Vaba eestlane , December 15, 1981

              VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
VABA£B8TLANi
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecun|iseth St Torontos
PEATOIMETAJA: Karl Arro .
TOIMETAJA: Hannes Oja
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto, Ont. M6I 3M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (teUimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 364-7675
TELLIMISfflNNAD Kanadas: aastas $45.--, poolaastas $24.—
ja veerandaastas $13.—.
TELLIMISfflNNAD väljaspool Kanadat: aastas $55.—, pool­aastas
$29.— ja veerandaasitas
Aadressi muudatus 50 C.T- Üksiknumbri hind
R i i ESTONIA
Published.by Free Estonian Publisher Ltd.,
135 Tecumseth St., Toronto, Ont. M6J 2H2
EHECpaaäsKB
Kuni 50.000 demonstranti marssisid Boimi tänavail Brezhnevi hiljutise külaskäigu puhul, põudes nõuko-guie
diktaatorilt allaheidetute vabastamist. Ühel pildil kantakse Brezhnevi karikatuuri.
Foto: Eaoul Laev
Elestf pealumast Tallmnast vii­maste
päevade jooksul saabunud
andmed kõnelevad, et 1. detsembril
planeeritud pooletunniline töösei­sak
Eestis ei andnud neid tulemusi,
mida streigi organiseerijad lootsid
Ja millega nad kalkuleerisid. Ehk-
M täpsed andmed puuduvad, on
seni saabunud informatsiooni ko­haselt
Tallinnas valitsenud 1. det­sembril
vaikus ning linna elanikud
tegelesid oma igapäevaste probleem
midega ja toidusabades seismise­ga.
Sellest võib järeldada, et eest­lased
ignoreerisid seda streigi üles­kutset
Ja pidasid õigemaks prae­guses
olukorras jääda ettevaatli­keks
Ja tagasihoidlikeks sündmuste
pealtvaatajaiks. ,
1. detsembril väljakuulutatud
streigiga, mis pidi tbimuva kõigi
kolme Balti rügi ulatuses, on üld­se
lood väga kummaüsed ja paigu­ti
arusaamatud. Mõned rahvusva­helised
unidiste agentuurid pühen­dasid
streigi väljakuulutamisele
läänemaailmas võrdlemisi suurt
tähelepanu, kuid nendest teadetest
ei selgunud, kes on selle streigl-ta-ga
— kes on organiseerijad", lend­lehtede
valmistajad ja nende levi­tajad.
Mõnelt poolt on üles tõste­tud
isegi küsimus, kaš siin ei ole
tegemist KGB provokatsiooniga, et
streigi väljakuulutamisega ja ini­meste
tööseisakule meelitamisega
avastada rahvuslikke ja rahulole­matuid
elemente ja alustada Balti
riikides preventiivsete puhastosope-ratsioonidega
enne kui Poola rahu­tuste
seemned ka Balti riikides
lopsakaÄ idanema hakkavad ja
nende kasvu pidurdamine Kremlile
suuremaid pahandusi ^õib tekita-
Washmgtonis asuva ühendatud
Balti-Ameerika Komitee informat­siooni
kohaselt kirjeldatakse strei­gi
organiseerijate poolt levitatüa
streigi üleskutses N. Ludus üha
halvenevat olukorda toitlustamisel.
Süü veeretatakse siin N. Lüdu
juhtkonnale, kes hoiab kramplikult
Mnnl ebapraktUisest majandnssüs-iteemist
ja muutub imperialistli­kuks'
koloniaalvõimuks. Kõrvuti
süsteemi demokratiseerimise ja
majanduslike reformide taotlemise­ga
esitatakse lendlehes seitse kau­geleulatuvat
nõudmist, mis hõlma­vad
ka N. Liidu sõjajõudude välja­tõmbamise
Afganistanist, Moskva
vahelesekkumise lõpetamise Poola
sündmustesse ja kõigi poliitiliste
vangide vabastamise. Läänerükide
vaatlejad ja analüüsijad leivad, et
meed nõudmised sarnanevad suurel
määral Poola iseseisva ametiühin­gu
Solidaarsuse programmiga.
Kuid samuti võib seal märgata su­gemeid
Euroopa rahukampaaniate
organiseerijate ja inimõiguste taot­lejate
nõudmistest.
Streigi lendlehti Eestis levitanud
grupp esineb N. Liidu Demo^aatli-ku
Rahvarinde nime all. Sellist
organisatsiooni läänemaailmas seni
ei tuntud ning see muudab kogu
loo veelgi müstilisemaks ja^ mõis­tatuslikumaks.
Mõned nõukogude
küsimuste uurijad läänes arvavad,
et siin on tegemist vene töölistega,
kes organiseerivad partei kontrolli
alt vabastatud töölisliikumist kogu
Venemaa ulatuses. Kuid on ka
neid, kes leiavad, et streigi organi-seerijaid
tuleks otsida eesti rah­vuslaste
ridadest. See võimalus
tundub siski väga kaugena, kuna
lendlehes nõutakse, et tööseisakute
ajal tuleks vältida rahvuslikke de-monstratsioone
ja väljaastumisi.
Kui eesti rahvas jäi seni saabu­nud
andmete kohaselt streigi üles­kutsete
suhtes külmaks, siis on see
kahtlemata antud olukorra kõige
õigem käitumme. Eesti on saanud
minevikus nii palju kannatada ja
kaotanud suure osa oma rahvast
küüditamiste, mõrvamiste ja sunni­töölaagritesse
saatmise tulemusena,
et uus suurem aadrilaskmine vÕib
täielikult hävitada meie rahvakillu,
kes nagunii elab praegu viletsates
majanduslikkudes tingimustes ja
tugeva venestamise surve all. Lää­nemaailmas
ei ole jsageli õiget ette*
kujutust raudeesriide taga valitse­vate
olukordade kohta nmg .Balti
riikide staatust kiputakse pahatih-ti
võrdlema satelliitriikide staatuse­ga.
¥ahe on siiski väga suur, kuna
N. Liidu süsteemi varjus Venemaa­ga
liidetud Balti riikides ja teistes
piiririikides on kõik eluavaldused
kindalt ja tugevalt Kremli kontrol­li
Ja seaduse all nmg seal võidakse
sind iga kõige väiksema rahvusli­ku
käelügutuse eest koheselt arre­teerida
või huüumajja saata, mi­da
ei saa teha Poolas ja teistes
„iseseisvates" satelliitrükides. Li­saks
sellele on Eesti ja teised Bal­ti
riigid oma rahvaarvult ja terri­tooriumilt
niivõrd väikesed, et ve­nelastel
on alati võimalus teostada
seal suuremaid küüditamisaktsioo­ne
ning saata inimesi Siberi tühi-maadele
ja kaevandustesse sure­ma,
mis vähendab veelgi nende
rahvaste koosseisu ja vastupanu^
jõudu. Poola kommunistlikul valit­susel
puuduvad sellised opositsioo­ni
väljaradeerimise võimalused,
mille tagajärjel sealne kommunist­lik
partei peab opositsiooni suhtes
olema leplikum ja katsuma tekki-i^
ud probleeme lahendada kompro­missidega.
On mõistetav, et nende eelduste
Juures, ning neid olukordi arvesse
võttes peavad ka pagulaseestlsed
olema Eestis toimuvate sündmuste
suhtes kamelt kaalutlevad ja ette­vaatlikud,
kuna iga ettevaatamatu
samm kodumaal võib esile kutsuda
raskeid surveabmõusid ja hävitus-aktsioone,
millede pidurdamiseks
kodumFial elavatel eestlastel pole
kusagilt abi loota. Sellest aspektist
lähtudes tuleb meil suhtuda ka
Balti riikides väljakuulutatud strei-imisess
©. '• ••
Q meie i vases keelepruugi:
Kui me küllalt valvsad ei ole, siis libiseb meie igapäevasesse keelepruuki üsna tubli annus mglis-keelseid
sõnu. Osa neid on sellised, millele leidub kohane vaste eesti keeles, kuid lohakusest Ja mugavu­sest
eelistame ingliskeelseid sõnu. Osa on selliseid sõnu, millele ei ole kerge leida vastavat sÕna eesti
keeles. Selle asemel peaksime me nii Öelda ümber nurga seletuse leidma. Mli või teisiti, hea tahtmise
juures saaksime neist raskustest üle.
Lugege koks kordo nädahs ilmuvaf
,¥ABA EESTLASr — sisukam fci odövöm
eestf aialehf vabas maailmas!
Toon mõned näited esimesest
liigist, kus eestikeelsete sõnade
asemel tarvitatakse ingliskeelseid
sõnu: turkey (kalkun), porch (ve­randa
— see, kuigi võõrsõna, on
juba amuu käibel), peach (virsik),
pineapple (ananas), weekend (nä^
dalalõpp)^ shore (rand), cottage
(suvila), sink (valamu), pantyhose
(pükssukad), zipper (tõmbelukk,
cottage cheese (kohupiim), crazy
(hull), sale (odavmüük), income
tax, (tulumaks), garbage can (prp-gitünn),
apartment (korter), high-rise
(kõrgmaja),crmze (meresõit)
jne.
Teine liik m- sellised^j^^sõnad,
kus ei ole kerge leida ingliskeel­sele
sõnale täpne ühesõnaline
vaste.
Nimetagem mõnda neist: to retire
(puhkepaigale minema, erru mm-ma,
pensionile minema), torelax
(rahustuma, lõtvuma, lõdvendama,
meelt lahutama), drink (segatud
jook)j party (pidu, koosviibimine),
crisp (krõbe, k^rge), challenge
(väljakutse, jõuproov), fancy (to­re,
pidulik) jne. Igal juhul, peaksi­me
taunima selliste ingliskeelsete
sõnade kasutamist eesti keeles. Ot­se
valus on kuulata selliseid väl­jendeid:
ta on juba retaierdanudj
ma ei oska kohe reläksida, seal
paartil ei tehta muud kui dringita-takse,
nad läksid kruusi peale,
homme vaja minna shoppima jne.
Teme nähe, mis hakkab Jällegi
valusalt kõrvu kinni, on eksimine
keele Vormide, graMinatika vas­tu.
Enamus meist on gümnaasiumi, ha­ridusega^
mis tähendab, et oleme
saanud hea aluspõhja üldhariduses
ja samuti ka emakeeles, õieti an­dis
juba algkool selleks tugeva äiu­sse.
•
Aga paraku võime jällegi kuul­da,
et paljud on unustanud koolis
õpitu ja samuti puudub neil loomu-lik
keelevaist. J!^äiteks tarvitavad
mitmed inimesed minevikus lõppu
-sivad: nemad tulivad, tegivad, üt-lesivad
pro tulid, tegid, ütlesid.
Peavalu teeb ka mitmuse osasta­va
moodustamine.
Millegi pärast tarvitatakse mitmu­se
osastava lõpuna -si eranditult
kõigis - sõnus: jõgesi; mägesi, hul­lusi,
laulusi, mõttesi, kappisi jne.
See -si lõpp tohib esineda ainult
sõnadel, mille ainsuse nimetava
lõpuks on -us, ja mis on kolmandas
vältes, nagu raskus (raskvisi), kar­tus
(kartusi)," veidrus (veidrusi),
või millel on rohkem km kaks silpi:
asjalikkus (asjalikkusi), avarus
(avarusi), veetlevus (veetlevusi),
kirjutus (kirjutusi), samuti ka kol­mandavältelised
-ne lõpulised sõ­nad:
tööline (töölisi), eestlane
(eestlasi), pTaegune (praegusi),
endine (endisi) jne.
Mitmuse osastavas on -id lõpp
jä,rgmistel sõnadel: mõte (mõt­teid),
hammas (hambaid), • tõke
(tõkkeid), hele (heledaid), juus
(juukseid) J.t.
Ülejäänud sõnadel võib tarvita­da
mitmuse osastavas lõppu -sid,
kuid soovitav on, kus võimalik,
tarvitada vokaallõpulist ehk lühi­kest
mitmuse osastavat: kurje ehk
kurjasid, koeri e. koerasid, lapsi,
laudu, laule, maju, musti, sukki
jne.
Näeme, et ^ lõpp -si mitmuse
osastavas on võimalik ainult tea­tavatel
sõnadel. Seepärast hoidu­gem
seda üldistamast kõigile sõnu­le.
Kui kahtleme sõna käänamises
või pööramiseks, siis peaksime
seda järele vaatama kas gram­matika
raamatust või õigekeelsu­se
sõnaraamatust.
Ka sõnade täpses tähenduses
ei olda igakord päris kindel. Näi­teks
segatakse ära kolm järgnevat
sõna: käsitlema (millegagi tege^
lema), käsitama '(aru saama) ja
käsitsema (käsi tarvitama). Näi­teks:
Kõneleja käsitles meie- tule­vikuprobleeme.
Laps ei käsitanud
vanemate inimeste juttu. Mehaa­nik
oskab hästi oma tööriistu kä­sitseda.
Sõna töötama on astmevaheldu­seta
sõna, sel puudub nõrk ja tu­gev
astet Siiski pööravad mõned
ininliesed seda kui astmevaheldus­likku
sõna: töötama^ töödata. õige
oleks: töötama, töötada, töötan.
Need on ainult üksikud nähted,
mis on silma ja kõrva hakanud.
Et meie keel kõlaks paremini,
oleks sujuv ja kerge, peaksime
senisest rohkem tarvitama lühi­kest
ehk -l mitmust, mis basee­rub
lühikesele mitmuse osasta-J
vale.
Näiteks: Puude lehil särasid vih-.
matilgad.' See oli sõnul seletajata
tunne. Poiste silmad pöördusid
ilusaile tüdrukuile. Me vajame sõ­nastike
abi.
Võimaluse korral oleks soovitav
tarvitada ka -im ülivõrret, ja ain­suse
lühikest sisseütlevat: '
N^oorim võistlejaist oli ka üu-saim.
Missugune on kõrgeim mägi
Ameerikas? Halvimal korra! lõpe­tame
tegevuse. Asjalikem kõnele­ja
koosolekul oli juhataja. Suurim
poistest oli ka tugevaim.
Ta läks majja, tuli tohe, tule ap­pi,
kadus uttu, astus tallu, pani rit­ta.
Tänavuse keeleaasta puhul teh­kem
endale eesmärgiks oma keel
puhastada võõrsõnadest ja tarvi­tada
sõnu nende õigetes vormides.
Tõstkem oma emakeel aukohale ja
tundkem uhkust selle üle!
midegard Rink.
Liidu majandus lälieb allamäge
Moskvci süüdistcib oma raskustes läärteriike
MOSKVA — Läänerükide vaatlejad Moskvas ootavad huviga N.
Liidu ülemnõukogu kokkutulekut, mis peab kinnitama järgmise vils^
aastakn plaani. Samal ajal ülemnõukoguga tuleb kokka ka N. Liida
tegelik ,iparlament" — kommunistliku partei keskkomitee, et arutada
praegust majandaslikka olukorda.
N. Liidul ei ole oma majandus­liku'
arengu analüüsimisel eriti
põhjust rõõmustada, kuna riigi ma-;
janduselu on saanud halbade saa­kide
tulemusena kolmandat aastat
järjest suure tagasilöögi.
Välisvaatlejad arvavad, et nõu^
kogude järgmine vüsaastaku
plaan oii koostatud optimistlikult,
milleks ei anna aga põhjust töös­tuse
arengu tagasihoidlik kasv
viimaste aastate jooksul ning
põllumajanduse pidev allakäik.
Venelased kalkuleerisid, et nen­de
tööstuse produktsioon tõuseb
4,1 prots. käesoleval aastal, kuid
nüüd selgub, et paremal juhul saa­vad
nad arvestada ainult.3,3 prot­sendilise
tõusuga. Käesoleva aasta
viljasaagi kohta pole Moskva seni
andnud ametlikke andmeid kuid
Ühendrükide ekspertide arvates
võivad venelased arvestada mak­simaalselt
ainult 175 miljoni tonni
suuruse saagiga,
mille tulemusena neil tuleb lää­neriikidest
osta vähemalt 43 mil­jonit
tonni teravilja.
Moskva kurdab, et nende majan­duselu
stagneerumine on tingitud
lääneriikide relvastamisest, mis
sunnib ka venelasi suuremaid ma­janduselu
koormavaid summasid
relvastusele panema.
Kommentaarid
On juba ammu teada, et N. Lii­dust
välismaale saadetud grupirei­sidest
osavõtjad on saanud era­kordselt
põhjaliku poliitkasvatuse,
mUle vundamendiks on kõigllää-nemaise
mahategemine ja nõuko­gude
elu kütmine ja ülistamme.
kuidas raudeesriide tagant välja
pääsenud inimesi on instrueeritud
ja drillitud, selgus eriti veenvalt
äsja Torontos viibmud vene ameti-ühmgu
turismigrupi liikmetega
vesteldes. Kanada ajakirjanduse
andmeil kuulus gruppi 20 inimest
— mõned neist haritlased. Teised
lihtsad vabrikutöölised. Vaatama­ta
oma erinevale hariduslikule ta­semele,
intelligentsile ja kutselise-
'le tegevusele — grupi hulgas oii
arste; insenere, kooliõpetajaid, kae-vureid
ja autovabriku töölisi, oli
kõigil jutt ühesugune. Kõik kinni-tasid
üksmeelselt, et Torontos ringi
liikudes nägid nad palju mimesi,
kes rahuldasid kaupasid akendel
sümitsedes oma ostunälga.'Kaupa­sid
leidub, kuid ostjaid .on väh^,
deklareerisid venelased kanada
ajakirjanikele.
Kaugelt saabunud turistid olid
hästi informeeritud, et Kanadas va­litseb
praegu tööpuudus ning nad
pidasid vajalikuks mtervjueerijate-le
rõhutada, et „nende maaP* ei |
ole tööpuudust, üks reisijatest, kes
tegeleb partei ametiühingu presi-dendina
Jaroslavis, kriipsutas eri­ti
alla> et Venemaal on kõik mime-sed
tööle rakendatud, mis on nõu­kogude
süsteemi suureks saavutu­seks
ja mille üle kõik on uhked.
Turistid muutusid väga sõnalkeh-vaks
kui neilt küsiti nende arva­mist
Poola iseseisva ametiühingu
Solidaarsuse tegevuse kohta, lõ­puks
arvas üks neist, et Solidaarsu­se
tegevus kahjustab Poolat ja pi^-
la töölisi ning sellest hakkab üha
rohkem poolakaid aru saama. Lõ­puks
avaldas küsitatu lootust, et
poolakad lahendavad oma problee­mi
ning koonduvad Poola ühenda­tud
Tööliste Partei — see tähendab
kommunistliku partei ümber.
Delegatsiooni peamiseks läkitu­seks
läänemaailmale oli aga N.
Liidu rahusoov. Seda toonitati alla
nmg rõhutati, et ühiste jõupingu­tustega
on võimalik maailma pääs­ta
tuumasõja katastroofist. t
Ei ole selge, kas kõik delegaadid
tõesti partei selliseheUpläadi järgi
oma mõtteid avaldasid või olid
need vastused ajakirjanike ja^ gru­pi
vahel mõjutatud ametlikust tõl­gist,
kes väänas vajaduse järele
delegatsiooni liikmete vastuseid.
Kuid ükskõik kuidas see ka oli —
venelased lasevad vabas maailmas
mesti märgist mööda kui nad siin­sele
rahvale tulevad seletama, et
kaupade üliküllus ärides on tingi-tud
ostujõu puudusest, mida oma­korda
põhjustab tööpuudus. Soli­daarsuse
sarjamine ning tuumasõ
ja vastane kriitika on praegu
Kremlis tähtsamateks propaganda-teemadeks
ning neid paimakse po-pulariseerima
ka kõUt läänemaaü-ma
pääsenud ametlikud delegatsi­oonid.
Kõiki neid juttusid ja seisukohti j
jälgides jääb mulje, et iiõukogude
propagandameistrid opereerivad
võrdlemisi kulunud ja võidunud võ-tetega
jaläänemaaUma elanikkonna
mõjutamiseks tuleks midagi pare^^
mat ja usutavamat välja mõtelda.
® 14. septembrü algasid Adelaides
lühüainel FM 92,9 kauaoodatud
eesti raadiosaated. Esimene saade
toimus kell 9^9.30 õhtul ja Samal
nädalapäeval ja kellaajal jätkuvad;
need saated ka edaspidi. Etnüised
raadiosaated tähendatud jaama
kaudu toimuvad Adelaides juba pi­kemat
aega, kuid eesti omad seni­ni
puudusid. See lünk täideti skm
Valdek Kanguri ja Juhani Muraka
algatusel, kes kutsusid ellu Adelai­de
Eesti Raadio. Esimene saade
algas „Tuljakuga".
® St. Louisis^ Missouris, toimus 5.
kuni 8. oktoobrini elektri produt­seerimise
konverents, millest osa
võttis New Yorgis jõujaamade alal
spetsialistina töötav mag. ins. Os­kar
Uusimaa. Ta esines sellel rah­vusvahelisel
üle tuhande osavõtja­ga
konverentsil ka ettekandega
kombineeritud jõutootmise süstee­midest,
mis baseeruvad gaasitur-biinidele.
Äsja male maailmameistri tütlit
kaitsnud vene maletaja Anatoli
Karpov laseb Krenüi diktaatorUe
Leonid Brezhnevile saadetud tele-grammis
välja paista, et ta võitis
selle kõrge tiitli ainult Brezhnevi
poolt antud juhiste järele toimudes.
Nii mainib Karpov om a läkituses
Brezhnevile: „Mul on rõõm ette
kanda, et Teie juhend on täidetud.
Saavutatud on veel üks võit male
maailmameistrivõistlustel, ning
ma kaitsesin taas maailmameistri
nimetust. Malekrooni eest peetud
võistluse rasketes tingimustes tund­sin
mma ja kõik Nõukogude dele­gatsiooni
liikmed Teie alalist toe­tust
ning palavalt armastatud ko­dumaa
tähelepanu ja hoolitsust,
mille eest ütleme NLKP Keskkomi­teele,
Nõukogude valitsusele ja
isiklikult TeUe, Leonid Iljitsh, sü-damliku
ja pojaliku tänu. Kinnitan
Teile, Leonid Iljitsh, et ma ei sääs­ta
ka edaspidi prngutusi- malekuns-
(Järg lk. 3)