Vaba eestlane , December 15, 1981

              imentaarid
ammu:teada, et N/ IM-maale
saadetud gnipiret-avõtjad
on saanud era-põhjaliku
poliitkasvatusep
adamendiks dh kõigi lää-mahategemine
ja nõuko-kiitmine
ja ülistamine;
raudeesriide tagant välja
inimesi on instnieeritud
[d, selgus eriti veenvalt
»ntos viibmud vene ameti-turismigrupi
liikmetega
.kanada ajakirjahduse
kuulus gruppi 20 inimest
neist haritlased. Teised
abrikutöölised. Vaatama»
Tinevale hariduslikule ta-anteüigentsile
ja kutselise-
Ilsele ^ grupi hulgas «is
enere, kooliõpetajaid, kacp
a autovabriku töölisi, oi
|tt ühesugune. Kõik kinhi-imeelselt,
et Torontos ririgS
nägid nad palju inimesi,
dasid kaupasid akendel
[es oma ostunälga. -Kaupa-
!b, kuid ostjaid on vähe,
•isid venelased kanada
ikele. '
t saabunud turistid- olid
>rmeeritud, et Kanadas vai
aegu tööpuudus ning nad
ajalikuks intervjueerijate-ada,
et nende maal** ei
ludust, üks reisijatest^ kes
partei ametiühingu presi-
Jaroslavis, kriipsutas e^^
t Venemaal on kõik inime-ie
rakendatud, mis on nõu-süsteemi
suureks saavutu-mille
üle kõik on uhked.
|id muutusid väga sõnakeii-li
neilt küsiti nende arva-ila
iseseisva ametiühingis
luse tegevuse kohta^ lõ­as
üks neist, et Solidaaršti-uskahjustah
Poolat jä poo^
i ning sellest hakkab üha
poolakaid aru saama^ Xõ-
[valdas küsitatu lootust, et
id lahendavad oma problee-koonduvad
Poola ühenda-
•Uste Partei — see tähendab
itliku partei ümber,
atsiooni peamiseks läkitu^
äänemaailmale oli aga N^^
ahusoov. Seda toonitati alla
[õhutati, et ühiste jõupingti-võimalik
maailma pääs-asõja
katastroofist.
e selge, kas kõik delegaadid
artei sellise heliplaadi järgi
lõtteid avaldasid või oM
astused ajakirjanike ja gni
lel mõjutatud ametlikust tõl^
es väänas vajaduse järele
^tsiooni liikmete vastuseid.
:skõik kuidas see ka oli
ised lasevad vabas maailmas
inärgist mööda kui nad sün-ahvaie
tulevad seletama, et
[de üliküllus ärides on tingi-itujõu
puudusest, mida oma-põhjustab
tööpuudus. Soli-ise
sarjamine ning tuumasõ-istane
krütika on praegiJi
is tähtsamateks propaganda-ideks
ning neid pannakse pb-leerima
ka kõik läänemaailm
lääsenud ametlikud delegatsi-
•• ' \ / • • , •
iki neid juttusid ja seisukohti
|les jääb mulje, et nõukogude
igandameistrid opereerivad
femisi kulunud ja võidunud võ-ja
läänemaailma elanikkonna
Itamiseks tuleks midagi pare­ma
usutavamat välja mõtelda,
Ija male maailmameistri tiitlit
fnud vene maletaja Anatoli
?ov laseb Kremli diktaatorile
ild Brezhnevile saadetud tele-imis
välja paista, et ta võitis
kõrge 4ütli ainult Brezhnevi
antud juhiste järele toimndeis.
Imainib Karpov oma läkituses
l^hnevile: „Mul on rõõm ette
ia, et Teie juhend on täidetud,
kiitatud on veel üks võit male
kilmameistrivõistlustel, ning
I kaitsesin taas maaämameistri
Btust. Malekrooni eest peetud
Itluse rasketes tingimustes tund-mma
ja kõik Nõukogude dele-
^iboni liikmed Tele alalist toe*
ning palavalt armastatud ko^
laa tähelepanu ja hoolitsust,
le eest ütleme NLKP Keskkomi-le,
Nõukogude valitsusele ja
pikult Teile, Leonid Hjitsh, sü=
liiku ja pojaliku tänu. Kinnitass
ie, Leonid^jitsh, et ma ei sääs-ja
edaspidi pingutusi malekums-
(Järg lk. 3)
I
ii
• ii
Nr. 89 •VABA EESTLANE:teisipäeval,;IS;'detsemMii. 1981;^ Tuesday,- Becember 15,^
VALVEARST
>. Ja 20. dets.
dr. M. Leesmentj.tel. 481-
24., 25., 26. ja 27. dets.
drä H. Tari, tel. 922-3824
HKIRrK
""üsurance
Agency
KINPLUSTUSED
23 WE^fMOREtDr, Süite 20«
Eexdale, Ont. M9V 3Y7
Tel. 745-4622
jaoks pdub paber
Venekeelsete raamatute väljaandmine Eestis
suureneb
Ikka sagedamim loirdetakse kodumaal paberijpiiadsise ^
imelikul kombel näib puudutavat just eesti autorite tööde avaldamist;
vennasrahvaste kirjandusest tehtud töikeile ei näi need mured ilmumis»
võimalusi kitsendavat.
Järvi juhatab
Sibeiiuse orkestrL^
feoste sissemängimist
T.E. Baptisti Välismisjom komitee tavakohase eianejõulune müük oli rikkahk ja leidis elavat tähelepamna.
Pildil Tiiu Rand oma laste Kristi Ja Tiinaga väljapanekute ees. Foto: Ilme Lillevars
Hormooniäri Tallinna apteekidel
GÖTEBORG (EPL) Esmakord- • i • • M J E JL- i* JL • -H
selt muusikaajaloos toimub maaii- Soome a|akBr|anikud Eestis pal|astusreisii
makuulsa koome helilooja Jean Si-beliuse
kõikide orkestriteoste sisse­mängimine
heliplaatidele, loomuli­kult
kõige moodsalnas stereotehni-kas.
Sellise pealkirja all avaldas «Helsingin Sanomat" üle terve lehekülje mSatunud fotodega iHustreedtadi
i huvitava artikli.
Sissemängu teostab Göteborgi
Sümfooniaorkester, keda juhatab
selle uus peadirigent, eestlane Nee­me
Järvi. Tegemist on kõige suu­rema
heliplaaldi-projektiga, milles
kunagi on osalenud mõni PõHjala
orkester.
Kokku hõhnab Sibeliuse totaal­ne
orkestritoodang umbes 15 tundi
muusikat ja sama palju plaate.
Sissemängude täpset aega pole
veel kindlaks määratud, kuid arva­tavasti
alustatakse nendega aasta-paari
pärast. Ž
Kuid enne seda on vaja tohutult
tööd ja vaeva ning harjutusi — nii
dirigendile endale kui ka orkestri­le.
Kiiresti selle juures ei toimita,
kuna dirigent Järvi ühelgi juhul, ei
soovi läbi lasta midagi läbimõtle-matut
või poolikut. Muusikat tõl­gitsedes
on ta paljunõudev ja isegi
pedantne.
Projekti taga on Robert von
Bahr, eraviisiline heliplaaditootja.
Eesti pealinna külastasid hiljuti
Soome suurima ajalehe kaastöö­line
Mattiesko Hytönen ja foto­graaf
Vesa Oja. Esimeselt sisseju­hatuseks:
„Qlen tulnud Tallinna
hormoone Ja ergutusvahendeid
ostma. Minu eesmärgiks on näida­ta,
kui lihtsalt on juba tuhanded
soome sportlased enne mind hanki­nud
enesele ja kolleegidele dopin­guained
Tallinnast..Praegu,
mil Soomes on nende saadavus
üha raskendatum, veetakse tervelt
95% spordimehele keelatud abiva
henditest sisse N. Liidust, Itaaliast,
Hispaaniast ja Kreekaste
• 0 ; •;• • -V • ••• : ' . . ' • . ' , ( • , . - . . . ,•
Hormoone kodumaalt saavad
vaid usaldusväärsed tippsportla­sed.
Muusikafondi
sti^ndiaadid
1981. aasta Mandre Muusikafondi
stipendiaadiks on Nora Stoner
(Viimase kursuse üliõpüane Rut-gers
T;niversity,N.J., Douglas Gol-
Iege'is, erialaga flööt- ja muusika-pedagoogika)
ja Kristina Vaska
(vümase kursuse üliõpilane Pots­damis,
N . Y : , asuvas N . Y . State
University muusikakoolis ,,Grane
School of Mušic", erialaga tshello
ja muusikapedagoogika). Mõlemad
noored muusikud on esinenud kor­duvalt
ka eesti üritustel.
mililliilillllllliiiillliiilllilillilliilliiiiilliüllllllülHIllll
KAI KÄÄRID
MAALID MütJGIL suures valüms.
Helisege ette 225-5595.
390 Princess Ave., Wülowdale
'iSliilllllilllllllHlllliliilli!!llllllllllIIII)nilllllllllllllllllUl
Kommentaarid
(Algus \k. 2)'
11 arendamiseks ning NSukogiade
spordi juhipositsioonide Mndlusta-
-miseks". •• ^ • .-,
Nü et male maailmamelstrikroo-ni
ei võitnud 'Karpov mitte oma
võimete abil/ vaid Leomid Hjitšhi
geniaalse toetuse abil ja isegi kä­sul.
Selle suure saavutuse eest vää­rib
Leonid Iljitsh kahtlemata uut
Lenini ordenit või töökangelase
tiitlit, milliseid ta on endale lask­nud
anda juba kümnete kaupa. Kui
mees on l^akkama saanud Kremli
võimuredeli kõige kõrgemale pul-gale
ronimisega, on nõukogude ini­mese
viinud näljapiiri servale, on
vallutanud ja orjastanud maid^ rah­vaid
ja riike ja on «kirjutanud"
kommunistlikust vaimust õhknvaid
suuri kirjanduslikke teoseid —
miks ei ole ta siis võimelme mõne­le
Karpovile juhendeid andma, kui­das
tuleb võita male suaailma-meistri
tiitel?
ÄMI
KONTAKTIPIDAM
Soomlaste arvates on Tallinn N.
Liidu parim hormoonikeskus. Kuigi
mõnigi allikas on viimastel kuudel
kuivama hakanud, on tänavu üle
lahe veetud umbes 20 tuhat ampulli
anaboolset steroiidi retaboliüi ja 40
tuhat tabletti meeshormoon-prepa-raati
metüül-testosterooni (mõle­mad
Ungari päritoluga). feige-pealt
kohtusid ajakirjanikud hotel­li
„Viru" valuutabaaris liidupool-se
kontaktipidaja Irinaga^ kes neile
pabaaimamatult ulatas kaks seks
otstarbeks varutud Tallinna arsti
poolt väljakirjutatud retabolüli ret­septi.
Neiu pmgutusi kroonis sada
soome marka.
TÜHJAKS OSTETUB
Apteegituur algas soomlastele
edutult. Autorid oletavad, et selle
põhjuseks oli,
et „Viru". lähedased apteegid
olid just enne neid Tallinnas
võistlemas viibinud Kotka sport­laste
poolt tühjaks ostetud.
Esimene õnnelik ost saab teoks va­nast
apteegist, mille täpsemat asu­paika
pole märgitud („Apteegias-sistendi
ilmes ei muutu absoluut­selt
midagi, kui palun temalt 30
karpi efedriini. Maksan kolmesa­ja
tableti eest ühe rubla ja 80 ko­pikat")
. . .
APTEEK INFORMEERITUD .
Järgmisel päeval saadakse kõige­pealt
ühest vanast apteegist (esi­mese
retseptiga) 10 retaboliili am­pulli,
siis ühest Mustamäe aptee­gist
teise retseptiga sama palju li­saks.
Kaks annust kokku läks
maksma 40 rubla ja vümase ostu
juures viibis juhuslikult ka kõrges
auastmes miilitsaohvitser.
Mustamäelt sõideti tagasi linna,
et siseneda kõigepealt soome sport­laste
parimasse varustusbäasi —
Tõnismäe apteeki. Seal küsiti ko­he
Katjat^ kellele Irina oli juba tea­tanud
ostja saabumisest. („Aptee­gi
ühes väikeses tagaruumis saan
viiesaja s^oome marga eest mulle
varutud sada retabolüli ampulli-*).
Katja teab ka seda, et paari päe­va
pärast on saabumas Tallinna
sportlasterühm Tamperest..,
Edasi läks meeste sõit Liivalaia
tänavas asuvasse „Kalevi'' spordi-halH.
Seal saadakse kokku Dainise-nimeüse
mehega, kes on soome ja
rootsi sportlaste tarvis varunud
Indias valmistatavat sustanoon-hormooni.
Kümne ampulU parima
ja otsituima testosteroonpreparaa-di
eest sai Dainis 150 marka. Ka
see abistaja oU 'teadlik soomlaste
varasematest Ja eelseisvatest Tal-linna-
reisidest...
VÄÄRTUSLIK KAUP
• r . . . .
Nüüd on artiklisse kuni järgmi­se
päeva vümase apteegikülastuse-ni
lükitud mitmed meüegi huvi
pakkuvad kirevad kulud:
— Soome pallimehed,- kes Tal-linna-
matkal lausa märatsesid ja
,jViru" hoteUi pilbasteks soovisid
lõhkuda, OÜd spordiklubist „Hami-nan
PalloUijat".
— „01ümpia*' hotelüs tahtsid
hangeldajad ajakirjanikku peaaegu
vägisi rüetusest 400 rubla eest pai*
jaks osta;
— Raekoja platsu asuvast keldri-restoranist„
Vana Toomas" saab
õhtuks naise: saja soome marga
eest.
Vümane külaskäik toimus vanas­se
Rae apteeldv Retaboüühormoo-ne
sealt ei saadud, aga vüest pur-gitäiest
metüül-testosteroonist
maksti vaid 7 rubla 50 kopikat...
Hotellitoas saagi väärtust vaav
gides, enne selle prügikasti vis^
kärnist, leidsid lehemehed, et
Helsingis saaks selle eest vähe­malt
5000 marka,
Põhja-Soomes kaugelt üle 20 tu-handc;
TalHnna ja Helsingi sada­mate
tolli valvsuse kontroUimiseks
jäeü kotti süski 50 tühja hormooni-karpi,
neid ei otsinud läbi aga kee­gi...
'
Mattiesko Hytönen lõpetab oma
artikli mõtlikult:„Väljas, Helsingi
tänaval mõtlen hormoonide salaja­sel
sisseveol tabatud Seppo Simola-le
ja rootsi tõstjatele." (EPL)
©Rootsi Eestlaste Esinduse Kul­tuuriosakond
Göteborgis korraldas
Eesti Maja klubiruumis loenguõh-
Tü^^ kus kõneles prof Hain Rebas
teemal „Keskaegsed mereteed Bal­tikumi,
laevad ja inimesed". Ette­kannet
illustreeriti diapositüvidega.
Hiljuti (Sirp ja Vasar. nr. 37)
kurdab P . E . Rummo Minni Nur­me
uut luuletuskogu ,,Päevapuri"
vaadeldes: „Luituvakaaneline, pil­geni
värsiridu täis topitud on see
meie tuntud poetessi kaheteistküm­nes
(sicl) luulekogu. Kõhn, otsekui
alatoidetud tema varasemate raa­matute'
keskel. Heidik Ja äbarik.
Justkui mõne sajandialguse isetrük-
Mva värsiveeretaja nappide raha­liste
vahenditega välja antud, aga
mitte ühenduses — riiklik kirjastus
& tuntud luuletaja; See on väüne
mulje, mis aga nii mõndagi mää­rab,
esmajärjekorras ehk ehmatab
ostjatki".
Lisades, et „ühe äämnslikema
näitena eesti nõukogude luule
perioodist kuuluiu käesolev väK
Jaanne^.
P. E. Rummo vaatleb ilmunud
kahtteistkümmet luulekogu nende
välisest aspektist ja leiab, et >,vaa-tamata
mõnetistele madalperioodi-dele
kirjastamise tooteis, on uue
kogu välimus drastiline ja ärevust­tekitav,
sest lisaks köite muutumi­sele
broshüüriks, kätkeb ta kä sek­kumist
seal vahel oleva luule ellu,
tema olemusse ja seeläbi sõnumis-segi.
Luule pole ju pelgas veidruse
pärast ridadena elav ning luuletusi
lehekülgedena eksponeeriv, see on'
luule viis end oluliseks, nähtavaks
teha, nii rõhutab ta iga oma sõna
kaalu. Luuletused üksteise kukil on
katuseni täis trolli- või autobuss,
kus sõidust ei tunne enam mingit
mõnu, peaasi et kohale saaks."
,,Päevapurjes" on eriti taluma­tus
olukorras pisikesed mõnereali-sed
luuletused. „Nad' lämbuvad
seismekaheksakesi kahel kõrvuti
leheküljel, neil pole hingamisruu­mi,
eluhõlpu. Lugeja pilk takerdub
kord ühele, kord teisele, jõudma­ta
kuskil korralikult süüvida.
Ometi on teada, "^et luule on erilme
keelehoidja ja -uuendaja, sundides
meid sõnasse leriti peenetundeliselt:
suhtuma, Seda kurvem on formaal­ne
suhtumine-tema väijaandmisse,
mis lohakusena tipneb käesoleva
raamatukese impressumis, kus öel­dakse:
trükiarv 400!"
Pärast seda nukrat reaktsiooni,
demonstreerib P. E. Rummo pab&»
ri kokkuhoidmise illusoorsust. Tea­tavasti
öedi juba viimasel kirjani­ke
kongressilvälja, et kogu luule­tuskogude
likvideerimisega võidaks
riiklik kirjastus 1% „Eesti Raama­tus"
aastas kuluvast paberist.
Kuid selle kõrval märgib autoiTs
et V. Hugo «Hüljatute^ kordus­trüki
kolmele köitele kulus nii­sama
palju paberit .kui kogsB
eesti nõukogude luulele viimasel
10 (loe: kümnel) aastal (loe: sm-.
M) kokku. i
Mõne nõukogude raamatu
nimine olnuks ka näitena kuritegu
vennasrahva vastu. ^
Viimastel aastatel bn „Eesti
Raamat" üllatamapanevalt palju
kirjastanud venekeelseid raama­tuid.
^ Kuigi osalt võib seda lugeda
kui eesti autorite loomingu avalda­mist
vene keeles, näib see tendents
pidevalt laienevat. Samuti on haka­tud
välja andma uusi venekeelseid
ajakirju (Talinn jt.), milleks ei näi
paberist puudust olevat. Kuid ees­ti
luule, kus viimasel ajal on, olnud
üsna poliitikavaba loominguvõima-lus,
on vist sattunud nende silma
ette, kes selle pigemini likvideerik­sid,
kui laseksid edasi öma'tundeid
avaldada^ sageli koguni lubamatult
moodsas vormis ja mõtteselgusetu-ses.
HQ
Lnulesõna kaotab oma jõi, muu­tub
tavasõnaks, luuletuskogust
on saanud teisejärguline sõna-
Mdake kaasa
VABA EESTLASE
levikule, sellega aitate kaasa
eesti keele säilitamSisele!
•2Z>
TORONTO ÜNM
Muudatusi iäätmete äraveo:
JÕULU ESIMENE PÜHA
reedel, 25. detsembril, 1981
esmcasf^äval, 28. detsembril 1981
UUSAASTA PÄEV.
reedels L fcacmiicarilc
on riigiteenijatele pühad. Nendel kolmel päeval EI toimm Jpt-mete
kogumist.
Regulaarne esmaspäevane (28. detsember) jäätmete kogumine
torniub teisipäeval, 29. detsembril.
Regulaarne reedene (jõulu esimene püha) ja teisipäevane (29.
detsember jäätmete äraviimine toimub kolmapäeval, 30. det-
- sembril
VABA EESTLANE
ktt korda nädala
Väljaspool SanffiM
$55.-
$29.-
$15.-
Maksab Kanadas:
Äcistcss $45.«°
Poolaastas $24.-
Veerandaastas $13.-
Kuna Kanada uued pöstitariifid ei ole veel lõplikult selgunud, siia
ei saa esimese klassi, posti saatekulu arvestada, ka mitte lemm-posti
oma.
Palume lahkelt tellimised uuendada ka kiripostiga tellijail, tasudes
ajalehe tellimishinna — ,
aastas
poolaastas
^^49i-
$26.- |(
$14-
Postitariifide selgumisel palume tasuda saatekulu hiljem.
Pöstitariifid peavad teada^ olema enne 1. jaan. 1982.
Aadressi muudatus 50 centL Üksiknumbri hind 50 centi
Kamadffl aadressidele palume märgida „POSTAL CODE« f®
USA aadressidele „ZIP CODE«
Pangatshekk või rahakaart kirjutada
Free Estonian Publishers nimele.
Regulaarne 1. jaanuari (uusaasta) jäätmete äravedu toimub jJ
misel regulaarsel kogumise päeval teisipäeval, 5. jaanuaril,
1982.
Regulaarne suuremate esemete ja ajalehtede kogumine tounub
kohnapäeval, 23. detsembril 1981 ja 6. jaanuaril 1982.
Suuremate esemete ja ajalehtede äraviimist EI tounu kohsaa-päeval,
30. detsembril, 1981.
Teie koostöö jäätmete õigeaegseks väljapaneimseks äraveoks
leiab hindamist.
Pidage meeles: «Torontos on 18 klaas^ ja metallnÕude. kogumi-kohta.
Oktoobrikuu jooksul koguti 283 tonni ajalehti, 41 tonni
klaas- ja, 65 tonni plekknõusid. Üksikasjahseks informatsiooniks
helistada 376-7742.
Tef/imiffie soatOo*
VABA EESTLANE
PoO. 3ox70, Postal Stn. C, Toronto 3,
Ont. M6J 3M7
Palun muHe saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks/
veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates
19 Tellimise katteks lisan $..! siinjuures
rahas / tshekiga / rahakaardiga. (Eaha saata aimüt tähtkiijas).
Commlssioner of Public Works
City of Toronto _
Ninal
Aadress
.'Jv-;