
olnnd, et nende linna tana- • .jjgj |22 <
vatelen inimeste jujgeslekjiare-!
mini kindlustatud km meski teises '^^^^ Vabadusfondiga ühin^
linnas Põhja-Ameerika ifiandril.|^^ on: aga rohkem usku
See näitab,
1 et üks igast kuuest eesti perekon-
Sellises suurlinnas nagu seda on
Toronto, toimub ööpäeva jooksul
sadu vahejuhtumeid, millede l a hendamisele
politseinikud oma autoriteediga
peavai kaasa aitama.
Selliste vahejuhtmnite kestel
meie rahvasse —'-vähemalt kolmandik
peaks mõtlema nü nagu
need kaasmaalased, kes korraldar
nud Eesti tutvustamiseks Tallinna
, Pavüj oni, toetanud aktsioone na-i
g u ' rändraamatu ,3istideta hau-seadusevalvurite
elu on sageli här j ad'' v i M s e - Parlam^adimäele ja
iaohus, võib Juhtuda nü mõndagi sõjavigastatute aukülalistena too^
ja ei ole ime kui mõni muEidrime-. j^fst ülemaaümsete Eeisti^ Päeva-hele
::kaUaletuhgiJa saab- surma
politseiniku kuuBdest. ^ : Küsimusde, kas sün on t ^ e -
Või arvavad politseinike süüdis- niist liihiaj alise aktsiooniga vastajad
tõesti, et politseinik peab nii \ tas Kaiju Jõgi: r
kaua ootama kui mõni bandiit ta
Tehes kokkuvõtet ütleb Kalju Jõgi,
et tänavuse aasta lõpptulemustest
on veel vara rääkida. Täm-vune
Vabadusiondi aasta lõpeb 1.
novembrü ja eelmiste aastate laekumised
näitavad, et osa toetab
kevadel, siis tuleb suvine vaheaeg,
ja teine osa saadab toetused sügisel
Nü jääb E K N Vabadusfond
ootele, — näitame iseendile, ©t ,ösi-meseks
novembriks oleme uhine^
nud teiste eestlastega Vabadus-f
ondi kaudu ühisrindeks võitluse
oma kodumaa vabaduse eest.
Vabadusfondiga , i ^
saata toetus Eestlaste Kesknõukogu
Kanadas nimele (aadressü
958 Broadview Ave/ Toironto, Ont.
M4K 2116), ära märkides oima n i me
ja aadressi, et Vabadusfondi
kosnisijonü oleks võimalik Teile
lähetada nägus nummerdatud
Vabadusfondi toetajakajart.
Hamiltoni eesti kogudusele pärandati Anna Eennm.'poolt duma-
Ja, mis õnnistati augustikuu lõpul sisse kui koguduse kirikla.
Eestlaste Kesknõukogule, Kanadas
saabusid tänukirjad peaminister
Joe Clärk'üt ja välisminister
Flora MacDonaldüt neüe endise
peaministri Jolm Diefenbakeri surma
puhul saadetud kaastundeavalduse
ja Vietnami põgenike küsimuses
Kanada seisukoha eest avaldatud
tänu puhul.
John Diefenbakeri kohta ütles
peaminister J . Glark, et ta oli ainulaadne
võitmatu inünene, kes puudutas
kaaskanadalaste elu enam
kui keegi teine. Kanada kaotas haruldase
inimese, kuid seda kaotust
korvab teadmine, et ta jättis maha
meie maa paremana, heledamana
ja uhkemana, kui see oli varem.
Välismmister Flora MacDonald
itänab temale Vietnami põgenike
Melboumel etnilisi raadioeasi«>
teid vahendav raadiojaam oli pühapäeval,
26. augustil kogu päevaks
kavasse võtnud ^dnemi^l
lastelt, üddse esinesid 36 rahvus^
grupi lapsed, kahei ja poole aasta
vanusest kuni IS-aastastteini. Eestikeelne
saade o l i 2.30 p l . Saates
olid tegevad ainult la^Äcd, keda
ükski täiskasvanu ei t^gamid..
küsimuses saadetud toetuse
ja märgib, et Kanada, kes pärast
Teist maaümasõda on võüiud vastu
sadatiihandeid põgenikke, tunneb
erilist muret Indohiina põgenike
küsimuses. Selles asjas soo»
vib valitsus tihedat koostööd erasektoriga.
Saadud paljud toetusavaldused
on selles küsimuses julgustavad,
kü^jutab Flora MacDonald.
r |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-09-13-03
