1978-04-27-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
J-
2Ö. ja 21. aprillid toimusid Torontos
Etobicoke Olympium 50 m,ujulas
olümpia tasemega ujumis-yõistlused
Kanada ja N. Liidu va-,
M , millest osa võttis ka Eesti
selüiujumismeister, 17-e aastane
Kaire Indrekson. Ta ujuä 100 m selili
1.07,3 ja 2(M) m selüi 2.23,8^ mis
ei olnud ta tippajad/ ning ta ^^^^j^
napilt 6-daks tugevate Kanada
naisujujate järel, kuigi ta on N.
Liidus- Ikolmas sellel alal. Vene
naiskonna treeneriks oli ta ema
Ulvi Voog-Indrekson, ka endine
Ä i meister ujumises. Vene 40-li-
Sös mees- ja näisikonnaS; oli veel
lätlane, leedulanna ja mõned ukraina
fareenerid.
Üddvõitjaks peaäe kaheõhtulist
põneya-t võistlust jäi N. Liit j)unk-tidega
178:166 Kanada vastu,' kus
eriti tugevad olid Vene mehed ja
Kanada naisujujad. Kanada peatreener
Don Talbot mainis, et Ve-isemaal
on praegu treeningus: 1
m^jon noort ujujat, kuna Kanadas
b p ^ b vaidlOÄnoort.
Külalised riputasid kingitustena
Kanada ujujatele kaela 1980-da
olümpia rätikud, ning kõiki kutsuti
olümpiale. Võistluste korraldus
öili eeskujulik, ning mõlemil
d i publikut 1500 ünaberv
paatkonna hulgas mõlemal võistluspäeval
kolmanda koha Eesti
sõudjad Gennadi Kinko ja Tiit
Helmja. Naiste roolijata kahesel
tülid pärnulannad Malle Enno ja
Merle Morrisson kaheteistkümnendaks;
••/^^rv;. " •
Üleliidulistel vibuiaskurite karikavõistlustel
Kirgiisis Frunzes
püstitas uue rekordi harjutuses
FITA-1 (1236 silma) noor tallinlanna
Helja tigäne, minnes mööda
kõigist teistest, ka endisest maaü-mameistrist
Zebinisso Rustamo-vast.
Senine Eesti rekord kuulus
samuti H. Tigasele 1229 silmaga.
Kuuendate M a l e tuU Virve Holts»-
•meier. -
Pärnu lahel peetud jääpurjetami-se
meistrivõistlustel tuli esikohale
DN-klassis endine Euroopa meister
Endel Vooremaa, teiseks Mati
Kuulmann, '&)lmandäks Ain Vilde.
Tänavune Euroopa meister Vello
Kuusk oli vües.
Nr. S2 —Nel
Nr. 32
•0 •
-Hind ^atekiüu
EESTLASE" TALITUSES
Hoom
Toi
Ont. (I
24-tunc
Toronto Eesti Apostliku õigeusu kogiidupes tolmtis inööduiiM.
laupäeval nältemüük-perekorinaõhtu/kus einelaua eest
hoolitsesid koguduse naisringi ešinaMe Amii Lõugas koos oma
abilise pr. kasega (vasakul). Foto: Vatoa Eestlasi©
kodsifiiGQlf
ApriUiküulIiipet^ peetud W.
Ludu juunioride meistrivõistlustel
pitistitas Alar Seim omaealiste Eesti
rekordid rebimises 145 kg, tõu-kamfees
195 kg, saavutades; kahevõistluses
340 kg. See andis talle
neljanda ikäsha.
peetud Liidu ja
IdarSaksa 17. ujumismaavõistlustel
l^gid kaasa ka Eesti ujujad Kaire
M Ä s o n ja Ivar StukoJkin. K
Indrikson cii nü 100 m kui ka 200 m
seliliujumises viies, tulemustega
i;06,36 ja 252,07. L Štukölkin esines
silmapaistvalt 4x200 m teateujumises
teises vahetuses, saavutades
K. Liidu meeskonnale võitu
l^agava edumaa. 200 m vabaujumises
oli ta 1.55,65-ga 'kuues. Maavõistluse
Võitis N. Liit vahekorra-
^gai•.•177:167.::'-
N. Lüdu sõudjate esimesel Jõuproovil
Musta mere regatil said
. meeste roolijata kahesel paadü 47
Idä-Saksa ujuja Andrea PoUack
ujus 200 m uue naiste maailmarekordi
liblifcujumises ajaga •2.11,20.
Ameerika' tJhendriikides õpjwv
Mississauga noormees Cole Doty
jooksis DalläseslOOm ajaga Ö,98,
aga tagant tuui oli nii kõva, et tulemus
pole arvestatav. Ometi on ta
esimene kanadalane, kes selle distantsi
on läbinud alla 10 sekundi.
Kanada rekord pärineb Harry Je-^
romelt, kes selle jooksis 18 aastat
tagasi 10 sekundiga. Maailmarekord
kuuiuS) j im Hinesile ajaga
9,95.;^-- '\r;v^:
Cole Doty on praegu 22-aastane.
Ta jooksis ka 20O m ajaga 20,59,
mis on parem Kaxiada ametlikust
rekordist 20,85.
Rootsis kehtib nn. rahvapension.
Arvestades elukalliduse suurt tõusu,
suurendati seda 380 krooni lisamisega
aastasumma juurde. Pensionäridest
abiehipaär saab pensioni
kahepeale kokku juurde 620
krooni. '
Maksimaalne rahvapension koos
täieliku pensionüisaga on praegu
kuus üksikisikul 1302 krooni ($325)
ja paaril 2237 krooni ($560). Enneaegselt
pensioneeritule makstakse
rahvapensioni 1607 kr. ($400).
- E P L ,
T. E. Apostliku Õigeusu koguduse perekonnaõhtul oli väga rikkar
lik loteriivõitude laud, mille avamist oodati. PUdil nõukogu esimees
Ä. Wällik (vasakult) koos M . Nuimingu ja V. Saamiga vii^
maseid etftevalnaistusi tegemas ootajatel võidusoovide rahuldamiseks.
: Foto:; Vaba Eestlane.
Möödunud topäeval toimus
Peefbri ikiriku seltskofndlikes ruumides
Toronto Eesiti Apostliku
õigeusu koguduse näitemüjük ja
pereteonnaiõhitii. Rohike rahvahulk
täitis smirema saali, te oli aniiü-gil
võrratult palju, (kauneid koguduse
liäönete käsitöid, ikiootud
rätikuid, sohvapatjü j a muid e&e-
! [pi©id, mille üniljer oli pidev huviliste
ring. Lisaks oli veel amee^
tika loterii ja looisiraitas õnneloo-l
sidega. Väiksemas saalis cdi rik-.
•fealik:e|n)8laud.:
N®.gu' koguduse õpetaja ülem-
; preester E. Lepik ütles, on see
j kogudusele ^tulutoov üritus aasta-
,tega aiiia isuuremaid mõõtmeid
võtnud. KUI eeiocnlstel aastaitel
tehti loosiraittad juba vairem lalh-ti,
siis oli väljaküuluitatud ajaks
loosid läbi mMdud. Täamvu peeti
eSteimhibud ajast kinni ja kella
viie ajal pii mõlema loosiraifcta
juures pSfcad ootajaite read, kes
tahtsid onm õme proovida.
Dme Ivandi - - PairgS
Kuldne tammetõru ~
ettekanded noortele
L. Wa^itraS — Lüvaklass
Eavinitaimed, 25d retsepi
Enn Nõu — Vastuvett
Anna Ahmatova — Marie ünder
H, MiGhdson -r- SkautUku^
H. MichelsoilNooreooiöõ radai®!
H. Mtehelson - Eesti radadelt
Eduard Krants r - Lnmeiiitlased (luuletuskogu)
Bona Laaman — Mis need sip^gaS;
(Imüetuskogu)
EstoQiaQ Ofificial Gaide
PaiH Laan — Mõttelend — PUte ja peegeldust
Karin Saarsen ~ Lohengrinl lal komine
Herbsrt Salu — U ^ p i a Ja fatorotoogia
Triinu" iiksikmunbreid
A. Kub ja — Kadunud kodud — mälestasei
A. Kubja — Mälestusi kodu^uurdt
A. Kubja — Palakesed
E. Uustalu ja R. Moora ~ S<^mepois!l
426 lk.-1-64 %. fotosid
Leho Lumiste — Alaiuase Andros —
line jutustus kirjanik Oskar Luiset
L. Lumiste — Atlandi aknal
L. Lumiste ^ Killad kiUag
A. Vomm — Ristsõnad I
A. Võomi — Ristsõnad H
A. Vomm -< Ristsõnad M
A. Vomm — Ristsõnad IV
Ants Vomm — Minu Mng
K. Eenne — Soraud laevad Ja elpad
isiälestased
K. Eerme — Päevata päevad Ja dõtä ööd II
S. Ekbaum — AJatar (luuletoskogu)
Aarand Roos — Jumalaga, Ears Ja Erzoraii
J. Pitka — Rajusõlmed
A. Käbin-Vaim Ja maid
Urve Karuks — Kodakondur (lüuljetuskogui)
H. Oja — Kopatased eneses (luuletuskogu)
~ Tosmete
n -
'm
2.50 • is-
5.- 40
3.5Ö
3— 33
4.30 : 83
35 j ^ 1
5^
15 '
M 1
5.- 23 j
13 1
• 1.50
•4.-:.^ • •
2.—
IM-: :
• 25
SO
W j
14.-
8.65 ' 40
2.1C 40
5^ 40
20
2.^ 20.
2.25
2.^ 20
: •
1.50 18,
4.- 40
4.- 30
4— 30
8B- . . 40 -
5.-
8 —
40
m 25
ÄDl
HETl
S65 Bay|
õbtut
© Skandinaavia ortodckskiriku
metropoliit Pavlos, kes on eesti
kiriku hooldajaks, õnnistas Stok-liolmis
diakomks Nžkolai Arbuse
Ötokholmist, õhnistamisitalitusel,
assisteerisid Stokholmi eesti õigeusu
kiriku vaimulikud j a eesti s i nodi
esimees N. Suursööt.
LASTELlsi
- Õppe- ja töörsÄat
y>peta Mind Ingema I — (õppa ja tööraamat
eelkooliealistele lastel® värvitrükis)
Õpeta mind lagema n õppe- ja tööraamat
eelkooUealistele lastele ^örvltrtiSds)
Eesti keele Harjutustik V
40
-
väljakul esimene skaudilaager —
KaljukAmka. Logisev veoauto pull-doseri
algelisel rajal tõi gaidid ja
Viis fitodid ära. Mina viskasin
iMieiks suureks rakendiks seotud
seljakoti, teilgiitiilli ja niagamiskoti
turjääe ja läksin otsinsa oma
Stiangri-La'd — tasfaiparadiisij
Haanis oli testida uut kodumaad
metsasfcaudi seisukohalt, kellel
mets peab andnia kõik.
Onijärve idasapist olin silmitse^
Uiud pdki järve ja vaatega kcmista-mid
suurele kaljupõrakale põhja-fealdai.
Otsustasin sinna põigata
puUdiosen rajalt, mis kulges järvega
paralleeilselt. Järv helkis puude
vahät tele — e i tohtinuks kaugel
su sisse. ^
See oli 'tõeline dzhunglifilm. Ma
roomasin risuhunniku all, pressisin
end läbi langenud tüvede vahelt.
Samas ronisin üles, et risuhunnikut
ületada, kuid kukkusin okste niur-dudes
uude võimatusse situatsiooni.
Ma-puhkasin teel mitu korda,
lamades selili ja jalad püsti —
asendis kuhu olin kukkunud. Ise
mptlesin — kuidas isüiid sellest
asendist välja saada!
Kaijunukile jõudes — see d i ri-vaba
--- arvasin et olen 3-4
O m ^ sai sellest te^nnast minu
elu jalamatka rekord: 200 meetrit
tunnis. Olen seda „kiirust" m'Õ-ael
körrail üietanud> kuid autoga ja
liiklus-tönmikus. Kaljunuki j a tee
vahel OÜd valguse pärast võideldes
kasvanud kased ja paflisaminulud.
Vüm««ed oE t o m mõne aasta
eest üieš juurinud ja maha murdnud
ning kaos itaivelumega paadunud
maailnk põhjaliiaimaks^^ ^^r^^
hunnikuks. Ma polnud kunagi mi-tundi
risuhunnikuga „voidelnud".
Tegelikult oli üks tund. Piinakambris
tundub aeg pikk.;
Kaljunukil oli just paras telgi
ruum, suurepärane vaade järvele,
neli kaja vastu huikamas/ (>tsus:
siia ma jään! See otsus kehtib
praegugi - - kaljunukil on m i i met-sakodu
lipumast. Maa ifcrundista-misel
öeldi: ,>Sinna sa pugesid, ole
nüüdTahul!"
Sellel kuumal augustipaeval aga
töötasm veel terve söömavahe ja
saagisin nmg raiusin risumüüri
sisse tunneli telgipaigait teerajani.
Nahk auras; M videvikus sain t ^
gi üles ja panin katla keema. Ja
siis magasm Kalevipoja une, kh^
ves pea all. Eesti metsameeste, ju-
PALSAMINULG - BALSAM'
FIR - ÄBIES BALSÄMEÄ .
Koonusekujuline igihaljas
puu, kasvab P.-Ameerika ida-ja
keskosas kuni Vü^giniani.
Armastab niiskeid metsi ja
rabasid, kiis kasvab kuni 70
jalga kõrgeks, tüve läbim^-
duga kuni 2 jäiga. Vana koor
soomuseline, noor koor nagu
lehtpuul, vaiguniullid (pal-sam!)
koore adl. Pälsaminulu
okkad on p^nned, lamedad ja
tömbid W—1%".
Pälsaminulu puit pole suurem
asi. Läheb odavaks ehi-tuspuukš
koos kuuskedega, sa-gedammi
aga pakk-kastideks
ja paberipuuks.
Noori puid kasutatakse jõulupuudeks
- r - okkad ei pudene,
õõnsaid tüvesid saab kasutada
torudeks trummi-Jkeredeks,
Imdude tehispesadeks ja käsitööks.
Koorest saab palsami-õli,
mida kasutataikse meditsiinis,
kunstis ja tehnikas
(klaasi liimina), indiaanlased
kasutavad palsamivaiku haa-vamäärdeks.
Heades, tingimustes kasvab
90-aastaseks, kuigi leidub ka
150-aastaseid puid. Halbades
tingimustes harva pool sajandit,
murdub erine metsarisuks.
Sobib Hekitaimeks ja talub
i telgis teise päeva keskhommikul, matu alguses ja see püsib osaliselt
' Olin umunud rüdes ja lamanud tänaseni. Kuigi tänapäeva kristlane
I magamiskoti peal -
gu õhtul ikuMÕisin.
täpselt nii ria-
Kell puudus kümme minutit kahest,
kui süütasin lõkke telgi ees
kivide vahel ja asusm keetma kartuleid
järve pehnae veega. Täpselt
kell kaks tuli ta loogeldes piki prahiga
täidetud kaljupragu, vaatas
miiid asjalikult ja vingerdas siis
lamedale kivile just selle vaevalise
kase all, m i l e murdunud oksa küljes
rippusid mu köögu-iistad.
Ta oli kalju-värvi hall, seljatrii-bult
pisut heledam, romantilises
reisikirjas võiks teda koguni hõbe-sööb
roojase sea liha j a soomusteta
angerjat, vahva ussimaterdaja
on ta ikkagi
Kui päike Jõudis suhkruvahtra
lehtede taha ja nende vari langes
ussikaljule, siis läks mu uus sõber
tuldud taed tagasi.
raudreha löökidest teenimatu ka^
ristuse leidnud. tJkskord — siis oli
jisukapaela" nimeks 0'Henry —
tekkis sellest isegi generatsioonide-vaheline"
tüli kisa ja pisaratega,
„Vanamees ees ja lapsed takka järel
oma ussidega . . ."
Ta tuli iga päey kell kaks, |me-vitas
tund j a 20 minutit. E i ohiud
ühtegi pilves ilma sel nädalal —
nii ei saanud näha, mis süs oleks
juhtunud. Ta päevitas ja mma tegin
hoolsaid pingutusi, et temaga
lähemat kontakti saada. Ma vilistasin,
mängisin suupilli, kolistasin
toidunõiisid, sisisesm nagu uss, lähenesin
taile aeglaselt — tegm seda
korduvalt. Ta reageeris ainult
halliks nimetada. Keris end üusas- lähenemisel —• iga minu liigutuse
ti kokku, pea jättis püsti mmd vai- puhul tõstis pead kõrgemale,
varna.
Ma vabandasin, et olin inimlikus
ilolluses püstitanud oma, telgi ja
süüdanud köögitule nii ohtlikku lähedusse
teina päevituskaljule.
Kindlasti oli see tema esivanematelt
päritud soojendamise' koht,
mille ma olin okupeerinud. Ma lu-blišin
talle, et elame sõbralikus vä-1 K^ pärast esimest ar-hekörras
ja ta võib koguni hakata mumist kohtasin ma Jussi, kuid
Hääled — ükskõik millised — ei
mänginud talle rolli. Toidutesti ma
temale ei teinud, kuigi kahetsesui
mitu korda, et niul polnud piima,
millega muinas-eestlased. olevat
omi usse toitnud ja meelitanud.
mu majaussiks, kuigi mu maja on
vilets — riidest. /
Mulle meenusid' need tuhanded
ja tuhanded eesti nastikud — kollaste
„korvadega", nagu nad olid
— keda meie esivanemad enne ris-
.tiusutamist olid pidanud koja-ja
tustuste kohaselt pidi karud vahest majaussidena. Sellest on ku^jalikke
ründama telke toidu otsingul. ; teateid ja küllap sellepärast peeti
Karu oleks võmud mu sel ööl tü- muinas-eestlasi pootnõidadete j a : vanemat Eeva-tütart^jerekonnas
kis kirvega ära süüa. Uni oli hü päris-paganateks. Kristlik ussivaen ei ole riia siiski kontrolli alla saa-siis
olid mul teised kallünad kaasas,
kellele tuli pühenduda. Jussi
sugulasi, kõik enamasti tublisti
brünetimad, vmgerdab seal aga
sageli. Jehoova poolt minu soo jä
mao soo vahele seatud surmavae-nu
olen ma oma perekonna nooremate
võsude juures suutnud teaduse
kaasabü leevendada. Kõige
SÜKAPAELAMADÜ -
GARTER SNAKE - THAM-NOPHIS
ÖRDINOIDES
Nastifclaste perekonda kuuluv
mürgita madu, levinenud
üle kogu Kanada ja ühendrü-kide
põhjaosa. Kasvab kuni
36-tpllisekš. Seljal hele, külgedel
tumedamad triibud (suka-pael!),
alt veel heledam —
värv varieerub elukoha maapinna
värvusega.
Väga aktiivne varakevadel
paaritamise ajal. Hilissügisel
sünnitab 12--70 elusat poega
Toit: konnad, kärnkonnad,
vihmaussid, fcääbusvähid, kalamaimud
j..t kiilmaverelised
loomad, aga ka hiired, surnud
linnud j.m. Omab muskus^
näärme ja eritab lõhna, eriti
•kui on vangistatult terraariu-mis.
Hävitamiseks ei ole põhjust,
kuigi pole ^riti kasulik
inunestele.
Jutt poegade neelamisest
nende kaitsmiseks on vale ja
tingitud arvatavasti sünnituseelse
ussi tapmisel saadud
muljest.
•sa.
ANDI
öigelow,
55
tC3S
41
HOGAI
on kirja JU üsna
•:: . F:l|
?een kõ
mi
v';. .if ,y • •
^ ^ ^ ^ ^ ^
Suurtd
.,mad; kd
©öLt vaed
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , April 27, 1978 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1978-04-27 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e780427 |
Description
| Title | 1978-04-27-06 |
| OCR text | J- 2Ö. ja 21. aprillid toimusid Torontos Etobicoke Olympium 50 m,ujulas olümpia tasemega ujumis-yõistlused Kanada ja N. Liidu va-, M , millest osa võttis ka Eesti selüiujumismeister, 17-e aastane Kaire Indrekson. Ta ujuä 100 m selili 1.07,3 ja 2(M) m selüi 2.23,8^ mis ei olnud ta tippajad/ ning ta ^^^^j^ napilt 6-daks tugevate Kanada naisujujate järel, kuigi ta on N. Liidus- Ikolmas sellel alal. Vene naiskonna treeneriks oli ta ema Ulvi Voog-Indrekson, ka endine Ä i meister ujumises. Vene 40-li- Sös mees- ja näisikonnaS; oli veel lätlane, leedulanna ja mõned ukraina fareenerid. Üddvõitjaks peaäe kaheõhtulist põneya-t võistlust jäi N. Liit j)unk-tidega 178:166 Kanada vastu,' kus eriti tugevad olid Vene mehed ja Kanada naisujujad. Kanada peatreener Don Talbot mainis, et Ve-isemaal on praegu treeningus: 1 m^jon noort ujujat, kuna Kanadas b p ^ b vaidlOÄnoort. Külalised riputasid kingitustena Kanada ujujatele kaela 1980-da olümpia rätikud, ning kõiki kutsuti olümpiale. Võistluste korraldus öili eeskujulik, ning mõlemil d i publikut 1500 ünaberv paatkonna hulgas mõlemal võistluspäeval kolmanda koha Eesti sõudjad Gennadi Kinko ja Tiit Helmja. Naiste roolijata kahesel tülid pärnulannad Malle Enno ja Merle Morrisson kaheteistkümnendaks; ••/^^rv;. " • Üleliidulistel vibuiaskurite karikavõistlustel Kirgiisis Frunzes püstitas uue rekordi harjutuses FITA-1 (1236 silma) noor tallinlanna Helja tigäne, minnes mööda kõigist teistest, ka endisest maaü-mameistrist Zebinisso Rustamo-vast. Senine Eesti rekord kuulus samuti H. Tigasele 1229 silmaga. Kuuendate M a l e tuU Virve Holts»- •meier. - Pärnu lahel peetud jääpurjetami-se meistrivõistlustel tuli esikohale DN-klassis endine Euroopa meister Endel Vooremaa, teiseks Mati Kuulmann, '&)lmandäks Ain Vilde. Tänavune Euroopa meister Vello Kuusk oli vües. Nr. S2 —Nel Nr. 32 •0 • -Hind ^atekiüu EESTLASE" TALITUSES Hoom Toi Ont. (I 24-tunc Toronto Eesti Apostliku õigeusu kogiidupes tolmtis inööduiiM. laupäeval nältemüük-perekorinaõhtu/kus einelaua eest hoolitsesid koguduse naisringi ešinaMe Amii Lõugas koos oma abilise pr. kasega (vasakul). Foto: Vatoa Eestlasi© kodsifiiGQlf ApriUiküulIiipet^ peetud W. Ludu juunioride meistrivõistlustel pitistitas Alar Seim omaealiste Eesti rekordid rebimises 145 kg, tõu-kamfees 195 kg, saavutades; kahevõistluses 340 kg. See andis talle neljanda ikäsha. peetud Liidu ja IdarSaksa 17. ujumismaavõistlustel l^gid kaasa ka Eesti ujujad Kaire M Ä s o n ja Ivar StukoJkin. K Indrikson cii nü 100 m kui ka 200 m seliliujumises viies, tulemustega i;06,36 ja 252,07. L Štukölkin esines silmapaistvalt 4x200 m teateujumises teises vahetuses, saavutades K. Liidu meeskonnale võitu l^agava edumaa. 200 m vabaujumises oli ta 1.55,65-ga 'kuues. Maavõistluse Võitis N. Liit vahekorra- ^gai•.•177:167.::'- N. Lüdu sõudjate esimesel Jõuproovil Musta mere regatil said . meeste roolijata kahesel paadü 47 Idä-Saksa ujuja Andrea PoUack ujus 200 m uue naiste maailmarekordi liblifcujumises ajaga •2.11,20. Ameerika' tJhendriikides õpjwv Mississauga noormees Cole Doty jooksis DalläseslOOm ajaga Ö,98, aga tagant tuui oli nii kõva, et tulemus pole arvestatav. Ometi on ta esimene kanadalane, kes selle distantsi on läbinud alla 10 sekundi. Kanada rekord pärineb Harry Je-^ romelt, kes selle jooksis 18 aastat tagasi 10 sekundiga. Maailmarekord kuuiuS) j im Hinesile ajaga 9,95.;^-- '\r;v^: Cole Doty on praegu 22-aastane. Ta jooksis ka 20O m ajaga 20,59, mis on parem Kaxiada ametlikust rekordist 20,85. Rootsis kehtib nn. rahvapension. Arvestades elukalliduse suurt tõusu, suurendati seda 380 krooni lisamisega aastasumma juurde. Pensionäridest abiehipaär saab pensioni kahepeale kokku juurde 620 krooni. ' Maksimaalne rahvapension koos täieliku pensionüisaga on praegu kuus üksikisikul 1302 krooni ($325) ja paaril 2237 krooni ($560). Enneaegselt pensioneeritule makstakse rahvapensioni 1607 kr. ($400). - E P L , T. E. Apostliku Õigeusu koguduse perekonnaõhtul oli väga rikkar lik loteriivõitude laud, mille avamist oodati. PUdil nõukogu esimees Ä. Wällik (vasakult) koos M . Nuimingu ja V. Saamiga vii^ maseid etftevalnaistusi tegemas ootajatel võidusoovide rahuldamiseks. : Foto:; Vaba Eestlane. Möödunud topäeval toimus Peefbri ikiriku seltskofndlikes ruumides Toronto Eesiti Apostliku õigeusu koguduse näitemüjük ja pereteonnaiõhitii. Rohike rahvahulk täitis smirema saali, te oli aniiü-gil võrratult palju, (kauneid koguduse liäönete käsitöid, ikiootud rätikuid, sohvapatjü j a muid e&e- ! [pi©id, mille üniljer oli pidev huviliste ring. Lisaks oli veel amee^ tika loterii ja looisiraitas õnneloo-l sidega. Väiksemas saalis cdi rik-. •fealik:e|n)8laud.: N®.gu' koguduse õpetaja ülem- ; preester E. Lepik ütles, on see j kogudusele ^tulutoov üritus aasta- ,tega aiiia isuuremaid mõõtmeid võtnud. KUI eeiocnlstel aastaitel tehti loosiraittad juba vairem lalh-ti, siis oli väljaküuluitatud ajaks loosid läbi mMdud. Täamvu peeti eSteimhibud ajast kinni ja kella viie ajal pii mõlema loosiraifcta juures pSfcad ootajaite read, kes tahtsid onm õme proovida. Dme Ivandi - - PairgS Kuldne tammetõru ~ ettekanded noortele L. Wa^itraS — Lüvaklass Eavinitaimed, 25d retsepi Enn Nõu — Vastuvett Anna Ahmatova — Marie ünder H, MiGhdson -r- SkautUku^ H. MichelsoilNooreooiöõ radai®! H. Mtehelson - Eesti radadelt Eduard Krants r - Lnmeiiitlased (luuletuskogu) Bona Laaman — Mis need sip^gaS; (Imüetuskogu) EstoQiaQ Ofificial Gaide PaiH Laan — Mõttelend — PUte ja peegeldust Karin Saarsen ~ Lohengrinl lal komine Herbsrt Salu — U ^ p i a Ja fatorotoogia Triinu" iiksikmunbreid A. Kub ja — Kadunud kodud — mälestasei A. Kubja — Mälestusi kodu^uurdt A. Kubja — Palakesed E. Uustalu ja R. Moora ~ S<^mepois!l 426 lk.-1-64 %. fotosid Leho Lumiste — Alaiuase Andros — line jutustus kirjanik Oskar Luiset L. Lumiste — Atlandi aknal L. Lumiste ^ Killad kiUag A. Vomm — Ristsõnad I A. Võomi — Ristsõnad H A. Vomm -< Ristsõnad M A. Vomm — Ristsõnad IV Ants Vomm — Minu Mng K. Eenne — Soraud laevad Ja elpad isiälestased K. Eerme — Päevata päevad Ja dõtä ööd II S. Ekbaum — AJatar (luuletoskogu) Aarand Roos — Jumalaga, Ears Ja Erzoraii J. Pitka — Rajusõlmed A. Käbin-Vaim Ja maid Urve Karuks — Kodakondur (lüuljetuskogui) H. Oja — Kopatased eneses (luuletuskogu) ~ Tosmete n - 'm 2.50 • is- 5.- 40 3.5Ö 3— 33 4.30 : 83 35 j ^ 1 5^ 15 ' M 1 5.- 23 j 13 1 • 1.50 •4.-:.^ • • 2.— IM-: : • 25 SO W j 14.- 8.65 ' 40 2.1C 40 5^ 40 20 2.^ 20. 2.25 2.^ 20 : • 1.50 18, 4.- 40 4.- 30 4— 30 8B- . . 40 - 5.- 8 — 40 m 25 ÄDl HETl S65 Bay| õbtut © Skandinaavia ortodckskiriku metropoliit Pavlos, kes on eesti kiriku hooldajaks, õnnistas Stok-liolmis diakomks Nžkolai Arbuse Ötokholmist, õhnistamisitalitusel, assisteerisid Stokholmi eesti õigeusu kiriku vaimulikud j a eesti s i nodi esimees N. Suursööt. LASTELlsi - Õppe- ja töörsÄat y>peta Mind Ingema I — (õppa ja tööraamat eelkooliealistele lastel® värvitrükis) Õpeta mind lagema n õppe- ja tööraamat eelkooUealistele lastele ^örvltrtiSds) Eesti keele Harjutustik V 40 - väljakul esimene skaudilaager — KaljukAmka. Logisev veoauto pull-doseri algelisel rajal tõi gaidid ja Viis fitodid ära. Mina viskasin iMieiks suureks rakendiks seotud seljakoti, teilgiitiilli ja niagamiskoti turjääe ja läksin otsinsa oma Stiangri-La'd — tasfaiparadiisij Haanis oli testida uut kodumaad metsasfcaudi seisukohalt, kellel mets peab andnia kõik. Onijärve idasapist olin silmitse^ Uiud pdki järve ja vaatega kcmista-mid suurele kaljupõrakale põhja-fealdai. Otsustasin sinna põigata puUdiosen rajalt, mis kulges järvega paralleeilselt. Järv helkis puude vahät tele — e i tohtinuks kaugel su sisse. ^ See oli 'tõeline dzhunglifilm. Ma roomasin risuhunniku all, pressisin end läbi langenud tüvede vahelt. Samas ronisin üles, et risuhunnikut ületada, kuid kukkusin okste niur-dudes uude võimatusse situatsiooni. Ma-puhkasin teel mitu korda, lamades selili ja jalad püsti — asendis kuhu olin kukkunud. Ise mptlesin — kuidas isüiid sellest asendist välja saada! Kaijunukile jõudes — see d i ri-vaba --- arvasin et olen 3-4 O m ^ sai sellest te^nnast minu elu jalamatka rekord: 200 meetrit tunnis. Olen seda „kiirust" m'Õ-ael körrail üietanud> kuid autoga ja liiklus-tönmikus. Kaljunuki j a tee vahel OÜd valguse pärast võideldes kasvanud kased ja paflisaminulud. Vüm««ed oE t o m mõne aasta eest üieš juurinud ja maha murdnud ning kaos itaivelumega paadunud maailnk põhjaliiaimaks^^ ^^r^^ hunnikuks. Ma polnud kunagi mi-tundi risuhunnikuga „voidelnud". Tegelikult oli üks tund. Piinakambris tundub aeg pikk.; Kaljunukil oli just paras telgi ruum, suurepärane vaade järvele, neli kaja vastu huikamas/ (>tsus: siia ma jään! See otsus kehtib praegugi - - kaljunukil on m i i met-sakodu lipumast. Maa ifcrundista-misel öeldi: ,>Sinna sa pugesid, ole nüüdTahul!" Sellel kuumal augustipaeval aga töötasm veel terve söömavahe ja saagisin nmg raiusin risumüüri sisse tunneli telgipaigait teerajani. Nahk auras; M videvikus sain t ^ gi üles ja panin katla keema. Ja siis magasm Kalevipoja une, kh^ ves pea all. Eesti metsameeste, ju- PALSAMINULG - BALSAM' FIR - ÄBIES BALSÄMEÄ . Koonusekujuline igihaljas puu, kasvab P.-Ameerika ida-ja keskosas kuni Vü^giniani. Armastab niiskeid metsi ja rabasid, kiis kasvab kuni 70 jalga kõrgeks, tüve läbim^- duga kuni 2 jäiga. Vana koor soomuseline, noor koor nagu lehtpuul, vaiguniullid (pal-sam!) koore adl. Pälsaminulu okkad on p^nned, lamedad ja tömbid W—1%". Pälsaminulu puit pole suurem asi. Läheb odavaks ehi-tuspuukš koos kuuskedega, sa-gedammi aga pakk-kastideks ja paberipuuks. Noori puid kasutatakse jõulupuudeks - r - okkad ei pudene, õõnsaid tüvesid saab kasutada torudeks trummi-Jkeredeks, Imdude tehispesadeks ja käsitööks. Koorest saab palsami-õli, mida kasutataikse meditsiinis, kunstis ja tehnikas (klaasi liimina), indiaanlased kasutavad palsamivaiku haa-vamäärdeks. Heades, tingimustes kasvab 90-aastaseks, kuigi leidub ka 150-aastaseid puid. Halbades tingimustes harva pool sajandit, murdub erine metsarisuks. Sobib Hekitaimeks ja talub i telgis teise päeva keskhommikul, matu alguses ja see püsib osaliselt ' Olin umunud rüdes ja lamanud tänaseni. Kuigi tänapäeva kristlane I magamiskoti peal - gu õhtul ikuMÕisin. täpselt nii ria- Kell puudus kümme minutit kahest, kui süütasin lõkke telgi ees kivide vahel ja asusm keetma kartuleid järve pehnae veega. Täpselt kell kaks tuli ta loogeldes piki prahiga täidetud kaljupragu, vaatas miiid asjalikult ja vingerdas siis lamedale kivile just selle vaevalise kase all, m i l e murdunud oksa küljes rippusid mu köögu-iistad. Ta oli kalju-värvi hall, seljatrii-bult pisut heledam, romantilises reisikirjas võiks teda koguni hõbe-sööb roojase sea liha j a soomusteta angerjat, vahva ussimaterdaja on ta ikkagi Kui päike Jõudis suhkruvahtra lehtede taha ja nende vari langes ussikaljule, siis läks mu uus sõber tuldud taed tagasi. raudreha löökidest teenimatu ka^ ristuse leidnud. tJkskord — siis oli jisukapaela" nimeks 0'Henry — tekkis sellest isegi generatsioonide-vaheline" tüli kisa ja pisaratega, „Vanamees ees ja lapsed takka järel oma ussidega . . ." Ta tuli iga päey kell kaks, |me-vitas tund j a 20 minutit. E i ohiud ühtegi pilves ilma sel nädalal — nii ei saanud näha, mis süs oleks juhtunud. Ta päevitas ja mma tegin hoolsaid pingutusi, et temaga lähemat kontakti saada. Ma vilistasin, mängisin suupilli, kolistasin toidunõiisid, sisisesm nagu uss, lähenesin taile aeglaselt — tegm seda korduvalt. Ta reageeris ainult halliks nimetada. Keris end üusas- lähenemisel —• iga minu liigutuse ti kokku, pea jättis püsti mmd vai- puhul tõstis pead kõrgemale, varna. Ma vabandasin, et olin inimlikus ilolluses püstitanud oma, telgi ja süüdanud köögitule nii ohtlikku lähedusse teina päevituskaljule. Kindlasti oli see tema esivanematelt päritud soojendamise' koht, mille ma olin okupeerinud. Ma lu-blišin talle, et elame sõbralikus vä-1 K^ pärast esimest ar-hekörras ja ta võib koguni hakata mumist kohtasin ma Jussi, kuid Hääled — ükskõik millised — ei mänginud talle rolli. Toidutesti ma temale ei teinud, kuigi kahetsesui mitu korda, et niul polnud piima, millega muinas-eestlased. olevat omi usse toitnud ja meelitanud. mu majaussiks, kuigi mu maja on vilets — riidest. / Mulle meenusid' need tuhanded ja tuhanded eesti nastikud — kollaste „korvadega", nagu nad olid — keda meie esivanemad enne ris- .tiusutamist olid pidanud koja-ja tustuste kohaselt pidi karud vahest majaussidena. Sellest on ku^jalikke ründama telke toidu otsingul. ; teateid ja küllap sellepärast peeti Karu oleks võmud mu sel ööl tü- muinas-eestlasi pootnõidadete j a : vanemat Eeva-tütart^jerekonnas kis kirvega ära süüa. Uni oli hü päris-paganateks. Kristlik ussivaen ei ole riia siiski kontrolli alla saa-siis olid mul teised kallünad kaasas, kellele tuli pühenduda. Jussi sugulasi, kõik enamasti tublisti brünetimad, vmgerdab seal aga sageli. Jehoova poolt minu soo jä mao soo vahele seatud surmavae-nu olen ma oma perekonna nooremate võsude juures suutnud teaduse kaasabü leevendada. Kõige SÜKAPAELAMADÜ - GARTER SNAKE - THAM-NOPHIS ÖRDINOIDES Nastifclaste perekonda kuuluv mürgita madu, levinenud üle kogu Kanada ja ühendrü-kide põhjaosa. Kasvab kuni 36-tpllisekš. Seljal hele, külgedel tumedamad triibud (suka-pael!), alt veel heledam — värv varieerub elukoha maapinna värvusega. Väga aktiivne varakevadel paaritamise ajal. Hilissügisel sünnitab 12--70 elusat poega Toit: konnad, kärnkonnad, vihmaussid, fcääbusvähid, kalamaimud j..t kiilmaverelised loomad, aga ka hiired, surnud linnud j.m. Omab muskus^ näärme ja eritab lõhna, eriti •kui on vangistatult terraariu-mis. Hävitamiseks ei ole põhjust, kuigi pole ^riti kasulik inunestele. Jutt poegade neelamisest nende kaitsmiseks on vale ja tingitud arvatavasti sünnituseelse ussi tapmisel saadud muljest. •sa. ANDI öigelow, 55 tC3S 41 HOGAI on kirja JU üsna •:: . F:l| ?een kõ mi v';. .if ,y • • ^ ^ ^ ^ ^ ^ Suurtd .,mad; kd ©öLt vaed |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-04-27-06
